Kóp uzamaı A.Baıtursynulynan bastap Alashorda avtonomıasyndaǵy keshegi úzeńgilesteriniń ústine qara bult jınala bastaıdy. 1929 jyly Alashorda músheleriniń basym kópshiligi tutqyndalyp, túrli uzaq merzimderge kesilip, Keńes Odaǵynyń túk-túkpirindegi azap-ólim lagerlerine aıdalady. Sol jyldyń mamyr aıynda Á.Bókeıhan Almatyǵa tergeýge shaqyrylady. 27 mamyr kúni bolǵan jalǵyz tergeýdiń barysynda onyń hattamasyna Alash kóseminiń «Alashordanyń qurylǵan ýaqytynan taraǵanǵa deıingi qyzmeti jaıynda men joldas Kashırınge aıtyp bergenmin» degen bir-aq aýyz jaýaby jazylypty. Ol jyly Alash kóseminiń ózin tutqyndap lagerge aıdaýǵa ne, «Alashorda basshylarynyń sovet ókimetine qyryn qaraıtyn jáne oǵan qarsy soǵysqan bóliginiń kózin joıý» týraly 1922 jylǵy josparyn júzege asyratyn «qolaıly» mezgil áli kelmegendikten, ony atýǵa I.Stalınniń júregi bara qoımaǵan tárizdi. Alys ta bolsa týǵan eli men qalyń qazaqtyń aldyndaǵy kirshiksiz abyroı-bedeli áli bıik, yqpaly zor Á.Bókeıhandy tutqyndasa, eli tura kóterili me degen kúdikke áli tolyq negiz bar edi. Qazaq kósemine tisi batpaǵan I.Stalın bar óshin onyń týǵan-týmalarynan, úzeńgilesterinen alǵanǵa uqsaıdy.
Týǵan inisi – Smahan tóreniń jazýynsha, kenje inisi Bazylhan «baı-kýlak» degen aıyppen Novokýzneskige aıdalyp, 1932 jyly 48 jasynda kóz jumady; inisi Qasymhan Ábdihanuly ólim jazasynan 1928 jyly aman qalyp, 1936 jyly Almatyda opat bolady; jaqyn týysy Mánerhan Sholaquly – 1933 jyly aıdalyp, habar-osharsyz ketedi; taǵy bir týysy Qojaıhan Máthanuly – aıdaýdan áskerge shaqyrylyp, iz-tússiz joǵalady…
Týǵan-týmalarynyń osyndaı qaıǵy-qasyretinen habary boldy ma, joq pa – belgisiz. Áıtse de qara ýaıymǵa salynbaı, Almatydaǵy tergeýden Máskeýge oralysymen, azap lagerlerine Máskeý arqyly aıdalǵan úzeńgilesterin temirjol beketinde kútip alyp, olarǵa shamasy kelgenshe azyq-túlik, jyly kıim-keshek, qalam-qaǵaz ustatyp jiberý qamymen bolyp, izinshe olardy bosatyp alýdyń bar aıla-amalyna myqtap kirisedi.
«Jazasyn» Karelıa túbegi men Arhangelsk oblysyndaǵy ólim lagerlerinde ótep júrgen Maǵjan Jumabaıuly 1934 jyly M.Gorkıı men onyń áıeli – Halyqaralyq Qyzyl Kres uıymy komısıasynda qyzmet istegen E.Peshkova hat jazypty degen málimet bos daqpyrt, mıf. Árıne, jazsa jazǵan da bolar. Alaıda ol hat lager basshylyǵynan, NKVD-nyń tezisinen ótpes, lagerden bir adym attap shyqpas edi. Alash qaıratkerlerinen bostandyqta jalǵyz qalǵan da, úzeńgilesterin bosatý úshin E.Peshkovany araǵa salǵan da Á.Bókeıhan bolatyn. Shamamen 1935-1938 jyldary Máskeýde turǵan Jıhansha jáne Halel Dosmuhameduldaryn esepke almasa da bolady. Óıtkeni, ol ekeýi 1929-1935 jyldary «Alashorda ultshyldyq uıymynyń isi» boıynsha sottalyp, aıdaýda bolyp qaıtqan-dy. J.Dosmuhamedulynyń 1938 jyly NKVD tergeýshilerine bergen jaýabyna qaraǵanda, olar aıdaýdan qaıtqannan keıin qıt etýge qorqatyn bolǵan: «V raznoe vremá kak do ssylkı, tak ı posle ssylkı, a takje vstrechaıas s kazahskımı nasıonalıstamı my govorılı o tom, chto v rezýltate kollektıvızasıı pochtı polovına kazahskogo naroda vymerla, vspomınalı nashı alash-ordynskıe dela, o tom, chto v slýchae voıny protıv Sovestkogo Soıýza býdýt proıshodıt massovye aresty… Govorılı o tom, chto kazahı drýg k drýgý bolshe ne hodát, ne obshaıýtsá, ıbo boıatsá organov NKVD, t.k. proıshodıt slejka za kajdym, govorılı o massovyh arestah v Kazahstane, v chastnostı, ob areste narkomov-kazahov, vyskazyvalı po etım voprosam svoe nedovolstvo, nas ýdıvlálı proıshodáshıe aresty narkomov».
Úzeńgilesteriniń jappaı qýǵyn-súrginge ushyraǵany azdaı, jalǵyz kúıeý balasy, qazaqtyń jas ta bolsa kórnekti memleket qaıratkeri, daryndy jazýshy ári pýblısıs Smaǵul Sadáýqasuly aıaqastynan jumbaq dertke shaldyǵyp, 1933 jyly Kreml aýrýhanasynda 33 jasynda qaıtys bolady. Marqumdy jerleýge qaıyn atasy Á.Bókeıhan, zaıyby Álıhanqyzy Elızaveta, uly Eskendirmen birge Máskeýde RSFSR OAK tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqaratyn T.Rysqululy men N.Nurmaquly jáne t.b., elden jazýshy S.Muqanov zaıyby Marıammen birge kelip kýá bolady.
Ia, elaǵasynyń «máskeý kezeńi», ásirese 1930-jyldardy qaıǵy-qasyretke toly bolsa, qýanyshqa bólegen sátteri de joq emes-ti. Qyzy Lızanjan medısına ınstıtýtyn támamdap, nemeresi Eskendirmen birge qolynda qalyp, ákesiniń izin qýyp mamandyǵy boıynsha ǵylymǵa bet burady [№№ 29, 30 sýretter]. Uly Óktaı-Sergeı – taý-ken ınstıtýtyn bitirip, qaı jyly ekenin aıtý qıyn, ákesiniń zor qýanyshyna saı 1930 jyldarǵa qaraı úılenedi. Álekeń ekinshi nemeresiniń mańdaıynan ıiskep úlgermedi: Evgenıı Óktaıuly – 1938 jyly dúnıege keledi . Al 1934 jyly SSSR Ǵylym Akademıasynyń tóralqa jıynynda búgingi Jezqazǵan tústi metaldar ken kózin ıgerýdiń qajettiligi men tıimdiligi týraly úlken baıandama jasap, onysy ǵylym ordasynyń «Bolshoı Djezkazgan» atty akademıalyq jınaǵymen sol jyly basylyp shyǵady. 30 jasyna qaraı Sergeı Álıhanuly da ákesine tartyp – úlken ǵalym ári kórnekti ónerkásip jáne memleket qaıratkeri bolatyn syńaı tanytyp úlgerdi. Jezqazǵan kenishin ıgerýdiń basy-qasynda sonaý basta kim turdy degen suraq – áli beıtarap ári tıanaqty zertteýdi talap etetin mańyzdy taqyryp. Bul da tarıhtyń bir zor aqtańdaq beti. Tarıhtyń ádildikti ataıtyn kezi keldi.
Derekkóz: «Álıhan Bókeıhan» kitabynyń 9-tomy
Derekkózi: alauinform.com
