Qazaq án ónerine ózindik dara ereksheligimen kelgen jas ánshi Ǵalymjan Moldanazar az ýaqyt ishinde óz tyńdarmandaryn taýyp úlgerdi. «Óz tyńdarmandaryn» degen tirkes jattandy kórinýi múmkin, biraq dál osy Moldanazar týraly bul tirkes óziniń shynaıy mánin aıshyqtaı túsedi. Ǵalymjan án súıer qaýymnyń ishinen óziniń, tek óziniń ǵana tyńdarmanyn tapqan baqytty ánshi. Onyń tyńdarmandary búgingi qazaq shoý-bıznesiniń uranshyl jankúıerleri emes, morgınaldyq qasıetimen erekshelenetin «birtúrli» tyńdarmandar. Olar, bizdińshe, áýesqoılyqty emes, kásibılikti, eliktirgishtik jattandy saryndy emes, estetıkalyq áserdi, qarabaıyr buqaralyq talǵamdy emes, ıntellektýaldyq tanymdy súıetinder. Ǵalymjan Moldanazar ótken ǵasyrdyń 60-70 jyldary qalyptasqan sıntı-pop baǵytyn HHİ ǵasyrda qaıta túletýshi daryn ıesi. Ol "100 jańa esim" qataryna enýge ábden laıyq.
OL...
Ánshi 1988 jyly Qyzylorda qalasynda dúnıege kelgen. Úıdiń kenjesi. Mektepte júrip gıtara úırenip, án salýdy úırene bastaǵan. Bala kezinen Maıkl Djeksondy pir tutqan ol ákesiniń bir kezderi oǵan qatal talap qoıyp, «Sen qandaı joldy tańdaǵyń keledi?» dep suraq qoıǵanyn aıtady. Ákesiniń bul suraǵyna ol bolashaqta meni osy gıtaram asyraıtyn shyǵar dep jaýap bergen desedi. Mektep bitirgen soń Almatyǵa kelip, Júrgenov atyndaǵy Óner akademıasyna akterlik mamandyqqa túsedi. Alaıda oqýyn birinshi kýrstan tastap ketken. Biletinder, bul oqý ordasynan ózi alar bilim joq dep tastap ketti dese, ózi menen akter shyqpaıtynyn, olardyń (akterlerdiń) ortasy múldem bólek ekenin erte túsingendikten osyndaı sheshim qabyldadym deıdi.
Ǵalymjan Moldanazardyń budan keıingi 7-8 jyly Almatynyń bulyńǵyr kóshelerinde ótedi. Keı kezderi jolǵa aqsha tappaı, qınalǵan sáti de bolypty. Jalǵa alǵan páteriniń aqshasyn tóleý de qıynǵa soqqanyn, menen túk shyqpaıdy dep túńilgen sátteri de bolǵanyn ol baspasózge bergen suhbattarynda emeýirinmen jetkizgen. Sóıte júrip, «Orda» tobynda án salǵan. Ol bul toptan bólek, Qaırat Túntekov, Aısa, Asyl Bedelhan, Rin’go toby men basqa da ánshilerge birneshe án azǵan. «Orda» tobynan óziniń múmkindigin ashýǵa jol joq ekendigin túsinip, jeke án salýdy qolǵa alady. Osy sheshiminen keıin onyń juldyzy jandy. Bar-joǵy eki jyldyń ishinde ony tyńdaıtyn jastar shoǵyry paıda boldy. Shetelderden de usynys túse bastady.
«HIPSTERJAN»
Oǵan bul laqap esimdi saýatty tyńdarmandary bergen. «Hıpster» termıni – jaz mýzykasyn unatatyn sýbmádenıet ókilderine qaratylǵan. Ony osy shaǵyn mádenı top ókilderi erekshe baǵalap, qashanda Ǵalymjanǵa jankúıer bolyp keledi. Oǵan bul esimdi bergen reseılik tyńdarmandar eken. Alǵash onyń «Aqpen birge» klıpin kórgen kórshi eldiń tyńdarmandary qazaq ánshisiniń rok stılindegi jańa naqyshtaǵy áni men oǵan túsirilgen beınebaıandy «ıýtýbtan» tez bólisip, Qazaqstanda mýzyka mádenıetiniń jańa tolqyny kele jatyr dep dabyrlasqan. Sol sátten bastap Ǵalymjannyń esimi elimizge de keńinen tanyla bastady.
Tyńdarmandary Ǵalymjanǵa úlken sahnada shoý-konsert ótkizse degen tilekterin aıtsa da, ol únemi shaǵyn aýdıtorıalar men sahnalarda ǵana óner kórsetetindigimen de erekshelenedi. Ol munyń sebebin ónerdiń jáne óz qadirin ketirmeý úshin osylaı isteıtindigimen túsindirýi múmkin. Ózi shoý-bıznes pen toı bıznes úshin óziniń baǵytynan aınymaıtynyn, tipti toı ánshilerine qurmetpen qaraı otyra, bir jaǵynan ónerge jany ashıtynyn da jasyrǵan emes.
FONOGRAM... BUL – QYLMYS!
Ol búgingi qazaq ánshilerin fonogrammen eldi aldap júr degen pikirde. «Aqsha, aqsha, tek aqsha» prınsıpimen kún keshetin ánshilerdiń fonogrammen án salýy – qylmyspen para-par degen oıyn jasyrmaıdy. Ol úshin fonogrammen, tipti mınýsovkamen án salýdyń ózi eldi aldaý. Sondyqtan da ol bul joldy tańdamaǵan. «Eldi aldaǵym kelmeıdi. Ákemniń maǵan qoıǵan basty sharty osy. Shynymdy aıtsam, búgingi qazaq estradasy maǵan unamaıdy. Aqsha úshin ónerge kelgenderdi qabyldaı almaımyn» deıdi ol.
Ol ánshilerdiń jandy daýyspen án aıtýǵa tehnıkalyq múmkindigimiz joq degeni syltaý dep biledi.
«MýzART» toby jandy daýyspen án shyrqaıdy. Kezinde «Dos Muqasan», Roza Rymbaeva, Roza Baǵlanova, Bıbigúl Tólegenova, «Gúlder-aı» ansambli tiri daýyspen án shyrqaǵan. Búgin tehnıka damydy ǵoı. Meniń armanym qazaq estradasyna jańa lep, sony baǵyt ákelý. Qazaq tilin álemge tanytsam degen maqsatym bar» deıdi ol.
«Birneshe adam jınalyp ap, fonogramny toqtatý kerek dep daýryǵýdan túk shyqpaıdy. Fonogrammen aıtpa! Oǵan zańmen tıym sal. Bitti!». Bul da Moldanazardyń kózqarasy. Ol tyńdarman men kórermenderdiń talǵam taıazdyǵyna qarny ashatyndyǵyn ashyq málimdep júr. Adamdar óziniń jalǵan áýenge aldanyp jatqanyn bilýge tıis degen oıyn da birneshe márte qaıtalaǵan.
https://www.youtube.com/watch?v=j2Sx1fewNcs
AMERIKAǴA SAPAR
2015 jyly amerıkalyq Break of reality toby Almatyǵa óner kórsetýge kelgen saparynda Moldanazardyń «Aqpen birge» ánin tyńdaǵan soń, birigip án shyrqaýǵa usynys jasaǵan. Keıin ózin Amerıkanyń Nú-Iork shtatyna shaqyryp, birlesip án aıtyp, shaǵyn kesh ótkizýge usynys jasaǵan. Sol jyly Moldanazar Amerıkaǵa baryp, osy toppen birge án saldy. Ony amerıkalyq tyńdarmandar joǵary baǵalap, «qazaq óneriniń jańa juldyzy» dep baǵalaǵan. Sol sapary negizinde ánshi týraly derekti fılm túsirilgen. Rejıseri – Amerıkada turatyn qandasymyz, fotograf Qanat Beısekeev.
Sodan beri ánshige shetelderden jıi shaqyrý túsedi. Ol óziniń án jınaǵyn shyǵarýdy, sondaı-aq jańa baǵyttaǵy «Moldanazar» tobyn quryp, qazaq estradasyna ózindik úles qosýdy kókseıdi. Ánshiniń aıtýynsha, amerıkalyq tyńdarmandar onyń «Aqpen birge» ánin erekshe unatqan ári osy áni sol jaqtaǵy tyńdarmandar arasynda suranysqa ıe bolyp otyr. Eki jyldan beri amerıkalyqtar Ǵalymjan Moldanazar ánderin úzbeı tyńdap keledi deýge bolady. Ánshi Eýropanyń belgili stýdıalarynan da usynys túsip jatqanyn aıtady. Bolashaqta sheteldiktermen birge jańa jobalardy birlesip atqarýymyz múmkin dep oılaıdy.
Qazir Moldanazar tyńdarmandarynyń aýdıtorıasy jyl sanap keńeıip keledi. Aıtalyq, «Google» jelisi boıynsha Ǵalymjan Moldanazardy izdeýshiler sany elimizdegi eń tanymal ánshi Qaırat Nurtastan asyp túsken. Osynyń ózinen-aq oǵan suranystyń álemdik arenada kóbeıgenin baıqaýǵa bolady.
https://www.youtube.com/watch?v=jpy0Hjai7m4
ONYŃ ÁNDERİ MEN KLIPTERİ
Onyń «Aqpen birge», «Birge bol», «Qosh bol», «Kim ol?», «Beri qara», «Jaýap bar ma?», «Óziń ǵana», «Alystama», «Saǵym» sekildi onshaqty áni ǵalamtor jelisinde óte tanymal. Mýzykatanýshylar onyń ánderinen rok mýzyka, tehnorok, sıntı-pop, fank mýzyka, pop mýzykanyń ózara sıntezinen jasalǵan zamanaýı baǵyt degendi aıtady. Endi bir top synshylar Ǵalymjan ánderiniń basty ereksheligi ótken ǵasyrdyń 70-80 jyldaryndaǵy mýzykalyq jańa baǵyttardyń qaıta túleýi dep te uǵady.
Ol án sózderin de ózi jazady. Onyń án sózderinen jasandylyq tappaısyz. Keıbir tirkesterinde ishki yrǵaqtan aqsap jatqandaı kóringenimen, sonyń ózi áýenniń ishki ıirimine qup jarasqandaı áser qaldyrady.
Al klıpteri jalǵan romantıka, orynsyz rıtorıka, sapasyz etúdterden adalyǵymen erekshe. Onyń klıpteri toptyq kózqarastan góri, jekelik ıdeıamen qunarlanǵan. Ár klıpinen rýhtyń ózin ózi izdeýi, «Ómir degen ne ózi?» degen suraqtarǵa jaýap izdep, sharq urǵan jannyń beınesi eles beredi. Jańa áýen, tyń mátin, mazmunǵa abı epızodpen úndesken yshqyný men pafostan jyraq tabıǵı daýys tyńdarmandaryn jyly shýaqqa shomyldyrady.
Ǵalymjannyń oılary
***
Menen de myqtylar bar, biraq ázirge olar eshkimge kerek bolmaı jatyr. Men baıaǵydan án shyǵaryp kelem, biraq ol ánder kereksiz bolyp Internette jatty. Sosyn Reseıde bireýler «O, bir qazaq kúshti sıntı-pop jasap júr» dedi. Sosyn bizdikiler: «O! Bizdiń bala Eýropada birdeńe utyp aldy» dedi. Biraq men oǵan deıin de bolǵam, negizi.
***
Reseıge birneshe ret shaqyrdy. Biraq barǵym kelmedi. Óıtkeni, Almatyny óte qatty jaqsy kórem. Bul jerden eshqaıda ketkim kelmeıdi.
***
Eshqashan ataqqa, kóp aqsha tabýǵa qyzyqqan emespin. Kóbi «Seniń ornyńda bolsam, basqa jaqqa ketip qalar edim» deıdi. Meniń ketkim kelmeıdi. Sońyna deıin osynda qalyp, osy qalada made in Kazakhstan deýge turarlyq birdeńe jasasam deımin.
***
Qaırat Nurtasty óz basym syılaımyn. Onyń óz aýdıtorıasy bar. Tipti sondaı úlken aýdıtorıa mende de bolsa deımin. Qaıratty súıip tyńdaıtyn, tyńdap otyryp jylaıtyn jaqyndarym bar. Ol shynymen de adamdarǵa bir sezimder beredi. Ol shynymen de adamdardy bir nárseler týraly oılandyrady.
***
Aýyldyń tárbıesimen óstim. Sondyqtan keı nárselerdi qabyldaý maǵan qıyn. Mysaly, balanyń áke-sheshesimen daýlasqanyn kórgende «Ne bolyp barady ózi?» dep shoshımyn.
***
«Sen Amerıkan mýzykasyn nasıhattaısyń. MýzART, Qaırat Nurtas – mine bular bizdiki» dep ursady keıde. Men túsindirýge tyrysam: «MýzART pen Qaırat Nurtas elektrondy gıtaramen, sıntezatormen aıtady. Qazaq elektrondy gıtara tartyp pa edi? Qalaısha ony naǵyz qazaq mýzykasy dep aıtasyz?».
***
Qazaqsha bolsyn deıtinder toılaryna Kane Ýest, Beıonse, Djennıfer Lopesterdi shaqyrady. Ol jerden dombyra, qobyz kórmeısiz.
***
«Nege dombyra tartpaısyń?» dep te ursady. Bir aǵamyzǵa «Mine, kóshede kezdestik. Siz nege mersedespen keldińiz, nege atpen kelmedińiz?» dedim.
