Qapal qorymy jáne Qapal bekinisi
Qapal aýylyna kire beriste «irgetasy 1847 jyly qalalanǵan» degen jazýdy kózińiz shalady. Bul degenińiz Qapaldyń tarihy 1847 jyldan bastalady degen sóz emes. Rossiianyń qazaq jerin otarlaý maqsatynda salynǵan bekinisteriniń biri Qapal bekinisi 1847 jyly salynǵan bolatyn. Al Qapaldyń tarihy tym arydan bastalatynyna Qapal qorǵandary kýá. Qapal qorǵandary – tarihi-arhitektýralyq eskertkishter orny. Qapal mańynda Túrik dáýirinen, Qimaq memleketinen qalǵan taǵy da basqa 7-8 qorǵan bar. Qorymdarda tarihy bizdiń zamanymyzdan burynǵy 3-11 ǵasyrlar aralyǵyndaǵy Qarasai, Jylysai, Úkili, Qyzyl zirattary ornalasqan. Betine neshe túrli sýretter salynǵan bal-bal tastar ár jerden-aq ushyrasady. Ókinishke orai, bul tastar osy óńirde alǵashqy úiler salyna bastaǵan kezde qulatylyp, irgetas retinde paidalanylǵan. Tunyp turǵan tabiǵaty men tarihi jádigerleri mol Qapal jerine orys otarshylary 1843 jyly 10 qazan kúni basyp kirip, ornyǵa bastaidy. Olar 1847 jyly bekinis salyp bitti. Qapaldyń taýy ný orman bolǵan , ony da Qapal bekinisi salynǵannan keiin órtep jibergen deidi.
Shoqannyń eńbekteri jáne Qapal batyr
Bekinis salynǵannan keiin Shoqan Ýálihanov Qapalǵa 1854 jyly Qashqariia sapary qarsańynda kelgen. Munda ol Uly Júz ańyzdaryn jazyp alýmen shuǵyldanǵan. Ekinshi ret 1864-1865 jyldary kelip Qapal aýylynyń, Qapal qalasynyń tarihyn zerttegen. Osy zertteýinde Qapal bekinisinen 40 shaqyrym jerden Qapal batyrdyń qabirin taýyp, anyqtaidy. Bekiniske Qapal atyn berýge Sh. Ýálihanovtyń «Jońǵariia ocherkteri» jazbalaryndaǵy «Qapal stansasy Qapal batyrdyń esimimen atalǵan» degen pikiri túrtki boldy.
Qapal batyr Uly júzdiń Dýlatynan taraityn Janys rýynan shyqqan. Shoqan Ýálihanovtyń derekterine súiensek, Qapal batyr Táýekel han men Esim handardyń kezinde Syr men Jetisý boiyndaǵy qalmaqtarǵa qarsy joryqtarda tý ustaǵan batyrdyń biri, qolbasshysy bolǵan delinedi. Qapal batyrdyń eskertkishi Taldyqorǵan-Óskemen tas jolynyń Qapalǵa burylǵan jerinde qoiylǵan.
Táneke batyr Kenesary hanǵa orasan zor qoldaý kórsetip, hannyń qyrǵyz eline Jetisý óńiri arqyly ótýine úlken yqpal jasaidy. Al osydan keiin qyrǵyz manaptarynyń Resei patshalyǵyna satylyp, Kenesarynyń basyn alyp, Qapal, Aiagóz arqyly Ombyǵa jibergenin estigen Táneke batyr Jetisý jerinen Matai, Sadyr, arǵy betten Qyzai eliniń rýlarynan 2000-ǵa jýyq qol jinap baryp, qyrǵyz manaptaryn aiamai jazalaidy, quldyqqa jegedi. Bul týraly qazaqtyń áigili tarihshysy Ermuhan Bekmahanov eńbekterinde atap ótken.
[caption id="attachment_28887" align="aligncenter" width="640"]
Táneke batyr
Qapal aýylynan shyǵysqa qarai 20 shaqyrym jerde Táneke batyrdyń ziraty ornalasqan. Táneke batyr orta júz Naimannyń Matai rýynan shyqqan. Áigili Bóribai batyrdyń urpaǵy. 1807 – 1885 jyldar arasynda ómir súrgen. Kenesary hannyń ult azattyq kóterilisine ún qosqan. Ol týraly Alashtyń ardaqtysy Muhametjan Tynyshbaevtyń «Materialy kirgizsko-kazahskogo naroda» degen eńbeginde, 1847 jyldary Qydyráli bidiń nemeresi Táneke Dósetulynyń Kenesary kóterilisine qatysqanyn aiǵaqtaityn málimetter bar. Poliak jazýshysy Adolf Ianýshkevichtiń eńbekterinde Táneke batyrdyń patsha úkimetiniń otarlaý saiasatyna ashyq qarsy kelgenin aitady. Atap aitqanda, 1846 jyly general Vishnevskii Jetisýdyń bi-sultandarymen Kenesaryǵa qosylmai, patsha úkimetiniń bodandyǵyn qabyldaý týraly kelissóz ótkizip jatqan jerinde Táneke batyrdyń qalyń qolynyń shabýylyna ushyraǵanyn jazady.
Táneke batyr Kenesary hanǵa orasan zor qoldaý kórsetip, hannyń qyrǵyz eline Jetisý óńiri arqyly ótýine úlken yqpal jasaidy. Al osydan keiin qyrǵyz manaptarynyń Resei patshalyǵyna satylyp, Kenesarynyń basyn alyp, Qapal, Aiagóz arqyly Ombyǵa jibergenin estigen Táneke batyr Jetisý jerinen Matai, Sadyr, arǵy betten Qyzai eliniń rýlarynan 2000-ǵa jýyq qol jinap baryp, qyrǵyz manaptaryn aiamai jazalaidy, quldyqqa jegedi. Bul týraly qazaqtyń áigili tarihshysy Ermuhan Bekmahanov eńbekterinde atap ótken.
Táneke batyr atasy Qydyráli biden bastap , arysy Matai, berisi Qaptaǵai eliniń qorǵany bolady. Patsha úkimetiniń qysymymen qonys aýdarǵan tatarlarǵa jer berip, qamqorlyǵyna alady. Olarǵa eki birdei meshit jáne medrese salyp berip, tatar balalarymen birge qazaq balalaryn da oqyta bastaidy. Sol kezdegi salynǵan meshit jáne medreseniń eski qurlysy áli saqtalǵan. Sonymen birge Táneke batyr óz elin eginshilikpen ainalysýǵa da baýlidy. Táneke batyrdyń igi isterin keiin balasy Esimbek bolys jalǵastyrǵan. Bul kezderde Qapal óńirin jergilikti jurt Táneke aýyly degen eken.
Kenenniń kekin alǵan Qapal óńiimen, Tánekedei batyrmen bar qazaq maqtanýǵa tiisti. Kenesary hannyń basyn izdeimiz, qazaqtyń rýhy qaita tiriledi deimiz. Menińshe Kenesarynyń basy búgin emes, sol kezde de tekke ketken joq. Qazaq óz namysyn jatqa taptatpady. Kóptegen bolystar men sultandar Orys otarshylaryna bolyspasa da, han Keneni qoldai almady. Onyń janynda Táneke bolys erge sai minez kórsetip, hannyń kegin ýaǵynda qaitardy. Otarshylarmen ashyq kúresken batyrdyń esimin búgin bylaiǵy júrttyń kóbi bile bermeidi. Kenesary hannyń kegin qaitarǵan Tánekeni ulyqtaǵanymyz – han Keneni ulyqtaǵanymyz bolar edi. Kenesarynyń kegin alǵan batyr dep Táneke batyrdy ulyqtap, eskertkishter ornatyp, Astana men Almaty qalalarynan kóshe berip jatsaq, ol da bir qazaqtyń rýhyn kóterer sharýa bolar edi. Kieli Qazaqstannyń «Týǵan jer» baǵdarlamasy boiynsha Tánekedei batyrdy eske alýymyz naǵyz rýhani jańarý bolmaq. Ulttyq kod degenimiz – qai zamanda bolsyn óziniń emes, ultynyń, halqynyń, hanynyń namysyn taptatpaǵan batyrlardy ulyqtaityn rýh bolsa kerek.
Biyl Táneke batyrdyń ómirge kelgenine 210 jyl bolypty. Keshe ǵana senattyń depýtattyq mandatyna kóterilgen Baqytjan Jumaǵulov osy Táneke aýylynyń týmasy edi. Endeshe, depýtat aǵamyz osy isti qolǵa alar degen aýyl jurtynyń úmiti bar.
Fatima apamyzdyń ómirge kelgen úiinde murajaiy bolǵan eken bertinge deiin. Qazir úidiń mańdaishasyndaǵy sol úide Fatima Ǵabitqyzynyń ómirge kelgenin bildiretin taqtaishadan basqa eshteńe joq. Qaraýsyz úi jyldan jylǵa tozyp barady. Osydan eki-úsh jyl buryn úidiń syrtyn aýyldaǵy bir kásipkerler qorshatqan edi, biraq onyń da arty aiaqsyz qaldy.
[caption id="attachment_28888" align="aligncenter" width="640"]
Aqyn Sara jáne Fatima Ǵabitqyzy murajaiy
Qapal óńiriniń jurtshylyǵy 1871 jyly qazaq ádebietiniń altyn qazynasy Birjan men Saranyń aitysyna kýá bolǵan. Sara Tastambekqyzy 1853 jyl qazirgi Almaty oblysy Aqsý aýdany Besaǵash aýylynda dúniege kelgen. Sarany boijetkennen keiin Táneke aýylynyń bolysy Esimbek qajy óz aýylyna kóshirip alǵan eken. Birjanmen aitysynan keiin Bekbai Altynbekulyna turmysqa shyǵyp, 1907 jyl qaitys bolady.
1992 jyldyń qazan aiynda Qapal aýylynan Aqyn-Sara atyndaǵy tarihi-ólketaný mýzeii qurylady. Murajai qurylǵannan bastap túrli jádigerlerge toltyrylǵan. 4 bólmeli úiden turatyn murajaida aqyn apamyzdyń músini jáne qazaqtyń salt-dástúrinen belgi beretin tutyný buiymdary men aqynnyń qoldanǵan buiymdary, qurby-qurdastarynyń sýretteri jáne Qapal óńirine qatysty kitaptar qoiylǵan. Murajaida Sara Tastambekqyzynyń óz zattarynan qazany, dombyrasy jáne kiim tigetin qol mashinasy men qaishysy bar. Odan bólek óziniń kiim-keshekteri men basqa buiymdary sahnalyq qoiylymdarda Sara apamyzdyń rólin oinaǵan ártisterdiń kiim-keshegimen toltyrylǵan.
Qapal óńirinen úsh júzge aty málim Sara apamyzdan keiin úsh birdei arysymyzdyń jary bolǵan, Murat Áýezovtyń anasy Fatima Ǵabitqyzy ómirge kelgen. Fatima apamyzdyń ómirge kelgen úiinde murajaiy bolǵan eken bertinge deiin. Qazir úidiń mańdaishasyndaǵy sol úide Fatima Ǵabitqyzynyń ómirge kelgenin bildiretin taqtaishadan basqa eshteńe joq. Qaraýsyz úi jyldan jylǵa tozyp barady. Osydan eki-úsh jyl buryn úidiń syrtyn aýyldaǵy bir kásipkerler qorshatqan edi, biraq onyń da arty aiaqsyz qaldy.
[caption id="attachment_28889" align="aligncenter" width="640"]
Qapal aýylynyń kieli de kórikti jerleri
Qapal óńiri tańǵajaiyptar men qasietti jerlerge toly. Onyń biri 150 jyldyq tarihy bar Qapal-Arasan shipajaiy. Qapal aýylynan 30 shaqyrym jerdegi Arasan aýylynda ornalasqan. «Qapal-Arasannyń» shipaly sýynyń emdik qýaty jergilikti turǵyndarǵa burynnan-aq belgili bolǵańn, al munda alǵashqy kýrort 1852 jyly qurylǵan. «Qapal-Arasan» kýrortynan ár kezderde Shoqan Ýálihanov, Semenov - Tianshanskii siiaqty ataqty adamdar da em qabyldaǵan. Asa kórnekti memleket qairatkeri D.A.Qonaev «Qapal-Arasandy» basty nazaryna alǵan. «Qapal-Arasan» sanatoriiiniń negizgi emdik kózi – termaldy bulaqtar.
Qapal-Arasan shipajaiynan basqa Qapaldyń taý basyndaǵy arasany da bar. Bul tabiǵi arasannyń emdik sýy talai syrqat jandarǵa shipa bolǵan. Arasan taý basynda bolǵanymen, barýshylardyń qarasy úzilgen emes.
Qapal aýylynyń ortalyǵynda «Tamshybulaq» degen qasietti bulaǵy bar. Aýyldyń qaq ortasynda jar qabaqtan móltildep tamyp turǵan kórkem tamshylar kózińizge Jaratýshynyń qudyretin kórsetkendei bolady. Doǵal jar qabaqtan ainala aǵyp turǵan móldir tamshy kimniń de nazaryn aýdarmai qalmaidy. Tamshybulaqtyń sýy adam densaýlyǵyna paidaly ekenin ǵalymdar da moiyndaǵan. Qapal turǵyndary men qonaqtary bulaq sýyn asqazan, kóz, súiek-býyn aýrýlaryna em retinde qoldanyp keledi. Tamshybulaq týraly alǵashqy derekter men zertteýler Shoqan Ýálihanovtyń eńbekterinde kezdesedi.
Qapaldyń qazirgi tynysh-tirshiligi
Keńes úkimeti kezinde aýdan ortalyǵy bolǵan Qapal qazir aýyldyq okrýgterdiń biri. Turǵyndarynyń sany 4 myńǵa jýyqtap qaldy. Resei patsha úkimeti men Keńes úkimeti kezinde qonystanǵan ózge ult ókilderiniń kóbi óz otandaryna qaityp, olardyń ornyna shetten kelgen qazaqtar qonystanǵan. Turǵyndarynyń basym bólgi mal sharýashylǵymen ainalysady. Qapal aýylynda eki mektep, bir kásiptik kolledj bilim berýde. Aýyldyń tabiǵi ósimi de jyl sanap artyp keledi.
Qoiyny qasiettke toly, ulylardyń mekeni bolǵan Qapal óńiri azat Qazaq memleketiniń tarihynda áli talai eleýli oqiǵalardyń kýási bolary anyq. Tánekedei el qorǵaǵan erlerdiń urpaqtary el mereiin asyryp, talai tarih betine áli talai uly tulǵalary ákelerine senimdimiz. Myń estigennen bir kórgen artyq degendei, oqyrman qaýymdy osy bir Shoqannyń izi qalǵan qasietti mekendi óz kózimen bir kórip qaitýǵa keńes berem.
Turdybek QURMETHAN,
Tehnika ǵylymdarynyń magistri, táýelsiz jýrnalist.
