Qanaǵat JÚKESHEV, fılosof
Kishkentaı qońyz úlken qońyzǵa suraq qoıypty:
– Áke, biz nege kóńde ómir súremiz? Ana
kóbelekti qarashy, alýan tústi gúlderdiń ústinde
ushyp júredi, solardyń nárin sorady.
Áke-qońyz shatasyna bylaı jaýap beredi:
Bul seniń otanyń-ǵoı, janym-aý, Otanyń.
Anekdottan
Sharýanyń ómirin ıdealdaý zıandy jáne qaýipti.
M.Gandı
Ádebıetsiz demokratıa,
demokratıasyz ádebıet joq.
J.Derrıda
Qazirgi qazaq mádenıetiniń baryn bajaılap, ómir tynysyn kóz aldyǵa keltirý úshin ony órkenıetterdiń omyrylýy teorıasy turǵysynan taldap baǵalaý kerek. Órkenıetter ındýstrıaly jáne agrarly bolyp bólinip túskende, qazaqtar olardyń damý jaǵynan artta qalǵan basqyshynan tabyldy. Demek, ulttyq mádenıettiń sıpaty men rýhanı dúnıede bolyp jatqan qubylystardyń syrlaryn da omyrylý syzyǵynyń arǵy jaǵyndaǵy jaǵdaılarmen túsindirgende oǵan berilgen baǵa obektıvti bola alady.
KÓRKEM ÁDEBIET JÁNE IDEOLOGIALYQ KEIİPKERLER
Qazaqstanda sonaý XIX ǵasyrdyń ózinde-aq Sh.Ýálıhanov, Y.Altynsarın, Abaı syndy aqsúıek áýletterden shyqqan ulylardyń qolymen klasıkalyq mádenıettiń irgetasy qalanǵan bolatyn. XX ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda Á.Bókeıhanov, A.Baıtursynuly, M.Dýlatov, M.Jumabaev, Sh.Qudaıberdiuly, M.Áýezov jáne basqa kórkemóner qaıratkerleri bul uly mısıany ary qaraı jalǵastyrdy. Kópsalaly, kópjanrly qazaq ulttyq ádebıeti dúnıege kelip, ózge halyqtar ádebıetterimen terezesi teń deńgeıde, qanattas damı bastady. Negizgi janrlar prozada, poezıada, dramatýrgıada jańa esimder paıda bolyp, jańa romandar, poemalar, pesalar jaryq kórip, halyq arasyna tarala bastady.
Alaıda, qazaq memleketiniń táýeldilik jaǵdaıda ómir súrýinen, tıisinshe, metropolıa júrgizip otyrǵan saıasattyń sheńberinen tys áreket ete almaýynan, Keńes bıligi ornaǵannan keıingi kezeńdegi qazaq ádebıetinde ár túrli úrdister kórinis berip jatty. Atalǵan progresshil baǵytqa qarama-qarsy taptyq-ıdeologıalyq bastaýlardan tamyr alatyn ekinshi úrdis paıda boldy. Keńes zamanynyń talaby boıynsha, kórkem óner bıliktiń áleýmettik saıasatynyń júzege asyrylýyna úles qosýǵa mindetti bolatyn. Sol talapqa saı tómengi taptan shyqqan keıbir jazýshylar óz soslovıesi ókilderin dáriptep shyǵarmalar jazdy.
B.Maılın Myrqymbaıdy, S.Muqanov Shoqpytty óz zamanynyń qaharmandary retinde somdady. Bólshevıktik ıdeologıa turǵysynan alǵanda osyndaı keıipkerlerdi somdaǵan shyǵarmalar qazaq ádebıetiniń jetistikti úlgileri bolyp sanaldy. Budan keıingi kezeńde qazaq jazýshylarynyń úlken toby osy úrdisti jalǵastyrdy. Óz shyǵarmalaryna arqaý etip olar joǵaryda atalǵan keıipkerlerdiń rýhanı izbasarlaryn tańdap aldy, shalasaýatty, esersoq, qıalı, maskúnem adamdar unamdy keıipkerge aınalyp, úlgi retinde sıpattalatyn boldy. Osylaı qazaq ádebıetinde unamdy qaharman uǵymy tóńkerilip tústi.
Solardyń biri O.Boranbaev degen avtordyń «Áńgúdik» atty shyǵarmasynyń bas keıipkeri – qoly nege tıse, sony búldiretin, istegen isinde opa joq, júrse súrinetin, júgirse jyǵylatyn, esi kiresili-shyǵasyly áńgúdik, oǵan qosymsha, maskúnem adam. Avtorlyq remarka boıynsha keıipkerdiń unamdy qasıeti – onyń otanyn súıetini: «aýrý, maskúnem bol, tek bılikke kóz salma, saıasattan aýlaq júr, «otanymdy súıemin» degen urannyń kóleńkesinde ıtshilegen ómirińdi súre ber. Bılik qalaı aıdasa – solaı júrseń boldy, sonda sen jaqsysyń!» Rýhanı mesheý, nadan, mádenıetsiz, bilimsiz adamnyń «unamdy» beınesin jasaý keńestek ıdeologıanyń ınersıasy retinde áli oryn alyp keledi. Osy shyǵarma M.Áýezov atyndaǵy Akademıalyq teatrdyń repertýarynan myǵym oryn alyp, uzaq ýaqyt sahnadan túspedi.
* * *
Ǵasyrdyń ekinshi jartysynda ádebıet kókjıeginde óz qoltańbasyn alyp kelgen jańa esimder kóbeıe tústi. Á.Nurpeıisovtyń, Á.Álimjanovtyń, B.Momyshulynyń, M.Maǵaýınniń, Q.Jumadilovtiń, Á.Kekilbaevtiń, Juban Moldaǵalıevtiń, T.Ahtanovtyń, Q.Muhametjanovtyń, H.Erǵalıevtiń, T.Jarokovtyń, Q.Bekhojınniń, O.Súleımenovtyń, M.Maqataevtiń jáne olar qatarly kóptegen ózge jazýshylar men aqyndardyń shyǵarmalary óz dáýiriniń kórkemdik deńgeıiniń etalony ispetti boldy.
1960 jyldardyń ishinde Murat Áýezovtyń ıdeıalyq dem berýimen jáne uıymdastyrýymen Máskeýde oqıtyn qazaq jastarynyń «Jas tulpar» ulttyq-demokratıalyq beıresmı uıymy paıda boldy. Bul uıym qazaq jastarynyń ulttyq sanasynyń ósýine, respýblıkada jáne odan tys jerlerde qoǵamdyq-saıası oıdyń órkendeýine belgili deńgeıde áser etti. Budan keıingi kezeńde ult-azattyq ıdeıalary qazaq jazýshylarynyń tarıhı romandarynan kórinis tapty. Tarıhı-patrıottyq taqyrypqa qalam tartqandardyń alǵashqylarynyń biri bolyp S.Smataev «Elim-aı» romanyn jazdy. 70 jyldar ishinde qazaq prozasynda tarıhqa nazar aýdarý jańa ımpúlspen jalǵasyn tapty. İ.Esenberlınniń romandary buqaralyq sanada refleksıa týdyryp, qoldan qolǵa ótip jatty.
Keıinirek keıbir ozyq oıly qalamgerler ekinshi ustaz Ál Farabı, Abylaı han, Qabanbaı batyr jáne solar sıaqty shynaıy unamdy qaharmandardyń beınelerin somdaǵan týyndylar berdi. Olar atalǵan kezeńdegi qazaq qaýymynyń talǵamy men talaptaryn birshama qanaǵattandyratyn edi. Sonysymen oqyrmandardyń iltıfatyna bólenip, kórkem ádebıette ózindik iz qaldyrdy.
* * *
XX ǵasyrdyń ekinshi jartysyndaǵy qazaq ádebıetinde M.Áýezovtyń «Abaı jolyna» eliktep iri qoǵamdyq jáne mádenıet qaıratkerleriniń ómiri men qyzmetin sıpattap jazǵan dılogıalar men trılogıalar qaptap ketti: «Aqqan juldyz», «Aqan seri», «Jaıaý Musa», «Sultanmahmut», «Qyzyl jebe», «Muhtar joly», t.b. Bul kóptomdyqtar avtorlardyń beınelerdi kórkemdikpen kóre bilgeninen emes, keıipker retinde somdap otyrǵan qaıratkerdiń bedeline súıenip nysanaǵa jetýdi kózdeýden týyndaǵan shyǵarmalar bolyp shyqty. Sondyqtan olardyń eshqaısysy metr somdaǵan deńgeıge jete almady. Óıtkeni, elikteýden týǵan týyndynyń sapa jaǵynan eshqashan eliktetken nusqaǵa jete almaıtyny belgili.
QAZAQ ÁDEBIETİNDEGİ AÝYLSHYLDYQ DERTİ
Alaıda, osy kezeńnen bastap ulttyq mádenıettiń aıaq alysynda ekinshi, negatıvti úrdis kórinis bere bastady. XX ǵasyrdyń ekinshi jartysynda qazaq ádebıetinde bir oqshaý baǵyt paıda boldy. Ol baǵyt 60-jyldardan bastap ádebıetke aýyl mektebin bitirip kelgen, balalyq shaqtaryn sonda ótkizgen, aýyl mentalıtetin tasýshy jazýshylardyń úlken shoǵyrynyń shyǵarmalarynan kórinis berdi. Orys ádebıetindegi «shestıdesátnıkter» degenge uqsastyryp, qazaq ádebıetshileri olardy «alpysynshyjyldyqtar» dep atady. Olar dáýir ólshemimen, qazaq aýylynyń orta jáne aǵa býyn oqyrmandarynyń talǵamy turǵysynan shamalaǵanda birsydyrǵy táýir shyǵarmalar berdi. Aýyl turmysyn, qarapaıym eńbek adamdarynyń psıhologıasyn shynaıy sıpattaǵan povesterdi oqyrman qaýym jyly qabyldady. Sondyqtan, XX ǵasyrdyń 60-70 jyldary qazaq ádebıetiniń jetistikti jyldary dep baǵalandy.
Árıne, qazaq «alpysynshyjyldyqtary» darynnan quralaqan emes edi, arasynda qalam ustaı biletin, qabilettileri de az bolmady. Olardyń ádebıetke degen yntasy men qulshynysy da joǵary boldy. Olar shyǵarmashylyq obekt retinde ózderine jaqyn stıhıa – aýyl turmysy taqyrybyn tańdady. Jazǵandarynda ózderi kúnde kórip júrgen aýyl adamyn beıneledi, sújetti solardyń istegen áreketterine qurdy, tek solardyń qolaıyna jaǵatyn, solar súısinip oqıtyn shyǵarmalar jazýǵa tyrysty.
Syrttaı qaraǵanda, aýyldan shyqqan adamnyń ósip, oqyp, jetilip, jazýshy bolǵannan keıin ózi ósken ortasy – aýyly jaıly jazýynyń jáne keıipkerdi onda turatyn, eńbek etetin adamdar arasynan izdeýiniń ózindik qısyny bar ekeni de ras. Biraq osy dáýirdegi qazaq ádebıetine tereńirek úńilgen adam bul aıada bolyp jatqan qubylystardyń astarynan jalpy ulttyń rýhanı damýyna keri yqpaly bar túıtkilderdiń bolyp jatqanyn ańǵarǵan bolar edi.
Aýylshyl jazýshylar áleýmettik ómirde bolyp jatqan qubylystardy natýralısik tásilmen sıpattaýdan aryǵa bara almady. Olar aýyl adamynyń sońynan erýdi ǵana bildi. Jazǵandarynda oqyrmanmen keri baılanysty júzege asyrýǵa septigi tıetin, progresshil ıdeıa, jańa oı bolmady. Shyǵarmalarynyń fabýlasy biriniki ekinshisinikine uqsap turdy, aýyl turǵyndarynan basqa oqyrmandardy qyzyqtyra almady. Olarǵa aıtylar ýáj munymen shektelmeıdi.
Eń bastysy, «alpysynshyjyldyqtardyń» kórkem ádebıet arqyly halyqtyń sanasyna sińirmek ıdeıasy oqshaý boldy. Olardyń kópshiligi qazaqtardy aýyldan shyǵarmaý, qalaǵa jibermeý baǵytyn tańdaýymen, ádebıetke, jalpy mádenıetke ǵana emes, ulttyń saıası-áleýmettik órleý jolyna tosqaýyl qoıdy. Jazǵandarynyń bárinde negizgi jeli retinde qalanyń kóleńkeli jaqtarynyń fonynda aýyldy ıdealdaýdy ustandy, jastardy aýyldan ketpeýge, qalaǵa qonys aýdarmaýǵa úgittedi, shyǵarmalaryn órkenıetten qashý ıdeıasyn qazaq ataýlynyń sanasyna sińirýge baǵyshtady.
Ol kezde qazaqtar derlikteı aýyldy eldi mekenderde jaıǵasyp, aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndirýmen aınalysatyn. Qalada turatyn az sandy qazaqtar, tildik orta bolmaǵandyqtan, oryssha sóılep, tildik sáıkestiliginen aıyrylyp qalatyndaı jaǵdaıda ómir súrip jatty. Qazaqtardyń óz jerinde ulttyq azshylyq jaǵdaıǵa túsýi, ónerkásipti qalalardyń derlikteı bárin ózge ult ókilderiniń jaılap alýy, orys tiliniń ústemdiginiń jyl ótken saıyn arta túsýi, qalada turatyn qazaqtardyń orys arasynda jutylyp, orys tiline oıysa bastaýy qazaq mádenıet qaıratkerleriniń sanasyna ulttyq mádenıettiń endigi ómirlik tynys alatyn jeri – tek qana qazaq aýyldary degen túsinikti týdyrǵan edi.
Ustanǵan baǵyttarynyń durystyǵyna myǵym sengen qazaq jazýshylarynyń deni dittegen nysanaǵa jetý úshin, til men ulttyq mádenıetti saqtap qalý úshin, qaıtkende onyń beleń alyp turǵan mádenıettermen jutylyp ketýin boldyrmaý úshin jantalasa qarmaný kúıin keshti, jankeshti áreketterge boı aldyrdy. Olardyń qolyndaǵy birden bir qural – sóz bolatyn. Sonyń ózinde ol sóz komýnıstik ıdeologıa sheńberinen shyqpaýy tıis.
Osy tusta qazaq jazýshylarynyń dittegeni bola qaldy. Olardyń dóıdala ketken, kesirli baǵytyn Qazaqstan Úkimeti utymdy paıdalanyp, «qazaq jastaryn aýyldy jerlerde turaqtandyrý» týraly qaýly shyǵaryp berdi. Qazaq aýylshyldaryna dańǵyl jol osylaı ashyldy. Ádebıet pen kórkem óner qazaqtyń aýyldan ketpeýi kerek ekendigin násıhattaıtyn birden bir quralǵa aınaldy. Jazýshylar endi bar shyǵarmashylyq qýaty men jigerin Qazaqty aýyldan ketirmeý úshin sarqa jumasýǵa belsene kirisip ketti.
Qazaq jazýshylary aýyldyń súreńsiz turmysyn sýretteıtin, onyń qaladan «artyqshylyǵyn» jan sala dáripteıtin, sharýadan shyqqan «unamdy» keıipkerleri bar shyǵarmalardy tópep bere bastady. Sújeti, ıdeıasy, keıipkerleri de biri birinen aýmaıtyn romandar men povesterinde olar boranda qasqyrmen alysqan shopannyń, jer jyrtyp júrgen mehanızatordyń, fermadaǵy saýynshynyń, keńestik belsendilerdiń, súıgenin qyrmanda kezdesýge shaqyratyn traktorshynyń, bir kesek nandy dosymen bólisetin ınternat tárbıelenýshisiniń, qaladaǵy «qatygez» áke-sheshesinen aýyldaǵy «meıirimdi» qarttarǵa qashyp bara jatqan jasóspirimniń beınelerin unamdy qaharmandar sapasynda somdap, aýyl oqyrmandaryn qyzyqtyrýǵa tyrysty. Mektep bitire salyp, qoı baǵýǵa shyqqan komsomol múshesiniń ómiri olardyń súıikti sújetine aınaldy.
Alaıda, jazýshylar meıirimdilik, aqkóńildilik, ańqaýlyq, jan tazalyǵy sıaqty izgi qasıetterdi arqalaǵan aýyl adamynyń beınesiniń astynda tarıh kóshinen adasyp qalǵan halyqtyń qarańǵylyǵy men artta qalýy dáriptelip jatqanyn sezbedi. Baryn salyp, jarty ǵasyr boıy qala órkenıetin oqyrman aldynda jaǵymsyz qyrynan beıneleýdiń túbinde eldi qandaı orǵa aparyp jyǵatynyn ańǵarmady. Olardyń sıpattaýynsha, qala – moraldyq jaǵynan azǵan, meıirimsiz, qatygez adamdar turatyn, qorqynyshty orta. Qalaǵa barmaý kerek, barsań adamshylyqtan aıyrylyp qalasyń, boıyńdaǵy ulttyq, otanshyldyq sezimderdiń bári joǵalady.
Bul tustaǵy máseleniń ózektisi aýylshyl avtorlardyń oılaý stılderiniń birjaqtylyǵynda, aımaqtyq shekteýliliginde, shyǵarmalarynyń taqyrybynda, somdaǵan qaharmandarynyń beınelerinde ǵana emes, bastysy, olar kótergen ıdeıalarynda bolatyn. Olar jazǵandarynda aýyl ómirin kórkemdep qana qoıǵan joq, qazaqty aýyldan ketpeýge shaqyrdy, malshylyqty dáriptedi, mesheýlikti iltıfatpen sıpattady, shyǵarmalarynda osy baǵytty ıdeologıa retinde betke ustady. Osylaı, ádebıettiń ǵana emes, tutastaı ulttyq mádenıettiń nysanalaıtyn ıdeıasy aýyl bolyp, kúlli qazaqtyń mıyna sińip, sanasyna bekip aldy. Aýyldyń «artyqshylyǵyn» pásh etýdi ditteýdiń astarynda ındýstrıaly qoǵamǵa siresken, maǵynasyz qarsylyq jatty. Kórkem ádebıette «aýyl aýrýy» nemese «aýylshyldyq» degen úrdis osylaı qalyptasty. Bul jyldary kórkem ádebıet arqyly aýyldy dáriptep, áleýmettiń túbinen shyqqan «unamdy» qaharmandaryn somdaýda S.Júnisov, B.Nurjekeev, B.Bodaýbaev, B.Muqaev, T.Nurmaǵambetov, Q.Túmenbaev, Á.Saraev, D.Áshimhanov, taǵy basqalar erekshe belsendilik kórsetti (qarańyz: Q.Júkeshev. Qalaǵa nege qyryn qaraımyz? Qazaq ádebıeti, 13.01.1984; Aýylshyldyqty asqyndyrmaıyq. Juldyz, № 9.1988; Áleýmettik-psıhologıalyq beıimdelý jáne obraz shynaıylyǵy // Ýaqyt jáne qalamger, A.: Jazýshy, 1990, 107-124 b.b.).
* * *
Kórkem ádebıette qazaqty aýylda turaqtandyrý ıdeıasyn buqaranyń sanasyna sińirýdi qazaq jazýshylary negizinen úsh ádebı tásilmen:
a) salystyrmaly asosıasıa;
á) tikeleı úgit;
b) aýyldy ıdealdaý ádisterimen júzege asyrdy.
Salystyrmaly asosıasıa ádisi boıynsha aýyl men qala qarama-qarsy alynyp, aýyldyń jaǵymdy jaqtary men aýyl adamynyń unamdy qylyqtary qalanyń kóleńkelitustarymen, qala adamdarynyń kemshilikterimen qatar usynylady. Qala adamdarynyń «ekijúzdiligi», «qatygezdigi», «sumpaıylyǵy» aýyl adamdarynyń «adaldyǵynyń», «izgiliktiliginiń» astarynda áshkerelenedi. Qalanyń «býyrqanǵan», «qatýly» ómiri aýyldyń «ertegidegideı mamyrajaı» tirshiliginiń fonynda salystyra sıpattalady.
Ekinshi tásil boıynsha aýyl týra úgitteledi, qalaǵa ketip qalǵan jasty aýylǵa shaqyrý nemese týǵan aýyldan ketpeý kerek ekendigin avtor arsenalyndaǵy troptar men gıperbolalardy jerine jete paıdalana otyryp, kórkemdik sheberlikpen násıhattaıdy.
Aýyldy ıdealdaý tásili boıynsha aýyl men qala qatar alynyp qarastyrylmaıdy jáne ketip qalǵandarǵa «aýylǵa kelińder», «qalaǵa jolamańdar» degen ashyq násıhat ta júrgizilmeıdi. Aýyl ómiri men turmysy ǵana alynyp, onyń salttary men dástúrleri kóńilge qonymdy, júrekke jyly tıetindeı, qoı ústinde boztorǵaı jumyrtqalaǵan zaman ornaǵandaı sýretteldi.
V.G.Belınskıı «1847 jylǵy orys ádebıetine kózqaras» degen jyl ádebıetin qorytyndylaǵan maqalasynda sol kezeńniń óneriniń «aıanyshty kúıi» týraly qynjyla baıandaı otyryp, «bul óner aınalasynda qaınap jatqan ómirdi kórmegendeı, barlyq tirshilik ataýlyǵa, zamanaýıǵa, shyndyqqa moıyn burmaı, kózin jumyp alyp, shabytty kelmeske ketken ótkennen izdeıdi, sodan adamdar baıaǵyda sýynyp ketken, eshkimdi qyzyqtyrmaıtyn, jylytpaıtyn, ińkárlik sezimin oıatpaıtyn daıyn ıdealdardy terip alady» [Belınskıı V.G. Vzglád na rýsskýıý lıteratýrý 1847 goda // PSS. T. 10. M.: Izdatelstvo akademıı naýk SSSR, 1956. 311-b.] dep jazǵan edi. Tarıhı analogıa budan bir jarym ǵasyr burynǵy orys ádebıetindegi ahýaldyń XX ǵasyrdyń II jartysyndaǵy qazaq ádebıetinde qaıtalanyp otyrǵanyn osylaı alǵa tartady. Qazaq óneriniń kúıin anyqtap beretin budan artyq obektıvti sıpattamany izdep jatýdyń qajeti joq.
Aýylshyldyq baǵytty bekem ustanǵan, ony súıikti taqyrybyna aınaldyryp alǵan jazýshylardyń keıbir ýájderi kóńil aýdararlyqtaı. Aýyl jáne aýyl adamdary týraly buǵan deıin aıtylyp júrgen geografıalyq tezısterin qaıtalaı kelip, jazýshy Á.Saraev, aýyldyń aýasynyń taza bolatynyn qaıtalap ashyp, kóne aýyldy ańsaýyn alǵa jaıyp, onda qorjyn úı men tam salý qajettigi týraly usynysyn aıtty. Buǵan qosymsha, ol bylaı dedi: jurtymyzdyń tarıhyn, ádebıetin, ónerin, ǵylymyn – barlyq rýhanı baılyǵyn jasaǵan aýyldan shyqqan túlekter bolypty, halqymyzdyń el bastaǵan qaıratty uldary, qoǵam qaıratkerleri, tý ustaǵan kósemderi men batyrlary da osy aýyldan shyǵypty… Tabıǵatpen etene aýyl óz perzentterine izgilik, adamgershilik qasıetterimen birge qabilet, talant degendi de molynan syılaǵan…» (Qazaq ádebıeti, 16.11.1984).
Osy jerde aqıqat pen absýrdtyń qosaqtala órilip ketkeni sondaı, endi bulardyń arajigin ajyratyp alýǵa týra keledi. Osy eki fılosofıalyq uǵymnyń arasynda qandaı aıyrma bar? Suraq qanshalyqty tereń bolǵanymen, onyń jaýaby bette qalqyp tur. Óıtkeni, danalyq ár qashanda qarapaıym bolady. Aqıqattan keıin suraq týmaıdy, bári bárine túsinikti bolyp, ornyna kele qalady. Al absýrdtan keıin, ony estigen adamnyń oıyna júz suraq uıalaıdy jáne ol suraqtardyń jaýabyn tabý da ońaıǵa soqpaıdy. Absýrdtyń absýrdtylyǵyn dáleldeýdiń qajeti joq. Tek absýrdtyń avtoryna suraq qoıý arqyly túpkilikti maǵynanyń joqtyǵyna kóz jetkizý tıimdi.
Eger jazýshy Á.Saraevtyń aıtqandary aqıqat bolsa, onda myna suraqtardyń jaýabyn tabý qıynǵa soqpasa kerek. Suraqtar mynalar: «aýyldan shyqqan» degendi qalaı túsinýge bolady, aýyldy eldi mekenderde dúnıege kelip, sonda turyp, ómir súrip jatqandardy ma? Aýylda týyp, keıin ketip qalǵandardy qaı sanatqa qosamyz? Qorjyn úıdiń zamanaýı jáıli páterlerden qandaı artyqshylyǵy bar? «Halqymyzdyń el bastaǵan qaıratkerleri, tý ustaǵan kósemderi men batyrlarynyń bári aýyldan shyqsa», ózderi «qaıratty» bolsa, onda olar aýyldyq halyq qazaqtyń otarǵa túsýine nege jol berdi, halyq nege qyryldy, nege shetke qashty? Qazaqstan barlanǵan tabıǵı baılyqtyń qory boıynsha dúnıe júzinde altynshy orynda tur. Solaı bolsa da, qazaq nege kedeı, nege bar taýqymet qazaqtyń basyna úıirilgen? Aýyldan shyqqandardyń ózgelerge qaraǵanda «qabiletti jáne talantty» (daryndy degisi kelgeni bolar – Q.J.) bolatynyn qandaı ádisnamamen, kim zerttegen, nátıjelerin qaıdan tabýǵa, tanysýǵa bolady? Aýyldan shyqqan daryndylardyń dúnıejúzilik ǵylymǵa, tehnıkaǵa, tehnologıaǵa qosqan úlesi týraly málimetterdi qaıdan taýyp, olarmen tanysýǵa bolady, statısıka qaıda? Eger qalalyqtar qabilet pen darynnan kemshin bolyp týatyn bolsa, onda dúnıe júzindegi qalalyq elder artta qalyp, aýylda turyp mal sharýashylyǵymen aınalysatyn elder (qazaq sıaqty) nege tasqa shaýyp, tóske órlep ketpegen? «Aýyldan ǵalym» qalaı shyǵady? Aýyldyń óziniń ýnıversıtetteri men akademıalary bar ma? Aýyl kitaptardy, monografıalardy qaı baspadan shyǵaryp jatyr? «Aýyldan shyqqan túlekter jasaǵan rýhanı baılyqtyń» tutastaı tyǵyryqqa tirelip otyrǵanyn, tildiń teorıalyq máseleleriniń birde birin sheship bere almaǵanyn nemen túsindirýge bolady?..
(Basy. Jalǵasy bar.)
