Qashyqtyqtan oqytý jaǵdaiyndaǵy kitaphananyń róli
Osyǵan orai ǵasyrǵa jýyq tarihy bar qazaq bilimniń qasietti qara shańyraǵy – Abaiatyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogikalyq ýniversitetiniń Ǵylymi kitaphanasy ýniversitettiń negizgi quramdas bóligi, bai kitap qory bar, zamanaýi úrdispen damyp, oqyrman men kitap arasyndaǵy altyn kópir rólin qaltyqsyz atqaryp kele jatqan rýhaniiat ordasy da esh kidirmesten, jumys josparlaryn jańartyp, óz oqyrmandarymen tyǵyz bailanysyn qashyqtan onlain túrinde jalǵastyrýda.
Jalpy kitaphanada ár ǵylym salasy boiynsha oqýlyqtar, monografiialar, kórkem ádebietterdiń tamasha úlgileri, HVII-HIH ǵasyrlarda jaryq kórgen sirek kezdesetin ádebietter jinaqtalǵan.
Ǵylymi kitaphananyń kitap qory 1 744 007dana: oqý, oqý-ádistemelik, ǵylymi jáne kórkem ádebietter, jýrnaldar, dissertatsiialar, elektrondyq oqýlyqtardan turady. Oqý, oqý-ádistemelik ádebietter – 1 144 602 , ǵylymi ádebietter – 436 274, kórkem ádebietter – 163 131.
Jyl saiyn kitaphana qory tolyqtyrylýda,ótken oqý jylynda kitaphana qory 719 ataýdaǵy 27 203 dana ádebietpen tolyqtyryldy. «Jańa gýmanitarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy aiasynda111 ataýdaǵy, 19 532 dana ádebiet alyndy. (Bul ádebietterdiń tolyq elektrondyq nusqasy jasalyp, elektrondyq kitaphanaǵa júktelgen.)
Ýniversitettegi uiymdastyrylǵan qashyqtyqtan oqytý oqý jyly boiy jalǵasyp, oqytý baǵdarlamasy josparǵa sai oryndalyp keledi.
Qazirgi tańda ǵylymi kitaphana J-IRBIS jańartylǵan kitaphanalyq baǵdarlamasymen jumys isteidi.
Elektrondyq kitaphana paidalanýshylary Internet jelisi arqyly kitaphanamyzdyń elektrondyq katalogyn, tolyq mátindi elektrondyq resýrstar qoryn, tolyq mátindi ǵylymi jýrnaldar arhivin, merzimdi basylymdarǵa jariialanǵan ǵylymi maqalalardyń qoryn paidalana alady (www.library.kaznpu.kz). Sonymen qatar oqyrmandarǵa syrtqy elektrondyq resýrstarǵa: Qazaqstan Ulttyq elektrondyq kitaphanasynyń málimetter qory (QazUEK) www.kazneb.kz, Respýblikalyq joǵary oqý oryndary aralyq elektrondyq kitaphana (RJEK) www.rmeb.kz, Elzevier kompaniiasynyń Scopus referativtik málimetter qory, Polpred.com.: www.polpred.com, EKJ «IPRvooks»,Wiley Onlain Library baspasyn www.onlinelibrary.wiley.com, OxfordUniversityPress www.Universitypressscholarship.com, qazaqstandyq elektrondyq kitaphana «Epigraf», «LantarTreid» málimetter qoryna qoljetimdilik usynylýda.
Elektrondyq kitaphanamyzdatúrli ataýly kúnderge arnalǵan virtýaldy kórmeler, kitaphanaǵa túsken jańa basylymdardyń virtýaldy kórmesi júktelgen.
Kitaphanada oqý ádebietterin, sirek kezdesetin ádebietterdi, qundy ádebi jádigerlerdi, merzimdi basylymdardy tsifrlandyrý jumysy jalǵasýda. 2020-2021 oqý jylynda ár túrli ǵylymi baǵyttar boiynsha 1 260 ádebiet tsifrlandyryldy. «Jańa gýmanitarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy aiasyndakelip túsken 111 ataýdaǵy ádebiettiń tolyq elektrondyq nusqasasy jasalyp, elektrondyq kitaphanaǵa júktelgen. Qazirgi ýaqytta kitap qorynyń barlyq ataýynyń 10%-y tsifrlandyrylǵan. Mamandar qujattardy tapsyryspen elektrondy jetkizý qyzmetin, ǵylymi maqalalarǵa OÁJ (ondyq ámbebap jiktelim) indeksin qoiý qyzmeti atqaryp jatyr.
Túrli ǵylym salalary boiynsha otandyq jáne sheteldik ǵylymi 45 ataýdaǵy jýrnaldardyń sońǵy bes jyldyq muraǵatynyń tolyq elektrondyq nusqasyn da bizdiń elektrondyq kitaphanada oqýǵa bolady. Kúndelikti otandyq gazet betterinde jariialanatyn qoǵamdaǵy túrli ótkir máselelerge arnalǵan úzdik maqalalardyń tolyq mátini, kúndelikti tsifrlanyp, elektrondyq kitaphanaǵa júktelýde. Bul oqyrmannyń ýaqytyn joǵaltpai birden bizdiń elektrondyq kitaphanadan ózine qajetti gazet maqalalaryn oqyp,tanysýy maqsatynda jasalýda.
Buryn kitaphanaǵa tirkelmegen oqyrmandar qashyqtyqtan kitaphana saity arqyly onlain tirkelip, elektrondyq kitaphanany paidalana alady. Osylaisha jańa formatta uiymdastyrylǵan ǵylymi kitaphana isi arqasynda elektrondyq kitaphanany qashyqtyqtan paidalanýshylar sany artty. Kitaphana paidalanýshylary ózderine qajet qujattardyń elektrondyq nusqasyn elektrondyq poshta, áleýmettik jeliler arqyly tapsyrys jasap, ala alady.
Ǵylymnyń barlyq salasynan habardar kitaphana mamandarynyń ýniversitette uiymdastyrylǵan ár túrli formattaǵy onlain-konferentsiia, vebinarlarǵa aqparattyq-kitaphanalyq sabaqtar ótkizýi dástúrge ainalǵan. Facebook, Instagram syndy áleýmettik jelilerge tirkelgen paraqashalarǵa aqparattar únemi júktelip, ony paidalanýshylar sany ósýde.
Jalpy joǵary oqý ornynda oqý protsesi qandai tehnologiialarmen júzege asyrylsa da, kitaphana ýniversitettiń basty zerthanasy bolǵan jáne solai bolyp qala beredi. Aqparattyń negizgi bóligi kitaphanada shoǵyrlanǵandyqtan, túrli oqý keisterin qalyptastyrý kitaphanasyz múmkin emes. Qazirgi jaǵdaida, stýdentterge ózindik jumysyna kóp ýaqyt bólingen kezde, kitaphananyń mańyzy aitarlyqtai artýda.
Qoǵamda onlain kitaphana, elektrondyq kitaphana dese senimsizdikpen qaraityndar áli de barshylyq. Klassikalyq dástúrli úlgidegi kitaptar eshqashan ómirimizden alystamasy anyq. Sol siiaqty klassikalyq oqý júiesi, qoldanylý aiasy keń aldyńǵy basymdylyqtaǵy oqytý júiesi ekeni málim. Alaida qashyqtan oqytý júiesi de qazirgi aqparattandyrý men avtomattandyrý kezeńinde zaman aǵymyna sai júie bolyp tabylady. Osyǵan sai aqparattar tehnologiiasynyń zamany múldem ózgeshe, talaptary da kúnde ózgerýde. Elektrondyq kitaphanaǵa júginý – ýaqytty utymdy paidalaný, qashyqtyqtan paidalaný qajettiliginen týyp otyr.
Kitaphanamyzdyń qyzmetkerleri de oqyrmandardan qol úzbei qyzmetterin jalǵastyrýmen qatar, kitaphana isi boiynsha bilimderin jetildirip keledi. Onlain-vebinarlanyna qatysyp únemi biliktilikterin arttyryp otyrady. Osylaisha kitaphana qyzmetkerleri onlain-qyzmet kórsetý arqyly bilikti de, bilimdi maman ekendikterin, kez-kelgen formatta jumys istei alatyndyqtaryn kórsetti.
