Prezıdenttiń osy bir mańyzdy bastamasynan keıin qoınaýyna túrli syr búkken elimizdiń túkpir-túkpirindegi qasıetti jerlerge kóńil bólinip, osy bir mańyzdy nysandar arqyly jastardyń boıynda otansúıgishtik qasıetti qalyptastyrý baǵytyndaǵy jumystar qolǵa alynýda. Elimizdiń abyroı-bedelin asqaqtatatyn sondaı mańyzdy jumystardyń biri Shyǵys Qazaqstan oblysy, Abaı aýdanynda qolǵa alyndy. Qazaqtyń birtýar aqyny Abaı Qunanbaevtyń kindik qany tamǵan Qaraýyl óńiri Qazaqstandaǵy mádenı-rýhanı týrızmdi damytýǵa qolaıly aımaqtardyń biri desek qatelespeımiz. Abaı atamyzdyń rýhyna taǵzym etý úshin Jıdebaıǵa elimizdiń túkpir-túkpirinen qysy-jazy halyq aǵylyp kelip jatady.
Endi sondaı kóp halyq baratyn mádenı-rýhanı nysandardyń qatary «Qońyr áýlıe» úńgirimen tolyǵa túspekshi. Qaraýyl aýylynan 70-80 shaqyrym qashyqtyqta jatqan qasıetti úńgirge aparatyn jol jóndelinip, elektr qýaty tartyla bastady. Bul óz kezeginde Abaı aýdanynyń týrısik tartymdylyǵyn arttyra túsetini anyq.
«Qońyr áýlıe» úńgiri – Shyńǵystaýdyń syrt jaǵynda, Shaǵan ózeniniń boıyndaǵy Abaı aýdany, Toqtamys aýylynan 18 shaqyrymdaı jerdegi Aqtas taýynda ornalasqan. Qońyr áýlıe úńgiri tabıǵı qubylystyń negizinde paıda bolǵan. Aqtas taýynda ornalasqan úńgirdiń aýyzǵy qýysy syrttan qaraǵanda eleýsiz kórinedi. Tas úńgirdiń aýyzy Shaǵan ózeninen 500 metr jerden bastalady. Eni 80 metr, bıiktigi 1,5 metrdeı bolatyn jińishke dáliz arqyly kirgende keńeıip sala beretin úńgir bitisi ártúrli pishin ala otyryp tómenge betteı beredi. Jińishke dálizben solǵa burylǵanda úńgir keńeıgen. Úńgirdiń oń qanatynan qýystar erekshelenip kórinedi. Buryn osy qýystarda shalqalaı jatqan áıel zatynyń tastan qashalǵan músini bolǵan. Sonymen qatar, qarıalardan jetken sózge sensek, osy qýystarda ertede 15-ke taıaý balbal tastardyń bolǵanyn aıtady.
Úńgirmen ári júrseńiz úńgirdiń tóbesi kóterile beredi de, dálizden keıingi bólme tóbesi shańyraq keıpin keltirip turady. Aspan kórinerdeı keń shańyraq orynyn qalyń qatpar tas jaýyp tur. Úńgir ishimen boılaı bergende tas joldar kúrt tómendep, kesek tastar tiktep, úńgir kóline bastap keledi.
Kóldiń kólemi jer asty sýy deńgeıiniń qubylýyna baılanysty ózgerip otyrady. Onyń uzyndyǵy – 25 m, eni – 10 metr, sýy – móldir, tushshy. Kól sýynyń keremeti týraly el ishinde san túrli áńgimeler aıtylyp júr. Kól sýy jyldyń tórt mezgilinde de bir temperatýrada bolady. Qazirgi kezde kóldi qasıetti oryn dep keletinder arasynda sýyna jýynyp, táý etetinder sany jyldap artyp keledi.
Úńgir túbinde kólemi 35h5 metr bolatyn ekinshi kóldiń bar ekendigin osydan 5,6 jyl buryn ǵalym, profesorlar zerttep, aıtyp ketipti. Ol kisilerdiń aıtýynsha Qońyráýlıe túbindegi kól jerasty teńizimen baılanysyp jatyr deıdi.
«Qońyr áýlıe» úńgiri sýynyń qasıetimen ǵana emes, óz ataýyna baılanysty aıtylatyn tarıhı oqıǵalarǵa da baı. Qarıalardyń aıtýynsha, úńgirdiń ishinde Abaı atamyzdyń esimi arapsha jazylǵan tas bolǵan. Al, syrtynda Sábıt Muqanov, Muhtar Áýezovtiń esimderi jazylǵan tastary turǵan eken. Biraq keıinnen bul tastar ártúrli sebeptermen joǵalyp ketken.
Derekterge sensek Abaı atamyz bul úńgirge jıi kelip turǵandyǵy kóp aıtylady. Aqynnyń Peterbordan kelgen uly Ábishti bir top joldastarymen sergip qaıtý úshin «Qońyr áýlıege» jiberýi Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» epopeıasynyń «Ókinishte» atty taraýynda keńinen baıandalǵan.
Ábish tas músinge kóz salyp: «Áýlıe minekeı! Mynaý tósekshe qashalǵan tasty kórińdershi. Mynaý bas, mynaý ıyq keskini! Uzyn dene, boıy bylaı ketedi» – depti qasyndaǵy Maǵaýıa men Kákitaıǵa qarap.Úńgirden shyqqan soń Ábish pen joldastaryna Abaıdyń aqyn inisi Kókbaı Janataıuly úńgir tarıhy týraly bir oqıǵany baıandap bergen.
Jońǵarlar qazaqtardan qorǵaný úshin osy «Qońyr áýlıeni» panalaǵan. Abylaıdyń qoly Arqany boılap, qýa soǵysyp kele jatqanda qalmaq qolynan tutqıylda qatty soqqy kóredi. Úńgirge kirip bekinip alǵan qalmaqtar bularǵa alǵyzbaı qoıǵan eken. Sol kezde Abylaıdyń qoıǵan sharttaryna saı jaýdan aılasyn asyryp, jeńiske jetken Qarakereı Qabanbaı batyr dál osy jerde «Daraboz» atanady.
Tipti keı derekterde tarıhı tulǵa Shyńǵys hannyń jerlengen jeri de osy «Qońyr áýlıe» úńgiri dep te aıtylady. Úńgir túbindegi kóldiń ishinde qupıa esik bar, sol esik taý astyndaǵy keń úńgirge aparady. Sol jerde Shyńǵyshan jerlengen degen de el ishinde boljamdar bar. Bul tarıhı ańyz.
Abaı aýdanynyń jastary joǵaryda aıtqandaı túrli ańyz áńgimelerdi estip, óskeni belgili. Jergilikti bılik oryndary mańyzdy mádenı-rýhanı keshenge aparatyn joldy jóndep, elektr qýatyn tartýy aýdanymyzdyń áleýmettik-ekonomıkalyq, rýhanı turǵydan jańǵyrýyna yqpal etetin mańyzdy oqıǵa dep esepteımin. Bul rette qolyna qalam ustaǵan azamattar qarap jatpaı, osyndaı jumystardyń qyzý júrip jatqanyn oblystyq, respýblıkalyq aqparat quraldarynda jazyp, aýdanymyzdyń týrısik tartymdylyǵyn arttyra túsýge úles qossa degen tilegim bar. Mundaı nasıhat jumystary jastardyń óziniń týǵan ólkesin tanýǵa degen yqylasyn oıatyp, boıynda otansúıgishtik qasıetti damytatyny sózsiz. Sondyqtan jer-jerde qolǵa alynǵan mundaı mańyzdy jumystardy Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Týǵan jobasy» aıasynda keń kólemde nasıhattap, rýhanı turǵydan jańǵyrýymyzǵa óz úlesýimizdi qosýymyz qajet.
Aıjan IMANTAEVA, ustaz
Qaraýyl aýyly, Abaı aýdany, Shyǵys Qazaqstan oblysy.
