– Jylytý maýsymy bastalǵaly oblysymyzǵa qajetti qatty otyn kólemi áli tolyq jetkizilgen joq. «Qarajyra» ken ornynan ákelingen kómir kólemi 300 myń tonnaǵa jýyq nemese 54% ǵana qurap otyr, bul óz kezeginde halyqtyń kóptegen narazylyǵyn týdyrýda. Osyǵan baılanysty qazirgi jıynda jylytý maýsymynyń ótý barysyn qarastyramyz, - dedi Q.Bozymbaev.
Taqyrypqa qatysty aldymen oblystyq energetıka jáne turǵyn úı - komýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń basshysy Baǵlan Tánekenov baıandady. Baıandamashynyń aıtýynsha, oblysta jylýmen jabdyqtaýdy jalpy 35 ortalyqtandyrylǵan qazandyq júzege asyrady, onyń 16-sy gazben, 16-sy kómirmen, 3-eýi mazýtpen jumys isteıdi. Jylýmen jabdyqtaý kásiporyndaryna qatty otyn qajettiligi 405,3 myń tonna, búgingi kúnge 221,9 myń tonna nemese 55% jetkizilgen. Qoımalardaǵy kómir qaldyǵy 49,9 myń tonna. Mazýt qajettiligi – 15 myń tonna, qaldyǵy – 6,6 myń tonna.
Búdjettik nysandarǵa otyn jetkizý isi jalǵasyp jatyr. Máselen, mádenıet, úılestirý nysandary búgingi kúni tolyq qamtamasyz etilse, sporttyq mekemelerde de bul jumys 91% qamtylyp, jumys aıaqtalýǵa jaqyn. Al bilim jáne densaýlyq saqtaý salalary nysandaryna jetkizý tıisinshe 64% jáne 54% qurap otyr. Mundaǵy qıyndyq negizinen keıbir jetkizýshilerdiń jasalǵan kelisimsharttardaǵy óz mindettemelerin oryndaı almaı otyn jetkizýden bas tartqanyna baılanysty týyndaǵan. Osyǵan baılanysty shuǵyl túrde sharalar qabyldanyp, densaýlyq saqtaý jáne bilim berý obektilerine jańa jetkizýshiler belgilendi.
Baıandamashy halyqqa kómir jetkizý jaıyna da toqtaldy. B.Tánekenovtiń aıtýynsha, turǵyndar úshin kómir qajettiligi 1,33 mln. tonnany quraıdy. Kómir «Shubarkól», «Qarajyra» jáne «Oıqaraǵaı» ken oryndarynan jetkiziledi. Búgingi kúnge 1,08 myń tonna kómir halyqqa satylǵan.
Jalpy sáýirden beri oblystaǵy tuıyqtar men qoımalarǵa josparlanǵan kómirdiń 3876 vagony nemese 267,5 myń tonnasy jetkizilgen joq. Jeltoqsan aıynda 173,5 myń tonna jetkizilýi tıis. Turǵyndarǵa kómir jetkizip berýge demeýshilerdiń kómegin, komýnaldyq mekemelerdiń kólikterin tartý arqyly áleýmettik áljýaz toptarǵa kómek jasalýda.
Kómir baǵasynyń qansha ekenin suraǵan Qanat Aldabergenuly basqarma basshysynyń «Kómir baǵasy 14-16 myń teńge kóleminde» degen jaýabyna kóńili tolǵan joq.
– Mendegi málimet basqa. Men kómirdiń kóterme baǵasyn emes, turǵyndarǵa satylatyn baǵasyn surap otyrmyn. Halyq qazir kómirdi 23-30 myń teńge arasyndaǵy somaǵa satyp alyp otyr. Nege bulaı? Eń aldymen kómir jetispeýshiligin boldyrmaý kerek. Ekinshiden, baǵanyń kóterilýine jol bermeý kerek. Eger kómir jetpeı jatsa, baǵany qalaı ustap tura alasyzdar? Jumystaryńyz nashar, – dedi Qanat Bozymbaev.
Oblys ákimi baıandamada nebary 15 kúndik kómir qory bar dep atap ótilgen Tekeli qalasynyń ákimi B.Moldahmetovten nege mundaı jaǵdaıdyń oryn alǵanyn, kómir jetkizý jumystary nege erte kezden qýzalmaǵanyn surady. Jáne bir ǵana «Qarajyra» ken ornynan jetkizilýi kerek kómirge ǵana senip otyra berýge bolmaıtynyn, aldaǵy ýaqytta Shubarkól men Ekibastuz ken oryndarynan da kómir jetkizý jaǵyn qarastyrý kerektigin aıtty.
Jıynda Taldyqorǵan qalasynyń ákimi Erjan Jasybaev ta qalaǵa kómir jetkizý jaıly baıandady. Qala basshysynyń aıtýynsha, búdjettik mekemeler jylytý otyndarymen tolyq qamtylǵan. Qalada qazandyqtardy gazǵa aýystyrý jumystary jalǵasýda. Taldyqorǵandaǵy 9 tuıyq pen qoımaǵa kúnine 9 vagon kómir jetkizilip jatyr.
Degenmen oblys ákimi Qanat Aldabergenuly qala ákiminiń otyn baǵasyn turaqtandyrýdaǵy jumysy nashar ekenin aıtyp, isti shıratýdy tapsyrdy.
Munan soń ázirge qajetti kómirdiń 67% ǵana jetkizilgen Qaratal aýdanynyń, osyndaı kórsetkishi 71% bolyp otyrǵan Alakól aýdanynyń ákimderinen de jaǵdaıdyń mán-jaıy suraldy.
– Qaratal aýdanynda jumys istep turǵan 4 tuıyqtyń 1-eýi jumysyn toqtatqan. Kómirmen qamtý nebary 67%. Alakólde de jaǵdaı máz emes, bar bolǵany 71% jetkizilgen. Qansha ýaqytta 100% jetkizesizder? – dep tótesinen suraq qoıdy oblys ákimi. Qaratal aýdanynyń ákimi E.Isabekov kúnine keletin kómir vagondarynyń kólemin arttyrý týraly tıisti ýaǵdalastyqqa qol jetkizilgenin aıtsa, Alakól aýdanynyń ákimi A.Abdınov jeltoqsannyń 15-ine deıin jaǵdaıdy tolyq túzetýge ýáde berdi.
Jıyn barysynda oblys ákimi Qanat Bozymbaev qysqy otynmen jetkilikti kólemde qamtý, temir jol arqyly tasymaldaý máseleleri boıynsha tıisti aksıonerlik qoǵamdardyń basshylarymen sóıleskenin, olardyń barlyǵy oblysqa qajetti qoldaý kórsetetinin aıtty. İstiń endigi nátıjesi – osy salaǵa jetekshilik etetin oblys ákiminiń birinshi orynbasary Lazzat Turlashov pen aýdan, qala ákimderiniń jumysty durys uıymdastyra bilýine baılanysty.
Jıyn qorytyndysynda oblys ákimi Qanat Bozymbaev kún tártibindegi máseleni qaraý qorytyndysy boıynsha birqatar tapsyrmalar berdi.
– Qazir aýa raıy jylynyp, kómek bop tur. Eger aıaz qysyp berse ne isteısizder? Kómirdiń 15 kúndik qory dep otyrǵandaryńyz 5-aq kúnde taýsylady. Sondyqtan Energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasyna, aýdan, qala ákimdikterine, búdjettik baǵdarlama ákimshilerine energıamen jabdyqtaýshy kásiporyndarda otynnyń normatıvtik qoryn qamtamasyz etip, temperatýralyq rejımdi saqtaýdy tapsyramyn. Búdjettik mekemelerdiń energıamen jabdyqtaýshy kásiporyndardyń aldyndaǵy debıtorlyq bereshekterdi óteý sharalary qabyldansyn. Búdjettik sala nysandaryna otynnyń keste boıynsha jetkizilýi qamtamasyz etilsin. Halyqty kómirmen qamtý sharalary ýaqytyly qabyldanyp, baǵalardyń ósýine jol berilmeýin qatań tapsyramyn. Halyqtyń áleýmettik jaǵynan qorǵalatyn osal toptaryna kómirdi komýnaldyq avtokóliktermen jetkizip berý uıymdastyrylsyn. Ár aýdan, qalada kómir tasymaldaýmen kimder aınalysady, qandaı kólikpen tasıdy, bárin bilip otyrsyzdar. Sondyqtan olardy shaqyryp, tıisti kálkýlásıa jasap, kelisim negizinde shekti baǵany qoıý kerek. Oǵan kónbeı me, kómir tuıyqtaryna jibermeńizder. Baǵany baqylańyzdar. Kómir jetispeýshiliginen halyq zardap shekpeýi kerek! –dedi Qanat Bozymbaev.
Halyqty kómirmen qamtamasyz etýdi nashar uıymdastyrǵany jáne qanaǵattanarlyqsyz jumysy úshin oblystyq energetıka jáne TÚKSH basqarmasynyń basshysy Baǵlan Tánekenovke sógis berildi. Birinshi orynbasary Lazzat Turlashov pen aýdan, qala ákimderine eskertý jasalyp, 15 kúnniń ishinde jaǵdaıdy túzetý tapsyryldy. Eger tapsyrma oryndalmasa, olarǵa qatań shara qoldanylatyn bolady.
