[caption id="attachment_12701" align="alignleft" width="229"]
Nurjan Qýantaıuly[/caption]
Almatydaǵy Jeltoqsan oqıǵasy komýnıstik qyzyl rejımniń yzǵarly seńin qaqyratyp sógýge dúmpý bergeni aıdaı álemge anyq. Biraq osy oqıǵanyń máni, shyndyǵy týraly tarıhshylarymyz áli de arhıv derekterimen tujyrymdap, túbegeıli baǵa bere alǵan joq. Mundaıda, qaı zamanda da bolsyn, jasqanshaq tarıhshylardan góri, ushqyr sezim ıesi ádebıetshilerimiz aldymen sańqyldap ún qatyp, halyqty ádilet nárimen sýsyndatyp, kóp nársege kózin ashyp jatady. Jeltoqsan oqıǵasy týraly aqıqatty aqyndarymyz ben jazýshylarymyz aldymen elge estirtip, óziniń qalamgerlik paryzyn hal-qaderinshe oryndady.
Osy taqyrypta aǵa býyn jazýshy B.Tilegenovtiń «Seksen altynshy jyl», saqa qalamger T.Sáýketaıdyń «Aıqarańǵysy» sekildi romandary keshegi kúni ótken tarıhty kórkemdik boıaýmen jedel ıgerýdiń ózindik úlgisin tanytty. B.Tilegenovtiń shyǵarmasynda derektik saryn, saıası oqıǵalar kezindegi búrokrattyq siresken júıeniń astyrtyn oıyny, sheneýnikterdiń tońmoıyn aıar minez-qulqy nanymdy sıpattalsa, T.Sáýketaevtyń romanynda shytyrman ózgerister kezeńindegi adam janynyń qubylysy, ult ar-namysynyń bebeýlegen janaıqaıy, beıýaz jandardyń seniminiń shylpara kúıreýi, adaldyq pen satqyndyq tarazyǵa tartylady. Jazýshy psıhologıalyq turǵydan keıipkeriniń jan dirilin qaltqysyz qoparyp, aqtaryp jazýy qoltańbasyndaǵy ózgeshe lepti tanytady. «Aıqarańǵysy» romany qazaqtyń saıası-qoǵamdyq, áleýmettik-turmystyq ómir-bolmysynyń tutas bir dáýiriniń júgin arqalaǵan kesek dúnıe deýge ábden bolady.
N.Qýantaıuly Jeltoqsan oqıǵasyna eshqandaı maqsatsyz, tek qana jastyqqa tán qyzyǵýshylyqpen oqystan aralasyp ketip, jeti jylǵa jazataıym sottalyp, «ultshyl» degen aıdar taǵylǵan bozbala Haqannyń kózimen qazaqtyń eldik ómirin qursaǵan toń erise de, jadyrap kóktemi shyǵa almaı turǵan qaraózek shaqty sýretteıdi. Munda ulttyq rýhtyń oıanǵany týraly pafos, azattyq týraly daýryqpa sezim, alańdaǵy jastardyń atoı salǵan urandary týraly lepirme sózder múlde joq.
Ádebıetke 1990 jyldary kelgen jańa býyn arasynan roman janrymen sóz óneriniń tabaldyryǵyn batyl attaǵan, sonyń ishinde qaıshylyǵy mol Jeltoqsan oqıǵasyna kórkemdik turǵydan úńilip, sáýle túsirgen jazýshynyń biri – N.Qýantaıuly. N.Qýantaıulynyń «Qaraózek» romany atap ótken eki týyndydan eleýli ózgeshelikke ıe. Munda bas keıipker Haqnazar arqyly 1986 jyldan táýelsizdik tańy atyp, ulttyq valúta teńge ómirge kelip, qazaq qoǵamy naryqtyq dep atalatyn jańa bazarlyq júıege ótken alasapyran tustaǵy elimizdiń ómirinde oryn alǵan jaıttar shynaıylyqpen sýretteledi. Aldyńǵy eki aǵasyna qaraǵanda N.Qýantaıuly basqasha joldy tańdaǵany ańdalady. N.Qýantaıuly Jeltoqsan oqıǵasyna eshqandaı maqsatsyz, tek qana jastyqqa tán qyzyǵýshylyqpen oqystan aralasyp ketip, jeti jylǵa jazataıym sottalyp, «ultshyl» degen aıdar taǵylǵan bozbala Haqannyń kózimen qazaqtyń eldik ómirin qursaǵan toń erise de, jadyrap kóktemi shyǵa almaı turǵan qaraózek shaqty sýretteıdi. Munda ulttyq rýhtyń oıanǵany týraly pafos, azattyq týraly daýryqpa sezim, alańdaǵy jastardyń atoı salǵan urandary týraly lepirme sózder múlde joq. Tipti osy oqıǵaǵa túrtki bolǵan Qonaev pen Kolbınniń aty-jóni de shyǵarmada atalmaıdy. Sebebi, N.Qýantaıuly jelbýaz urandar emes, naǵyz qarapaıym ómir-tirshiliktiń qaınaǵan ıirimine tereńdep kire otyryp, sabyrly proza arqyly bas keıipker Haqnazardyń tanymynyń ósý dıalektıkasymen sabaqtastyryp, ótpeli qoǵamymyzdyń boıamasyz portretin jasaýdy qolǵa alyp, aıtarlyqtaı tabysqa da jetken.
Romanda eki kezeń sýretteledi: aldymen Haqnazardyń jetijyldyq túrme ómiri, odan keıin azattyqqa shyqqan soń qara bazarda nápaqa úshin sandalǵan kúnderi. Haqnazar ózimen birge sottalǵan jeltoqsanshy Aldońǵarǵa bazarda kezdeısoq kezdesip qalady, ol aǵasy bóbekarbasy koláskaǵa shemishke tıep ap, elge saýdalap, nápaqa taýyp júredi. Mine, bajaılap qarasańyz, túrmedegi Haqnazar tergeýshiler men abaqtydaǵy suraǵandarǵa jeltoqsan týraly bilgenin tam-tumdap aıtyp berýmen shekteletin. Al beıbit ómirde osy Aldońǵarǵa ǵana kezdeskende ózin jeltoqsan oqıǵasynyń kýágeri retinde bir mezet qana sezinedi. Ol aqyry Aldońǵardyń áıeline qara bazardaǵy qytaılardan taýar alyp berem dep júrip, qysyqkóz jatjurttyq bıznesmenniń pyshaǵynan qaza tabady. Oǵan sebep, Haqnazardy jalǵan dollar berip, klastas dosy Ernar budan eki-úsh jyl buryn sol qytaılyqty aldaýǵa májbúrlegen bolatyn. Osylaısha roman tragedıamen aıaqtalady. Nege bulaı boldy? Osy suraqtyń jaýabyn oqyrmannyń ózi tabýǵa jazýshy ashyq qaldyrǵan sekildi.
[caption id="attachment_12704" align="alignright" width="307"]
Nurjan Qýantaıulynyń jańa kitaby[/caption]
Iá, Haqnazar – bizdiń zamandasymyz. Ol – SHI-ǵa kelip oqýǵa túsken, aýylda ósken adal jigitterdiń biri. Bozbalaǵa tán qyzyǵýshylyqpen alańǵa shyǵyp, ondaǵy qazaq qyzdarynyń shashyn julǵan áskerılerdi kórip, taıaq jegen boıjetkenderdi arashalaǵaly alǵa umtylyp, aqyry jazyqsyz sottalady. Onyń jeltoqsan oqıǵasynda bar kórgeni nebári osy on bes mınýtqa qana sıatyn oqıǵa deýge bolady. Biraq oǵan jabylǵan ultshyl, dekabrıst, antısovetshil sekildi jalaqor – nebir ataqtar nardyń belin qaıystyratyn qasiretti azap. Adamnyń basyna syımaıtyn jalǵandyq, on bes mınýt emes, on ǵasyrǵa júk bolatyn aýyr úkim, tejeýsiz aıyp. Nebári oqıǵaǵa kýáger bolǵan balań jigit Haqnazardyń buǵanasy qatpaı jatyp sovettik qatal rejımdi túrmege qamalýy, qarańǵy abaqtynyń aýyr esigin attaýy – bir qıamet qaıym. Jazyqsyzdan jazyqsyz osylaısha jas ómiri abaqtyda shermen ótip, bostandyqqa shyqqan soń da «men batyrmyn!» dep keýde qaǵyp, bireýge bir aýyz tis jarmaı, shyn mánisinde saıası turǵydan aqtalǵanymen, sol qandy oqıǵaǵa qatysqanyn halqyna borysh etip baǵalamaı únsiz júrgen talaı bozdaqtar men ańǵal minez adal jandar, tasada júrgen sabazdar qazaq halqynda rasymen kóp bolýǵa tıis. Óıtkeni, búginderi «jeltoqsanshymyz» dep eldiń kózine túsip júrgen jandardyń sany da az. Sonymen birge jeltoqsan oqıǵasyna kýáger bolyp qatysqan jandardyń eshqashan da sol alaquıyn oqıǵa týraly aıtýdy laıyq kórmeıtinin óz basym talaı márte kórgenmin. Jeltoqsan týraly kezdesýler jasap, kýágerlerge estelik aıtýǵa sóz bergende talaı apaılar men aǵaılarymyz sóıleı almaı, qystyǵyp, kózine jas alyp, jan dúnıesindegi jaraqat ýdaı ashytatynyn talaı kezdestirdik. Al jazýshy N.Qýantaıulynyń «Qaraózek» romanyn keshegi jeltoqsanda ar-namysyn bıik saqtap, bostandyqqa shyqqan soń da óz eline ol týraly qyńq etip aıtpaı, perzenttik boryshyn buldamaı, únsiz ótip jatqan qarapaıym erlerge turǵyzǵan eskertkish deýge bolady.
Bir sózben aıtqanda, toqsanynshy jylǵy urpaqtardyń asqaq armany kúırep, ókinishti kepke túsip, «aldanǵan urpaq» ekenin jazýshy osylaısha aıaýsyz áshkereleıdi. Adamdy aldaý, «sarttanda astyq» degen sypyra saýdagerlik, syǵan-zada «tirshilik», ashkózdilik pen alaıaqtyq, reket pen sektanttyq, bezbúırektik pen dańǵaza jarnamashyldyq, mine, munyń bári toqsanynshy jyly paıda bolǵan qoǵamnyń shynaıy álpeti, sıqy!
Romanda Haqnazardy bıznesmen dosy Ernar aldap-arbap, keleńsiz oqıǵalarǵa ıtermelep júredi. Aqyry sol dosynyń alaıaqtyǵynan ol jatjurttyq qortyq saýdagerdiń qolynan mert bolady. Haqnazardyń aralasyp júrgen dos-jaran qyzdarynyń ishinde toqsanynshy jyldary «krıshna» bolyp ketken qyzdar da kezdesedi. Keshegi kúni osyndaı arýlardyń qara shashyn julǵyzbaý úshin qurban bolǵan Haqnazar olarǵa beıbit zamanda «qoı» degenmen ýájge kóndire almaıdy, olar munysyn «demokratıa» dep túsindiredi. Osylaısha qoǵamdyq júıe almasqan tusta halyq kúldibadam kúı keship, adamdar birin-biri aldap ómir súrýge ıkemdelgenin shyǵarmada san túrli oqıǵalar arqyly baıan etedi. Qaraózek shaqta ábjildikpen «beıimdelip» tabysqa jetkenderiniń uranynyń túri – «Aqyldy bolsań, baıymaı qaıda qaldyń!» degen batystyq «qundylyq». Bir sózben aıtqanda, toqsanynshy jylǵy urpaqtardyń asqaq armany kúırep, ókinishti kepke túsip, «aldanǵan urpaq» ekenin jazýshy osylaısha aıaýsyz áshkereleıdi. Adamdy aldaý, «sarttanda astyq» degen sypyra saýdagerlik, syǵan-zada «tirshilik», ashkózdilik pen alaıaqtyq, reket pen sektanttyq, bezbúırektik pen dańǵaza jarnamashyldyq, mine, munyń bári toqsanynshy jyly paıda bolǵan qoǵamnyń shynaıy álpeti, sıqy! Al Haqnazar sekildi erdiń, adaldyqtan basqany bilmeıtin qarapaıym azamattyń ómiri qazamen aıaqtalýy da shyndyq pen ádilettiń mundaı «qaraózek» qoǵamǵa qajeti joq bolǵanyn, tipti oryn da tappaıtynyn eskertip turǵandaı. Árıne, jazýshy bulaı bola beretin bolsa, qoǵamdyq ómirimizge jegi qurttaı engen jalǵandyq ultymyzdy sorǵa bastaıtynyn oqyrmanǵa dabyl qaǵyp eskertip, alashtyń bolashaǵy daýryqpa uran emes, kisilik pen meıirimniń jyly shýaǵynda ekenin meńzeıdi.
Jazýshy N.Qýantaıulynyń «Báteńke», «Abylaı» degen áńgimelerinde de adamgershilik pen kisápirlik, ar-ujdan men nemkettilik, ýáde men is-áreket tartysy shynshyldyqpen sýretteledi. «Báteńke» arqyly adamnyń adamǵa jylylyǵy kerek ekenin uran etken jazýshy «Qaraózekte» de keshikkenmen kóktemniń kelmeı qoımaıtynyn tuspaldap, bul dúnıede alash balasynyń bir-birine degen meıirimi ǵana baıandy, basqasy ótkinshi ekenin kórkemdikpen músindeıdi.
Maǵjannyń «Batyr Baıanynda» aıtylatyn Qandyózek, Sh.Aıtmatovtyń «Borandy beketindegi» «Saryózek» uǵymdary meken men mezgildiń syrly toǵysyn ańdatatyn kúrdeli beınege aınalǵan. Olaı bolsa «Qaraózek» te azattyq tańynyń eleń-alańyndaǵy el ómiriniń jolaıyryq tusyn belgileıtin ádebıettegi kórkem rámizge aınalatyny anyq.
Aqedil Toıshanuly,
fólklortanýshy ǵalym
