Qapal qorymy jáne Qapal bekinisi
Qapal aýylyna kire beriste «irgetasy 1847 jyly qalalanǵan» degen jazýdy kózińiz shalady. Bul degenińiz Qapaldyń tarıhy 1847 jyldan bastalady degen sóz emes. Rossıanyń qazaq jerin otarlaý maqsatynda salynǵan bekinisteriniń biri Qapal bekinisi 1847 jyly salynǵan bolatyn. Al Qapaldyń tarıhy tym arydan bastalatynyna Qapal qorǵandary kýá. Qapal qorǵandary – tarıhı-arhıtektýralyq eskertkishter orny. Qapal mańynda Túrik dáýirinen, Qımaq memleketinen qalǵan taǵy da basqa 7-8 qorǵan bar. Qorymdarda tarıhy bizdiń zamanymyzdan burynǵy 3-11 ǵasyrlar aralyǵyndaǵy Qarasaı, Jylysaı, Úkili, Qyzyl zırattary ornalasqan. Betine neshe túrli sýretter salynǵan bal-bal tastar ár jerden-aq ushyrasady. Ókinishke oraı, bul tastar osy óńirde alǵashqy úıler salyna bastaǵan kezde qulatylyp, irgetas retinde paıdalanylǵan. Tunyp turǵan tabıǵaty men tarıhı jádigerleri mol Qapal jerine orys otarshylary 1843 jyly 10 qazan kúni basyp kirip, ornyǵa bastaıdy. Olar 1847 jyly bekinis salyp bitti. Qapaldyń taýy ný orman bolǵan , ony da Qapal bekinisi salynǵannan keıin órtep jibergen deıdi.
Shoqannyń eńbekteri jáne Qapal batyr
Bekinis salynǵannan keıin Shoqan Ýálıhanov Qapalǵa 1854 jyly Qashqarıa sapary qarsańynda kelgen. Munda ol Uly Júz ańyzdaryn jazyp alýmen shuǵyldanǵan. Ekinshi ret 1864-1865 jyldary kelip Qapal aýylynyń, Qapal qalasynyń tarıhyn zerttegen. Osy zertteýinde Qapal bekinisinen 40 shaqyrym jerden Qapal batyrdyń qabirin taýyp, anyqtaıdy. Bekiniske Qapal atyn berýge Sh. Ýálıhanovtyń «Jońǵarıa ocherkteri» jazbalaryndaǵy «Qapal stansasy Qapal batyrdyń esimimen atalǵan» degen pikiri túrtki boldy.
Qapal batyr Uly júzdiń Dýlatynan taraıtyn Janys rýynan shyqqan. Shoqan Ýálıhanovtyń derekterine súıensek, Qapal batyr Táýekel han men Esim handardyń kezinde Syr men Jetisý boıyndaǵy qalmaqtarǵa qarsy joryqtarda tý ustaǵan batyrdyń biri, qolbasshysy bolǵan delinedi. Qapal batyrdyń eskertkishi Taldyqorǵan-Óskemen tas jolynyń Qapalǵa burylǵan jerinde qoıylǵan.
Táneke batyr Kenesary hanǵa orasan zor qoldaý kórsetip, hannyń qyrǵyz eline Jetisý óńiri arqyly ótýine úlken yqpal jasaıdy. Al osydan keıin qyrǵyz manaptarynyń Reseı patshalyǵyna satylyp, Kenesarynyń basyn alyp, Qapal, Aıagóz arqyly Ombyǵa jibergenin estigen Táneke batyr Jetisý jerinen Mataı, Sadyr, arǵy betten Qyzaı eliniń rýlarynan 2000-ǵa jýyq qol jınap baryp, qyrǵyz manaptaryn aıamaı jazalaıdy, quldyqqa jegedi. Bul týraly qazaqtyń áıgili tarıhshysy Ermuhan Bekmahanov eńbekterinde atap ótken.
[caption id="attachment_28887" align="aligncenter" width="640"]
Qapaldaǵy kóne meshit[/caption]
Táneke batyr
Qapal aýylynan shyǵysqa qaraı 20 shaqyrym jerde Táneke batyrdyń zıraty ornalasqan. Táneke batyr orta júz Naımannyń Mataı rýynan shyqqan. Áıgili Bóribaı batyrdyń urpaǵy. 1807 – 1885 jyldar arasynda ómir súrgen. Kenesary hannyń ult azattyq kóterilisine ún qosqan. Ol týraly Alashtyń ardaqtysy Muhametjan Tynyshbaevtyń «Materıaly kırgızsko-kazahskogo naroda» degen eńbeginde, 1847 jyldary Qydyráli bıdiń nemeresi Táneke Dósetulynyń Kenesary kóterilisine qatysqanyn aıǵaqtaıtyn málimetter bar. Polák jazýshysy Adolf Ianýshkevıchtiń eńbekterinde Táneke batyrdyń patsha úkimetiniń otarlaý saıasatyna ashyq qarsy kelgenin aıtady. Atap aıtqanda, 1846 jyly general Vıshnevskıı Jetisýdyń bı-sultandarymen Kenesaryǵa qosylmaı, patsha úkimetiniń bodandyǵyn qabyldaý týraly kelissóz ótkizip jatqan jerinde Táneke batyrdyń qalyń qolynyń shabýylyna ushyraǵanyn jazady.
Táneke batyr Kenesary hanǵa orasan zor qoldaý kórsetip, hannyń qyrǵyz eline Jetisý óńiri arqyly ótýine úlken yqpal jasaıdy. Al osydan keıin qyrǵyz manaptarynyń Reseı patshalyǵyna satylyp, Kenesarynyń basyn alyp, Qapal, Aıagóz arqyly Ombyǵa jibergenin estigen Táneke batyr Jetisý jerinen Mataı, Sadyr, arǵy betten Qyzaı eliniń rýlarynan 2000-ǵa jýyq qol jınap baryp, qyrǵyz manaptaryn aıamaı jazalaıdy, quldyqqa jegedi. Bul týraly qazaqtyń áıgili tarıhshysy Ermuhan Bekmahanov eńbekterinde atap ótken.
Táneke batyr atasy Qydyráli bıden bastap , arysy Mataı, berisi Qaptaǵaı eliniń qorǵany bolady. Patsha úkimetiniń qysymymen qonys aýdarǵan tatarlarǵa jer berip, qamqorlyǵyna alady. Olarǵa eki birdeı meshit jáne medrese salyp berip, tatar balalarymen birge qazaq balalaryn da oqyta bastaıdy. Sol kezdegi salynǵan meshit jáne medreseniń eski qurlysy áli saqtalǵan. Sonymen birge Táneke batyr óz elin eginshilikpen aınalysýǵa da baýlıdy. Táneke batyrdyń ıgi isterin keıin balasy Esimbek bolys jalǵastyrǵan. Bul kezderde Qapal óńirin jergilikti jurt Táneke aýyly degen eken.
Kenenniń kekin alǵan Qapal óńiimen, Tánekedeı batyrmen bar qazaq maqtanýǵa tıisti. Kenesary hannyń basyn izdeımiz, qazaqtyń rýhy qaıta tiriledi deımiz. Menińshe Kenesarynyń basy búgin emes, sol kezde de tekke ketken joq. Qazaq óz namysyn jatqa taptatpady. Kóptegen bolystar men sultandar Orys otarshylaryna bolyspasa da, han Keneni qoldaı almady. Onyń janynda Táneke bolys erge saı minez kórsetip, hannyń kegin ýaǵynda qaıtardy. Otarshylarmen ashyq kúresken batyrdyń esimin búgin bylaıǵy júrttyń kóbi bile bermeıdi. Kenesary hannyń kegin qaıtarǵan Tánekeni ulyqtaǵanymyz – han Keneni ulyqtaǵanymyz bolar edi. Kenesarynyń kegin alǵan batyr dep Táneke batyrdy ulyqtap, eskertkishter ornatyp, Astana men Almaty qalalarynan kóshe berip jatsaq, ol da bir qazaqtyń rýhyn kóterer sharýa bolar edi. Kıeli Qazaqstannyń «Týǵan jer» baǵdarlamasy boıynsha Tánekedeı batyrdy eske alýymyz naǵyz rýhanı jańarý bolmaq. Ulttyq kod degenimiz – qaı zamanda bolsyn óziniń emes, ultynyń, halqynyń, hanynyń namysyn taptatpaǵan batyrlardy ulyqtaıtyn rýh bolsa kerek.
Bıyl Táneke batyrdyń ómirge kelgenine 210 jyl bolypty. Keshe ǵana senattyń depýtattyq mandatyna kóterilgen Baqytjan Jumaǵulov osy Táneke aýylynyń týmasy edi. Endeshe, depýtat aǵamyz osy isti qolǵa alar degen aýyl jurtynyń úmiti bar.
Fatıma apamyzdyń ómirge kelgen úıinde murajaıy bolǵan eken bertinge deıin. Qazir úıdiń mańdaıshasyndaǵy sol úıde Fatıma Ǵabıtqyzynyń ómirge kelgenin bildiretin taqtaıshadan basqa eshteńe joq. Qaraýsyz úı jyldan jylǵa tozyp barady. Osydan eki-úsh jyl buryn úıdiń syrtyn aýyldaǵy bir kásipkerler qorshatqan edi, biraq onyń da arty aıaqsyz qaldy.
[caption id="attachment_28888" align="aligncenter" width="640"]
Fatıma Ǵabıtqyzy týǵan úı[/caption]
Aqyn Sara jáne Fatıma Ǵabıtqyzy murajaıy
Qapal óńiriniń jurtshylyǵy 1871 jyly qazaq ádebıetiniń altyn qazynasy Birjan men Saranyń aıtysyna kýá bolǵan. Sara Tastambekqyzy 1853 jyl qazirgi Almaty oblysy Aqsý aýdany Besaǵash aýylynda dúnıege kelgen. Sarany boıjetkennen keıin Táneke aýylynyń bolysy Esimbek qajy óz aýylyna kóshirip alǵan eken. Birjanmen aıtysynan keıin Bekbaı Altynbekulyna turmysqa shyǵyp, 1907 jyl qaıtys bolady.
1992 jyldyń qazan aıynda Qapal aýylynan Aqyn-Sara atyndaǵy tarıhı-ólketaný mýzeıi qurylady. Murajaı qurylǵannan bastap túrli jádigerlerge toltyrylǵan. 4 bólmeli úıden turatyn murajaıda aqyn apamyzdyń músini jáne qazaqtyń salt-dástúrinen belgi beretin tutyný buıymdary men aqynnyń qoldanǵan buıymdary, qurby-qurdastarynyń sýretteri jáne Qapal óńirine qatysty kitaptar qoıylǵan. Murajaıda Sara Tastambekqyzynyń óz zattarynan qazany, dombyrasy jáne kıim tigetin qol mashınasy men qaıshysy bar. Odan bólek óziniń kıim-keshekteri men basqa buıymdary sahnalyq qoıylymdarda Sara apamyzdyń rólin oınaǵan ártisterdiń kıim-keshegimen toltyrylǵan.
Qapal óńirinen úsh júzge aty málim Sara apamyzdan keıin úsh birdeı arysymyzdyń jary bolǵan, Murat Áýezovtyń anasy Fatıma Ǵabıtqyzy ómirge kelgen. Fatıma apamyzdyń ómirge kelgen úıinde murajaıy bolǵan eken bertinge deıin. Qazir úıdiń mańdaıshasyndaǵy sol úıde Fatıma Ǵabıtqyzynyń ómirge kelgenin bildiretin taqtaıshadan basqa eshteńe joq. Qaraýsyz úı jyldan jylǵa tozyp barady. Osydan eki-úsh jyl buryn úıdiń syrtyn aýyldaǵy bir kásipkerler qorshatqan edi, biraq onyń da arty aıaqsyz qaldy.
[caption id="attachment_28889" align="aligncenter" width="640"]
Tamshybulaq[/caption]
Qapal aýylynyń kıeli de kórikti jerleri
Qapal óńiri tańǵajaıyptar men qasıetti jerlerge toly. Onyń biri 150 jyldyq tarıhy bar Qapal-Arasan shıpajaıy. Qapal aýylynan 30 shaqyrym jerdegi Arasan aýylynda ornalasqan. «Qapal-Arasannyń» shıpaly sýynyń emdik qýaty jergilikti turǵyndarǵa burynnan-aq belgili bolǵańn, al munda alǵashqy kýrort 1852 jyly qurylǵan. «Qapal-Arasan» kýrortynan ár kezderde Shoqan Ýálıhanov, Semenov - Tánshanskıı sıaqty ataqty adamdar da em qabyldaǵan. Asa kórnekti memleket qaıratkeri D.A.Qonaev «Qapal-Arasandy» basty nazaryna alǵan. «Qapal-Arasan» sanatorııiniń negizgi emdik kózi – termaldy bulaqtar.
Qapal-Arasan shıpajaıynan basqa Qapaldyń taý basyndaǵy arasany da bar. Bul tabıǵı arasannyń emdik sýy talaı syrqat jandarǵa shıpa bolǵan. Arasan taý basynda bolǵanymen, barýshylardyń qarasy úzilgen emes.
Qapal aýylynyń ortalyǵynda «Tamshybulaq» degen qasıetti bulaǵy bar. Aýyldyń qaq ortasynda jar qabaqtan móltildep tamyp turǵan kórkem tamshylar kózińizge Jaratýshynyń qudyretin kórsetkendeı bolady. Doǵal jar qabaqtan aınala aǵyp turǵan móldir tamshy kimniń de nazaryn aýdarmaı qalmaıdy. Tamshybulaqtyń sýy adam densaýlyǵyna paıdaly ekenin ǵalymdar da moıyndaǵan. Qapal turǵyndary men qonaqtary bulaq sýyn asqazan, kóz, súıek-býyn aýrýlaryna em retinde qoldanyp keledi. Tamshybulaq týraly alǵashqy derekter men zertteýler Shoqan Ýálıhanovtyń eńbekterinde kezdesedi.
Qapaldyń qazirgi tynysh-tirshiligi
Keńes úkimeti kezinde aýdan ortalyǵy bolǵan Qapal qazir aýyldyq okrýgterdiń biri. Turǵyndarynyń sany 4 myńǵa jýyqtap qaldy. Reseı patsha úkimeti men Keńes úkimeti kezinde qonystanǵan ózge ult ókilderiniń kóbi óz otandaryna qaıtyp, olardyń ornyna shetten kelgen qazaqtar qonystanǵan. Turǵyndarynyń basym bólgi mal sharýashylǵymen aınalysady. Qapal aýylynda eki mektep, bir kásiptik kolej bilim berýde. Aýyldyń tabıǵı ósimi de jyl sanap artyp keledi.
Qoıyny qasıettke toly, ulylardyń mekeni bolǵan Qapal óńiri azat Qazaq memleketiniń tarıhynda áli talaı eleýli oqıǵalardyń kýási bolary anyq. Tánekedeı el qorǵaǵan erlerdiń urpaqtary el mereıin asyryp, talaı tarıh betine áli talaı uly tulǵalary ákelerine senimdimiz. Myń estigennen bir kórgen artyq degendeı, oqyrman qaýymdy osy bir Shoqannyń izi qalǵan qasıetti mekendi óz kózimen bir kórip qaıtýǵa keńes berem.
Turdybek QURMETHAN,
Tehnıka ǵylymdarynyń magıstri, táýelsiz jýrnalıs.
