Kóp uzamai A.Baitursynulynan bastap Alashorda avtonomiiasyndaǵy keshegi úzeńgilesteriniń ústine qara bult jinala bastaidy. 1929 jyly Alashorda músheleriniń basym kópshiligi tutqyndalyp, túrli uzaq merzimderge kesilip, Keńes Odaǵynyń túk-túkpirindegi azap-ólim lagerlerine aidalady. Sol jyldyń mamyr aiynda Á.Bókeihan Almatyǵa tergeýge shaqyrylady. 27 mamyr kúni bolǵan jalǵyz tergeýdiń barysynda onyń hattamasyna Alash kóseminiń «Alashordanyń qurylǵan ýaqytynan taraǵanǵa deiingi qyzmeti jaiynda men joldas Kashiringe aityp bergenmin» degen bir-aq aýyz jaýaby jazylypty. Ol jyly Alash kóseminiń ózin tutqyndap lagerge aidaýǵa ne, «Alashorda basshylarynyń sovet ókimetine qyryn qaraityn jáne oǵan qarsy soǵysqan bóliginiń kózin joiý» týraly 1922 jylǵy josparyn júzege asyratyn «qolaily» mezgil áli kelmegendikten, ony atýǵa I.Stalinniń júregi bara qoimaǵan tárizdi. Alys ta bolsa týǵan eli men qalyń qazaqtyń aldyndaǵy kirshiksiz abyroi-bedeli áli biik, yqpaly zor Á.Bókeihandy tutqyndasa, eli tura kóterili me degen kúdikke áli tolyq negiz bar edi. Qazaq kósemine tisi batpaǵan I.Stalin bar óshin onyń týǵan-týmalarynan, úzeńgilesterinen alǵanǵa uqsaidy.
Týǵan inisi – Smahan tóreniń jazýynsha, kenje inisi Bazylhan «bai-kýlak» degen aiyppen Novokýznetskige aidalyp, 1932 jyly 48 jasynda kóz jumady; inisi Qasymhan Ábdihanuly ólim jazasynan 1928 jyly aman qalyp, 1936 jyly Almatyda opat bolady; jaqyn týysy Mánerhan Sholaquly – 1933 jyly aidalyp, habar-osharsyz ketedi; taǵy bir týysy Qojaihan Máthanuly – aidaýdan áskerge shaqyrylyp, iz-tússiz joǵalady…
Týǵan-týmalarynyń osyndai qaiǵy-qasyretinen habary boldy ma, joq pa – belgisiz. Áitse de qara ýaiymǵa salynbai, Almatydaǵy tergeýden Máskeýge oralysymen, azap lagerlerine Máskeý arqyly aidalǵan úzeńgilesterin temirjol beketinde kútip alyp, olarǵa shamasy kelgenshe azyq-túlik, jyly kiim-keshek, qalam-qaǵaz ustatyp jiberý qamymen bolyp, izinshe olardy bosatyp alýdyń bar aila-amalyna myqtap kirisedi.
«Jazasyn» Kareliia túbegi men Arhangelsk oblysyndaǵy ólim lagerlerinde ótep júrgen Maǵjan Jumabaiuly 1934 jyly M.Gorkii men onyń áieli – Halyqaralyq Qyzyl Krest uiymy komissiiasynda qyzmet istegen E.Peshkova hat jazypty degen málimet bos daqpyrt, mif. Árine, jazsa jazǵan da bolar. Alaida ol hat lager basshylyǵynan, NKVD-nyń tezisinen ótpes, lagerden bir adym attap shyqpas edi. Alash qairatkerlerinen bostandyqta jalǵyz qalǵan da, úzeńgilesterin bosatý úshin E.Peshkovany araǵa salǵan da Á.Bókeihan bolatyn. Shamamen 1935-1938 jyldary Máskeýde turǵan Jihansha jáne Halel Dosmuhameduldaryn esepke almasa da bolady. Óitkeni, ol ekeýi 1929-1935 jyldary «Alashorda ultshyldyq uiymynyń isi» boiynsha sottalyp, aidaýda bolyp qaitqan-dy. J.Dosmuhamedulynyń 1938 jyly NKVD tergeýshilerine bergen jaýabyna qaraǵanda, olar aidaýdan qaitqannan keiin qit etýge qorqatyn bolǵan: «V raznoe vremia kak do ssylki, tak i posle ssylki, a takje vstrechaias s kazahskimi natsionalistami my govorili o tom, chto v rezýltate kollektivizatsii pochti polovina kazahskogo naroda vymerla, vspominali nashi alash-ordynskie dela, o tom, chto v slýchae voiny protiv Sovestkogo Soiýza býdýt proishodit massovye aresty… Govorili o tom, chto kazahi drýg k drýgý bolshe ne hodiat, ne obshaiýtsia, ibo boiatsia organov NKVD, t.k. proishodit slejka za kajdym, govorili o massovyh arestah v Kazahstane, v chastnosti, ob areste narkomov-kazahov, vyskazyvali po etim voprosam svoe nedovolstvo, nas ýdivliali proishodiashie aresty narkomov».
Úzeńgilesteriniń jappai qýǵyn-súrginge ushyraǵany azdai, jalǵyz kúieý balasy, qazaqtyń jas ta bolsa kórnekti memleket qairatkeri, daryndy jazýshy ári pýblitsist Smaǵul Sadáýqasuly aiaqastynan jumbaq dertke shaldyǵyp, 1933 jyly Kreml aýrýhanasynda 33 jasynda qaitys bolady. Marqumdy jerleýge qaiyn atasy Á.Bókeihan, zaiyby Álihanqyzy Elizaveta, uly Eskendirmen birge Máskeýde RSFSR OAK tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqaratyn T.Rysqululy men N.Nurmaquly jáne t.b., elden jazýshy S.Muqanov zaiyby Mariiammen birge kelip kýá bolady.
Iia, elaǵasynyń «máskeý kezeńi», ásirese 1930-jyldardy qaiǵy-qasyretke toly bolsa, qýanyshqa bólegen sátteri de joq emes-ti. Qyzy Lizanjan meditsina institýtyn támamdap, nemeresi Eskendirmen birge qolynda qalyp, ákesiniń izin qýyp mamandyǵy boiynsha ǵylymǵa bet burady [№№ 29, 30 sýretter]. Uly Óktai-Sergei – taý-ken institýtyn bitirip, qai jyly ekenin aitý qiyn, ákesiniń zor qýanyshyna sai 1930 jyldarǵa qarai úilenedi. Álekeń ekinshi nemeresiniń mańdaiynan iiskep úlgermedi: Evgenii Óktaiuly – 1938 jyly dúniege keledi . Al 1934 jyly SSSR Ǵylym Akademiiasynyń tóralqa jiynynda búgingi Jezqazǵan tústi metaldar ken kózin igerýdiń qajettiligi men tiimdiligi týraly úlken baiandama jasap, onysy ǵylym ordasynyń «Bolshoi Djezkazgan» atty akademiialyq jinaǵymen sol jyly basylyp shyǵady. 30 jasyna qarai Sergei Álihanuly da ákesine tartyp – úlken ǵalym ári kórnekti ónerkásip jáne memleket qairatkeri bolatyn syńai tanytyp úlgerdi. Jezqazǵan kenishin igerýdiń basy-qasynda sonaý basta kim turdy degen suraq – áli beitarap ári tiianaqty zertteýdi talap etetin mańyzdy taqyryp. Bul da tarihtyń bir zor aqtańdaq beti. Tarihtyń ádildikti ataityn kezi keldi.
Derekkóz: «Álihan Bókeihan» kitabynyń 9-tomy
Derekkózi: alauinform.com
