Sýmalak  qaı ulttyń taǵamy? Áz-Naýryzdy tek bizdiń el emes, basqa da túrki halyqtary toılap, merekeleıdi. Bul merekede naýryzkóje jasalyp, baýyrsaq, et pisirilip, kıiz úı tigilip, altybaqan ornatylady.

Qys ketip, jer kógerip, halyq «uıqydan turǵandaı» kúıde bolady. Kóńil kúı de jaqsaryp, mereke sezile bastaıdy. Naýryz meıramynyń basty taǵamy – kóje. Basqa ulttar osy kúni árbir úıde qazan ottan túspeı, sýmalak daıyndaıdy. Sonymen, bizdiń sóz etpegimiz merekeniń tarıhy emes, sýmalak jaıynda bolmaq? Sýmalak degenimiz ne?

Naýryz kezinde bizde naýryzkóje ázirleý dástúrge aınalǵan. Al parsy, ózbek, qyrǵyz, ıran, túrik, ázirbaıjan, túrkimen, uıǵyr, aýǵan halqynda Ulys­tyń uly kúni «sýmalak» degen tamaq jasaıdy. Ras, qyrǵyz aǵaıyn sál atyn óz­gertip, bul taǵamdy «súmelek» dep aıtady. Biraq jasalý tehnologıalary bir-birine uqsas. Al túrkimender osy taǵamdy «semene» dep ataıdy. Bári de jańa ósip shyqqan bıdaı dáninen jasalady. Árıne, ár halyq muny ártúrli qospa qosyp, túrlendiretini de bar. Biraq osy tusta bul uǵymnyń astaryna da úńilip kórgen jón sıaqty.

El aýzyndaǵy bir ańyzdarǵa sensek, «súmelek» nemese «sýmalak» sóziniń eki maǵynasy bar ekendigin baıqaımyz. Birinshisi – parsynyń «sı melek», ıaǵnı «otyz perishte» sózinen shyqqandyǵy týraly ýáj. Iaǵnı Naýryz kezinde «súmelek» qaınatyp jatqan kezde qazannyń qasynda 30 perishte otyradymys. Ekinshisi – parsysha «samanı» dep atalatyn bıdaı dánderi kórinedi. Shamasy, túrkimenderdiń «semene» deıtini osydan shyǵar.

Degenmen, barlyǵynyń tilegi bir. Molshylyq bolsyn degeni. Sonymen, Naý­ryzdyń eń basty taǵamdarynyń biri bolyp sanalady. Ol tek ózbek ultyna tán taǵam emes, búkil musylman qaýymyna ortaq taǵam. Naýryzkójeni qalaı qurmettese, sýmalakty da solaı qadirleıdi.

Sýmalak ázirleý – on kúnge sozylatyn kúrdeli is. Sýmalak týraly kóptegen ańyz-áńgimeler bar. Sonyń biri mynadaı: ertede kóktem shyǵa bir aýyldyń jurty asharshylyqqa ushyraıdy. Sodan jeke-jeke qazan kóterip, as pisirýge eldiń shamasy kelmeı qalady. Sonda aýyldyń aq jaýlyqty analary qoldaryndaǵy bar azyqty jınap, bireýi bir ýys bıdaıyn, endi bireýleri júgerisin, órik-meıizin, taǵy biri ósimdik maıyn alyp kelip, qazanǵa salyp, tamaq ázirleýge kirisedi.

Eń sońynda úıelmeli-súıelmeli toǵyz balasyn ertken jesir áıel keledi. Qosatyn eshteńesi joq ol qazanǵa taza jýyp, jeti tas salady. Dáý qazan orta belinen asyp tola túsedi. Astyndaǵy ottyń tabynan burqyldap qaınaı bastaǵan qazandaǵy tamaqty aralastyrǵan saıyn analarymyz Táńirden toqshylyqty, jyldyń túsimdi, berekeli bolýyn tilep jalbarynýymen bolady. Qudaı analardyń tilegin berip, el sol jyly molshylyqqa keneledi. Sodan bastap «sýmalak» dep atalǵan osy qasıetti taǵamdy erte kóktemde eldiń birigip, bir qazanda pisirý saltqa aınalǵan.

Taǵy bir ańyzda Bátıma anamyz jaıly aıtylady. Bıbi Bátıma (635 j.ó) – musylman áleminde erekshe qadir tutatyn áıel, Muhammed (ǵ.s) paıǵambardyń Qadısha anadan týǵan qyzy, Áziret Áliniń áıeli, Hasan men Huseıinniń anasy. Dás­túrli qazaq qoǵamynda Bıbi Bátıma anany analardyń piri, dertke shıpager retinde taný qalyptasqan. Birde aýylda asharshylyq bolady. Kóptegen qarttar, er-azamattar, náresteler dármensiz kúıde qalǵan. Bıbi Bátıma anamyz úlken qazandy ortaǵa alyp shyǵyp, ishine bıdaıdy, undy, sýdy, jeti tasty qosyp sorpa ázirleýge kirisedi. Áne-mine pisip qaldy degenshe tań atady. Sóıtip, tań atqanda Bıbi Bátıma anamyz duǵa oqyp sýmalaktan barlyǵyna dám aýyz tıgizedi eken. Sonda dármensiz jatqandardyń barlyǵy kúsh-qýat alǵan deıdi. Sodan bastap qasıetti taǵam bolyp atalyp ketken. Sondaı-aq sol jyly bári baqytqa kenelgen. Ońtústik Qazaqstan oblysy Túrkistan qalasy Babaıqorǵan aýylynyń turǵyny Ásıa İskendirovamen áńgimemizde sýmalaktyń daıyndalý jolyn jáne densaýlyqqa paıdalylyǵy jaıly suradyq.

– Muny sizge kim úıretti?

– As daıyndaý salasynda eńbektenip kele jatqanyma – 33 jyl. Ustazym – enem. Munyń beıneti kóp. Óte aýyr ju­mys. Sýmalakty eki áıel daıyndaı al­maıdy. Eń kem degende 5 áıel daıyndaýy tıis. Kelin bolyp túspeı turǵan kezde enem sol aýylda sýmalak qaınatyp júredi eken. 1983 jyly kelin bolyp tústim. Sodan bastap, ol kisiden úırenip, men de istep kelemin. Úıge enem bıdaıdy alyp kelip, bútinin ǵana alyp qal da, synyǵy bolsa alyp tasta deıtin. Óıtkeni synyǵy maqta sekildi tez myǵyrlanyp ketedi eken. Qazir jalǵyz ózim emespin, shákirtim Átirkúl Qojahmetova da bar.

– Sýmalak qalaı daıyndalady?   

– Muny daıyndaý úshin aldymen Qurandy qaı kúni oqıtynyn surap bilip alamyn. Sóıtip, 10 kún erte bas­taımyn. Sebebi jumysy kóp. Bıdaıdyń eń jaq­sysyn tańdap alǵan jón. Sonda dámdi bolyp shyǵady. Bıdaıdy sýyq sýmen jýyp, tazalap, 18-24 saǵat boıy sýǵa ji­bitip qoıady. Sosyn ony sýdan alyp, kún tımegen jyly jerge – taqtaıǵa, tesik aǵash ústelge jaıyp óndiredi. Aǵashtyń tesik bolǵany jón. Sebebi sýmen shaıýǵa ońaı bolady. Taza jáne tez ónýi úshin astyna eki qabat mata salyp, ústine dáke jaýyp qoıady. Qurǵap qalmaýy úshin kúnine eki márte sý seýip turý qajet. 6-8 kúnde bıdaı 3-4 santımetrge deıin ónedi.

Sóıtip, sýmalak qaınatýǵa daıyn bolady. Ony maıdalap týrap, et ótkizgishten ót­kizip, sosyn ony dákemen súzip, sýyn bir ydysqa jınap alady. Dál osylaı eki jáne úsh ret qaıtalaıdy. Iaǵnı sýmalakty daıyndaýdan buryn ony úsh kezeńnen ótkizedi. Bıdaıdy qadaǵalap turmasań dámdi bolyp shyqpaıdy. Sol sebepti ár­daıym qadaǵalap qarap turǵan jón. Sý­malak degen jeti áıel nemese jeti perishte degen maǵynany beredi. Baıaǵy zamanda halyq osyndaı til úıirerlik dámdi taǵamdy daıyndaıtyn áıelderdi perishte­lerge teńegen. Sýmalakty tek qana áıel­der jasaǵan.

Bıdaıdy úsh kezeńdik óńdeýden ótkizgennen soń úlken qazanǵa maqta maıyn qyzdyryp, oǵan daıyn ónimmen birge bir qap un salady. Mysaly, 1 keli bıdaıǵa 3 keli un salynady. Ony 3-4 áıel aralastyryp turady. Sýmalak tez kúıip ketetin taǵam bolǵandyqtan, oǵan 7 tas salynady. Biraq ár ultta árqalaı, basqalary 15-20 shaqty tas salady. Tasty jınaýshylar jaqsy tilekterin aıtyp, tasty jaqsylap jýyp-tazalap, qazannyń ishine tastaıdy. Sonymen qatar qazanǵa jýyp-tazalap teńge salady. Sóıtip, sý­malak 20-24 saǵatta pisedi. Sýmalak qoıýlana bastaǵanda onyń qyzǵylt túsi qońyr túske aınalady. Ony turaqty túrde aralastyryp turý kerek. Eń birinshi jasy úlken ájeler aralastyryp, bata beredi. Sodan keıin kim aralastyrsa da, jaqsy tilekterin aıtsa qabyl bolady. Sýmalak daıyndalyp jatqanda úıge týǵan-týys, kórshiler qonaqqa keledi. Kelgen árbir qonaq qur kelmeı, ózimen birge bir tamaq nemese basqalaı zattar ala keledi. Daıyn bolǵan soń qazannan barsha halyqqa sýmalak taratylady. Sýmalak – shyǵys táttisi.

– Sýmalaktyń densaýlyqqa paıdasy bar ma?

– Densaýlyqqa óte paıdaly taǵam. Óıtkeni jańa ósken bıdaı dárýmenderge óte baı. Qystan adamdar aýyryp, álsiz bolyp shyǵady. Al bul taǵam adam den­saýlyǵyna kúsh-qýat beredi. Sonymen qa­tar bala kótere almaı júrgen analarǵa da paıdasy mol. Bul taǵamnyń saýaby mol. Muny daıyndap jatqanda Allany madaqtap duǵa oqytylady. Eger naýryz aıynda bolsyn nemese nıet etip sýmalak qaınatyp, qasyna naýryz kóje berip, mal soıyp, dastarqan jaıyp, Quran oqytsań, ol da saýap. Al eger mal soıýǵa shamańyz kelmese, sýmalakty qaınatyp kórshi-qolańdarǵa taratyp bergenniń ózi saýapty is. Nıet etip, dám aýyz tıerde «Bismilláhı rahman-rahım» dep aýyz tıseń de saýap. Sýmalaktyń ishindegi tas bir kisiniń kesesinen shyqsa, kelesi joly sol kisiniń úıinde sýmalak qaınatylatyn bolǵan, osynyń ózi saýap. Saýapqa bólenýge asyǵyńyz. Bul taǵam adamǵa rýhanı kúsh beredi. Sondaı-aq sýmalaktan shyqqan tas kimniń ydysynan shyqsa, sol kisi baqytty bolady.

– Bul taǵamdy «basqa ulttardyń taǵamy» deıdi. Muny jurtshylyq qalaı qabyldap jatyr?

– Muny biri bilse, biri bilmeıdi. Kóbisi basqa ulttardyń taǵamy dep jatady. Ásirese, ózbek halqyna tán. Al biraq bul búkil musylman qaýymyna ortaq taǵam. Bizdiń qazaq halqy kóshpendi halyq bolǵan soń ár jaqqa kóship-qonyp júrgen. Sol sebepti bul taǵam umyt bolǵan desedi. Al basqa ulttar bul taǵamdy jasyryn túrde saqtap qalǵan. Qazirgi kezde tek Babaıqorǵan aýylynda ǵana emes, Túrkistan jáne t.b. aýyl-aımaqtardan kóptegen tapsyrystar túsip jatyr. Muny shákirtim ekeýmiz kóptegen aýyl-aımaqtarǵa, qalalarǵa baryp daıyndap berip júrmiz. Barlyǵy rızashylyqtaryn bildirip jatady. Biraq azǵa qanaǵat etemin. Eń bastysy, dámdi bolyp shyqsa bolǵany deıdi.

Jadyra PERDEBAIQYZY

 

Derekkózi: aikyn.kz