Álemde
Jalpy, elimizde aýyl sharýashylyǵyn alǵa shyǵarý maqsatynda atqarylyp jatqan jumystardyń aýqymy barǵan saıyn artyp keledi. Onyń ishinde otandyq tuqym sharýashylyǵyn ońtaılandyryp, arttyrýǵa aıryqsha kóńil bólinip otyr. Bul jaǵynan Elbasymyz N.Á. Nazarbaevtyń júktep otyrǵan tapsyrmalary men mindetteri ushan-teńiz. Osy baǵytta qant qyzylshasyna erekshe nazar aýdaryla bastaǵany belgili. Endi osy bir máni men mańyzy zor kókeıkesti máselege ǵylymı turǵydan baıypty túrde tarazy talqysyna salsaq, taǵlymy jeterlik talaı jaılarǵa qanyǵa túsemiz.
Álemdegi qant naryǵyna úńiler bolsaq, qant negizinen qant quraǵynan jáne qant qyzylshasynan alynatynyn baıqaýǵa bolady. Qant quraǵynyń óndirisi 1,4 mlrd tonnany quraıdy. Al qant qyzylshasynyń úlesi 270 mln tonna.
Álemdegi qant óndirisiniń jalpy kólemi 131 mln tonna bolsa, onyń ishinde qant quraǵynan – 98 mln tonna, qant qyzylshasynan 33 mln tonna (25,2 %) shyǵarylady. Eń iri qant quraǵynan ónim óndirýshiler Brazılıa – 27,7 mln tonna, Úndistan – 19,9 mln tonna, Qytaı – 9,7 mln tonna, AQSH-ta 2,2 mln tonna eken.
Búkil dúnıejúzi boıynsha qant qyzylshasynyń egistigi 5 mln gektar jerdi alyp jatyr. BUU-nyń Azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy bóliminiń aqparaty boıynsha qant qyzylshasynyń iri óndirýshileri qataryndaǵy Reseı – 45 mln tonna, Fransıa – 33 mln tonna, AQSH – 31 mln tonna, Germanıa – 27 mln tonna, Ýkraına – 18 mln tonna, Túrkıa 15 mln tonna tamyr jemisti jyl saıyn óndirip otyrady eken. Ár turǵynǵa shaqqandaǵy qantty tutyný deńgeıi boıynsha jetekshi orynda Ýkraına (37 keli), Reseı men Belorýssıa (35 keli) tur.
Qazaqstanda
Endi Qazaqstandaǵy qant qyzylshasyn óndirýdiń qazirgi jaǵdaıyna toqtalsaq, sońǵy jyldary elimizdiń jańa áleýmettik-ekonomıkalyq baǵyt-baǵdaryna baılanysty respýblıkanyń aýyl sharýashylyǵynda, onyń ishinde qant qyzylshasy ónerkásibinde kúrdeli ózgerister boldy.
Osy zamanǵy agrarlyq qarym-qatynastaǵy elderdiń damý tendensıasyna taldaý jasaý Qazaqstannyń AÓK-niń (agroónerkásip kesheni) ary qaraı damýy memlekettik qoldaýdyń tıimdiligi jáne qant zaýyty tóńiregine toptasqan kooperatıvtik birlestikterdi qurý esebinen ınovasıany engizýge teń dárejede yńǵaıly jaǵdaı jasaý arqyly básekege qabilettilikti arttyrýǵa jumyldyrylýy kerek ekendigin kórsetedi.
Respýblıkada qant qyzylshasyn ósirgen jyldardaǵy egistik alqabynyń eń joǵarǵy kólemi 80,8 myń gektarǵa jetip, ortasha ónimdilik ár gektaryna 270 sentnerdi quraǵan edi. Bul rette, qyzylsha aýyspaly egistigi aınalymyn ıgerý úshin 213,5 myń gektar sýarmaly jer paıdalanyldy.
Osynyń arqasynda ónimdilik jóninen eń joǵary nátıjege 1972 jyly qol jetkizildi. 73,1 myń gektardyń ár gektarynan 338 sentnerden tátti túbir jınalyp, memleketke 2349,5 myń tonna qant qyzylshasy ótkizildi.
1976 jyly Taldyqorǵan oblysynyń eki aýdany – Kırov (5,2 myń gektardan) jáne Taldyqorǵan (9,2 myń gektardan) tıisinshe 366 jáne 375 sentnerden ónim aldy. 2004 jyl men 2014 jyl aralyǵynda eldegi qant qyzylshasy alqaby 22,3 myńnan 1,2 myń gektarǵa deıin kúrt qysqardy. Qant qyzylshasy – bizdiń elimizde qant alýǵa arnalǵan negizgi shıkizat, onyń óndirilý deńgeıi eldiń azyq-túliktik qaýipsizdigine tikeleı áser etedi.
Qazaqstanda qyzylsha ósirýdi qaıta damytý úshin úlken múmkindikter bar. Respýblıkanyń tabıǵı-klımattyq jaǵdaıy bul daqyldy Almaty oblysynyń 10 aýdanynda (Alakól, Aqsý, Eńbekshiqazaq, Eskeldi, Jambyl, İle, Qaratal, Kóksý, Sarqand, Talǵar), Jambyl oblysynyń 5 aýdanynda (Baızaq, Jambyl, Jýaly, Qordaı, Merke) jáne Ońtústik Qazaqstan oblysynyń 4 aýdanynda (Maqtaaral, Otyrar, Saryaǵash, Shardara) ósirýge múmkindik beredi. Árıne, bul rette ónimdiliktiń, ónimniń sapasy men shyǵyn kóleminiń aıtarlyqtaı ártúrli bolary anyq. Ótken jyldardaǵy qant qyzylshasyn ósirýdiń tájirıbesi respýblıkada sýarmaly jerdiń ár gektarynan 400 sentnerden, tálimi jerden 200-250 sentnerden turaqty ónim alýǵa bolatynyn kórsetedi.
Jetisý – qant qyzylshasynyń ortalyǵy
Erekshe atap aıtatyn jaıt, Almaty oblysynda qant qyzylshasyn ósirýdiń qaıtadan qarqyndy túrde óris alýy qýantady. 2015 jyly qant qyzylshasynyń alqaby 4020 gektarǵa jetip, 124,7 myń tonna tátti túbir jınaldy. Kópten beri toqtap turǵan Kóksý qant zaýyty iske qosyldy. Barlyq qajetti aýqymdy ister atqaryldy. «Hılnıchenko jáne K» seriktestiginiń qyzylshashylary orta eseppen ár gektardan 730 sentnerden aldy, al keıbir ýchaskelerinde ónim 810 sentnerge deıin jetken.
Oblysta 2016 jyly qant qyzylshasynyń egistigi 6,8 myń gektarǵa ulǵaıdy. Ár gektardyń shyǵymdylyǵy orta eseppen 376 sentnerden aınalyp, jalpy 250 myń tonnadan astam tátti túbir alynǵan. 2017 jyly 380 sentnerden alyndy.
2021 jylǵa qaraı Almaty oblysynda bul daqyldyń egistigin 15,0 myń gektarǵa jetkizý kózdelýde. Osy jyldary ónim daıyndaý kólemin 580 myń tonnaǵa deıin ósirý de josparlanyp otyr. 2017 jyly oblystyń negizgi qant qyzylshasyn egetin aımaqtarynan bólek, ony ósirýmen Alakól aýdany men Qapshaǵaı qalasyna qarasty Sheńgeldi aýyldyq okrýginiń sharýa qojalyqtary da aınalysa bastady.
Oblystyq búdjetten 200 mln teńge bólinip, oǵan «Jetisý» ÁKK-sy arqyly fransýz jáne nemis seleksıasynyń joǵary ónimdi býdandary tuqymynyń 8422 egistik birligi ákelindi.
Buǵan qosymsha Panfılov aýdanyndaǵy «Qamqorlyq» JSHS-de jergilikti býdandardyń 2000 egistik birligi kólemindegi tuqymy ázirlendi. 2016 jyldan bastap «Jetisý» ÁKK-sy ınvestorlardy tarta otyryp, on jylǵa jýyq turyp qalǵan «Aqsý» qant zaýytyn qaıta qalypqa keltirý jumystaryn júrgizdi. Oǵan 6 mlrd teńgeden artyq kúrdeli qarjy bólinip, sonyń arqasynda 2017 jyldyń kúzinde óndiris iske qosyldy. Zaýyt 60 myń tonna qant qyzylshasyn qabyldap, ony óńdedi. «Aqsý» qant zaýytynyń iske qosylýy qyzylshany tasymaldaýdy jeńildetip, jańadan 500-den asa jumys ornyn ashýǵa múmkindik berdi.
Tehnıka qajet
Qant qyzylshasyn óndirý tehnologıasynda arnaýly aýyl sharýashylyǵy tehnıkalarymen tolyq jaraqtandyrylmaýy basty problema bolyp tur. Aıtalyq, joǵary dáldikti pnevmo tuqym sepkishi, ámbebap kompaktor, tegisteýshi, dári shashyratqysh, egin oratyn, jınaıtyn kóliktik keshen jetispeıdi.
Usaq sharýa qojalyqtarynyń lızıń arqyly tehnıka alýǵa múmkindigi joq. Osy problemany sheshý úshin Almaty oblysynda aýdandar boıynsha 22 arnaıy agroservıstik ortalyqtar qurylýda. Árbir servıstik ortalyq osy oraıda ózderiniń 100 gektar qyzylshasynan basqa, 300 gektar qant qyzylshasy alqabyna ıe bolady.
Ortalyqtyń qýattylyǵy 400 gektar qant qyzylshasyna eseptelgen jáne zamanaýı traktorlarmen jáne arnaýly aýyl sharýashylyǵy mashınalarymen tolyq jaraqtandyrylǵan. Ortalyqtar belgilengen baǵa boıynsha, aımaqtardyń jerdi paıdalanýyn dıfferensıaldy túrde eskere otyryp, basqa qyzylsha ósiriletin sharýashylyqtarǵa da agrotehnıkalyq qyzmet kórsetedi.
Osyndaı maqsatpen 17 servıstik ortalyq ótken jyly 1060 gektarǵa ózderi egip, ár gektarynan ortasha 510 sentnerden ónim aldy. Sonymen qatar, jalpy 75 sharýashylyqtyń 3800 gektar alqabyna servıstik qyzmet kórsetildi. Al 2018 jylǵa Alakól, Aqsý aýdandarynda jáne Sheńgeldi alqabynda taǵy da 5 servıstik ortalyq qurý belgilenip otyr. Árbir servıstik ortalyqqa «Jetisý» ÁKK-sy arqyly 10 jyl merzimge lızıńke jalpy quny 250-300 mln teńge turatyn 18-20 túrli tehnıka berilmek.
Jambyl oblysynda
Jambyl oblysyndaǵy qant qyzylshasy óndirisi jaıly oıymyzdy ortaǵa salsaq, Jambyl oblysynda ótken ǵasyrdyń 30-jyldarynan bastap 42 myń gektardan astam jerge qant qyzylshasy ósirildi.
Ár gektardan ortasha 300 sentnerge deıin ónim alynyp kelgeni belgili. Alaıda KSRO kúıregennen keıin qyzylsha ósirýdiń kóptegen dástúri joǵalyp ketti. Búgin de oblysta osy daqyldyń dańqyn qaıta jańǵyrtýǵa, ósirý tehnologıasyn qalpyna keltirýge, burynǵy ónim kólemine qol jetkizýge kúsh salynýda. Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń málimeti boıynsha, 2017 jyly 9,5 myń gektarǵa qant qyzylshasy egilip, ony jınaý kezeńine 8,0 myń gektary saqtalypty. Daqyldyń ortasha ónimdiligi 220 sentnerdi quraǵan. Kóp jerde bul kórsetkish 200 sentnerden aspaǵan.
2015 jyly jergilikti shıkizattyń úlesin kóbeıtý esebinen Jambyl oblysyndaǵy eki qant zaýyty qant qyzylshasyn óńdeýge tolyq kóshýi josparlanǵan, biraq ta Taraz qalasyndaǵy zaýytta qant quraǵy shıkizaty áli de óndiristiń negizgi kózi bolyp qalyp otyr.
Osy jyldan bastap Merke aýylyndaǵy jergilikti qant zaýytyn ózderiniń shıkizatymen tolyq qamtamasyz etý de josparlanǵan. 2016 jyly oblystyq búdjetten qant qyzylshasyn sebetin sharýashylyqtarǵa jalpy 420 mln teńge bólindi. Onyń 220 mln tuqym satyp alýǵa, al 200 mln teńgesi tehnıka alýǵa baǵyttalǵan. 2017 jyly tátti túbirdi ósirý prosesin, ıaǵnı tuqym sebýden ónimdi jınaýǵa deıingi jumystardy úılestirý ókilettiligi berilgen arnaýly komısıa baqylap otyrdy.
Tuqym ósirý salasyn órkendetý kerek
Ókinishke qaraı, tuqym óndirisi jóninen biz eldiń tutyný deńgeıinen áldeqaıda artta qaldyq. Tuqym naryǵynda ımporttyq tuqym 95% qurasa, al otandyq ónimniń úlesi bar bolǵany 5% ǵana. Iaǵnı elimizde bul daqyl tuqymynyń óndirisin múldem derlik joǵalttyq deýge bolady.
Buǵan qosa, kóptegen aımaqtarda sebiletin tuqym sapasyna degen baqylaýdyń joqtyǵynan, karantındik zıankester men aýrýlardyń enip ketý qaýpi týyndaýda. Qazaqstanda qant qyzylshasy tuqymyn óńdeý, jetildirý zaýytynyń joqtyǵy jáne elıtalyq-tuqym sharýashylyqtarynyń bolmaýy alynǵan qant qyzylshasy tuqymyn osy zamanǵy halyqaralyq standarttarǵa (sorttaý, keptirý jáne t.b.) saı sebý kondısıasyna jetkizýge múmkindik bermeıdi. Osydan baryp jyldaǵy 25-30 myń egis birligi kólemindegi zaýyt salýdyń qajettiligi týyndap otyr. Ol bizge joǵary sapaly tuqym alýǵa jáne ony tómendetýge múmkindik týǵyzbaq.
Jalpy qajettiliktegi tuqymnyń otandyq óndirisiniń úlesin 45-52 % jetkizip, onyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jańǵyrtý kerek. Qazaqstan Respýblıkasynyń 2021 jylǵa deıingi óńdeý ónerkásibin damytýdyń «Master-josparyna» sáıkes, qant salasyna qoldaý kórsetý úshin memlekettik qoldaýdyń ártúrli joly, tásili arqyly 2021 jylǵa deıin 11 mlrd teńge baǵyttaý josparlanýda. Bul ústimizdegi onjyldyqtyń aıaǵynda otandyq shıkizattan alynatyn qant ónimi kólemin 100 myń tonnaǵa (2013 jylǵy 8 myń tonnadan) jetkizýge múmkindik beredi. Osy arqyly turǵyndardyń qant ónimine degen suranysyn esepke ala otyryp, ishki qajettilikti 25% qamtamasyz etýge bolady.
Qazirgi tańda Qazaqstanda qant qyzylshasynyń 30 býdany óndiriske paıdalanýǵa jiberilgen, onyń 23-i – sheteldik ónimder. Negizinen, Ardan Avantaj, Roksan, Danýb, Venera, («Florımond Depre» Fransıa), Grımm («Shtrýbe» Germanıa), Krokodıl (Belgıa) jáne basqalary. Shetelden ákelingen tuqymdar arnaıy zaýyttarda óńdelgen sapaly, ósimtal. Olar tamyr shirigine de tózimdi keledi. Alaıda olar Qazaqstanda tamyrtegi fýzarıozben jáne kagat aýrýymen jıi buzylýda. Sheteldik tuqymnyń egý birliginiń baǵasy 32000-45000 teńge aralyǵynda. Al otandyq býdandar baǵasy 10000-15000 teńge kóleminde. Bul sheteldik býdandardyń baǵasy ózimizdikimen salystyrǵanda 2-3 ese artyq degen sóz.
Sheteldik seleksıanyń tuqymdarynyń basymdyqqa shyǵýy egiske otandyq tuqymnyń osy zaman talabyna saı emes, qanaǵattanarlyqsyz deńgeıde daıyndalýynda ári tuqym sharýashylyǵy salasynyń tómengi deńgeıine baılanysty.
Qazirgi kezde qant qyzylshasy tuqymynyń fabrıkalyq reprodýksıasyn shyǵarýmen eshkim aınalyspaıdy. Tuqymdy ósirý bir jumys, ony ári qaraı óńdep, satylymǵa shyǵarýǵa jetkizý kerek qoı. Mundaǵy taǵy bir másele – olardy egiske sapaly daıyndaý. Bul tuqymnyń ómirsheńdik turǵyda iriktelýine, jaqsy qorǵalýyna, durys saqtalýyna qatysty bolmaq. Tehnıkalyq múmkindiktiń, ıaǵnı tuqymdy jetildiretin zaýyttyń joqtyǵynan biz utylyp otyrmyz. Qazirgi kezde tuqymdy sebýge ázirleý qarabaıyr tásilmen júrgizilýde. Tuqym daıyndaý qarapaıym ádispen túrli elekterden ótkizý jáne «TMTD» preparatymen dárileý arqyly jasalyp otyr. Osynyń saldarynan respýblıkada áli kúnge deıin otandyq seleksıa býdandary óndiriste paıdalanýǵa jiberilgendigine qaramastan, tuqym daıyndaý halyqaralyq standartqa saı kelmegendikten, aıyryqsha suranysqa ıe emes nemese az mólsherde ǵana qoldanylady.
Instıtýt ne istep jatyr?
Qazaq eginshilik jáne ósimdik sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty (QazEjÓSHǴZI) Qazaqstandaǵy qant qyzylshasy óndirisin ǵylymı jaǵynan qamtamasyz etetin birden-bir mekeme. Bul rette ónimi sapaly, ónimdiligi joǵary ári aýrýǵa tózimdi jańa sorttar men býdandardy shyǵarýǵa, bastapqy jáne elıtalyq tuqym ázirleýdi óz deńgeıinde júrgizýge, sondaı-aq, ony óndirýdiń tehnologıasyn jetildirýge erekshe nazar aýdarylady. Bizdiń mindetimiz – qant qyzylshasynyń elıtalyq tuqymy men aýdandastyrylǵan býdandarynyń bastapqy komponentterin kóbeıtý.
Máselen, respýblıkada joǵary reprodýksıaly qant qyzylshasy tuqymyn shyǵarýmen búgingi ýaqytta tek Almaty oblysyndaǵy atestattaýdan ótken eki elıtalyq-tuqymdyq sharýashylyq: «QazEjÓSHǴZI» jáne «Qamqorlyq» JSHS aınalysady. Osy oraıda ınstıtýt jyldyq mólsheri 1,5 tonnadan 4,0 tonnaǵa deıin jetetin ózindik elıtalyq tuqym óndirse, al «Qamqorlyq» JSHS de jyl saıyn otandyq býdan tuqymyn 7-den 10 tonnaǵa deıin shyǵarady. Aldaǵy ýaqytta tuqym óndirýdiń osyndaı kólemi jáne ony qosymsha uıymdastyrylatyn tuqym sharýashylyqtary arqyly ulǵaıtý egistik alqabynyń josparlanǵan deńgeıine qol jetkizer edi.
Sondyqtan qant qyzylshasy tuqymyn ósirý, joǵary sapaly tuqymdyq materıal alýǵa tıisti jaǵdaıy bar aımaqtarǵa toptastyrylady. Egis materıaly ósirilgen jerde alǵashqy sertıfıkattalǵannan keıin óńdeýden ótkiziledi, sondaı-aq birneshe zerthanalyq jáne egis sapasy baqylaýynan da ótedi. Osynyń nátıjesinde, joǵary standartqa saı kelmeıtin tuqym bólinip shyǵady da bastapqy materıaldyń besten bir bóligi, ıaǵnı joǵary energıalyq tuqymnyń zerthanalyq óngishtigi 90-95%, al dalalyq óngishtigi 80-86% bolatyn bóligi qalady. Zamanaýı tehnologıa úshin tuqymdyq materıaldyń tazalyǵyn 99% qamtamasyz etetin bir dánekti bolǵany mańyzdy. Taǵy bir másele, jańa shyqqan tuqym men ósimdik býdandyq aýrýlar men topyraq zıankesterine óte sezimtal keledi.
2017 jyldyń aıaǵynda bizdiń ınstıtýt ǵalymdary «Ǵylym qory» AQ-nyń óndiriske daıyn ázirlemelerdi komersıalaý maqsaty boıynsha granttyq qarjyny «Otandyq seleksıadaǵy joǵary sapaly qant qyzylshasy tuqymyn óndirý tehnologıasy» jobasy boıynsha utyp aldy. Joǵary sapaly tuqym óndirýdiń usynylyp otyrǵan tehnologıasy «Agroónerkásip kesheni salasyndaǵy qoldanbaly ǵylymı zertteýler» atty respýblıkalyq ǵylymı-tehnıkalyq baǵdarlama aıasynda jasalǵan. Keıingi jyldary ǵylymı-tehnıkalyq baǵdarlamanyń oryndalýy nátıjesinde ınstıtýtta Qazaqstan Respýblıkasy óndirisine jiberilgen qant qyzylshasynyń otandyq býdany shyǵarylýda. Alaıda respýblıkada qazaqstandyq seleksıadan shyqqan býdannyń tuqym sharýashylyǵyn, ıaǵnı tuqymdy halyqaralyq standartqa jetkizetin zaýyttyń bolmaýynan, osy ýaqytqa deıin keńinen qoldanylmaı otyr. Joba boıynsha osy zamanǵy otandyq seleksıadaǵy tuqymdy tazalaý jelisiniń qurylysy, sýper-elıtalyq, elıtalyq tuqym men otandyq birinshi reprodýksıalyq býdannyń óndirisi, QR tuqym daıyndaıtyn sharýashylyqtary men taýar óndirýshilerin joǵary sapaly otandyq seleksıadaǵy býdan tuqymymen qamtamasyz etý, tuqym ósiretin sharýashylyqtarǵa, sharýa qojalyqtaryna, fermerlik sharýashylyqtarǵa konsaltıńtik, zerthanalyq jáne basqa qyzmetter kórsetý kózdelgen. Osynyń bári qant qyzylshasynyń otandyq býdanyn ilgeriletýge, birinshi reprodýksıalyq tuqym óndiretin úsh sharýashylyq uıymdastyrýǵa, ekologıalyq sortty synaý nátıjesinde erekshelengen básekege qabiletti, joǵary ónimdi býdandardy óndiriske engizýge, respýblıkalyq, oblystyq semınar-keńester, «Eginjaı kúnderin» uıymdastyrýǵa yqpal etedi.
Qazaq eginshilik jáne ósimdik sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń jekemenshik áriptesteri – «Qamqorlyq» elıtalyq tuqym sharýashylyǵy JSHS-men jáne «Jylybulaq» JSHS-men birlese otyryp, otandyq qant qyzylshasy tuqymynyń úlesin 2020 jylǵa deıin kezeń-kezeńimen jalpy qajettiliktiń 50% jetkizýdi, otandyq óndiristi egistik sapasy joǵary tuqymmen qamtamasyz etýdi josparlap otyr. Aqsý, Aısholpan, Taraz, Sheker atty qazaqstandyq qant qyzylshasy býdanyn, sondaı-aq qant qyzylshasynyń jańa básekege qabiletti túrlerin ósirý jónindegi usynystardy respýblıkada ǵana emes, osyndaı tabıǵı-klımattyq jaǵdaıymen bul baǵaly daqylǵa suranysy bar Qyrǵyzstan men Ózbekstanda da paıdalanýǵa bolady.
Memlekettiń qant qyzylshasy keshenin ekonomıkalyq damýymyzdaǵy negizgi róli eldiń azyq-túliktik qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda qabyldanǵan talaptar negizindegi, jalpy ekonomıkany órkendetý aıasynda keńeıtilgen jumystarǵa ınstıtýsıonaldy jaǵdaı jasaýda jatyr. Jobany júzege asyrý qant qyzylshasy egis alqabyn jáne qant qyzylshasy kólemin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi. Bul tutastaı alǵanda, osy áleýmettik mańyzdy ónim boıynsha azyq-túliktik qaýipsizdikti nyǵaıtady.
Qazaqstan Respýblıkasynda ónimdiligi, sapasy joǵary, qorshaǵan ortaǵa beıimdiligi jaǵynan sheteldik túrlerimen básekege túse alatyn qant qyzylshasy býdandaryn engizý arqyly ónimdilikti arttyryp, qant óńdeý ınfrajúıesiniń (qosymsha jumys oryndaryn qurý) damýyna, ónimniń ózindik qunynyń kemýine jáne qant qyzylshasy salasynyń ekonomıkalyq tıimdiligine ákeledi dep tolyq senimmen aıta alamyz. Meniń jerine jetkize aıtyp, ortaǵa salyp otyrǵan oılarym, pikirlerim, usynystarym elimizdiń erteńi úshin ekenin ekiniń biri jaqsy biledi. Osylardy judyryqtaı jumylyp iske asyra biletin bolsaq, dáýlet pen berekeniń berik negizin qalaıtynymyz anyq. Demek, sóz ben istiń birligi úılesimin tapsa, almaıtyn asýymyz joq.
Serik KENENBAEV,
Qazaq eginshilik jáne ósimdik sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń bas dırektory, a.sh.ǵ. doktory, profesor, QR UǴA korespondent-múshesi.
