Prezıdenttiń "Ana tili" gazetine bergen kólemdi suhbaty jarıa boldy, - dep habarlaıdy Dalanews.kz. 

– Qurmetti Qasym-Jomart Kemeluly, byltyr «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen suhbatyńyzda jyldy qorytyndylap, aldaǵy ýaqytta atqarylatyn jumystyń basym baǵyttaryn belgilep berdińiz. Osyndaı suhbattar jaqsy dástúrge aınalyp keledi. Bul elimizdi damytýǵa qatysty sharalardyń mán-mańyzyn azamattarymyzdyń tereń túsinýine múmkindik beredi. Búgin de mazmundy ári ashyq áńgime órbitemiz dep oılaımyn. Alǵashqy suraq: Qazaqstan úshin ótken jyl nesimen erekshe boldy?

– Byltyr kóptegen mańyzdy oqıǵa boldy, qyrýar jumys atqaryldy. Mysaly, ábden tozyǵy jetken ınjenerlik-kommýnaldyq ınfraqurylymdy jańǵyrtý jumystary barlyq aımaqta júrgizildi. 18 mıllıon sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. 7 myń shaqyrym avtokólik joly salynyp, jóndeldi. Almaty, Qyzylorda jáne Shymkent áýejaılarynda jańa jolaýshylar termınaly iske qosyldy. Taý-ken, munaı-hımıa jáne metalýrgıa salalarynda aýqymdy jobalar júzege asyryldy. Qaıta óńdeý sektory qarqyndy damı bastady. Onyń ónerkásiptegi úlesi óndirý salasynyń deńgeıine jýyqtady.
27 mıllıon tonnaǵa jýyq astyq jınap, sońǵy on jyldaǵy rekordtyq kórsetkishke qol jetkizgen dıqandarymyzdyń jetistigin aıryqsha atap ótken jón.
Men byltyrǵy suhbatymda 2024 jyl Qazaqstan úshin aıryqsha mańyzdy jyl bolatynyn aıtqan edim. Shyn máninde solaı bolyp shyqty.

Biz elimiz úshin kúrdeli bolsa da, júıeli ekonomıkalyq reformalardy qolǵa alyp, aldaǵy bes jyldyq damýymyzdyń berik negizin qaladyq. Sol úshin kóptegen mańyzdy jobalar men bastamalar júzege asyryldy. Keleshekte budan da aýqymdy jumys jasalmaq.
Qazaqstan – áleýmettik memleket. Sondyqtan byltyrdan bastap «Ulttyq qor – balalarǵa» baǵdarlamasy aıasynda tólem berile bastady. Zeınetaqy, járdemaqy, shákirtaqy jáne azamattyq sala qyzmetkerleriniń jalaqysy kóbeıdi. Elimizdiń túkpir-túkpirinde júzdegen jańa mektep, balabaqsha jáne dene shynyqtyrý-saýyqtyrý ortalyqtary salyndy. Sheteldiń onnan astam bedeldi joǵary oqý ornynyń bólimshesi ashyldy. Ǵylymdy qarjylandyrý kólemi arta tústi, mádenıet salasynyń qyzmetkerlerine eleýli qoldaý kórsetilip jatyr. Buqaralyq sportty damytýǵa basa mán berildi. Munyń bárin azamattardyń jasampazdyq áleýetin arttyrý úshin paıdaly ınvestısıa deýge bolady.

Qazir álemde buryn-sońdy bolmaǵan asa kúrdeli geosaıası ahýal qalyptasyp otyr. Soǵan qaramastan, Qazaqstan beıbitshilik úshin dıalog ornatý jolynda tıimdi ról atqaratyn memleket retinde halyqaralyq arenadaǵy pozısıasyn kúsheıtti. Bul jaǵdaı elimizdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge jáne ekonomıkamyzdy ornyqty damytýǵa septigin tıgizedi.
Jalpy, ótken jyl ońaı bolǵan joq, tipti kúrdeli jyl boldy deýge keledi. Qazaqstanǵa syrtqy faktorlardyń salqyny tıdi, tabıǵat apaty da josparlarymyzǵa áser etti. Alaıda biz ahýaldy baqylaýda ustap qana qoımaı, jan-jaqty reformalarymyzdy jalǵastyra aldyq. Osylaısha, jasampazdyq strategıasy odan ári júzege asyrylyp jatyr.

– Siz byltyrǵy tabıǵat apatyn eske aldyńyz, ıaǵnı óńirlerdiń teń jartysyn basyp qalǵan alapat sý tasqynyn tilge tıek ettińiz. Sol kezde ýákiletti organdarǵa apattyń saldaryn joıý týraly naqty tapsyrma berdińiz. Sodan beri jurt aýqymdy jumys atqarylǵanyna kýá boldy. Biraq qarǵyn sý kezinde qordalanǵan kóptegen máseleniń beti ashyldy. Memleket osy tabıǵat apatynan qandaı sabaq aldy?

– Byltyrǵy tasqyn elimiz úshin zor synaq boldy. Mundaı alapat tasqyn Qazaqstanda buryn bolmaǵan. Memleket orasan zor qaýiptiń betin qaıtarý úshin shuǵyl sharalar qabyldady. Adamdar der kezinde qaýipsiz jerge kóshirildi, olardyń ýaqytsha panalaıtyn oryndary ázirlendi, materıaldyq rezervti paıdalanýǵa ruqsat berildi. Apattan qutqarý jumystaryna Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń ǵana emes, İshki ister jáne Qorǵanys mınıstrlikteriniń, Ulttyq ulannyń jáne basqa da qurylymdardyń qyzmetkerleri, jalpy sany 63 myńǵa jýyq adam jumyldyryldy. Sonyń arqasynda kóptegen azamatty qutqaryp, aman saqtap qaldyq. Eń bastysy – osy.

Bir el, bir halyq bolyp, judyryqtaı jumyla bilsek qana mundaı apattardy eńsere alatynymyzǵa bárimiz kóz jetkizdik. Sý tasqyny kezinde volonterler qozǵalysynyń áleýeti zor ekenin kórdik. Elimizdiń túkpir-túkpirinen kelgen eriktiler qutqarýshylarǵa járdemdesti, gýmanıtarlyq kómek uıymdastyryp, zardap shekkenderge qoldaý kórsetti.
Qarǵyn sýdyń qarqyny shynymen de qatty boldy: úıler, joldar, kópirler, áleýmettik jáne komersıalyq nysandar búlindi, biraz mal qyryldy. Bógetter men gıdrotehnıkalyq qondyrǵylar salýǵa ondaǵan jyl boıy jete kóńil bólingende, apattyń saldary sonshalyqty aýyr bolmas edi. Muny moıyndaý kerek. Qazir qatelikti túzep, olqylyqtyń ornyn toltyrýǵa kiristik. Parlamentte jańa Sý kodeksiniń jobasy qaralyp jatyr. Sý resýrstaryn basqarý tujyrymdamasy jáne onyń keshendi jospary bekitildi. Onda 2030 jylǵa deıin 40-tan astam sý qoımasyn salý jáne 37 sý qoımasyn jóndeý qarastyrylǵan. Sondaı-aq jalpy uzyndyǵy 14 myń shaqyrymnan asatyn ırrıgasıa kanaldaryn jańǵyrtý kózdelgen.
Tótenshe jaǵdaılardy boljaý jáne onyń aldyn alý júıesin jańǵyrtýǵa qatysty aýqymdy jumystar bastaldy. Sý mamandarynyń tapshylyǵy máselesin sheshý jáne zertteý jumystaryn jandandyrý úshin Qazaq ulttyq sý sharýashylyǵy jáne ırrıgasıa ýnıversıteti quryldy.
Byltyr jeltoqsan aıynyń basynda Saýd Arabıasynda One Water Summit atty basqosý ótti. Qazaqstan men Fransıa tóraǵalyq etken osy alqaly jıynǵa qatysyp, sóz sóıledim. Onda sýǵa baılanysty apattarǵa tótep berý múmkindigin arttyrý qajettigine arnaıy toqtaldym. Shyn máninde, halyqaralyq qaýymdastyq sý qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne klımattyń ózgerýine qarsy kúresý úshin birlese áreket etýi kerek. Qazaqstan osy máselege basymdyq beredi.
Kúrdeli sátterde qoǵamdaǵy qordalanǵan keleńsizdikterdiń beti ashylatynyn ómirdiń ózi kórsetip otyr. Biraq ár qıyndyqtyń qaıyry bar. Sondyqtan daǵdarys kezinde baıbalam salmaı, baıypty bolǵan jón. Biz ózekti máselelerge qatysty durys sheshim qabyldap, istiń kózin taba bilýimiz qajet.
Ádette memlekettik qyzmetshilerdi orynsyz synap-mineıtin áńgimeler jıi aıtylady. Alaıda bári de salystyrǵanda kórinedi. Ásirese basqa eldermen salystyrý arqyly saralanady. Biz koronavırýs indetinen bastap qazirge deıin daǵdarysty jaǵdaılardyń bárinen oıdaǵydaı ótip kelemiz.
Kóktemgi sý tasqynynyń saldaryn joıý úshin qabyldanǵan sharalar memlekettiń tıimdi jumys isteı alatynyn kórsetti. Zardap shekken bir de bir otbasy kómek-qoldaýsyz qalǵan joq. Úı salyndy, páter berildi, ınfraqurylym nysandary qalpyna keltirildi, qarǵyn sýdan zardap shekken barsha turǵyndar men kásipkerlerdiń shyǵyny óteldi. Munyń bári óte qysqa merzim ishinde jasaldy. Sý tasqynynyń saldaryn joıýǵa iri bıznes ókilderi de eleýli úles qosty. Búgingi dúrbeleńge toly dúnıede tehnogendik sıpattaǵy apattar men tabıǵat apattary kóbeıip tur. Onyń bárin eńserýge kóptegen el, sonyń ishinde damyǵan memleketterdiń ózi daıyn bolmaı jatady. Biz buǵan 2024 jyly da anyq kóz jetkizdik. Árıne, áli kóp jumys isteý qajet ekeni sózsiz. Degenmen tótenshe jaǵdaıǵa tótep berý turǵysynan, Qazaqstan basqa eldermen salystyrǵanda laıyqty orynda tur.
Jeltoqsannyń sońǵy kúnderi Aqtaý qalasynda Ázerbaıjan áýe kompanıasynyń ushaǵy apatqa ushyrady. 38 adam qaza boldy, onyń ishinde elimizdiń 6 azamaty bar. Aýyr jaraqat alǵandar da kóp. Mundaı sátte árbir sekýnd qymbat. Qutqarýshylar, dárigerler men tártip saqshylary shuǵyl ári úılesimdi áreket etti, kásibı deńgeıi men azamattyq jaýapkershiligi joǵary ekenin kórsetti. Jaqyn jerdegi Mańǵystaý óńirlik elektr toraby kompanıasynyń jumysshylary birden kómekke keldi. Tóńirektegi turǵyndar da zardap shekkenderdi qutqarýǵa atsalysty. Azamattarymyzdyń janqıarlyǵy arqasynda barynsha kóbirek adamnyń ómirin saqtap qaldyq. Men qutqarý jumystaryna qatysqan árbir adamǵa shyn kóńilden rızashylyǵymdy bildiremin. Qazaq halqynyń apattan zardap shekkenderge janashyrlyǵy men tileýlestigi azamattarymyzdyń jappaı qan tapsyrýǵa asyqqanynan da aıqyn baıqaldy.
Ushaq apatynyń sebebin anyqtaý úshin Úkimet komısıasy qurylǵanyn atap ótkim keledi. Sonymen birge 17 halyqaralyq sarapshy shaqyryldy. Onyń ishinde Halyqaralyq azamattyq avıasıa uıymynyń jáne Memleketaralyq avıasıa komıtetiniń mamandary bar. Úkimet komısıasy málimettiń bári jazylǵan arnaıy qurylǵyny sol ushaqty jasaǵan Brazılıa eline jiberý týraly sheshim qabyldady. Bul qadam tergeý jumystarynyń obektıvti ári beıtarap júrgizilýine qajetti birden-bir durys sheshim ekenine senimdimin.

– Siz Saýd Arabıasyndaǵy halyqaralyq forýmǵa qatysqanyńyzdy atap óttińiz. Jalpy, byltyr álemdik deńgeıdegi osyndaı kóptegen is-sharaǵa qatystyńyz. Bul sizdiń syrtqy saıasatqa basa mán beretinińizdi meńzep, «Prezıdent – kásibı dıplomat, sondyqtan halyqaralyq máselelerge kóbirek nazar aýdarady» degen áńgimeniń shyǵýyna túrtki boldy. Shynymen de solaı ma?

– Qazaqstan ornalasqan jeri, ekonomıkalyq áleýeti jáne qazirgi geosaıasat ahýaly turǵysynan alǵanda, álemniń kóptegen memleketi úshin strategıalyq mańyzy bar el sanalady. Bizben baıyrǵy seriktesterimiz ǵana emes, sonaý Afrıka qurlyǵyndaǵy memleketter de dostyq qatynas qurýǵa múddeli. Batysta, jalpy jer júzinde Qazaqstandy orta derjava dep ataıdy. Árıne, bul mártebeniń salmaǵy da aýyr. Biz, eń aldymen, halyqaralyq arenadaǵy is-áreketterimizge jaýapkershilikpen qarap, qazirgi zamannyń asa kúrdeli máselelerine kelgende, syndarly ustanymda bolýymyz kerek. Sondyqtan Qazaqstan «barsha adamzattyń ortaq úıi», esh balamasy joq ári ámbebap qurylym sanalatyn Birikken Ulttar Uıymyn qashanda jaqtaıdy.
Sonymen birge Memleket basshysy retinde ishki saıasat máselelerimen kúndelikti aınalysamyn. Bul – óte mańyzdy jumys. Sondyqtan meniń qyzmetimde syrtqy saıasatqa basymdyq berilip ketti degen pikir durys emes.
Meniń basty maqsatym – memleketimizdiń ekonomıkalyq áleýetin, egemendigin jáne halyqaralyq arenadaǵy ornyn nyǵaıta túsý. Memleket basshysy bolǵan sátten bastap qazirge deıin qabyldaǵan sheshimderim men onyń túrli saldary úshin bar jaýapkershilikti óz moınyma alamyn. Men basqasha jumys isteı almaımyn, istegim de kelmeıdi.

– Aqyry, Birikken Ulttar Uıymy týraly aıtylǵan soń, bir tosyn suraq qoıýǵa ruqsat etińiz. Áleýmettik jelide Siz 2026 jyly Birikken Ulttar Uıymyn basqarýyńyz múmkin, soǵan baılanysty elimizde kezekten tys Prezıdent saılaýy ótedi degen qaýeset tarap jatyr. Osy qaýesettiń negizi bar ma?

– Men Birikken Ulttar Uıymy bas hatshysynyń orynbasary jáne Qarýsyzdaný jónindegi konferensıanyń bas hatshysy retinde osy uıymnyń Jenevadaǵy keńsesin úsh jylǵa jýyq basqardym. Halyqaralyq úderisterdiń qyr-syryna boılap, mol tájirıbe jınadym. Osynyń ózi artyǵymen jetedi dep oılaımyn. Meniń elimizdi damytýǵa qatysty talaı jylǵa arnalǵan aýqymdy josparlarym bar, onyń bárin júzege asyrýǵa nıettimin.

– Byltyr «Taza Qazaqstan» ekologıalyq aksıasy bastaldy. Igi bastama barlyq óńirdi qamtydy. Siz «Taza Qazaqstan» degenimiz kóshe tazalaýdan áldeqaıda aýqymdy uǵym ekenin atap óttińiz. Osy baǵyttaǵy jumys qalaı jalǵasady?

– «Taza Qazaqstan» aksıasy qoǵamǵa ekologıalyq mádenıettiń jańa talaptaryn engizý ıdeıasynan bastaý alady. Halyqtyń bul bastamaǵa barynsha qoldaý bildirgenine tántimin. Ásirese jastarǵa rızashylyǵymdy bildirgim keledi. Qazaqstan azamattary munyń kezekti bir naýqan emes, ozyq oıly qoǵam qalyptastyrý jolyndaǵy ıdeologıalyq platforma ekenin túsindi.
Biz, túptiń túbinde, tabıǵattyń baılyǵyna jáne kúndelikti turmys-tirshiligimizge nemquraıly qaraıtyn jaǵymsyz ádetten birjola arylýymyz qajet. Tazalyqty saqtaý jáne tabıǵatty aıalaý ulttyq bolmysymyzdyń ajyramas bóligine aınalýǵa tıis. Órkenıetti elderdiń bári osyny ustanady.
Bul aksıaǵa 3,8 mıllıonǵa jýyq adam qatysty. 1,5 mıllıon tonnadan astam qoqys jınalyp, 3,2 mıllıonnan astam kóshet egildi. Osynyń ózi azamattarymyzdyń sana-sezimi joǵary, olardyń Qazaqstandy ózgertýge naqty ispen úles qosýǵa daıyn ekenin kórsetpeı me?
«Taza Qazaqstan» jobasynyń júzege asýyna, eń aldymen, ákimder jaýapty. Eldi mekenderdiń tazalyǵy turmys sapasynyń joǵary ekenin bildiredi. Men aımaqtarǵa barǵanda qalalardyń qalaı abattandyrylǵanyna únemi nazar aýdaramyn. Osy rette «Taza Qazaqstan» ıdeıasy ulttyq ıdeologıamyzdyń asa mańyzdy bóligine aınalýǵa tıis ekenin taǵy da qaıtalap aıtamyn.

– Qoǵamda biryńǵaı ýaqyt beldeýi týraly túrli pikir bar. Parlament pen Úkimettiń arasynda osyǵan qatysty pikirtalas júrip jatqanyn da bilemiz. Bul jóninde ne aıtar edińiz?

– Árıne, men jaǵdaıdy kórip-bilip otyrmyn. Úkimet óz sheshiminiń oryndy ekenine senimdi jáne Qazaqstan bir ýaqyt beldeýinde bolýy qajet dep sanaıdy. Ýaqytty durys paıdalaný týraly Barselona deklarasıasynda ártúrli ýaqyt beldeýin engizýge, ony qysqy jáne jazǵy ýaqytqa aýystyrýǵa áýes bolmaý qajettigi aıtylǵan. Degenmen azamattarymyz ótinish bildirip jatyr. Úkimettiń sheshimine qatysty ashyq talqylaýlar jandana tústi. Menińshe, qoǵamda kózqaras qaıshylyǵyn týdyratyn mundaı máselelerdi muqıat talqylaý qajet. Sondyqtan Parlamentte ǵalymdardyń, sarapshylardyń jáne aımaq ókilderiniń qatysýymen qoǵamdyq tyńdaý ótti. Taraptar ýaqyt beldeýin aýystyrýdyń el ekonomıkasyna jáne azamattardyń turmysyna áseri jónindegi barlyq pikirdi eskere otyryp, 1 naýryzǵa deıin jan-jaqty zertteý júrgizýge ýaǵdalasty. Sodan keıin naqty usynystar ázirlenedi. Parlament pen Úkimet bul máseleni baıyppen zerdelep, ortaq ári durys sheshimge keletinine senimdimin.

– Siz byltyrǵy suhbatyńyzda «Derbestikke jáne qosymsha ókilettikke ıe bolýǵa umtylǵan Úkimet qalaǵanyn aldy. Biraq «almaqtyń da salmaǵy bar», olar ózderine qoıylatyn talap ta kúsheıetinin túsinýge tıis» degen edińiz. Úkimettiń jańa quramy jasaqtalǵanyna, mine, 11 aı ótti. Menińshe, bul – belgili bir paıym jasaýǵa jetkilikti merzim. Mınıstrler kabınetiniń jumysyna kóńilińiz tola ma?

– Úkimettiń mindeti – ekonomıkanyń ósimin qamtamasyz etý jáne azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartý. Jalpy alǵanda, Mınıstrler kabıneti bul mindetin oryndap otyr. Ekonomıkany ártaraptandyrý, óńdeý ónerkásibin damytý, ınfraqurylymdy jańǵyrtý sıaqty baǵyttar boıynsha byltyr atqarylǵan jumystyń nátıjeleri jaman emes. Alaıda bári minsiz deýge kelmeıdi, problemalar da bar.
Men mınıstrlerden neǵurlym tıimdi jumys isteýdi jáne sheshim qabyldaǵanda batyl bolýdy únemi talap etemin. Qoǵam da Úkimettiń jumysyna joǵary talap qoıady. Bul – óte oryndy ári qalypty jaǵdaı. Sondyqtan Úkimettiń jumysy naqty nátıjege oraı, ádil baǵalanady. Basty kórsetkish – azamattardyń turmys sapasy. Ekonomıkadaǵy jetistikter adamdardyń kúndelikti ómirine oń áserin tıgizbese, ony ánsheıin sóz júzindegi jetistik deýge bolady.
Jýyq arada Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy ótedi. Sol kezde jyldy qorytyndylap, qazirgi máselelerdi talqylap, jańa josparlar jasaımyz. Qazaqstanǵa ekonomıkanyń 4 paıyzdyq ósimi azdyq etetini anyq. Bul týraly shetel ókilderine de aıtyp júrmin. Úkimet ekonomıkany barynsha damytý úshin tyń tásilder tabýǵa tıis.

– 2024 jyldyń qarasha aıynda teńgeniń dollarǵa shaqqandaǵy baǵamy 500-den asyp ketti. Ony belgili bir psıhologıalyq meje deýge bolady. Ulttyq valúta baǵamynyń turaqsyzdyǵyna naryqtaǵy túrli faktor áser etetini túsinikti. Degenmen mundaı qarjy-valúta saıasaty qanshalyqty oryndy? Bul jaǵdaı ekonomıkalyq reformalardy júzege asyrýǵa bóget bolmaı ma?

– Qazaqstan álem ekonomıkasynyń ajyramas bóligi bolǵandyqtan, teńgege syrtqy faktorlar áserin tıgizbeı qoımaıdy. Dollardyń nyǵaıýynan damýshy elderdiń valútasy qysym kóredi. Zer salyp qarasaq, kóptegen memlekettiń valútasy qarasha aıynan áldeqaıda buryn álsireı bastady. Al teńgeniń baǵamy uzaq ýaqyt turaqtylyǵyn saqtap turdy.
Bizdiń valúta baǵamyn qoldan ustap turý tájirıbesinen bas tartqanymyzǵa biraz ýaqyt boldy. Naryq faktorlaryna baılanysty erkin baǵam qalyptastyrý jolyn tańdadyq. Men teńgeni kúsheıtý úshin elimizdiń altyn-valúta qoryn bosqa ysyrap etý orynsyz dep sanaımyn. Naryqqa qatysy bar keıbir qurylymdar teńge baǵamyn basqarýǵa qolaıly etý týraly usynystar aıtyp júr. Ulttyq bank pen Úkimet onyń bárin muqıat qarastyryp jatyr. Máseleni zerdelegen soń bul baǵyttaǵy ustanymymyzdy ózgertý qajet pe degen saýaldyń jaýaby belgili bolady. Basty maqsat – ekonomıkanyń turaqtylyǵy men tıimdiligin qamtamasyz etý, naqty sektordy qarqyndy damytý, eńbek ónimdiligin arttyrý jáne turaqty jumys oryndaryn kóptep ashý.
Ashyǵyn aıtsam, ekonomıs basshylardyń qazirgi jumysyn ortasha dep baǵalaımyn. Olar halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynyń tilimen ádemi sóıleıdi, alaıda naqty nátıjesi bar sharýa shamaly bolyp tur. Qazir óńirlerdegi ahýaldy jáne ekonomıkanyń is júzinde qalaı jumys isteıtinin jaqsy biletin, ıaǵnı jergilikti jerde eńbek etip, ysylǵan mamandar qajet. Byltyr 17 jeltoqsanda Premer-Mınıstr Oljas Bektenovpen kezdeskende osy máseleni talqyladyq.

– Bıyl Qańtar oqıǵasyna 3 jyl toldy. Sodan beri kóp nárse aıtyldy. Ózińiz de bul máselege egjeı-tegjeıli toqtaldyńyz. Ony byltyrǵy suhbatta da tilge tıek ettińiz. Osyǵan qatysty ótkir saýaldarǵa qaıta-qaıta jaýap berý ońaı emes. Degenmen bul taqyrypty aınalyp óte almaımyz. El ishinde «Qańtar oqıǵasynyń qupıasy tolyq ashylǵan joq» degen pikir bar. Buǵan ne aıtar edińiz? Ondaı qasiret qaıtalanbaýy úshin ne isteý qajet?

– Qańtar oqıǵasynan úsh jyl ótkende azamattarymyzdyń kópshiligi elimizde buryn-sońdy bolmaǵan osy dúrbeleń kópe-kórineý áleýmettik ádiletsizdiktiń, saıası toqyraýdyń, sondaı-aq qaskóılerdiń shekten tys menmendiginiń jáne olardyń halyq pen memleket taǵdyryna nemquraıly qaraýynyń kesirinen oryn alǵanyna ábden kóz jetkizdi. Ókinishke qaraı, bul – álem tarıhy úshin qalypty jaǵdaı. Mundaı jaıttar Qazaqstandaǵy oqıǵaǵa deıin de bolǵan, keıin de bola beredi dep oılaımyn.
Qańtar týraly túrli dolbarǵa toly alyp qashpa áńgimeler tolastamaı tur. Onyń ústine, belgili bir saıası esebi bar, syńarjaq ustanymdaǵy keıbir adamdar derekterdi burmalap, azamattardyń kóńil kúıin óz paıdasyna beıimdeýge tyrysady. Tártip ornatýǵa jáne ahýaldy turaqtandyrýǵa qatysty batyl sharalar qabyldaǵan soń, men quzyrly organdarǵa Qańtar oqıǵasynyń mán-jaıyn tolyq ári shynaıy tergep-tekserý týraly tapsyrma berdim. Tergeý ashyq júrgizildi. Qylmyskerler jazasyn aldy. Parlamentte bizdiń arǵy-bergi tarıhymyzda buryn-sońdy bolmaǵan arnaıy tyńdaý uıymdastyryldy.
Alǵashqy parlamenttik tyńdaý Qańtar oqıǵasynan keıin úsh aıdan soń, al ekinshisi bir jyldan keıin ótti. Tyńdaý barysynda memlekettik organdardyń ókilderi ǵana emes, quqyq qorǵaýshylar da sóz sóıledi. Túrli oı-pikir ashyq aıtyldy, jaısyz suraqtar qoıyldy. Munyń bári tikeleı efırde kórsetildi, bul proses týraly elimizdiń jáne shet memleketterdiń buqaralyq aqparat quraldary jarysa jazdy. Bılik halyqtyń kókeıinde eshqandaı kúmán qalmaýyna múddeli bolǵandyqtan, mundaı qadamǵa sanaly túrde bardy.
Qańtar oqıǵasy týraly sóz bolǵanda, ár adam sol kúnderi kólikterdiń qıraǵanyn, dúkenderdiń tonalǵanyn, qaskóılerdiń memlekettik ǵımarattardy basyp alǵanyn, sarbazdardyń soqqyǵa jyǵylǵanyn, qarý-jaraqtyń urlanǵanyn jáne áıelderdiń zorlyq-zombylyqqa ushyraǵanyn eske alýy kerek. Jaýapkershilikten jurdaı saıasatkersymaqtardyń shyndyqqa janaspaıtyn jalǵan aqparat taratyp, memlekettigimizge shynymen de qater tóngen sátti jurttyń jadynan óshirý úshin áreket jasaýyna jol bermeý kerek. Abyroı bolǵanda, azamattardyń kóbi kúrishten kúrmekti aıyra alady. Memleketimizdiń tiregi – osyndaı kózi ashyq, kókiregi oıaý adamdar.
Bir nárse anyq, sol kezde tártipsizdikti bastaǵan jáne tóńkeristi uıymdastyrǵan adamdardyń qımylyna dereý tosqaýyl qoıyp, batyl áreket jasamaǵanda, qazir Qazaqstan derbestigi men egemendigi áldeqaıda shekteýli, múlde basqa memleketke aınalar edi.
Biz halyqtyń berekeli birliginiń arqasynda osy aýyr synaqtan súrinbeı óttik. Qańtardaǵy oqıǵadan bárimizdiń zor sabaq alǵanymyz sózsiz. Birinshiden, eldegi bılik judyryqtaı jumyla bilýge tıis, qosarlanǵan bılikke eshqashan jol berilmeýi qajet. Ekinshiden, Prezıdent – «Qudaıdyń jerdegi kóleńkesi» emes, memleketti basqarý úshin belgili bir merzimge saılanǵan menejer ǵana. Úshinshiden, joǵary memlekettik laýazymdarǵa úmitkerlerdi, sonyń ishinde kúshtik qurylym basshylaryn muqıat irikteý kerek. Olar Otanymyzǵa, ıaǵnı Qazaqstan Respýblıkasyna adal bolýǵa tıis. Eń bastysy, «Zań men tártip» qaǵıdatyn basshylyqqa alyp, el birligin kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, ádildik qaǵıdatyn barynsha ornyqtyrý qajet. Bul qaǵıdatqa qarsy shyǵatyndar «demokratıalyq qundylyqtar» degen jeleýmen qoǵamǵa iritki salyp, túbinde qazaq memlekettigin joıýdy kózdeıtini aıdan anyq. Buǵan esh kónýge bolmaıdy. Zań ústemdigi – demokratıanyń eń bıik shyńy. Bul maqsatqa jetý ońaı emes.

– Siz Ádiletti Qazaqstandy quryp jatqanyńyzdy aıttyńyz. Jalpy, ádildik degendi qalaı túsinesiz? Reformalardyń túpki mán-maǵynasy nede dep oılaısyz? Ádiletti Qazaqstan degenimiz bárin áleýmettik turǵydan teńestirý me, álde ádil básekege jol ashý ma?

– Eń aldymen, ádildik barlyq elde jáne barlyq zamanda halyqtyń qalaýy bolǵanyn aıta ketken jón. Munyń Qazaqstanǵa da qatysy bar. Joǵaryda aıtqanymdaı, qasiretti oqıǵaǵa deıin bizde ádildik deńgeıi óte tómen bolǵany ras.
Ádildik – bárin teńestirý degen sóz emes. Meniń el baılyǵyn ádil bólý týraly ustanymym menshik ıelerin múlkinen túgel aıyryp, aktıvterdi qaıta bólý degendi bildirmeıdi. Biz ishten irýge jáne júgensizdiktiń beleń alýyna ákep soqtyratyn mundaı jolmen júrmeımiz. Sondyqtan kezinde baz bireýlerge orynsyz berilgen artyqshylyqtar men jeńildikterdi alyp tastaý, zańsyz alynǵan aktıvterdi memleketke qaıtarý – popýlısik qadam emes, kerisinshe, ádildik qaǵıdasy negizinde Qazaqstandy jańǵyrtý strategıasy.
Ádiletti memleket degenimiz – quqyqtyq memleket. Onda azamattardyń bári zań aldynda teń bolady, zańdardy, erejelerdi jáne normalardy qatań saqtaı otyryp, jalpyǵa birdeı múmkindikterdi tolyq paıdalana alady. Aıtpaqshy, zańsyz alynǵan qarjy jáne basqa da aktıvterdi qaıtarýǵa qatysty jumystyń nátıjesinde 2022 jyldan beri memleket qazynasyna 2 trıllıon teńgeden astam (4,1 mıllıard dollar) qarajat tústi. Bul qarjy mektepter men mańyzdy ınfraqurylym nysandaryn salýǵa jáne ózge de áleýmettik mindetterdi oryndaýǵa jumsalyp jatyr. Ádildik degenimiz osy emes pe?

– Siz tuńǵysh prezıdenttiń qyzmetin, onyń elge sińirgen tarıhı eńbegin ádil baǵalaý qajettigin birneshe ret aıttyńyz. Kópshilik mundaı ustanymnyń oryndy ekenin birtindep túsine bastady. Jalpy, Nursultan Ábishulymen jıi habarlasyp turasyz ba?

– Kez kelgen dáýirdiń jaqsy jaǵy da, kóleńkeli tustary da bar. Bizdiń jańa tarıhymyzda jarqyn sátter áldeqaıda kóp boldy. Bul – aqıqat. Salystyrmaly túrde alǵanda, qysqa merzim ishinde memlekettigimizdiń berik tuǵyry qalyptasty, bılik ınstıtýttary quryldy, jańa astanamyz boı kóterdi, shekaramyz shegendelip, zań júzinde bekitildi. Kóptegen elmen tıimdi qarym-qatynas ornatyldy, ekonomıkaǵa shetelden ınvestısıa tartyldy. Osy jetistiktiń bárin joqqa shyǵarý durys bolmas edi. Biz ádiletti memleket quramyz desek, tarıhqa da, ony jasaýǵa atsalysqan azamattarǵa da ádil qaraýymyz kerek. Munyń bári, túptep kelgende, ulttyń bolashaǵy úshin qajet. Ótkendi oı eleginen ótkizip, ony ádil ári shynaıy baǵalaı almasaq, alǵa senimmen qadam basa almaımyz. Saıası ahýaldyń yqpalymen óz tarıhyńdy kópe-kórineý burmalaı berýge bolmaıdy. El shejiresin basynan bastap qaıta jazý tipti qaýipti.
Árıne, Nursultan Nazarbaev uzaq jyl boıy el tizginin ustaǵan ýaqytta kemshilikter boldy. Biraq eshteńe istemegen adam ǵana qatelespeıdi. Ashyǵyn aıtý kerek, ol otstavkaǵa ketkenimen, Qaýipsizdik Keńesiniń tóraǵasy bolyp otyrǵan kezde saıası sypaıylyqty saqtaı bermeıtin. Muny da aıta ketken jón. Únemi Premer-Mınıstrdi, Ulttyq banktiń tóraǵasyn, mınıstrlerdi, ákimderdi shaqyryp alyp, jınalys ótkizetin. Buǵan óz azamattarymyzdy bylaı qoıǵanda, shetel basshylary men dıplomattary da tańdana qaraıtyn. «Nazarbaev qyzmetinen ketken soń tipti joǵarylady, endi Prezıdent te oǵan baǵynady» degen ázil áńgime de paıda boldy. Al, shyn máninde, bul ázildeıtin jaǵdaı emes edi.
Bul jaǵdaı qosarlanǵan bılik týraly alyp qashpa áńgimeniń órshýine ákep soqty. Sheneýnikter de kabınetten kabınetke júgirip, kimniń tapsyrmasyn oryndaıtynyn bilmeı dal bolatyn. Ol az deseńiz, keıbir sheneýnikter «Elbasy ınstıtýty Prezıdent bıliginen joǵary turýǵa tıis» dep, aqylǵa syımaıtyn jaǵdaıdy zań júzinde negizdemek boldy. Nursultan Nazarbaevtyń 2021 jylǵy qarashada ótken Astana Club jıynynda 92 jastaǵy Mahathır Mohamadty mysalǵa keltirip, óziniń Aqordaǵa qaıtyp kelýi múmkin ekenin málimdeýin jáne burynǵy prezıdenttiń sol jyly jeltoqsan aıynda Sankt-Peterbýrg qalasynda ótken TMD elderiniń samıtine qatysýyn naǵyz bılik daǵdarysyna ákep soqtyrǵan negizgi oqıǵalar deýge bolady. Sonyń aldynda ǵana jergilikti bir saıasattanýshy oǵan «Elbasynyń altyn dáýirin» qalpyna keltirý úshin batyl sharalar qabyldaý qajettigin aıtyp, arandatýshylyq mazmundaǵy hat joldaǵan edi.
Alaıda qazir parasattylyq tanytyp, Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstanǵa sińirgen tarıhı eńbegin laıyqty baǵalaý kerek. Men Prezıdent retinde memleket múddesin basshylyqqa alýǵa, el birligin bárinen bıik qoıýǵa mindettimin.
Sizdiń suraǵyńyzǵa kelsek, qazir biz shamamen aıyna bir ret telefon arqyly sóılesip turamyz.

– Jaqynda tuńǵysh prezıdenttiń Máskeýge baryp, Vladımır Pýtınmen kezdesýin jurtshylyq san-saqqa júgirtti. Bılikten ketkennen keıin bes jyldan soń bulaı júzdesýdiń aqylǵa syımaıtyny aıtyldy. Qazaqstanda aldaǵy ýaqytta Prezıdent saılaýy ótedi-mis degen boljamdar da paıda boldy. Mundaı kezdesý kimge jáne ne úshin qajet, buǵan kim bastamashy boldy? Sizdiń pikirińizdi bilsek.

– Nursultan Nazarbaev pen Vladımır Pýtınniń jeltoqsandaǵy kezdesýi ótken jyldaǵy ekinshi júzdesýi ǵoı deımin. Kúz basyndaǵy birinshi kezdesý týraly buqaralyq aqparat quraldarynda aıtylǵan joq. Olar baıyrǵy dostar ári áriptester retinde júzdesetin bolsa kerek, ortaq áńgimeleri de bar shyǵar. Mundaı kezdesýler ádette Nursultan Ábishulynyń bastamasymen ótedi. Ol úshin munyń mańyzy zor. Burynǵy Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy, partıa basshysy jáne egemen Qazaqstannyń prezıdenti retinde Nursultan Ábishulynyń Kremlmen tyǵyz moraldyq jáne saıası baılanysy baryn esten shyǵarmaǵan jón. Onyń talaı ýaqyty Máskeýde ótti, san márte issaparǵa bardy, sıez jáne pleným otyrystaryna qatysty, jumys babymen jáne resmı saparlarmen de boldy.

– Siz «Zań men tártip» qaǵıdasy týraly jıi aıtasyz. Keıbireýler muny qoǵamǵa «qylburaý salý» dep qabyldap jatyr. Buǵan ne aıtar edińiz?

– «Zań men tártip» qaǵıdasy quqyq qorǵaý salasyna ǵana arnalǵan dep tujyrymdaǵan durys bolmaıdy. Men bul qaǵıdany tereńirek túsinemin. «Zań men tártip» – memlekettik qurylystyń basty qaǵıdaty. Bul rette jazalaý sharalaryn qoldaný arqyly qoǵamǵa jappaı baqylaý ornatý týraly aıtyp otyrǵan joqpyz. «Zań men tártip» qaǵıdaty – shyn máninde kemel demokratıanyń tiregi, quqyqtyq memlekettiń negizi. «Zań men tártipke» baǵynbasaq, quqyq normalaryna qurmetpen qaramasaq, Ádiletti Qazaqstandy quryp, ony órkendegen memleket ete almaımyz.
Sondyqtan bizdiń mindetimiz – bul qaǵıdatty elimizdiń qundylyqtar júıesine barynsha kiriktirip, halyq bolmysynyń, qoǵam ómiriniń ajyramas bóligine aınaldyrý. «Zań men tártipti» berik ornyqtyrý úshin kóp ýaqyt pen kúsh-jiger qajet ekenin túsinemin. Sebebi bári birdeı bul qaǵıdatty qatań ustanýǵa, ony ómir saltyna aınaldyrýǵa áli daıyn emes. Biraq talaptanǵan adam qalaıda muratyna jetedi.

– Talǵardaǵy qylmystyq oqıǵa el ishinde úlken dúrbeleń týdyrdy. Jurtshylyq Sizdiń osy jaǵdaıǵa qatysty pikirińizdi bilgisi keledi.

– Qaıtalap aıtamyn, elimizde «Zań men tártip» qaǵıdaty myzǵymastaı ornyǵýǵa tıis. Men Talǵar oqıǵasyna deıin jarıalaǵan Joldaýymda quqyq qorǵaý organdarynan qylmys pen qaraqshylyqtyń tamyryna balta shabýdy talap ettim.
Qańtar oqıǵasy kezindegi jappaı tártipsizdikti qylmystyq toptar jasaǵanyn esten shyǵarmaǵan jón. Memleket uıymdasqan qylmyspen ymyrasyz kúres júrgizýge shamasy jetetinin sońǵy eki jylda anyq kórsetti. Asa qaýipti qylmystyq toptar áshkerelenip, quryqtalyp jatyr. Olardyń sybaılastary men qarjy kózderi de anyqtalyp otyr. Byltyr 246 adam qylmystyq jaýapkershilikke tartyldy. Onyń ishinde uıymdasqan qylmystyq toptardyń 30 basshysy bar. Bul jumysty men erekshe baqylaýda ustap otyrmyn.
Talǵardaǵy oqıǵadan keıin quqyq qorǵaý organdary qajetti sharalardyń bárin qabyldady. Kúdiktiler qamaýǵa alyndy. Tergep-tekserý jumystary aıaqtalýǵa jaqyn. Kóp uzamaı osy iske qatysty sot bolady. Bul oqıǵaǵa oraı quzyrly organdar qabyldaǵan barlyq shara zań talaptaryna tolyq saı keledi. Al basqanyń bári – qur daqpyrt pen teris pıǵyldy keıbir toptardyń osy jaǵdaıǵa saıası sıpat berýge degen umtylysy ǵana. Buǵan jol berýge bolmaıdy.
Osy oqıǵaǵa qatysy bar azamattar boıynsha myna máseleni eske salǵym keledi. Qazaq halqy shetelden kelgen otandastaryn «qandasym» dep, qushaq jaıa qarsy aldy. Tarıhı Otanyna oralǵandar Qazaqstannyń zańdaryna qatań baǵynyp, qoǵamdyq tártipti saqtap, zańsyz áreketterden aýlaq bolýy kerek. Olar buryn ózderi turǵan elde bıliktiń talabyn saqtap, ondaı áreket jasaǵan joq qoı?!

– Byltyr kóptegen zańnamalyq jańalyq boldy. Qabyldanǵan zańdardyń ishinen qaısysy mańyzdyraq dep oılaısyz?

– Mańyzsyz zań degen bolmaıdy, zańnyń bári mańyzdy. Saýalyńyzǵa jaýap retinde men ózimniń Joldaýlarymda jáne Ulttyq quryltaıdyń otyrystarynda bastamashylyq etip, qabyldanýyna túrtki bolǵan birqatar zańdy atap óteıin. Ol zańdar qoǵam ókilderiniń, sarapshylardyń belsene qatysýymen ázirlendi jáne sonysymen mańyzdy. Osynyń ózi memleket pen azamattyq qoǵamnyń zańnamalardy jetildirý jolynda tıimdi seriktestik ornata alatynyn kórsetedi. Mysaly, áıelderdiń quqyǵyn qorǵaýǵa jáne balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge arnalǵan zań qabyldandy. Bul qujatta turmystyq zorlyq-zombylyq sıaqty, týrasyn aıtqanda, masqara áreketterdiń tamyryna balta shabý kózdelgen. Áıelder men balalarǵa qatysty qandaı da bir zorlyq-zombylyq jasaǵandarǵa jaza kúsheıtildi. Oǵan qosa, jas balalardy óltirgen nemese zorlaǵan adam ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrylatyn boldy. Kámeletke tolmaǵandardy basynyp, mazaq qylǵandar endi ákimshilik jaýapkershilikke tartylady. Bul talap alǵash ret zań júzinde bekitildi.
«Keleshek» atty biryńǵaı erikti jınaqtaýshy júıeniń zańnamalyq negizin qalyptastyrý úshin kóp jumys atqaryldy. Onda jınaqtalǵan qarjyny Qazaqstannyń jáne sheteldiń kolejderi men joǵary oqý oryndarynda bilim alý, sondaı-aq turǵyn úı alý úshin jumsaýǵa bolady.
Azamattardyń ústi-ústine nesıe alyp, qaryzǵa batýyna jol bermeýdi kózdeıtin zań qabyldandy. Soǵan sáıkes nesıesin 90 kúnnen artyq ýaqyt tóleı almaı júrgen adamdarǵa kásipkerlikke qatysy joq nesıe berýge tyıym salyndy. Sondaı-aq adamdar nesıe alýǵa ózine ózi tyıym sala alatyn boldy. Medısına qyzmetkerlerin quqyqtyq jaǵynan qorǵaý sharalary kúsheıtildi, olarǵa beriletin áleýmettik kepildikter jaqsardy. Balalar men jastardyń arasynda jappaı tarap, naǵyz indetke aınala bastaǵan veıpterdi satýǵa jáne taratýǵa tyıym salyndy.
Esirtki óndirgeni úshin beriletin jaza qataıdy. Ondaı qylmys jasaǵandar 15–20 jyldan bastap ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrýǵa deıin jazalanady. Esirtkini belgili bir jerge tyǵyp ketetin kýrerler mundaı qylmysty alǵash ret jasasa jáne áreketiniń saldary aýyr bolmasa, 5 jyldan 8 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylady.
Lýdomanıamen kúreske qatysty zań kúshine endi. Qujatta býkmekerlik keńseler men totalızatorlardyń jarnamasyna edáýir shekteý qoıyldy, kámeletke tolmaǵandardy qumar oıynǵa tartqany úshin ákimshilik jaýapkershilik belgilendi, aty-jóni boryshkerlerdiń biryńǵaı tizimine engizilgen adamdardyń qumar oıyn oınaýyna tyıym salyndy. Bul sharalar talaı shańyraqty shaıqaltqan, adamdardy qylmys jasaýǵa, ózine qol jumsaýǵa ıtermelegen oıynqumarlyqtyń taralýymen kúresýge arnalǵan.
Taǵy bir mańyzdy zańnamalyq jańalyq – buzaqylyq jáne vandalızm jasaǵan, bireýdiń múlkin qasaqana búldirgen adamdarǵa beriletin jaza qataıdy. Munyń bári qoǵamdyq tártipti qamtamasyz etý jáne zań talaptaryna baǵynatyn azamattardyń quqyǵyn qorǵaý turǵysynan mańyzdy. Sonymen birge zańnamalyq tolyqtyrýlardyń nátıjesinde 2025 jyldyń 1 shildesinen bastap qylmystyq, ákimshilik jáne azamattyq ister boıynsha úsh derbes kasasıalyq sot jumys isteı bastaıdy. Osylaısha, azamattar memlekettik organdar tarapynan buzylǵan óz quqyqtaryn qorǵaı alady.
Byltyr kóptegen mańyzdy zańnamalyq bastamalar júzege asyryldy. Alaıda zańnyń qabyldanýy istiń basy ǵana, sol zańdardyń is júzinde jumys isteýi odan áldeqaıda mańyzdy ekenin túsiný kerek. Bul rette, zań talaptary qoǵamnyń suranysyna saı bolsa ǵana saqtalady. Sondyqtan biz bıyl da halyqtyń úmiti men múddesin jáne elimizdi damytý jolyndaǵy basymdyqtardy negizge ala otyryp, quqyq qorǵaý júıesin jetildirý jumystaryn jalǵastyramyz.

– Siz reformalardyń úzdiksiz jalǵasatynyn birneshe ret aıttyńyz. Aýyl sharýashylyǵy eńbekkerleriniń alǵashqy forýmynda elimizdi odan ári jańǵyrtý úshin tyń bastamalar kóterilip, sheshimder qabyldanatynyn ańǵarttyńyz. Bul qandaı bastamalar? Saıası reformalar jalǵasa ma?

– Sońǵy bes jyl boıy júrgizilgen reformalar –azamattarymyzdyń negizgi suranysy men memlekettiń uzaq merzimge arnalǵan múddesine negizdele otyryp muqıat oılastyrylǵan strategıa. Onyń saıası astary joq.
Negizgi saıası reformalar jasalyp bitti. Onyń bári qoǵamda jan-jaqty talqylanyp, aqyrynda kópshiliktiń qoldaýyna ıe boldy. Sonyń arqasynda negizgi saıası ınstıtýttardyń bári ashyq ári tıimdi bola tústi, bılik tarmaqtary arasyndaǵy tepe-teńdik jáne tejemelik júıe kúsheıdi, eń bastysy, azamattardyń saıası ómirge belsendi aralasý múmkindigi edáýir artty.
2022 jylǵy maýsym aıynda ótken referendýmnyń nátıjesinde Konstıtýsıa baptarynyń úshten biri jańarǵanyn qaperge sala keteıin. Munyń ózi reformanyń qanshalyqty aýqymdy ekenin kórsetedi. Qazirgi tańda kóptegen reforma is júzinde júzege asyrylyp jatyr. Bizdiń baǵytymyz aıqyn, maqsatymyz belgili. Soǵan sáıkes, alǵashqy nátıjeler de bar. Biraq reforma – udaıy júretin úderis. Qoǵamda naqty suranys bolsa, jańa reformalar ázirlenedi. Reformalar eldi órkendetý isiniń ajyramas bóligi bolǵan, bola da beredi.
Men halyqqa Joldaýymdy jarıalaǵanda memleketimizdi odan ári damytýǵa qatysty tyń bastamalar usynamyn. Ulttyq quryltaıdyń otyrystarynda azamattardyń kókeıindegi ózekti máselelerge basa nazar aýdaryp júrmin. Bıyl da solaı bolady.

– Qazaqstandy parlamenttik basqarý júıesine kóshirý úshin irgeli reforma daıyndalyp jatyr degen aqparat tarady. Shynymen solaı ma?

– Árıne, parlamenttik basqarý júıesi de jumys júrgizýge qaqyly. Bul júıe Eýropadaǵy, tipti Azıadaǵy birqatar elde ábden ornyǵyp, tamyryn tereńge jaıǵan. Biraq bıliktiń ámbebap formýlasy joq. Ár memleket saıası júıesin tańdaǵan kezde tól tarıhyna, ulttyq bolmysyna, saıası tájirıbesine súıenedi. Meniń apparatym álemdik tájirıbeni muqıat zerdelep jatyr. Postkeńestik elderde parlamenttik basqarý júıesi jaqsy qyrynan kórine alǵan joq degen pikirge kelisesiz dep oılaımyn. Grýzıadaǵy sońǵy oqıǵalar osy paıymǵa naqty dálel bola alady.
Memlekettik bıliktiń saıası júıesin tańdaý – aıryqsha jaýapty sheshim. Mundaı sheshimder úrkerdeı toptyń ońasha basqosýynda emes, tek qana jalpyhalyqtyq referendýmda qabyldanýy kerek. Meniń «Kúshti Prezıdent – Yqpaldy Parlament – Esep beretin Úkimet» atty tujyrymdamam Qazaqstannyń saıası júıesine eń qolaıly tujyrymdama ekenine senimdimin. Biraq ony tolyǵymen júzege asyrý úshin biz áli talaı jumys isteýimiz kerek. Prezıdenttik basqarý tásili Qazaqstan úshin qazir de, taıaý kezeńde de eń utymdy tásil dep senemin.
Memleketimizdiń turaqty ári ornyqty damýyna zıany tıetin sheshim qabyldaýǵa meniń de, siz ben bizdiń de esh qaqymyz joq. Mundaı máselege baılanysty qatelikke jol berýge bolmaıdy. Túptep kelgende, Konstıtýsıaǵa engizilgen ózgeristiń bári – Parlamenttiń reformalanýy, aýyl, aýdan jáne qala ákimderiniń saılanýy, Ulttyq quryltaıdyń qurylýy jáne, eń bastysy, zań ústemdiginiń basymdyqqa aınalýy – osynyń barlyǵy saıası toqyraýǵa ushyramaýǵa senimdi kepildik beredi.

– Elimizde merziminen buryn parlament saılaýy bola ma? Bul týraly qazir jıi aıtyla bastady.

– Mundaı boljamdar bar ekenin bilemin. Bul aqparat ádeıi taratylyp jatyr dep oılaımyn. Bizdiń elde jańa Úkimet jumysyna kirisken bette onyń otstavkaǵa ketetini týraly áńgime taraıdy. Parlament týraly da dál solaı deýge bolady. Men Parlament depýtattary azamattyq jáne saıası jaýapkershilik tanytyp, jaqsy jumys istep jatyr dep oılaımyn. Al Úkimet – aýys-túıiske beıim qurylym. Onyń quramynda túrli jaǵdaıǵa, onyń ishinde «Amanat» partıasynyń jáne Parlamenttegi basqa da partıalardyń ustanymyna baılanysty ózgerister bolýy múmkin.
Menińshe, Parlament saılaýyn merziminen buryn ótkizýge ázirge esh negiz joq. Saılaý zańda belgilengen merzimderge sáıkes ótedi. Parlament ózine tıesili merzim aıasynda qyzmetin atqarýǵa qulyqty. Al Úkimet bekitilgen baǵdarlamalar men josparlarǵa sáıkes áreket etip, oń nátıjege jetý úshin jumys istep jatyr. Strategıalyq mindet – turaqty áleýmettik-ekonomıkalyq damýdy qamtamasyz etý, elimizdiń óńirdegi kóshbasshy mártebesin nyǵaıtý.

– Árkim óziniń jeke basynyń jaǵdaıyna qatysty máselelerge kóbirek mán beredi. Taıaý arada azamattardyń talap-tilegine, qalaýyna saı keletin qandaı jobalar qolǵa alynbaq?

– Bizdiń reformalarymyzdyń, ekonomıkany damytý úshin qabyldap jatqan sharalarymyzdyń bári azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartýdy, turmys sapasyn arttyrýdy kózdeıdi. Basqa maqsat joq, bul – Úkimettiń eń basty mindeti.
Byltyr jazda 2029 jylǵa deıingi Ulttyq ınfraqurylym jospary qabyldanǵanyn qaperińizge sala keteıin. Onda jalpy ınvestısıa kólemi 40 trıllıon teńgeden asatyn 200-den astam jobany júzege asyrý qarastyrylǵan. Bıyl uzyndyǵy 836 shaqyrym bolatyn «Dostyq – Moıynty» temir jolynyń ekinshi jelisi salynyp bitedi. Bul joba elimizdiń kólik-tranzıt ınfraqurylymyn túbegeıli ózgertedi. Osy baǵyttaǵy temir joldyń júk tasymaldaý múmkindigi 5 ese artady, konteıner poıyzdary júkti burynǵydan edáýir jyldam jetkizetin bolady. Bir aıta keterligi, mundaı aýqymdy joba alǵash ret óz jobalaýshylarymyzdyń, ınjenerlerimiz ben qurylysshylarymyzdyń kúshimen júzege asyryldy. Sondaı-aq Almaty beketin aınalyp ótetin temir joldyń qurylysy aıaqtalady. Bul joba Almaty temir jol torabyna túsetin salmaqty edáýir azaıtyp, júk jetkizý merzimin qysqartady. Jolaýshylar tasymalynyń sapasyn arttyrý úshin vagondar jańartyla beredi. Bıyl energetıka salasynda jalpy qýaty 600 megavattan asatyn iri jobalardy júzege asyrý josparlanǵan. «Jasyl energetıka» salasy da zor serpinge ıe bolady. Shetel ınvestorlarymen jel, kún jáne sý elektr stansalaryn salý týraly kelisimderimiz bar.
Teńiz kenishin keleshekte keńeıtý jobasynyń qurylysy aıaqtalady. Munaı óńdeý, munaıgaz-hımıa salasyn damytý isine basa nazar aýdarylady. Atap aıtqanda, Aqtaý bıtým zaýytynyń óndiristik qýaty arta túsedi. «Taldyqorǵan – Úsharal» magıstraldy gaz qubyry, «Jańaózen – Aqtaý» gaz qubyrynyń tórtinshi jelisi, sondaı-aq Atyraý oblysyndaǵy avtomattandyrylǵan gaz taratý stansasy paıdalanýǵa beriledi.
Mashına jasaý salasyn damytý jumystary da jalǵasady. Álemge áıgili brendterge tıesili avtokólikter qurastyratyn jańa óndiris oryndary iske qosylady. Qostanaıda ishten janý qozǵaltqyshyna qajetti shoıyn quımalar jáne jetekshi beldemniń bólshekteri shyǵaryla bastaıdy.
Ekonomıkanyń damýyna zor serpin beretin iri ınfraqurylym nysandaryn salýǵa Ulttyq qordyń qarajatyn jumsaýǵa bolady, durysy, jumsaý qajet dep sanaımyn. Bul qor aqshany sheteldiń qarjy ınstıtýttarynda qattap-shottap saqtaý úshin emes, osyndaı maqsattarǵa jumsaý úshin qurylǵan joq pa?!
Memleket turǵyn úı qurylysy salasyn odan ári damytý, baspanalardy qoljetimdi ete túsý úshin sharalar qabyldaıdy. Kezekte turǵan azamattardy jalǵa beriletin turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin tıisti jumys jalǵasady. 2029 jylǵa deıin jyl saıyn 10 myń adam osyndaı baspanaǵa ıe bolady dep josparlanǵan. Men jaqynda turǵyn-úı saıasatyna qatysty túzetýler engizilgen zańǵa qol qoıdym. «Otbasy banki» baspanaǵa muqtaj adamdardy «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha tizimge alýmen jáne olarǵa baspana bólýmen aınalysatyn tolyqqandy damý ınstıtýtyna aınalady.
Áleýmettik ınfraqurylymdy damytý máselesine de basa nazar aýdarylady. Aýyldaǵy densaýlyq saqtaý júıesin jańǵyrtýǵa arnalǵan ulttyq jobanyń aıasynda aýyldyq jerlerde medısına nysandaryn salý jumystary jalǵasady. Elimizde 460 myń oqýshyǵa arnalǵan 217 jaıly mektep salý josparlanǵan. Onyń 105-iniń qurylysy aıaqtaldy. Maqsatymyz – apatty jaǵdaıdaǵy jáne úsh aýysymmen oqytatyn mektepter máselesin, sondaı-aq mekteptegi oryn tapshylyǵyna qatysty túıtkilderdi tolyǵymen sheshý.
Bir aı buryn 2025–2027 jyldarǵa arnalǵan Respýblıkalyq búdjet qabyldandy. Qujatta áleýmettik baǵyt basty basymdyq retinde saqtaldy. Onda densaýlyq saqtaý, bilim berý salasyna jáne áleýmettik qajettilikterge óte qomaqty qarjy qarastyrylǵan.

– Sıfrlandyrý isin qolǵa alyp, jasandy ıntellektini engizbesek, halyqtyń turmys sapasyn jaqsartý múmkin emes ekeni qazirdiń ózinde túsinikti. Elimiz bolashaqta osy salada ne isteı alady?

– Azamattarymyz memleket tarapynan kórsetiletin qyzmetterdi sıfrlandyrý isiniń artyqshylyqtaryn jaqsy biledi. Elektrondy úkimet saıtyndaǵy qoljetimdi qyzmetterdiń tizimi únemi tolyqtyrylyp keledi. Birikken Ulttar Uıymynyń reıtıńisinde Qazaqstan E-government-ti damytý kórsetkishi boıynsha álemde 24-shi oryn ıelendi. Bul – táýir nátıje, biraq oǵan toqmeıilsip, arqany keńge salýǵa bolmaıdy. Kórsetkishterdi barynsha jaqsartý kerek. Men muny Úkimetke jıi aıtyp otyramyn. Budan bólek, elimizdegi bankter de adamdardyń kúndelikti turmys-tirshiligin edáýir jeńildete túsý úshin ózderiniń sıfrlyq ekojúıesin qalyptastyryp jatyr.
Qazaqstannan eksporttalatyn İT-qyzmetter sany artyp kele jatqany kóńil qýantady. Astana Hub tabysty jumys istep tur. Bul tehnopark bir jarym myńnan astam kompanıanyń basyn biriktiredi. Onyń úshten birine jýyǵy – sheteldik kompanıa. Osylaısha, elimiz jahandyq sıfrly kóshpendiler úshin qolaıly memleketke aınalyp keledi.
Qazaqstan Eýrazıa keńistigindegi eń iri sıfrly habtyń biri bola alady. Oǵan múmkindigimiz tolyq jetedi. Ol úshin jasandy ıntellekt tehnologıalaryn damytý kerek. Bolashaǵy zor jobalar qazirdiń ózinde bar. Mysaly qazaq tiliniń KazLLM atty sıfrly til modeliniń alǵashqy nusqasy jasaldy. Bul – qazaq tilinde oılap, saraptama jasap, qazaqsha sóılese alatyn jasandy ıntellekt. Osy baǵyttaǵy jumystar jalǵasa beredi.
Jyl sońyna deıin jasandy ıntellektiniń Alem.Aİ atty halyqaralyq ortalyǵy ashylady. Bul ortalyq ınvestısıa tartatyn, álemdik tájirıbeni jáne ınovasıalardy engizetin orynǵa aınalýy kerek.
Taıaý jyldarda jasandy ıntellekt óte qarqyndy damyp, jurttyń ómir týraly uǵymyn, tipti turmys-tirshiligin de túbegeıli ózgertetinin eskergen jón. Mıly mashınalar, ıaǵnı ıntellektisi jaǵynan adamdy on oraıtyn robottar paıda bolatyn kún alys emes. Onyń ústine bul robottar empatıaǵa, ıaǵnı seziný jáne emosıa bildirý sıaqty adamǵa tán qasıetterge ıe bolady.
Jastarǵa mektepterde, kolejder men joǵary oqý oryndarynda jasandy ıntellekt tehnologıalaryn qoldana bilýdi úıretý mańyzdy. Byltyr elimizdiń 15 ýnıversıtetinde Google kompanıasynyń jasandy ıntellekt jónindegi kýrstary engizildi. Osy salanyń mamandaryn daıarlaý úshin arnaıy baǵdarlama ázirleý máselesi pysyqtalyp jatyr (AI-Sana).
Neırojúıelerdiń paıdasy ushan-teńiz bolǵanymen, odan týyndaıtyn qaterler de bar. Mysaly, alaıaqtar foto-beınejazbalar jasap, adamnyń daýysyn keltirý úshin de sony paıdalanady. Sondyqtan kóptegen memleket jasandy ıntellekt tehnologıalarynyń qoldanylý aıasyn zańmen retteýge kiristi.
Bizdiń depýtattarymyz da jasandy ıntellekt týraly zań ázirleý kerek dep bastama kóterdi. Osy mańyzdy jumyspen tıanaqty túrde, muqıat aınalysý qajet. Jasandy ıntellektini jaýapkershilikpen qoldaný qaǵıdalaryn jasap, onyń etıkalyq máselelerin jan-jaqty oılastyrý kerek. Biraq osy salany rettegende jasandy ıntellektini shekteýge emes, kerisinshe, ony damytý jaǵyna mán berilýge tıis. Bul tehnologıalardy keńinen qoldanysqa engizý orasan zor múmkindikterge jol ashady. Ony qalt jibermeı, ıgilikke jaratý qajet.

– Siz bıznesti qoldaý máselesine erekshe mán beresiz. Investorlarmen, kásipkerlermen kezdesesiz. Elimizdegi kásipkerliktiń damý úrdisine kóńilińiz tola ma?

– Men ınvestısıa jáne bıznes salasyndaǵy ahýaldy jaqsartýǵa, kásipkerlik bastamalardy qoldaýǵa aıryqsha nazar aýdaramyn. Kúzdegi Joldaýymda Úkimetke osyǵan qatysty naqty tapsyrmalar berdim. Byltyr sáýirde kásipkerlerge qolaıly jaǵdaı jasaý úshin bıznesti júrgizý máselesine qatysty zań qabyldadyq. Qazir memlekettik baqylaý júıesin retke keltirip jatyrmyz. Burynǵydaı zańsyzdyqtardy tekserýge emes, onyń aldyn alýǵa kóbirek basymdyq berilip otyr. «Basynan bastap retteý» tásili engizilip jatyr. Keıbir ekonomıkalyq qylmystar qylmys sanatynan shyǵaryldy, ekonomıkalyq quqyq buzýshylyqtyń 29 túri boıynsha qamaýǵa alý jazasyn qoldanýǵa tyıym salyndy. Munyń bári kásipkerlerdiń múddesi úshin jasaldy.
Memleket sýbsıdıa, jeńildetilgen nesıe jáne kepildendirilgen qaryz berý arqyly shaǵyn jáne orta bızneske qoldaý kórsetip otyr. Shaǵyn jáne orta bıznestiń el ekonomıkasyndaǵy úlesi úzdiksiz artyp keledi. Búginde osy bıznestiń ókilderi 4,3 mıllıon adamǵa, ıaǵnı eńbek etip júrgen azamattardyń teń jartysyna jýyǵyna jumys taýyp berip otyr. Sondyqtan kásipkerlik bastamalar el ekonomıkasynyń negizgi qozǵaýshy kúshine aınalyp keledi dep senimmen aıtýǵa bolady.
Memleket iri bıznesti de damytýǵa múddeli. Osyndaı kásipkerlerdiń áleýmettik jaýapkershiligi de, jergilikti qaýymdastyqtarmen uzaq merzimge arnalǵan seriktestik qatynas ornatýǵa degen qulshynysy da zor. Bul – qýanarlyq jaǵdaı. Memleket pen bıznestiń yqpaldastyǵy arqyly kóptegen áleýmettik másele sheshimin taýyp jatyr.
Qazaqstanda óz jumysyna jańa tehnologıalardy engizip júrgen ozyq oıly kásipkerlerdiń jańa býyny paıda boldy. Mundaı kásipkerler álemdik básekege túsýge de qabiletti. Qazir sheteldik bıznestiń Qazaqstanda óz ókildigin ashyp jatqany da kóńil qýantady. Bul jaǵdaı otandyq naryqqa halyqaralyq sıpat berýge, ádil básekeni kúsheıtýge jáne ekonomıkany ártaraptandyrýǵa yqpal etedi. Osy oraıda, Úkimet janynan qurylǵan Investısıalyq shtab «bir tereze» qaǵıdatyna saı áreket etip, sheshimder qabyldap, ózine júktelgen mindetti tolyq atqaryp jatqanyn atap ótken jón.
Memlekettiń ınvestısıalyq ahýaldy jaqsartý jolyndaǵy jumysy jemisin berip jatyr. Jaqynda Birikken Ulttar Uıymynyń Azıa men Tynyq muhıt elderine arnalǵan ekonomıkalyq jáne áleýmettik komısıasy ınvestısıa jónindegi baıandamasyn jarıalady. Onda Qazaqstannyń 2024 jyly jańa jobalarǵa 15,7 mıllıard dollar kóleminde tikeleı shetel ınvestısıasyn tartqany kórsetilgen. Bul onyń aldyndaǵy jylmen salystyrǵanda 88 paıyzǵa artyq. Biz Soltústik jáne Ortalyq Azıadaǵy eń joǵary kórsetkishke qol jetkizip otyrmyz. Aımaqtaǵy shetel ınvestısıalarynyń úshten ekisine jýyǵy, ıaǵnı 63 paıyzy Qazaqstannyń enshisinde.
Men bıznes ókilderimen, ınvestorlarmen aldaǵy ýaqytta da kezdesetin bolamyn. Olardyń jasampaz bastamalaryn qoldaımyn. Úkimet pen barlyq memlekettik organdardan da osyny, ıaǵnı bızneske qulaq asyp, onymen úılesimdi jumys júrgizýdi, bolashaǵy zor jobalarǵa qarjy salatyn kásipkerler men ınvestorlarǵa qoldaý kórsetýdi talap etemin. Bızneske múlde qysym kórsetilmeýi kerek. Sheneýnikter men kúshtik qurylymdardyń qyzmetkerlerin mundaı áreketteri úshin jazalap jatyrmyz, aldaǵy ýaqytta da jaýapkershilikke tartatyn bolamyz. Al kásipkerler alaıaqtyq jasamaı, zań aıasynda jumys isteýge tıis.

– Qoǵamda sybaılas jemqorlyq týraly jıi aıtylady. Oǵan qarsy belsendi kúres júrgizilip jatqanyn kórip otyrmyz. Jalpy, sheneýnikterdiń ustalǵany týraly túrli aqparattar elimizde jemqorlyq órship turǵandaı áser qaldyrady. Shynymen de solaı ma?

– Sybaılas jemqorlyqpen júıeli túrde kúresý – asa qajetti jumys. Buǵan esh kúmán joq. Memleket jemqorlyqqa qatysty quqyq buzýshylyq faktilerin anyqtaý ǵana emes, jemqorlyqtyń aldyn alý úshin jumys júrgizip jatyr.
Qazaqstan jemqorlyqqa qarsy kúres jolynda eń ozyq halyqaralyq standarttardy, sonyń ishinde Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy engizip jatqan talaptardy basshylyqqa alady. Bul – óte joǵary talap, biz soǵan saı bolýymyz kerek. Buǵan qosa, men sybaılas jemqorlyqpen kúresýge jaýapty mekemeniń basshylaryna naýqanshyldyqqa salynbaı, baıypty sheshimder qabyldaý qajettigin únemi aıtyp otyramyn. Óıtkeni árbir sheshimniń artynda adam taǵdyry tur.
Al sheneýnikterdiń ustalǵany týraly aqparattyń jıi shyǵýy bıliktiń abyroıyna belgili bir deńgeıde nuqsan keltirgenimen, memlekettiń ashyq jumys isteıtinin kórsetedi. Biraq mundaı qadamsyz «Zań men tártip» qaǵıdattaryna negizdelgen ádiletti memleket qurý múmkin emes.

– Qazaqstan men Reseıdiń arasynda ejelden tyǵyz ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq qatynas ornyqqan. Byltyr qarasha aıynda Reseı Federasıasynyń Prezıdenti Vladımır Pýtın Qazaqstanǵa memlekettik saparmen keldi. Bul sapar bizdiń elde de, shetelde de jurttyń jiti nazarynda boldy. Sondaǵy kelissózderdiń nátıjesin qalaı baǵalaısyz?

– Reseı Prezıdentimen ótkizgen kelissózder asa mazmundy boldy. Biz saýda-ekonomıka, kólik-logıstıka, energetıka, mádenıet, bilim berý jáne basqa da salalardaǵy yntymaqtastyq máselelerin jan-jaqty talqyladyq. Astanaǵa Reseı Úkimeti músheleriniń jartysyna jýyǵynyń kelýi Reseı úshin Qazaqstannyń strategıalyq mańyzy joǵary ekenin kórsetedi.
Kelissózderdiń nátıjesi týraly kóp jazyldy, kóp aıtyldy. Árıne, biraz dúnıe aqparat quraldaryna shyqqan joq. Vladımır Pýtınmen beıresmı jaǵdaıda tórt saǵat áńgimelestik. Bul kezdesýde eki jaqty yntymaqtastyqty odan ári nyǵaıtýǵa múmkindik týdy. Sondaı-aq áńgime barysynda halyqaralyq problemalar boıynsha ózara túsinistigimiz bekemdele tústi. Men Qazaqstannyń kóp jaqty saıasatynyń mánin ashyq aıtyp, Reseımen strategıalyq seriktestigimizdi jáne odaqtastyq qarym-qatynasty damytý týraly ustanymǵa berik ekenimizdi jetkizdim.
Prezıdent Pýtın – tájirıbeli memleket qaıratkeri. Ol Qazaqstannyń ereksheligin jáne Ortalyq Azıa aımaǵyndaǵy eń iri ekonomıkasy bar mańyzdy el ekenin jaqsy túsinedi. Sondyqtan Reseı bizdiń elmen saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestısıalyq baılanystaryn nyǵaıtý úshin belsendi jumys júrgizip jatyr. Basqasha bolýy da múmkin emes. Sebebi eki el arasyn qurlyqtaǵy eń uzyn úzdiksiz shekara qosyp jatyr.
Vladımır Pýtınniń shetelge saparynyń eń kóbi bizdiń elge jasalǵany, ıaǵnı onyń Qazaqstanǵa 33 ret kelgeni de kóp jaıttan habar beredi. Budan bólek, biz telefon arqyly sóılesemiz, halyqaralyq forýmdar aıasynda kezdesemiz. Bir sózben aıtqanda, únemi habarlasyp otyramyz.
Munyń bári Qazaqstanǵa da, Reseıge de qajet. Óıtkeni bul eki el basty ról atqaratyn Eýrazıa keńistigindegi turaqtylyqty qamtamasyz etý úshin kerek.

– Siz Atom energetıkasyna qatysty referendým kezinde aqparat quraldarynyń aldynda sóz sóılep, atom elektr stansasyn salýǵa ozyq tehnologıasy bar shetel kompanıalary tartylady dedińiz. Halyqaralyq konsorsıým qurylatyn boldy. Úkimet qaı kompanıalarǵa basymdyq beretinin aıqyndady ma?

– Vladımır Pýtınniń Astanaǵa sapary kezinde bul másele de talqylandy. Jobaǵa tapsyrys berýshi retinde Qazaqstan jaǵy Konsorsıýmda bas operator bolady dep ýaǵdalastyq. Atom stansalaryn salýǵa baılanysty shetelderde tájirıbesi mol, biligi joǵary «Rosatom» kompanıasynyń jobaǵa qatysýy múmkin ekeni aıtyldy. Sondaı-aq Qytaıdyń azamattyq maqsatta qoldanylatyn ıadrolyq nysandar salý isindegi zor jetistikteri eskerile otyryp, osy eldiń kompanıasymen de kelissóz júrgizilip jatyr. Jobaǵa basqa da memleketterdiń, onyń ishinde Batys elderiniń korporasıalary qyzyǵýshylyq tanytyp otyr.
Bıyl konkýrstyq rásimder ótkiziledi. Sodan keıin Úkimet túpkilikti sheshim qabyldaıdy. Qazaqstanǵa qýatty atom stansasy qajet ekeni anyq, men buǵan senimdimin. Oǵan qosa, taıaý arada ekinshi, tipti úshinshi atom elektr stansasyn salýymyz múmkin ekenin joqqa shyǵarmaımyn. Iadrolyq ónerkásip salasy qazirdiń ózinde energetıka tapshylyǵyna tap bolyp otyrǵan ekonomıkamyzdy órkendetýge zor serpin beredi. Qazaqstan ıadrolyq energetıkasy damyǵan elge aınalýy qajet dep sanaımyn. Onyń bolashaǵy zor.

– Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Tóraǵasy Sı Szınpınniń elimizge jasaǵan memlekettik sapary ótken jyldyń taǵy bir mańyzdy oqıǵasy boldy. Sondaǵy kelissózderdiń basty nátıjesi qandaı? Aqparat quraldarynda Tóraǵa Sı ekeýińizdiń el úkimetterine ózara saýda aınalymyn eki ese arttyrý jóninde mindet júktegenderińiz aıtyldy. Bul qol jetkizýge bolatyn meje me?

– Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Tóraǵasy Sı Szınpınniń bizdiń eldi jaqsy biletinin, qazaq halqyna iltıpatpen qaraıtynyn atap ótken jón. Biz eki jaqty qarym-qatynasqa, óńirlik jáne halyqaralyq ahýalǵa qatysty barlyq máseleni emen-jarqyn talqyladyq. Eshqandaı kózqaras qaıshylyǵy joq. Qytaı úshin Qazaqstan – asa mańyzdy strategıalyq seriktes. Qarqyndy ári jan-jaqty damyp kele jatqan qazaq-qytaı yntymaqtastyǵy, shyn máninde, máńgi strategıalyq seriktestik deńgeıine jetti. Munyń Qazaqstan múddesine saı keletini sózsiz.
Qazaqstanǵa jasaǵan memlekettik sapary kezinde Tóraǵa Sı Szınpın Qytaıdyń elimizge eshqashan zıanyn tıgizbeıtinin, bizdiń egemendigimiz ben táýelsizdigimizdi barynsha qoldaıtynyn atap ótti. Bul – óte mańyzdy málimdeme.
2023 jyly Qazaqstan men Qytaı arasynda ózara vızasyz rejım ornatyldy. Jańa bastama alys-beristi damytýǵa jáne eki halyqtyń dostyǵyn nyǵaıtýǵa oń áserin tıgizip jatyr. Qazaqstan azamattary Qytaıdy jańa qyrynan tanyp, onyń tehnologıalyq turǵydan alyp memleketke aınalǵanyna kóz jetkize bastady. Qytaı jurty da bizdiń otandastarymyzǵa dostyq peıil tanytyp otyr.
Qytaımen jan-jaqty yntymaqtastyqty odan ári damytý qazaq dıplomatıasyndaǵy mańyzdy mindettiń biri bolyp qala beredi. Bul memleket – Qazaqstannyń negizgi saýda seriktesi, sondaı-aq ekonomıkamyzdaǵy eń iri ınvestordyń biri. Ózara saýda aınalymyn eki ese arttyrýǵa barlyq múmkindik bar. Eń bastysy, eki el basshylarynyń saıası erik-jigeri jetkilikti. Sondyqtan atalǵan maqsatqa jetýge ábden bolady.
Joǵary deńgeıdegi dıalog 2025 jyly da jalǵasady. Tóraǵa Sı Szınpın «Ortalyq Azıa – QHR» samıtine qatysady dep josparlanyp otyr. Onyń Qazaqstanǵa aldaǵy sapary, sondaı-aq bıyl kúzde Qytaıda ótetin kelissózder eki eldiń san salaly yqpaldastyǵyn odan ári nyǵaıtýǵa septigin tıgizedi dep senemin.

– Siz jeltoqsannyń basynda Donald Tramppen telefon arqyly sóılestińiz. Sońǵy aılarda sarapshylar onyń Aq úıge ekinshi ret kelýi Amerıkanyń saıasatyna jáne álemdegi ahýalǵa qalaı áser etetinine qatysty túrli pikir aıtyp júr. Osy oraıda qazaq-amerıka qatynasy taıaý jyldarda qalaı órbıdi dep oılaısyz? Oǵan AQSH-tyń Qytaımen jáne Reseımen kúrdeli qarym-qatynasy áser etpeı me?

– Iá, Prezıdent Donald Tramppen mazmundy ári ashyq áńgime boldy. Ol Qazaqstanǵa AQSH-tyń mańyzdy strategıalyq seriktesi retinde jaqsy qaraıtynyn senimmen aıta alamyn. Biz joǵary deńgeıde jumys babyndaǵy baılanysta bolamyz dep ýaǵdalastyq. Tramp jáne onyń komandasy halyqaralyq saıasatqa jańa kózqarastar ornyqtyryp, tyń tásilder engizýmen aınalysady. Munyń bári álemdegi ahýalǵa yqpal eteri anyq.
Men qazaq-amerıka qarym-qatynasyn nyǵaıtýǵa ótken ǵasyrdaǵy 90-shy jyldardyń ortasynan beri atsalysyp kelemin. Ózara yqpaldastyqty nyǵaıtý jolyndaǵy otyz jyldan astam ýaqytta basymdyqtarǵa, ıaǵnı saýda-ekonomıka, ınvestısıa salasyndaǵy yntymaqtastyqqa, ıadrolyq qarýdy taratpaý jáne qaýipsizdikti saqtaý máselelerine qatysty ortaq ustanym qalyptasty. Aq úıdiń jańa basshylyǵymen birlese atqarylatyn jumysqa da osy máseleler arqaý bolady.
Telefonmen sóıleskende Donald Tramp Ýkraınadaǵy áskerı is-qımyldy toqtatýǵa qatysty bizdiń pikirimizdi surady. Bul – men úshin tyń taqyryp emes. Óıtkeni 2024 jyly memleketter men halyqaralyq uıymdardyń kóptegen basshysy menen osy jóninde suraǵan bolatyn. Erekshe jaǵdaı qalyptasyp otyr: Reseı áskerı turǵydan jeńilmeıdi, al Ýkraına Batystaǵy odaqtastarynyń kómegimen soǵysta berispeı, tym bolmaǵanda jeńilip qalmaýdan úmittenip otyr. Sondyqtan bul máseleniń aıryqsha kúrdeli ekenin, onyń sheshimi qaqtyǵysyp jatqan eki el basshylarynyń erik-jigerine jáne álemdik derjava kóshbasshysy retinde Tramptyń ózine de baılanysty ekenin aıttym. Qazaqstan Ýkraınada áskerı is-qımyl bastalǵan sátten-aq beıbitshilik ornatý úshin kelissózder júrgizý qajettigin aıtyp kele jatqanyn atap óttim.
Biz esh jerde ara aǵaıyn atanýǵa ózimiz suranyp, umtylmaıtynymyzdy qadap aıtýǵa tıispin. Halyqaralyq arenada Qazaqstannyń áleýeti men múmkindikterine qaraı áreket jasaımyz. Biraq halyqaralyq máselelerdiń sheshilýine járdemdesýge árdaıym daıynbyz. Árıne, halyqaralyq arenadaǵy kúrdeli ahýal bizdiń belgili bir eldermen saýda jáne saıası qarym-qatynasymyzǵa salqynyn tıgizedi. Sondyqtan biz syrtqy úrdisterdiń jaǵymsyz yqpalyn azaıtýǵa tyrysamyz. Qazaqstan múddeli memleketterdiń bárimen ózara tıimdi pragmatıkalyq baılanys ornatýdy kózdeıdi.

– Túrki elderi yntymaqtastyǵynyń aıasy úzdiksiz keńeıip keledi. Byltyr Qazaqstan Túrki memleketteri uıymynyń tóraǵasy retinde baýyrlas elderdiń baılanysyn bekemdeýge edáýir úles qosty. Túrki áleminiń aldaǵy yqpaldastyǵy jolynda Qazaqstan qandaı ról atqarady dep oılaısyz?

– Qazaqstan Túrki memleketteri uıymynyń bastaýynda boldy. Osy uıymǵa múshe elder – bizdiń kórshilerimiz ári mańyzdy geosaıası seriktesterimiz.
Biz tóraǵalyq etken kezde saıası jáne saýda-ekonomıkalyq, kólik-logıstıkalyq, mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýge basa mán berdik. Birqatar aýqymdy jobany júzege asyrdyq, 80-nen astam is-shara uıymdastyryp, naqty nátıjege qol jetkizdik. Astanada V Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndary ótti. Oqý oryndary men akademıalyq qurylymdardyń, shyǵarmashylyq zıaly qaýym ókilderiniń arasynda tyǵyz baılanys ornady. 2021 jyly túrki áleminiń rýhanı astanasy bolyp jarıalanǵan kóne Túrkistan qalasy halyqtarymyzdyń dostyǵyn nyǵaıtý isinde aıryqsha ról atqarady.
Sońǵy 10 jylda Túrki memleketteri uıymyna múshe elderdiń arasyndaǵy alys-beris aıtarlyqtaı artty. 2024 jyly ózara saýda-sattyq kólemi 45 mıllıard dollardan asty. Elderimiz Transkaspıı halyqaralyq kólik dálizinde mańyzdy ról atqarady. Biz energetıka, ónerkásip, aýyl sharýashylyǵy, sıfrlandyrý salalaryndaǵy yqpaldastyqty kúsheıtýdi kózdep otyrmyz.
Qazaqstan osy uıymnyń tóraǵasy retinde «TURKTIME!» uranyn usyndy. Bul abrevıatýra ózara qarym-qatynastyń dástúr (Traditions), ýnıfıkasıa (Unification), reformalar (Reforms), bilim (Knowledge), senim (Trust), ınvestısıa (Investments), medıasıa (Mediation) jáne energıa (Energy) sıaqty segiz basymdyǵyn bildiredi. Osy basymdyqtardy Túrki memleketteri uıymy ǵana emes, búkil túrki álemi qyzyǵýshylyqpen qabyl aldy. Qazaqstan túrki dúnıesin biriktirýdi kózdeıtin barlyq jasampaz bastamany qoldaıdy, Reseıdiń «Altaı – túrkilerdiń altyn besigi» atty tujyrymdamasyna da jaqsy qaraıdy. Elimiz túrki halyqtary arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtý, sondaı-aq ortaq tarıhı-mádenı baı muramyzdy nasıhattaý isine aldaǵy ýaqytta da atsalysa beredi.

– Siz buǵan deıin sheteldik sarapshylar men dıplomattar Qazaqstandy orta derjava dep ataı bastaǵanyn aıttyńyz. Orta derjavalar qandaı ról atqarady jáne osy mártebege ıe bolǵan Qazaqstan ne isteı alady?

– Men buǵan qatysty pikirimdi el ishinde de, shetelderde de aıttym. Qazir halyqaralyq qatynastar júıesi keri ketip barady, tipti quldyraı tústi deýge bolady. Turaqsyzdyq kúsheıip, iri derjavalardyń birin-biri aıyptaýy beleń aldy. Birikken Ulttar Uıymynyń Qaýipsizdik Keńesi qaýqarsyz bolyp qaldy. Osyndaı qıyn halyqaralyq ahýalǵa kóptegen memleket, sonyń ishinde Qazaqstan da alańdap otyr. Bul – oryndy alańdaýshylyq. Sebebi qalyptasqan jaǵdaı ol elderdiń turaqty áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna múmkindik bermeıdi.
Búginde barynsha ádil álem qalyptastyrýǵa degen suranys óte joǵary. Osy turǵydan alǵanda, orta derjavalar halyqaralyq senim daǵdarysyn jáne jaýapkershiligi joǵary jahandyq kóshbasshylarǵa degen tapshylyqty eńserý jolynda mańyzdy ról atqara alady dep oılaımyn.
Orta derjavalar kúsh-jigerin jumyldyryp, janjaldasyp jatqan geosaıası ortalyqtardyń arasynda jańa ári myqty dáneker bola alady. Sol arqyly halyqaralyq teketirestiń qyzýyn báseńdetedi. Men orta derjavalar úshin dál osyndaı shaq týǵanyna senimdimin.

– Bıyl Uly Jeńistiń mereıli belesin atap ótemiz. Basqa da kóptegen memleket sıaqty, Qazaqstan úshin de bul datanyń sımvoldyq máni zor. Osyǵan oraı qandaı is-sharalar josparlanyp otyr?

– Bıylǵy memlekettik is-sharalardyń ishinde Uly Jeńistiń 80 jyldyǵy erekshe oryn alady. Qazaqstandyqtar nasızmdi talqandaýǵa eleýli úles qosty. Bizdiń atalarymyz ben ákelerimiz barlyq maıdanda janqıarlyqpen soǵysty. Onyń ústine, Qazaqstan áskerdi qarý-jaraqpen, ónerkásip ónimderimen jáne azyq-túlikpen qamtamasyz etý isinde mańyzdy ról atqarǵan senimdi tyl boldy.
Men Ulttyq quryltaıdyń Atyraýdaǵy otyrysynda Jeńistiń mereıli belesin atap ótýge daıyndalý qajettigin aıttym. Sol kezde jarıalaǵan bastamalarym qazirdiń ózinde júzege asty. Mysaly, «Aıbyn» ordeniniń úsh dárejesi áıgili batyrlarymyz Saǵadat Nurmaǵambetovtiń, Baýyrjan Momyshulynyń jáne Raqymjan Qoshqarbaevtyń esimimen atalatyn boldy. Qazaqstannyń áýe qorǵanysy kúshteriniń 604-shi áýe bazasyna áıgili ushqysh, Keńes Odaǵynyń eki márte batyry Sergeı Lýganskııdiń esimi berildi. Álıa Moldaǵulovanyń, Mánshúk Mámetova men Hıýaz Dospanovanyń óshpes erligin mindetti túrde jadymyzda jańǵyrtamyz.
Jeńisti merekeleýge arnalǵan josparda kóptegen is-shara qamtylǵan. Onyń eń bastysy – Astanada ótetin áskerı sherý. Soǵys jáne tyl ardagerlerine qurmet kórsetiledi, eshkim de eleýsiz qalmaıdy. Konsertter men kórmeler ótedi, derekti fılmder men baǵdarlamalar túsiriledi, tarıhı kitaptar men fotoalbomdar shyǵarylady. Jaýyngerlerimizdiń esimin el jadynda saqtaý úshin zertteý jumystary jalǵasa beredi. B.Momyshulynyń – 115, M.Ǵabdýllınniń – 110, Á.Moldaǵulovanyń 100 jyldyǵy saltanatty is-sharalar tizimine kiredi.
Jeńistiń bıylǵy merekesi Qazaqstannyń birde-bir azamatyn beı-jaı qaldyrmaıtynyna senimdimin. Óıtkeni bizdiń elde surapyl soǵystyń zardabyn tartpaǵan otbasy joq deýge bolady. Soǵysta qaza tapqandardy umytpaı, qaharman erlerimizdiń rýhyna taǵzym etý, el ishinde beıbitshilik pen tynyshtyqty saqtaý – barshaǵa ortaq paryzymyz.

– Taǵy bir ózekti másele bar. Sońǵy kezde qazaq tiliniń qoldanylý aıasy edáýir keńeıdi. Memlekettik tilde erkin sóıleıtin azamattardyń sany kóbeıdi. Bul qazaq tiline degen suranystyń arta túskenin bildiredi. Budan bólek, sheteldikterdiń de tilimizdi úırenýge degen qyzyǵýshylyǵy kúsheıdi. Qoǵamda qazaq tiliniń róli odan ári arta túsýi úshin ne isteý kerek dep oılaısyz?

– Iá, durys aıtasyz. Qazaq tiliniń básekege qabileti jáne ony úırenýge degen qyzyǵýshylyq barynsha artyp keledi. Eń bastysy, qazaq tilin bilý sánge aınaldy, jastarymyz ony meńgerýge umtylatyn boldy. Memlekettik til azamattardyń qyzmet babynda ósýine jáne tabysqa jetýine jol ashatyn mańyzdy faktor sanalady. Elimizdiń bıznes ókilderi marketıń salasyndaǵy naýqandaryn qazaq tilinde sóıleıtin tutynýshylardyń suranysyna qaraı ótkizetin boldy. Munyń bári memlekettiń óte abaı bolýdy qajet etetin ári saıası turǵydan mańyzdy sanalatyn osy saladaǵy saıasaty tıimdi júrgizilip jatqanyn kórsetedi.
Sóz arasynda aıta keteıin, dúnıe júzinde 7 myńnan astam til bar. Sonyń ishinde úsh myńnan astam tilge joıylyp ketý qaýpi tónip tur. Qazaq tili bul topqa kirmeıdi. Ana tilimiz 2024 jyly álemde eń keń taralǵan tilderdiń arasynda 79-shy orynǵa turaqtady. Osy rette kúrdeli ári qarama-qaıshylyqqa toly keńes zamanynda ana tilimizdi álemdik lıngvısıka kartasynan joıylyp ketýden saqtap qalǵan zıaly qaýym ókilderiniń, aqyn-jazýshylardyń, jýrnalıser men ǵalymdardyń, muǵalimder men mádenıet qaıratkerleriniń, aýyl eńbekkerleriniń, ıaǵnı barsha otanshyl azamattardyń eńbegin baǵalaýymyz kerek.
Budan da joǵary nátıjege qol jetkizý úshin ǵylym-bilim salasyndaǵy ınfraqurylymdy jańǵyrtýǵa, mektepter men basqa da oqý oryndarynda qazaq tilin úıretý júıesin jetildirýge qosa oqytýshylardyń mártebesin arttyrý máselesin de sheshý qajet. 2023 jyly «Qazaq tili» qoǵamynyń bastamasymen qurylǵan arnaýly qorǵa qoldaý kórsetý kerek. Sıfrlyq tehnologıalardy qoldanýǵa basa mán bergen jón. Óıtkeni qazaq tiliniń aldaǵy taǵdyry, elimizdiń jahandyq básekege qabileti kóbine osyǵan baılanysty bolady.
Shyǵarmashyl jastar jáne kreatıvti ındýstrıa memlekettik tildi damytý isine paıdasyn tıgize alady. Memleket ekonomıkadaǵy bolashaǵy zor osy salanyń órkendeýine barynsha qoldaý kórsetedi. Otandyq jáne álemdik naryqta qarjylyq jaǵynan tıimdi ári suranysqa ıe bolatyn túrli kontentti qazaq tilinde jasaý qajet. Bul jerde ádebıet, mýzyka, kıno, serıal jáne kompúter oıyndary týraly aıtyp otyrmyn.
Ana tilimizdiń bolashaǵy jarqyn ekenine meniń esh kúmánim joq. Qazaq tili memlekettik til retinde halqymyzdy uıystyrý jolynda mańyzdy ról atqara beredi. Biraq tilimizdiń tuǵyryn nyǵaıtamyz dep, ony basqa tilderge, sonyń ishinde orys tiline qarsy qoımaý kerek.

– Siz óz sózderińizde jastarǵa aıryqsha nazar aýdarasyz. Qazaqstan jastarynyń ózin-ózi damytýyna mol múmkindigi bar. Olarǵa barlyq jol ashyq deýge bolady. Keıbir jastardyń qumar oıynǵa, esirtkige táýeldi bolǵanyn nemese kúni boıy esh maqsatsyz áleýmettik jelide otyryp, altyn ýaqytyn bosqa ótkizip jatqanyn kórgende qynjylasyń. Jas urpaqty saıası jaýapkershiligi joǵary ári jan-jaqty damyǵan azamat etip tárbıeleý úshin ne isteý kerek?

– Men túrli jıyndarda jastarymyz týraly jıi aıtamyn. Óıtkeni olardyń bolashaǵyn oılap, shyn júrekten tileýlestik bildiremin. Elimizdiń taǵdyry – jastardyń qolynda. Biz otanshyldyǵyn naqty isimen kórsetetin ári mádenıeti joǵary urpaq ósirýge mindettimiz. Reformanyń bárin jastardyń ıgiligi úshin jasap jatyrmyz. Bul – ánsheıin ádemi sóz emes, memleket strategıasynyń túpki máni.
Búgingi jastar bizdiń jas kezimizge qaraǵanda áldeqaıda kóp biledi. Qazirgi tehnologıa dáýirinde bul – qalypty nárse. Qazaqstanda daryndy, bilimdi ári maqsatyna umtyla biletin qyz-jigitter kóp. Dál sol sebepti men jastarǵa senemin dep jalyqpaı aıta beremin.
Bir ǵana tilegim, aqyl-keńesim bar: jas azamattarymyz dúnıetanymy turǵysynan jasampaz, oılaý qabileti jaǵynan syndarly bolýǵa tıis, olar jaqsy men jamannyń arajigin ajyrata bilýi kerek. Jastarymyz halqymyzdyń bolmysyna jat ıdeıalardyń jeteginde ketpese, kúızeliske túspese, nıgılızmge boı aldyrmasa eken dep tileımin. Olardyń belsendi, tártipti, bilimpaz, eńbekqor bolǵanyn qalaımyn.
Táýelsizdik urpaqtary qazirdiń ózinde ǵylym, sport, bıznes, kreatıvti ındýstrıa jáne memlekettik qyzmet salasynda zor jetistikke jetip júr. Kóbi óndiriste jáne aýyl sharýashylyǵynda tabysty eńbek etedi. Bul rette men osy jyldy «Jumysshy mamandyqtar jyly» dep jarıaladym. Biz eńbek adamynyń abyroı-bedelin kóterip, eńbekqorlyq, kásibılik sıaqty qundylyqtardy dáripteý úshin áli talaı sharýa atqarýymyz kerek.
Ekonomıkanyń kóptegen salasynda jumys qoly jetispeıdi. Jumysshy mamandyqtar mol ári tez tabys tabý turǵysynan qyzyqtyra qoımaýy múmkin. Biraq bul mamandyqtardyń eńbek naryǵynda suranysqa ıe bolatynyna da, qoǵamdaǵy mártebesi joǵary bolatynyna da kepildik bar. Men kásiporyndardy aralaǵan kezde jastardy jıi jolyqtyramyn. Olardyń arasynda jumysshy áýletteriniń ókilderi kóp ekeni kóńil qýantady. Memlekettiń mindeti – jas mamandarǵa materıaldyq jáne moraldyq jaǵynan kómektesý. Men bul sharýamen únemi aınalysamyn.

– Jastarymyzdyń bilim qýyp nemese jumys izdep shetelge shyǵýyna qalaı qaraısyz?

– Ras, búginde jastardyń kóbi bilim alý nemese qyzmette ósý úshin shetelge shyqqysy keledi. Bul – jahandaný úderisiniń bir ereksheligi. Oǵan túsinistikpen qaraǵan jón.
Bizdiń jastarymyz álemdegi bedeldi ýnıversıtetterde jaqsy bilim alyp, tájirıbe jınap, dúnıetanym kókjıegin keńeıte alady. Sondyqtan memleket, árıne, shetelde oqýǵa kedergi jasamaıdy, kerisinshe, ondaı bastamalarǵa qoldaý kórsetedi. Halyqaralyq «Bolashaq» stıpendıasy barshaǵa belgili. Jas ǵalymdardyń sheteldegi ǵylymı ortalyqtarda taǵylymdamadan ótýine jaǵdaı jasalǵan. Birqatar elmen stýdent almasyp turamyz.
Jastardyń kásibı biliktiligin kóterý nemese kóbirek tabys tabý úshin shetelge shyǵýy qalypty nárse dep oılaımyn. Olar úırenshikti mekenin tastap, ómirin kúrt ózgertýden qoryqpaýy kerek. Tirshilikke beıim, shıraq bolýǵa tıis. Ómir boıy bir aýylda nemese bir qalada turyp, jarty aı jumysta bolǵany úshin bılikten joǵary jalaqy talap etetin zaman áldeqashan kelmeske ketti. Qazirgi jastar ondaı bolmaýǵa tıis. Qarym-qabiletiń qaı jerde qajetke jarasa, sonda barýǵa tyrysý kerek. Baratyn jeriń iri shahar nemese basqa óńir, tipti basqa el bolýy da múmkin. Qazaqta «Júrgenge jórgem ilinedi, jatqanǵa jan jýymaıdy» degen sóz bar.
Azamattarymyz shetelde júrse de, halqymyzdyń salt-dástúri men mádenıetin dáriptep, elimizdiń abyroı-bedelin arttyrýǵa atsalysyp, Otanyna paıdasyn tıgize alady. Qazaqstan degen brendti álemge tanytý da mańyzdy mısıanyń biri. Degenmen shetelge shyǵý «Barsakelmeske» ketý degen sóz emes. Ul-qyzdarymyzdyń jańa tehnologıalardy meńgerip, tájirıbe jınaqtap, Qazaqstanǵa oralǵany jón. Elimizde bilikti mamandardyń aıaǵyn jerge tıgizbeı, qaǵyp áketetin salalar kóp. Úkimettiń mindeti – olardyń óz Otanynda tabysty eńbek etýine jaǵdaı jasaý.

– Suhbat bergenińiz úshin rızashylyq bildiremin. Biraq aınalyp óte almaıtyn taǵy bir suraǵym bar. Siz nege suhbatty basqa aqparat quraldaryna emes, baspasózge bergendi jón kóresiz?

– Gazet-jýrnal oqý – jas kezimnen qalyptasqan daǵdy. «Ana tili» gazetin de turaqty oqyp turamyn. Men málimetti televıdenıe, ınternet, áleýmettik jeli sıaqty san alýan aqparat kózderinen alamyn. Budan bólek, kún saıyn túrli mekemeden materıaldar kelip túsedi. Men aqparat keńistigindegi úrdisterdi jiti qadaǵalap otyramyn. Jazbasha mátinderdiń mán-mańyzyn tómendetýge bolmaıdy. Merzimdi baspasóz báribir memlekettik saıasattan habar beretin mańyzdy aqparat kózi bolyp qala beredi.
Meniń bolmys-bitimim taldaý jasaýǵa beıim. Sóıleıtin sózderimniń, málimdemelerimniń, tipti joldaıtyn hattarym men jedelhattarymnyń mátinin de ózim muqıat qaraımyn. Men redaksıalaǵannan keıin mátinder múlde basqasha bolyp shyǵatynyna apparat qyzmetkerleri ábden úırengen.
Árıne, jýrnalısermen áńgimelesýge ózderi bastamashy bolyp, telearna tilshilerine qulshyna suhbat beretin jáne ózderin jańalyqtardan kórgenine máz bolyp otyratyn basshylar da bar. Árkimdiki ózine jón shyǵar.
Osy suhbatty sizderdiń basylymdaryńyzǵa berý arqyly elimizdegi jýrnalısıkanyń tiregi sanalatyn qazaq tilindegi medıaǵa qoldaý kórsetkim keldi. Bıylǵy 22 naýryzda «Ana tili» gazetiniń jaryqqa shyqqanyna 35 jyl tolady. Alda kele jatqan mereıli belesterińiz qutty bolsyn! Osy ýaqytta gazet jemisti joldan ótti, óz ereksheligi, turaqty oqyrmany bar beldi ári bedeldi basylymǵa aınaldy.
Búgin biz eń ózekti degen birtalaı máseleni ashyq talqyladyq dep oılaımyn. Jaqsy suhbat boldy. Ádette osyndaı aýqymdy suhbatta memlekettiń qyzmetine qatysty muqıat oılastyrylǵan ári mańyzdy máseleler aıtylady. Ótken jylǵa qorytyndy jasalyp, osy jyldyń baǵyt-baǵdary aıqyndalady.
Shyn máninde, bul suhbatty elge tereń oı salý jáne bıylǵy jumysymyzǵa tyń serpin berý úshin otandastaryma joldaǵan arnaıy úndeýim deýge bolady.