Qashyqtyqtan oqytý jaǵdaıyndaǵy kitaphananyń róli

Dalanews 05 qaz. 2021 14:02 955

Álemdi dúr silkindirip, jer-jahanǵa orasan zor qaýip tóndirgen pandemıamen kúres jalǵasyp jatqan ýaqytta, koronavırýs indetiniń saldarynan búkil dúnıe júzindegi bilim berý mekemeleri  qashyqtyqtan oqytýǵa kóshti.

Osyǵan oraı ǵasyrǵa jýyq tarıhy bar qazaq bilimniń qasıetti qara shańyraǵy – Abaıatyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń Ǵylymı kitaphanasy ýnıversıtettiń negizgi quramdas bóligi, baı kitap qory bar, zamanaýı úrdispen damyp, oqyrman men kitap arasyndaǵy altyn kópir rólin qaltyqsyz atqaryp kele jatqan rýhanıat ordasy da esh kidirmesten, jumys josparlaryn jańartyp, óz oqyrmandarymen tyǵyz baılanysyn qashyqtan onlaın túrinde jalǵastyrýda.

Jalpy kitaphanada ár ǵylym salasy boıynsha oqýlyqtar, monografıalar, kórkem ádebıetterdiń tamasha úlgileri,  HVII-HIH ǵasyrlarda jaryq kórgen sırek kezdesetin ádebıetter jınaqtalǵan.

Ǵylymı kitaphananyń kitap qory 1 744 007dana: oqý, oqý-ádistemelik, ǵylymı jáne kórkem ádebıetter, jýrnaldar, dısertasıalar, elektrondyq oqýlyqtardan turady. Oqý, oqý-ádistemelik ádebıetter –    1 144 602 , ǵylymı  ádebıetter –  436 274, kórkem ádebıetter – 163 131.

Jyl saıyn kitaphana qory tolyqtyrylýda,ótken oqý jylynda kitaphana qory 719 ataýdaǵy  27 203 dana ádebıetpen tolyqtyryldy. «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy aıasynda111 ataýdaǵy, 19 532 dana ádebıet alyndy. (Bul ádebıetterdiń tolyq elektrondyq nusqasy jasalyp, elektrondyq kitaphanaǵa júktelgen.)

Ýnıversıtettegi uıymdastyrylǵan qashyqtyqtan oqytý oqý jyly boıy jalǵasyp, oqytý baǵdarlamasy josparǵa saı oryndalyp keledi.

Qazirgi tańda ǵylymı kitaphana J-IRBIS jańartylǵan kitaphanalyq baǵdarlamasymen jumys isteıdi.

Elektrondyq kitaphana paıdalanýshylary Internet jelisi arqyly kitaphanamyzdyń elektrondyq katalogyn, tolyq mátindi elektrondyq resýrstar qoryn, tolyq mátindi ǵylymı jýrnaldar arhıvin, merzimdi basylymdarǵa jarıalanǵan ǵylymı maqalalardyń qoryn paıdalana alady (www.library.kaznpu.kz). Sonymen qatar oqyrmandarǵa syrtqy elektrondyq resýrstarǵa: Qazaqstan Ulttyq elektrondyq kitaphanasynyń málimetter qory (QazUEK) www.kazneb.kz, Respýblıkalyq joǵary oqý oryndary aralyq elektrondyq kitaphana (RJEK) www.rmeb.kz, Elzevier kompanıasynyń Scopus referatıvtik málimetter qory, Polpred.com.: www.polpred.com, EKJ «IPRvooks»,Wiley Onlain Library baspasyn www.onlinelibrary.wiley.com, OxfordUniversityPress www.Universitypressscholarship.com, qazaqstandyq elektrondyq kitaphana  «Epıgraf», «LantarTreıd» málimetter qoryna qoljetimdilik usynylýda.

Elektrondyq kitaphanamyzdatúrli ataýly kúnderge arnalǵan vırtýaldy kórmeler, kitaphanaǵa túsken jańa basylymdardyń vırtýaldy kórmesi júktelgen.

Kitaphanada oqý ádebıetterin, sırek kezdesetin ádebıetterdi, qundy ádebı jádigerlerdi, merzimdi basylymdardy sıfrlandyrý jumysy jalǵasýda. 2020-2021 oqý jylynda ár túrli ǵylymı baǵyttar boıynsha 1 260 ádebıet  sıfrlandyryldy. «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy aıasyndakelip túsken 111 ataýdaǵy ádebıettiń tolyq elektrondyq nusqasasy jasalyp, elektrondyq kitaphanaǵa júktelgen. Qazirgi ýaqytta kitap qorynyń barlyq ataýynyń 10%-y sıfrlandyrylǵan. Mamandar qujattardy  tapsyryspen elektrondy jetkizý qyzmetin, ǵylymı maqalalarǵa OÁJ (ondyq ámbebap jiktelim) ındeksin qoıý qyzmeti atqaryp jatyr.

Túrli ǵylym salalary boıynsha otandyq jáne sheteldik ǵylymı 45 ataýdaǵy jýrnaldardyń sońǵy bes jyldyq muraǵatynyń tolyq elektrondyq nusqasyn da bizdiń elektrondyq kitaphanada oqýǵa bolady. Kúndelikti otandyq gazet betterinde jarıalanatyn qoǵamdaǵy túrli ótkir máselelerge arnalǵan úzdik maqalalardyń tolyq mátini, kúndelikti sıfrlanyp, elektrondyq kitaphanaǵa júktelýde. Bul oqyrmannyń ýaqytyn joǵaltpaı birden bizdiń elektrondyq kitaphanadan ózine qajetti gazet maqalalaryn oqyp,tanysýy maqsatynda jasalýda.

Buryn kitaphanaǵa tirkelmegen oqyrmandar qashyqtyqtan kitaphana saıty arqyly onlaın tirkelip, elektrondyq kitaphanany paıdalana alady. Osylaısha jańa formatta uıymdastyrylǵan  ǵylymı kitaphana isi arqasynda elektrondyq kitaphanany qashyqtyqtan paıdalanýshylar sany artty. Kitaphana paıdalanýshylary ózderine qajet qujattardyń elektrondyq nusqasyn elektrondyq poshta, áleýmettik jeliler arqyly tapsyrys jasap, ala alady.

Ǵylymnyń barlyq salasynan habardar kitaphana mamandarynyń ýnıversıtette uıymdastyrylǵan ár túrli formattaǵy onlaın-konferensıa, vebınarlarǵa aqparattyq-kitaphanalyq sabaqtar ótkizýi dástúrge aınalǵan. Facebook, Instagram syndy áleýmettik jelilerge tirkelgen paraqashalarǵa aqparattar únemi júktelip, ony paıdalanýshylar sany ósýde.

Jalpy joǵary oqý ornynda oqý prosesi qandaı tehnologıalarmen júzege asyrylsa da, kitaphana ýnıversıtettiń basty zerthanasy bolǵan jáne solaı bolyp qala beredi. Aqparattyń negizgi bóligi kitaphanada shoǵyrlanǵandyqtan, túrli oqý keısterin qalyptastyrý kitaphanasyz múmkin emes. Qazirgi jaǵdaıda, stýdentterge ózindik jumysyna kóp ýaqyt bólingen kezde, kitaphananyń mańyzy aıtarlyqtaı artýda.

Qoǵamda onlaın kitaphana, elektrondyq kitaphana dese senimsizdikpen qaraıtyndar áli de barshylyq. Klasıkalyq dástúrli úlgidegi kitaptar eshqashan ómirimizden alystamasy anyq. Sol sıaqty klasıkalyq oqý júıesi, qoldanylý aıasy keń aldyńǵy basymdylyqtaǵy oqytý júıesi ekeni málim.  Alaıda qashyqtan oqytý júıesi de qazirgi aqparattandyrý men avtomattandyrý kezeńinde zaman aǵymyna saı júıe bolyp tabylady. Osyǵan saı aqparattar tehnologıasynyń zamany múldem ózgeshe, talaptary da kúnde ózgerýde. Elektrondyq kitaphanaǵa júginý – ýaqytty utymdy paıdalaný, qashyqtyqtan paıdalaný qajettiliginen týyp otyr.

Kitaphanamyzdyń qyzmetkerleri de oqyrmandardan qol úzbeı qyzmetterin jalǵastyrýmen qatar, kitaphana isi boıynsha bilimderin jetildirip keledi. Onlaın-vebınarlanyna qatysyp únemi biliktilikterin arttyryp otyrady. Osylaısha kitaphana qyzmetkerleri onlaın-qyzmet kórsetý arqyly bilikti de, bilimdi maman ekendikterin, kez-kelgen formatta jumys isteı alatyndyqtaryn kórsetti.

 

 

 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar