(Jalǵasy. Basy ótkende jarıalanǵan)
ORYS ÁDEBIETİNDEGİ «DEREVENSKAIa BOLEZN»
Ol kezde orys tilin meńgere qoımaǵan qazaq jazýshylarynyń odaqtyq mádenıettiń ulanǵaıyr keńistiginde ne bolyp jatqanynan maǵlumattary tapshy bolatyn. Keńes ádebıetinde bolyp jatqan qubylystar men úderisterden habarsyzdyǵyn ózi áshkerelep bergenderdiń biri synshy B.Sarbalaev boldy. Ol suraqty bylaı qoıdy: «Orystarda nege qalaǵa qarsylyq máselesi qozǵalmaıdy? Olar nege qalaǵa arasha túsip jatpaıdy?» İle ol óz suraqtaryna ózi daıyn jaýabyn berdi. «Óıtkeni, - dep túsindirdi qazaq synshysy, – olarda mundaı tolǵaqty másele joq. Olarda joq bolsa, bizde bul alańsyz joq emes pe?» (Qazaq ádebıeti, 10.08.1984.).
Árıne, qazaq synshysy óziniń aýylyndaǵy kıiz úıiniń sulbasyndaı tanym keńistigimen qala men derevná araqatynasynyń orys ádebıetinde sıpattalýynyń tolǵaqty máselelerinen habarsyz bolatyn. Qala men derevnány birin birine qarsy qoıýdy aldymen bastaǵan orystar ekenin, bul qubylystyń XX ǵasyrdyń ekinshi jartysynda orys ádebıetinde «derevenskaıa bolezn» degen atpen kórinis bergenin atalǵan synshy bilmeıtin. «Derevná dertine» urynǵandar da orys «shestıdesátnıkteri» arasynan shyqty. 60-70 jyldary bul baǵyt olarda da keń qanat jaıdy. «Derevenskaıa proza» degen uǵym paıda boldy. Bul aǵymnyń keıbir ókilderi orys ádebıetine kórkemdik jaǵynan biregeı týyndylar berdi.
Derevnány qyzǵyshtaı qorǵap, onda turatyn adamdardyń adamgershiliktiligi men arlylyǵy týraly shyǵarmalarynda ǵana emes, qoıǵan fılmderinde de kóp ózek etkenderdiń biri V.Shýkshın edi. Ol Sibirdiń tunyq tabıǵatyn, orys derevnásy adamdarynyń mahabbatyn, ar tazalyǵyn, olardyń ańqaýlyǵy men saýatynyń kemshindiginen týyndap jatqan orasholaq áreketterimen qabystyra, tabıǵı qalpynda, shynaıylyqpen sýrettedi. Derevnány ýaǵyzdap, oǵan qarsy qala ómiriniń kóleńkeli tustaryn áshkerelep, jastardy qalaǵa ketpeýge shaqyrǵan maqalalar jazdy. Sondyqtan altaılyq qalamgerdiń shyǵarmalarymen tanys bolǵan qazaq aýylshyldary ony qatty qadirleıtin. Ony betke ustap, «renesans tulǵa» dep, aýyl men qala týraly sóz bolǵanda onyń keıipkerlerin úlgi retinde keltirip jatatyn.
Alaıda, keıinirek orys «derevnáshyldary» raıynan qaıtty. Olar derevná turǵyndarynyń moraldyq qasıetteri jaǵynan qalalyqtardan «artyqshylyǵyn» ýaǵyzdaýdyń, jastardy derevnáda qalýǵa úgitteýdiń, ondaǵy ómirdi ıdealdaýdyń zamanaýı órkenıettiń damý zańdylyqtarymen úılespeıtinin túsindi. Buǵan deıin derevnáshyldyǵymen aıshyqty kózge túsip júrgen V.Shýkshın de buryn ustanǵan baǵytyn ózgertip, «...selo mádenıeti qalada jasalady. Túptep kelgende, selo mádenıeti degen múldem bolmaıdy» [Shýkshın V. Voprosy samomý sebe // Sobranıe sochınenıı v treh tomah. T.3. M.: «Molodaıa gvardıa», 1985. 583-b.] dep, derevnáda mádenıet bolmaıtynyn moıyndaǵan maqalasyn jazdy. Al sońǵy suhbattarynyń birinde ol «Alǵashynda men kresıandy derevnáda ustap qalýǵa árekettendim. Osy taqyrypqa maqalalar jazýǵa, úndeý salýǵa batylym bardy. Artynan bul qylyǵymnyń keleńsizdigin túsindim» dep aǵynan jarylǵan bolatyn.
80-jyldary orys ádebı basylymdarynda derevnáshyl baǵyttardyń aqylǵa sıymsyzdyǵyn áshkerelegen, ótkir pikirler molynan jarıalana bastady. Solardyń biri jazýshy Georgıı Semenov qala men derevnányń araqatynasy haqynda bylaı dep jazdy: «Men derevnány da, qalany da birdeı nazar sala, qyzyǵa jazamyn. Men «qazirgi zamannyń adamgershilik tiregi – derevná, bári nannan bastaý alady, al nan – derevnáda» degendi estigende tań qalamyn. Jáne men, eginshiniń aldynda basymdy ıe otyryp, nege biz adamgershilikti taza geografıalyq uǵymǵa tańatynymyzdyń maǵynasyna jete almaımyn?» (Semenov G. Jıvye kartıny // Lıteratýrnaıa gazeta, № 36, 1985).
Ótken ǵasyrdyń 90-jyldaryna qaraǵan shaqta derevnáshyldyq aǵym retinde orys ádebıetiniń aspanynan seıilgen tumansha kózden ǵaıyp boldy.
TÁÝELSİZDİKTEN KEIİNGİ KEZEŃNİŃ ÁDEBIETİ
Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik táýelsizdigin alǵannan keıingi kezeńde de qazaq tilinde jasalyp jatqan mádenıettiń ustanǵan taqyryby men mazmuny ózgere qoımady, sol burynǵysha, shekteýli, aýyl adamdarynan ózgelerge túsiniksiz, ındýstrıaly qoǵamǵa kirikpeıtin, aýyldan tys jerlerge taralmaıtyn kúıinde qala berdi.
2001 ádebı jyl qorytyndysynda romandar týraly jasaǵan baıandamasynda J. Dádebaev bylaı taldaý jasady: «jaryq kórgen romandardy taqyryptyq-janrlyq belgilerine qaraı ekige bólip toptastyrýǵa bolady: a) tarıhı taqyrypqa jazylǵan shyǵarmalar; á) áleýmettik-turmystyq taqyrypqa jazylǵan shyǵarmalar»... (Dádebaev J. Aıtylar sóz áli alda // Qazaq ádebıeti, 11.04.2003.) Solardyń ishinde baıandamashy 4 romanda adam men ańnyń tirshiligi ózara baılanysta sýretteletinin atap ótedi.
Baıandamashynyń T.Áljanteginiń «Qym-qıǵash tirshilik» romany týraly iltıfatty pikiri toqtalyp ótýge turarlyq. Óıtkeni, bul shyǵarma taǵy sol, qala adamy men aýyl adamyn qatar ala otyryp, olardyń aldyńǵysyn jeksuryn, sońǵysyn súıkimdi etip kórsetetin salystyrmaly asosıasıa ádisimen jazylǵan.
Baıandamashynyń túıindeýinshe: avtor «áleýmettik-turmystyq, adamgershilik sıpattaǵy máselelerdi kótergen... Qaladaǵy úlken balasynyń tirligine, isine aýrý ákeniń kóńili tolmaıdy. Ony óziniń janazasyna shaqyrylatyn et jaqyndarynyń tizimine qospaıdy.... Bir áke, bir anadan týǵan eki balanyń eki túrli isi, eki túrli qylyǵy, aýyldaǵy uldyń jónge, júıege júıriktigi, kisiligi, qaladaǵy uldyń jattyǵy, bótendigi sekildi jaılar oqıǵa jelisin túzedi» (sonda).
Bul jerde ótken ǵasyrdyń ortasynan bastap qazaq jazýshylarynyń talaıynyń shyǵarmasyna ózek bolǵan, únemi qaıtalanatyn, sonysymen kózqaraqty oqyrmannyń yzasyn keltiretin, taptaýryn sújetpen taǵy ushyrasamyz.
Qazaqty aımaqtandyrý ıdeıasynan áli bas tartpaı kele jatýdyń kelesi bir mysaldaryn poezıalyq shyǵarmalardan keltireıik:
«Kedeılengen kóńilge em bola ma,
Ketkim kelip turady keń dalaǵa.
Kóship alǵan qalaǵa men de keshshe,..
Qala – meniń qatygez ógeı anam...» (I. Saparbaı. Baramyz erkek kindik ezge aınalyp. «Jas Alash» 2014).
«Bet aýǵan jaqqa shyqtym da,
Qaladan qashtym men zeńip,..» (Ia. Amandyqov. Saq atanyń shańyraǵyn shaıqaltpaı. «Qazaq ádebıeti». 19.09.2014.).
«Poıyzdaıyn zymyrap bara jatqan,
Qashyp baram dalaǵa qala jaqtan,...» (T.Tuıaqbaev. Juldyzdardyń janaryn jasaýratyp. «Qazaq ádebıeti». 19.09.2014.
Bul neni kórsetedi?
Bul Keńes úkimetiniń qazaqty qalaǵa keltirmeý týraly nusqaýynyń kúshi joıylsa da, qazaq jazýshylarynyń sol, baıaǵysha, antıýrbanızasıalyq baǵyttan aıyrylmaı, aýyldy nysanalaýdan kóz jazbaı kele jatqanyn kórsetedi. Ádebıettegi jaǵdaı da qaz qalpynda, ıdeıa da, ádis te, sújet te ornynda ekenin aıǵaqtaıdy.
Árıne, ádebıet keńistiginde tirshilik toqtap qalǵan joq. Barlyq janrlarda birdeńeler jazylyp jatyr. Belgili bir mazmundyq qundylyq arqalaǵan, ózinshe kórkemdik bultarystary men ıirimderi bar shyǵarmalar da ushyrasady. Olar azdaǵan tırajben taratylyp jatyr. Qazirgi qazaq ádebıetiniń úlken kemistigi – qoǵam tynysyn ańǵartatyn, kópshilikti eleńdetetin, mazmunymen, kórkemdigimen túrli pikirlerdiń taralýyna, talqylaýǵa ózek bola alatyn, buqara arasynda jandy qybyr – mımesıs týdyratyn shyǵarmanyń jetispeýinde.
Bul rette belgili qalamger Muhtar Maǵaýınniń sońǵy jyldary jaryq kórgen shyǵarmalaryn atap ótý kerek. Qoǵamda bolyp jatqan qubylystarǵa ótkir synshyl turǵy ustanatyn, adýyndy oılar aıta biletin avtordyń «Men», «Jarmaq» romandary tereń saıası-fılosofıalyq astary bar tolǵaýlarǵa toly, zıaly ókiliniń izdep júrip oqıtyn shyǵarmalaryna aınaldy.
* * *
Aldymen ulttyń bir bóliginiń basqa tilge aýysyp ketýi, sonan keıin qaıta qurý men jarıalylyqtyń jarıalanýy, aqyry, shırek ǵasyrǵa sozylǵan qazaq tiliniń tóńiregindegi dıskýrs ulttyq mádenıettiń, bilim berýdiń, ǵylymnyń kúıin aıqyndap, máselelerin sheship bere almady. Zıaly qaýym «altyn balyqty» qoıyp, «sur balyqty» da aýlaı almaı, sol jyrtyq astaýdyń qasynda qalyp otyr. Memlekettik táýelsizdikke qol jetkizgennen keıin ákimshilik resýrsty jumsaı otyryp, tildi, mádenıetti jetildirý saıasatyn júrgizý múmkindigine ıe bolýdyń da sharapaty tıe qoımady. Mol múmkindik jaǵdaıynda shırek ǵasyr boıy ter tókkennen keıingi jetken jerimiz taǵy sol starttyq mejeden uzaı almaý bolyp otyr. Budan bir qatar alańdatatyn suraqtar týyndaıdy.
Qazaq ádebıetin taıaýdaǵy onjyldyqtarda ne kútip tur? Dolbar kóńil jubatarlyq emes. Mádenıettiń, sonyń ishinde ádebıettiń toqyraýy týraly árkim aıtady. Biraq kóbi otbasynda, ishteı sybyrlap aıtady. Ashyq aıtýdan qaımyǵady. Óıtkeni olar erkin adamdar emes. Oıyndaǵysyn aıta almaǵanyna ishteı qynjylmaı-aq, úndemeı júre beredi.
Degenmen, sońǵy ýaqyttarda keıbir tanymal qaıratkerlerdiń qobaljýyn ashyq bildire bastaǵandary kóńilge medeý uıalatady. Óıtkeni, sóz iske ulasar degen úmit týady. Olardyń keıbireýleriniń pikirleri mynadyı:
«Búgingi prozamyz saýatsyz. Bir jolyn sharshamaı oqyp shyǵa almaısyń. Maǵan bir qap prozany ákelip bergende, jarıalaýǵa turatyn bir shyǵarma taba almaımyn... Qazirgi jazýshylarda tabıǵatyna qonǵan ıntellekt joq» (Ysqaq Q. 2011 ádebı jyl qorytyndysy. Qazaq ádebıeti. 25-31. 05. 2012 j.).
«Surǵylt beldeýge kelip tireldik (kórkem ádebıette – Q.J.). Memlekettik syılyqqa tatıtyn eshkim de, esh shyǵarma da joq. Obskýrasıa fazasy tónip tur» (G.Belger. Pletenıe chepýhı. Iz 21-ı tetradı).
«1991 jyldan bastap 2015 jylǵa deıingi aralyqta ádebı proses toqtap tur... Poezıada jańalyq joq. Nátıjesinde ádebı ólimge para-par jaǵdaıǵa tap kelip otyrmyz» (E. Raýshanov. Ótirik aıtpaýǵa, aqıqatyn aıtýǵa bel býdym // Obshestvennaıa pozısıa. 25.06.2015. Silteme:http://kitap.kz).
* * *
Táýelsiz zertteýlerdiń qorytyndylary boıynsha, qazaq tiliniń qazirgi anomal qoldanylý jaǵdaıy kórkem ádebıettiń injýy men marjandaryn ǵana emes, ádebı jýrnaldardy toltyrýǵa paıdalanatyn, orta qol romandar jazýǵa múmkindik bermeıdi. Ázirshe, salystyrmaly túrde, qalam ustaı biledi, qazaqsha mátin jaza alady degen sanatqa qosýǵa bolatyn, qazaq tili anomaldy beldeýge tolyq kirmeı turǵanda tili shyqqan, kózi tiri jazýshylar – 55-60 jas shamasyndaǵy jáne odan egdeler, «aqqý zaryn» aıtyp bolǵansha, qazaq kórkem ádebıeti keńistiginde bir shama dıskýrstar jalǵasa turady. Atalǵan sanattaǵy jazýshylardyń sońǵy shyǵarmalary tutastaı qazaq ádebıetiniń de «aqqý zary» bolyp shyǵýy múmkin. Odan keıin, belgili bir ýaqyt shamasynda, bul tilde baı jazýshylardyń (tili men elestetýi jaǵynan emes, sózdiń týra maǵynasynda), ılústrasıasynyń ózi kólemniń jartysyn alatyn, mereılik-ómirbaıandyq «romandar» ǵana jazylatyn bolady. Odan keıin, qazir eshkim sıpattap bere almaıtyn ýaqyt keledi. Eger...
Bul – osy zertteýlerdiń avtorynyń nemese áldebir múddeli toptyń qıalynan nemese olardyń emosıasynyń jetegine ilesýden týǵan, asyǵys sınopsıs emes. Qazirgi qazaq tiliniń ómir súrý arealyn, sózdik qoryn, qoldanylý praktıkasyn – tildiń ıdeıa týdyrýshy jáne reprezentasıalaýshy qabiletin bajaılaı otyryp shyǵarylǵan qorytyndy.
G.Tardtyń tujyrymdaýynsha «til ıdeıalardyń áleýmettik keńistigin kórsete alýy kerek» [Tard G. Sosıalnaıa logıka. S-Pb. 1996. S. 130]. Iý.Habermas bári «tildiń reprezentasıalaýshy qyzmetine táýeldi» [Habermas Iý. Fılosofskıı dıskýrs o moderne. M.: «Ves mır». 2003. S. 268] ekenin eskertedi. Álemdik lıngvısıka ǵylymynda osy baǵyttar jetkilikti zerttelgen jáne osylarǵa úndes tujyrymdar aıtqan danyshpandar az emes. Solarǵa ıek arta otyryp, ulttyq mádenıettiń, sonyń ishinde ádebıettiń qazirgi kúıin – qazaq tiliniń oı týdyrýshy, ıdeıa kóterýshi jáne olardy reprezentasıalaý qabiletiniń múldem álsiregeniniń saldary dep túsindirýge bolady.
Bizdiń zıaly qaýymǵa belgili bir keńester aıtpastan buryn, ózge janrlardaǵy jaǵdaıdy saralaı kelip, ádebıet pen mádenıettiń tóńireginde kórinis berip otyrǵan konstellásıaǵa ǵylymı dáıekti, kvalıfıkasıaly baǵa berip alý kerek.
ULTTYQ MÁDENIETTİŃ TOQYRAÝY
Ulttyń rýhanı keńistiginde qalyptasqan ahýaldy qalaı baǵalaý kerek?
Til men mádenıettiń toqyraýynyń únemi shıelenisip bara jatýyn nemen túsindirýge bolady?
Qazirgi qazaq tilinde jasalyp jatqan mádenıettiń máni men sıpatyn shekteýli mádenıet jáne dekadans dep atalatyn kategorıalarǵa súıene otyryp, tolyq kóz aldyǵa keltirýge bolady.
Shekteýli mádenıet – sýbkýltýra (lat. sub – astynda, janynda, shette) uǵymy shette, belgili bir áleýmettik toptyń arasynda ǵana taralatyn, tuıyqtalǵan mádenıet degendi bildiretini belgili. Sýbkýltýranyń ózindik erekshelikteri bar. Olardyń bastylary mynalar:
birinshiden, sýbkýltýra – qoǵamnyń quramyna enetin belgili bir toptyń mádenıeti bolǵandyqtan, qoǵam músheleriniń bári ony qabyldamaıdy. Mysaly ol top – jastar bolýy múmkin. Mundaıdy bildirý úshin jastardyń shekteýli mádenıeti (molodejnaıa sýbkýltýra) degen termın qoldanylady. Sýbkýltýrany keıde ulttyń bir bóligi nemese halyqtyń quramyndaǵy bir etnos, keıde ornalasýyna qaraı bólingen top jasaýy múmkin.
Ekinshiden, kópshilik jaǵdaıda sýbkýltýranyń ustanǵan ıdeıasy tutas qoǵam nemese jalpy adamzat qabyldaǵan qundylyqtarmen úılespeıdi, toptyń yndyny retinde kórinis beredi. Sondyqtan sýbkýltýra shyǵarmalarynyń taqyryby shekteýli, ony jasap otyrǵandardyń ózderine túsinikti bolǵanymen, ózgelerge túsiniksiz, sonysymen ózge mádenıettermen baılanyssyz, olarmen kirikpeıdi, baıymaıdy, ózge jurttarǵa taralmaıdy.
Úshinshiden, sýbkýltýrany arnalǵan toptyń arasynan shyqqan, daryndy, biraq júıeli bilimi joq (joǵary bilimniń dıplomy bolsa da), Dj. Loktyń sózimen aıtqanda «óńdelmegen almastar» jasaıdy.
Aǵylshyn fılosofynyń keltirýinshe «óńdelmegen almasqa eshkim qanaǵattanbaıdy, aınalasyna jaǵymdy áser qaldyrǵysy kelgen adam ony sol kúıinde taǵyp júrmeıdi. Ol tek jonylyp, kemertys kıigizilgende ǵana jarqyraıdy. Sapa jaqsy bolsa mańyz alarlyq jan baılyǵyn quraıdy. Tek izgi tárbıelilik qana oǵan kemertys retinde qyzmet ete alady» [Djon Lokk. Myslı o vospıtanıı // Soch. T. 3. M.: Mysl, 1985. 484-b.].
Qazaq arasynda «óńdelmegen almas» uǵymyn dál beretin “kesek altyn” («zolotoı samorodok») tirkesi qoldanylady. Olar – topqa mentalıteti men dúnıetanymy úılesetin, top múddesin túsinetin, talǵamyn biletin adamdar. Biraq dúnıetanymy tar, adamdarmen júzdesý mádenıeti jáne ıntellekt deńgeıi tómendiginen olar buqarany ilestirip, jalpyadamzattyq órkenıetke qosa almaıdy, ózderi buqaranyń sońynan ilesedi. Buqara alyp júrgen ıdeıalardy, qundylyqtardy shyǵarmasyna tıek etedi, kópshiliktiń kókeıindegisin jyrlaıdy, onyń qaradúrsin ómiri men turmysyn sıpattaıdy, sonysymen topqa jaǵady.
Tórtinshiden, sýbkýltýra óziniń ómir súretin arealynda qoldanylatyn jutań lıngvemamen jasalady. Sózdik qorynyń shamasyna laıyq tili jetetin taqyryptardy ǵana qozǵaı alady. Aýyl sýbkýltýrasy ókilderi qala, óndiris, ǵylym, saıasat taqyryptaryna shyǵarma jaza almaıdy.
Besinshiden, sýbkýltýra týyndylary kórkemdik jaǵynan solǵyn, qaradúrsindigi basym bolady, taptaýryndarǵa jol beredi, mádenıetten góri ermekke jaqyn bolady, toptyń emosıasyn ǵana kúıitteıtindikten rýhanı azyq bermeıdi, ýaqyt ótkizip, kóńil kóterýge kóbirek baǵyshtalady.
Belgili jazýshy, ádebıetshi G.Belgerdiń túsindirýi boıynsha, qazaq sýbkýltýrasyna uqsas qubylysqa qatysty «nemis ádebıetinde aımaqtaǵy ómirdi shekteı sýretteý uǵymyn beretin «Heimatdichtung» degen termın burynnan qoldanylady. Mundaıda dúnıeni sezinýdiń qamalǵan nusqasy alǵa tartylady. Qazaq tilindegi ádebı shyǵarmalardyń kópshiligi osy «Heimatdichtung» stılinde jazylǵan. Demek, olarda ómir aýyl mańyndaǵy kúltóbeniń bıiginen ǵana kórinis tabady. Tamasha, aıqyn, túsinikti, biraq, geografıalyq, tarıhı, psıhologıalyq turǵylardan qaraǵanda tuıyqta qamalyp jatyr. Tusalýdyń kibirtikteýdiń, omalýdyń bári osydan týyndap otyr» [G. Belger. Pletene chepýhı. Iz 24 - tetradı].
Sýbkýltýranyń klasıkalyq mádenıetpen úsh qaınasa sorpasy qosylmaıdy, qoǵamnyń sýbaımaqtarynda paıda bolyp, ómir súrip, ólip jatady. Sýbkýltýra – mádenıettegi toqyraýdyń meńdegeniniń, turalap qalýdyń, dekadanstyqtyń kórinisi.
* * *
Eger sýbkýltýra rýhanı álemdi eńserip tursa, onyń týyndylaryn turǵyndardyń basym kópshiligi paıdalanyp jatsa, onda bul qubylys sol eldiń mádenıetine dekadanstyń tónip kele jatqanyn aıǵaqtaıdy. Tıisinshe, mádenıettegi dakadans sýbkýltýranyń paıda bolýyna jáne onyń buqaralyq sanany ıektep alýyna jol berip otyrǵan ulttyń ózin de kórge súıreıdi.
Dekadans – qoqynyshty sóz, ásirese kemshiligin moıyndaǵysy kelmeıtin bizdiń halqymyz úshin. Burynǵynyń qazaqtary «aýrýyn jasyrǵannyń óletinin» bilgen. Qazirginiń qazaqtary kemshilikter týraly obektıvti aqparattan góri, jalǵan jetistikter týraly, qulaǵyna jaǵatyn, qyzyl sózdi tyńdaı bergisi keledi. Sonda jany jaı tabady. Qazaqqa «biz búkil planetanyń aldynda, alyp adymmen, bárinen óza shaýyp, zymyrap baramyz. Mádenıetimiz gúldenip ketti» deseń unaısyń. Solaı bolsa da, aldan kútip turǵan aıaýsyz anafemany seze tura, «bizdiń koróldikte bári retti bolmaı tur» degendi daýys shyǵara aıtýǵa týra keledi.
Qazaq tili qazaqtildi aýylda saqtalady degen teorıanyń ózi qate. Bári kerisinshe, aýyl tildiń anomalıalyq qoldanylýy «praktıkasyn» kórsetip berdi, sonysymen, ony úırene de, ózgege úırete de almaıtyndaı tabanǵa túsirdi. Biz aýylda shektelip qalǵandyqtan ındýstrıaly qoǵam talabyna saı damı almaǵan qazaq tilin resmı qoldanysqa jarata almaı júrmiz.
Shyntýaıttap kelgende, memlekettik tildiń de barlyq qıyndyqtary onyń «áleýmettik tiregi» aýyl bolýynan týyndap otyr. Qazaq tiliniń ındýstrıaly ómirden aýlaqta qalýy degendi, onyń da, ekinshi sózben aıtqanda, tarıhtan, mádenıetten tysqary qalýy dep túsiný kerek. Sýbaýmaqta ǵana taralǵan tilde keleshek bolmaıdy. Tildi agrarlyq ýklad qoınaýynan sýyryp alyp, qala ındýstrıasyna alyp kelgende ǵana, demek, til «qalalyq» bolǵanda ǵana qalypty damý jolyna túsedi, óziniń keleshegin jasaı alady. Túptep kelgende, tildiń toqyraýy – qubylys, aýyl – sebep, mádenıettiń toqyraýy – saldar.
Taǵy da sol, «aýyl mádenıetin kóteremiz» dep tyrashtaný da – dalbasalyq. Óıtkeni «aýyl mádenıeti» degen uǵym joq, mádenıet qalada jasalady, aýyl onyń jetistigin qulyqsyz qabyldaıdy, eriksiz paıdalanady. Qazaq jazýshylary «aýyl mádenıetin kóterýmen» únemi aınalysyp keledi. Ótken ǵasyrda marqum O.Bókeevtiń taralymy kóp gazetterdiń birinen turaqty aıdar ashyp, talaıdy «aýyl mádenıetin» kóterýge jumyldyrmaq áreketterin jasaǵany bar. Qazir de ár tustan osyǵan baǵyttalǵan sharalarǵa toptasýlar kórinis berip otyrady. Biraq esh nátıje shyǵyp kórgen emes, shyqpaıdy da.
Qoǵamnyń damý úderisindegi qalanyń róli Batys fılosofıasynda az kóterilgen joq. Tanymal Batys oıshyldarynyń biri M.Veber «mádenıet ataýlynyń bári óziniń máni jaǵynan aldymen qalalyq bolady, saıası ómirdi quratyny sıaqty, ónerdiń de, ádebıettiń de tasýshysy qala bolyp tabylady» [Veber M. Sosıalnye prıchıny padenıa antıchnoı kúltýry // Izbrannoe: Obraz obshestva: M.: Iýrıst, 1994. – 449-b.] dep jazǵan bolatyn. Demek, mádenıet tek qalada jasalady. Onda aýyl mádenıeti degen uǵym sanada shóldegi aısberg degen sıaqty iz qaldyrady.
Bul dıskýrstyń áleýmettik-psıhologıalyq astary bar. Aýyl mádenıetin kóterýdi jaqtaýshylar mádenıettiń tek qalada jasalatynyn, «aýyl mádenıeti» degen tirkeste maǵyna joq ekenin moıyndaǵysy kelmeıdi. Bul tezıske qarsy ýáj aıtýǵa taǵy dármenderi joq, oǵan alǵa tartar argýmetteri men keltirer aıǵaqtary jetpeıdi. Aýyl mádenıetin kóterý joldaryn kórsetip bere almaıdy? Óıtkeni, ondaı jol joq. Keıbireýleri muny túsinedi, biraq aýylyn jamandyqqa qıa almaı, eriksiz konformıstik psıhologıaǵa boı aldyryp, kópshilik jaǵyna shyǵyp otyrady. Olarǵa aýyl mádenıetin kóterýshilerdiń qatarynda ekendigin kórsetip júre berý yńǵaıly. Túptep kelgende, aýyl mádenıetin kóterýdi jaqtaýshylardyń eshqaısysy qaladan ketpeıdi, aýyldyń ózine baryp, onyń mádenıetin kóterýmen belsendi aınalysýǵa óz erkimen eshkim adym baspaıdy.
Rýhanı damýdyń ámbebap zańdylyqtarynyń biri mynaý: mádenıettiń kúıreýi qoǵamnyń kúıreýine ulasady. Ejelgi Rım ımperıasynyń basynan ótken úderisterdiń mysalymen bul qaǵıdany Maks Veber qolǵa taıaq ustatqandaı sıpattap bergen bolatyn. Onyń túsindirýinshe, «Rım ımperıasy áldebir bógde sebepterden – jaýlary san jaǵynan kóp bolǵandyǵynan nemese saıası jetekshileriniń qabiletsizdiginen nemese syrttan kezdeısoq kelgen kúshti soqqydan,.. qulaǵan joq... Imperıanyń ózi qulaǵanynan buryn Ejelgi Rımniń mádenıeti kúıreýge ushyrady. III ǵasyrdyń basynda Rım ádebıeti ún shyǵarýyn toqtatqan bolatyn. Iýrısprýdensıa jáne quqyq mektepteri kúıredi. Grek jáne latyn poezıasy óli uıqyda jatty. Tarıh derlikteı ómir súrýin toqtatty. Tipti jazýlar da melshıip qaldy. Latyn tili tolyǵymen mesheýlenýge jaqyndap keldi» (sonda. 447-b.).
Sońǵy myń jyl ishindegi adamzattyń tarıhy mynany dáleldedi: halyq órkenıetke, sonyń ishinde Batystyń gúldengen demokratıaly qoǵamdaryna qosylǵanda alańsyz damý jolyna túsedi. Shyǵys qaıratkerleriniń ishinde aldymen Batys órkenıetine den qoıǵan, ony janymen túsingen, eliniń bolashaǵyn sonymen baılanystyrǵan jáne saıası qyzmetin solaı baǵyttaǵan, artyna ulaǵatty ósıet qaldyryp ketken túrik ultynyń jetekshisi Atatúrik boldy. «Biz órkenıet salǵan jolmen júremiz jáne soǵan kelemiz. Órkenıet – ol kúshti ot, ony elemegen janyp ketedi, kúıreıdi. Biz órkenıetke qosylamyz jáne sol úshin maqtanatyn bolamyz» degen eken ol [Kýttykadam S. Slýjenıe nasıı. A.: INES-SA, 2009. 29-b.]. Osylaı Atatúrik Túrkıany agrarlyq bylyqtan sýyryp alyp, ındýstrıaly qoǵamdar qataryna qosyp ketti. Al, ókinishke oraı, mundaı aksıomaǵa aınalyp ketken qaǵıdalardy qazaq jazýshylary túsine almady, órkenıetten aýlaq júrip, «janyp ta, kúıip te» ketken kezderinen qorytyndy shyǵarmady, myńdaǵan jyl boıy órkenıet alǵa tartyp kele jatqan tájirıbeden sabaq alýdy qajet dep tappady.
* * *
Sýbkýltýranyń erekshe kesirli túri – kontrkýltýra. Ol HH ǵasyrdyń 60-70 jyldary Batystyń býrjýazıalyq mádenıetine rýhanı qarsylyq retinde paıda bolǵan bolatyn. Kóptegen elderde etek alǵan bul rýhanı qozǵalys Batys qoǵamdarynyń áleýmettik qundylyqtarynan, moraldyq-adamgershilik ıdeıalarynan, standarttarynan, ómir beınesinen, bas tartý, olardyń respektabeldiligine, materıaldyq ıgilikterine, jádigóıligine, egoızmine, qarsylyq formalarynda kórinis berdi. Bir jaǵynan, pýrısik moraldi, eńbekti áspettep, esirtkishilikke, ujymdyq orgıaǵa qarsy baǵyttalǵan áreketter jasaǵanymen, tutastaı qarastyrǵanda, kontrkýltýrashyldar adamzattyń mańyzdy jetistikterin obektıvti baǵalaı almady, áleýmetttik shynaıylyqtan shyǵyp ketti. Sonysymen, efemerli kórinis deńgeıinde, tarıhta iz qaldyrmaı, joıylyp ketip otyrdy. Kontrkýltýralyq baǵytty belsendi ustanyp arenaǵa shyqqandardyń ózderi keıinnen zamanaýı órkenıetke qosylyp, sińip ketip otyrdy. Olardy ózderiniń urpaqtary da qoldamady.
Otarlyq júıeniń paıda bolýy men halyqtardyń ezgige tap bolý aıǵaǵyn Keńestik ıdeologtar Shyǵys elderin Batysqa aıdap salatyn ıdeologıalyq qarý retinde paıdalanǵany belgili. Ótken ǵasyrlarda otar elderde kontrkýltýralyq baǵyttardyń paıda bolýy men jaıylýy osymen túsindiriledi.
Al qazaq kontrkýltýrasynyń negizine osyǵan uqsas, biraq budan ózgeshe qubylys áser etti. Qazaq mádenıetindegi kontrkýltýralyq ıdeıalar kezinde Qazaqstan Keńes Odaǵynyń qaramaǵynda bolǵanda kórinis bere bastaǵan bolatyn. Qazir sol úrdis jalǵasyp keledi. Batystyń alpaýyt elderiniń Qazaqstandy otarlamaǵany belgili. Solaı bolsa da, qazaq mádenıetinde kontrkýltýralyq baǵyt beleń alyp, únemi órship otyrdy. Onyń sebebi Keńestiń Batysqa qarsy ıdeologıalyq soǵysynyń saldarymen, qazaqtardyń Keńes komýnıseriniń sońynan kózsiz ilesýimen túsindiriledi.
Qazaq mádenıet týyndylaryna sińisti bolyp kelgen kontrkýltýralyq ıdeıalar qazir de buqaranyń sanasyn ylaılaýyn, halyqty Batystyń ozyq qoǵamdaryna óshiktirip qoıýyn jalǵastyryp keledi. Mádenıet qaıratkerleriniń saıası fılosofıalyq baǵdarlarynyń teristiginen, tarıhı sananyń súrtilip tastalýynan, olar ultty ońǵa bastamaıtyn týyndylaryn jarıalaýdy jalǵastyryp keledi.
Qazaq kontrkýltýrasy rýhanı keńistikte eki baǵytta júzege asyrylýda:
a) keńestik ıdeologıa turǵysynan Batystyń mádenıetterine qarsy;
b) aýylshyl patrıotızm turǵysynan qala mádenıetine qarsy.
* * *
Shyn qulshynǵan adamnyń sheberliginde shek bolmaıdy. Qazaq alpysynshyjyldyqtary da dittegenin oqyrmannyń sanasyna jetkizý úshin nebir utymdy tásilderdi oılap tabýdan kende qalmady. Keıbir qalamgerler shyǵarmashylyq qýaty men darynyn ózderiniń kontrkýltýrologıalyq ıdeıalaryn násıhattaýǵa – qalany ǵaıbattaýǵa ǵana emes, búkil adamzat órkenıetin qubyjyq retinde sıpattaýǵa baǵyshtady jáne jetistiksiz bolmady.
Antıórkenıettik, kontrkýltýrologıalyq ıdeıalardy kóterýdiń mysaly jazýshy T.Ábdikovtyń «Tozaq ottary jymyńdaıdy» degen jazýshylar arasynda jaqsy atalǵan povesinde aıshyqty kórinis berdi. «Amazonkany tozaqqa aınaldyrǵan... kádimgi sıvılızasıa men mádenıet aparmaq bolǵan «aq nıetti» adamdar» dep kórsetti ol atalǵan shyǵarmasyndaǵy unamdy keıipkeriniń aýzymen [Ábdikov T. Tozaq ottary jymyńdaıdy // TSH. A.: Jazýshy, 1991. 371-b.]. Avtordyń mundaǵy tozaq ottary dep otyrǵany «aq adamdardyń meken-turaǵynan qaz-qatar jyltyraǵan ǵajaıyp ottar. Erekshe sáýleli, sıqyr ottar» (sonda: 386-b.), demek, órkenıetti elder turatyn qalalardyń shamshyraqtary.
Avtor astarly eksplıkasıasymen oqyrmanyn dılemǵa ákelip tireıdi: órkenıetti qoǵamnyń azamaty bolý kerek pe, álde, órkenıetke deıingi dáýirde ómir súrip jatqan erikti homo sapıenstiń ókili bolyp qala bergen jón be? Órkenıet – tozaq, ol halyqtardy, elderdi jutady. Órkenıetke qosylmaı, tabıǵat aıasynda, alǵashqy qaýymdyq qurylysta, ózgerissiz qala berý adamdardyń bir qalypty, mamyrajaı ómirin jalǵastyra berýin qamtamasyz etedi. Árıne, bul tusta avtor oqyrmandarynyń ekinshi joldy qalaǵany jón ekendigin emeýrinmen bildiredi.
Qazaq jazýshylary áskerı tehnıkaǵa, ot qarýǵa, muhıt transportyna erterek qol jetkizgen jurttardyń qaýymdyq qurylysta nemese agrarlyq ýklad jaǵdaıynda ómir súrip jatqan taıpalar men halyqtardy basyp alǵanyn, qyrǵanyn, ezgenin eńireı sıpattaýǵa úıirsek. Osy aıǵaqpen olardyń jaýyzdyǵyn áshkerelep, oqyrmanyn olardan teris aınaldyrmaq boldy. Uzaqqa sozylǵan tarıhı úderisten rasynda da bolǵan bir oqıǵany – ıspandyqtardyń Amazonkadaǵy bir taıpa eldi qyrǵynǵa ushyratqanyn bólip alyp, «órkenıet – tozaq» degen qorytyndyny shyǵarady. Osy bir mysaldan alynǵan túıinniń quıryǵynan ustap alyp, qazaqty tutas órkenıetke qarsy aıdap salmaq bolady.
Zıaly qaýym adamzat órkenıetinde oryn alǵan, bir halyqtyń ekinshisin basyp alý aıǵaqtarynyń astyndaǵy tarıhı maǵynany tutastaı kóre almady. Shamasy jetip tursa, tarıhta kez kelgen kúshti halyqtyń álsizdi eńiretýiniń úrdistiligin; sonyń ishinde óz babalarynyń da aıdarynan jel esip turǵanda talaıdy eńiretkenin; Shyǵys jıhangerleriniń de basyp alǵan jurttaryna meıirimdi bola qoımaǵanyn eskermedi. Batystyń basqynshy halyqtarynyń kelesi urpaqtarynyń quldyq pen násilshildik sıaqty antıadamı qubylystardy joıǵanyn, dúnıejúzilik otarlyq júıeni ydyratqan da solar – Batys órkenıetteri ekenin, óz halqynyń da táýelsizdikti solardyń – kezinde «tozaq ottaryn jaqqandardyń» urpaqtarynyń kómegimen alǵanyn umytyp, atalǵan povestiń avtory qazaqty olarǵa meıilinshe óshiktirmek nıetin kórkemdik sheberlikpen jetkizýge tyrysyp baqty. Tarıhı oqıǵalardy zerdeli saralap almaı, qubylysty tutastaı kóz aldyǵa keltire almaı, onyń mánin tereń túsinip almaı, aqyry, odan ózimizge keler-keterdi bajaılap almaı, onyń bir elemetinen ústirt qorytyndy shyǵaryp, urpaqty progreske qarsy aıdap salýǵa bolmaıtyn edi.
https://dalanews.kz/17206
(Jalǵasy. Basy joǵaryda)
