Prezidenttiń "Ana tili" gazetine bergen kólemdi suhbaty jariia boldy, - dep habarlaidy Dalanews.kz.
– Qurmetti Qasym-Jomart Kemeluly, byltyr «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen suhbatyńyzda jyldy qorytyndylap, aldaǵy ýaqytta atqarylatyn jumystyń basym baǵyttaryn belgilep berdińiz. Osyndai suhbattar jaqsy dástúrge ainalyp keledi. Bul elimizdi damytýǵa qatysty sharalardyń mán-mańyzyn azamattarymyzdyń tereń túsinýine múmkindik beredi. Búgin de mazmundy ári ashyq áńgime órbitemiz dep oilaimyn. Alǵashqy suraq: Qazaqstan úshin ótken jyl nesimen erekshe boldy?
– Byltyr kóptegen mańyzdy oqiǵa boldy, qyrýar jumys atqaryldy. Mysaly, ábden tozyǵy jetken injenerlik-kommýnaldyq infraqurylymdy jańǵyrtý jumystary barlyq aimaqta júrgizildi. 18 million sharshy metr turǵyn úi paidalanýǵa berildi. 7 myń shaqyrym avtokólik joly salynyp, jóndeldi. Almaty, Qyzylorda jáne Shymkent áýejailarynda jańa jolaýshylar terminaly iske qosyldy. Taý-ken, munai-himiia jáne metallýrgiia salalarynda aýqymdy jobalar júzege asyryldy. Qaita óńdeý sektory qarqyndy dami bastady. Onyń ónerkásiptegi úlesi óndirý salasynyń deńgeiine jýyqtady.
27 million tonnaǵa jýyq astyq jinap, sońǵy on jyldaǵy rekordtyq kórsetkishke qol jetkizgen diqandarymyzdyń jetistigin airyqsha atap ótken jón.
Men byltyrǵy suhbatymda 2024 jyl Qazaqstan úshin airyqsha mańyzdy jyl bolatynyn aitqan edim. Shyn máninde solai bolyp shyqty.
Biz elimiz úshin kúrdeli bolsa da, júieli ekonomikalyq reformalardy qolǵa alyp, aldaǵy bes jyldyq damýymyzdyń berik negizin qaladyq. Sol úshin kóptegen mańyzdy jobalar men bastamalar júzege asyryldy. Keleshekte budan da aýqymdy jumys jasalmaq.
Qazaqstan – áleýmettik memleket. Sondyqtan byltyrdan bastap «Ulttyq qor – balalarǵa» baǵdarlamasy aiasynda tólem berile bastady. Zeinetaqy, járdemaqy, shákirtaqy jáne azamattyq sala qyzmetkerleriniń jalaqysy kóbeidi. Elimizdiń túkpir-túkpirinde júzdegen jańa mektep, balabaqsha jáne dene shynyqtyrý-saýyqtyrý ortalyqtary salyndy. Sheteldiń onnan astam bedeldi joǵary oqý ornynyń bólimshesi ashyldy. Ǵylymdy qarjylandyrý kólemi arta tústi, mádeniet salasynyń qyzmetkerlerine eleýli qoldaý kórsetilip jatyr. Buqaralyq sportty damytýǵa basa mán berildi. Munyń bárin azamattardyń jasampazdyq áleýetin arttyrý úshin paidaly investitsiia deýge bolady.
Qazir álemde buryn-sońdy bolmaǵan asa kúrdeli geosaiasi ahýal qalyptasyp otyr. Soǵan qaramastan, Qazaqstan beibitshilik úshin dialog ornatý jolynda tiimdi ról atqaratyn memleket retinde halyqaralyq arenadaǵy pozitsiiasyn kúsheitti. Bul jaǵdai elimizdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge jáne ekonomikamyzdy ornyqty damytýǵa septigin tigizedi.
Jalpy, ótken jyl ońai bolǵan joq, tipti kúrdeli jyl boldy deýge keledi. Qazaqstanǵa syrtqy faktorlardyń salqyny tidi, tabiǵat apaty da josparlarymyzǵa áser etti. Alaida biz ahýaldy baqylaýda ustap qana qoimai, jan-jaqty reformalarymyzdy jalǵastyra aldyq. Osylaisha, jasampazdyq strategiiasy odan ári júzege asyrylyp jatyr.
– Siz byltyrǵy tabiǵat apatyn eske aldyńyz, iaǵni óńirlerdiń teń jartysyn basyp qalǵan alapat sý tasqynyn tilge tiek ettińiz. Sol kezde ýákiletti organdarǵa apattyń saldaryn joiý týraly naqty tapsyrma berdińiz. Sodan beri jurt aýqymdy jumys atqarylǵanyna kýá boldy. Biraq qarǵyn sý kezinde qordalanǵan kóptegen máseleniń beti ashyldy. Memleket osy tabiǵat apatynan qandai sabaq aldy?
– Byltyrǵy tasqyn elimiz úshin zor synaq boldy. Mundai alapat tasqyn Qazaqstanda buryn bolmaǵan. Memleket orasan zor qaýiptiń betin qaitarý úshin shuǵyl sharalar qabyldady. Adamdar der kezinde qaýipsiz jerge kóshirildi, olardyń ýaqytsha panalaityn oryndary ázirlendi, materialdyq rezervti paidalanýǵa ruqsat berildi. Apattan qutqarý jumystaryna Tótenshe jaǵdailar ministrliginiń ǵana emes, Ishki ister jáne Qorǵanys ministrlikteriniń, Ulttyq ulannyń jáne basqa da qurylymdardyń qyzmetkerleri, jalpy sany 63 myńǵa jýyq adam jumyldyryldy. Sonyń arqasynda kóptegen azamatty qutqaryp, aman saqtap qaldyq. Eń bastysy – osy.
Bir el, bir halyq bolyp, judyryqtai jumyla bilsek qana mundai apattardy eńsere alatynymyzǵa bárimiz kóz jetkizdik. Sý tasqyny kezinde volonterler qozǵalysynyń áleýeti zor ekenin kórdik. Elimizdiń túkpir-túkpirinen kelgen eriktiler qutqarýshylarǵa járdemdesti, gýmanitarlyq kómek uiymdastyryp, zardap shekkenderge qoldaý kórsetti.
Qarǵyn sýdyń qarqyny shynymen de qatty boldy: úiler, joldar, kópirler, áleýmettik jáne kommertsiialyq nysandar búlindi, biraz mal qyryldy. Bógetter men gidrotehnikalyq qondyrǵylar salýǵa ondaǵan jyl boiy jete kóńil bólingende, apattyń saldary sonshalyqty aýyr bolmas edi. Muny moiyndaý kerek. Qazir qatelikti túzep, olqylyqtyń ornyn toltyrýǵa kiristik. Parlamentte jańa Sý kodeksiniń jobasy qaralyp jatyr. Sý resýrstaryn basqarý tujyrymdamasy jáne onyń keshendi jospary bekitildi. Onda 2030 jylǵa deiin 40-tan astam sý qoimasyn salý jáne 37 sý qoimasyn jóndeý qarastyrylǵan. Sondai-aq jalpy uzyndyǵy 14 myń shaqyrymnan asatyn irrigatsiia kanaldaryn jańǵyrtý kózdelgen.
Tótenshe jaǵdailardy boljaý jáne onyń aldyn alý júiesin jańǵyrtýǵa qatysty aýqymdy jumystar bastaldy. Sý mamandarynyń tapshylyǵy máselesin sheshý jáne zertteý jumystaryn jandandyrý úshin Qazaq ulttyq sý sharýashylyǵy jáne irrigatsiia ýniversiteti quryldy.
Byltyr jeltoqsan aiynyń basynda Saýd Arabiiasynda One Water Summit atty basqosý ótti. Qazaqstan men Frantsiia tóraǵalyq etken osy alqaly jiynǵa qatysyp, sóz sóiledim. Onda sýǵa bailanysty apattarǵa tótep berý múmkindigin arttyrý qajettigine arnaiy toqtaldym. Shyn máninde, halyqaralyq qaýymdastyq sý qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne klimattyń ózgerýine qarsy kúresý úshin birlese áreket etýi kerek. Qazaqstan osy máselege basymdyq beredi.
Kúrdeli sátterde qoǵamdaǵy qordalanǵan keleńsizdikterdiń beti ashylatynyn ómirdiń ózi kórsetip otyr. Biraq ár qiyndyqtyń qaiyry bar. Sondyqtan daǵdarys kezinde baibalam salmai, baiypty bolǵan jón. Biz ózekti máselelerge qatysty durys sheshim qabyldap, istiń kózin taba bilýimiz qajet.
Ádette memlekettik qyzmetshilerdi orynsyz synap-mineitin áńgimeler jii aitylady. Alaida bári de salystyrǵanda kórinedi. Ásirese basqa eldermen salystyrý arqyly saralanady. Biz koronavirýs indetinen bastap qazirge deiin daǵdarysty jaǵdailardyń bárinen oidaǵydai ótip kelemiz.
Kóktemgi sý tasqynynyń saldaryn joiý úshin qabyldanǵan sharalar memlekettiń tiimdi jumys istei alatynyn kórsetti. Zardap shekken bir de bir otbasy kómek-qoldaýsyz qalǵan joq. Úi salyndy, páter berildi, infraqurylym nysandary qalpyna keltirildi, qarǵyn sýdan zardap shekken barsha turǵyndar men kásipkerlerdiń shyǵyny óteldi. Munyń bári óte qysqa merzim ishinde jasaldy. Sý tasqynynyń saldaryn joiýǵa iri biznes ókilderi de eleýli úles qosty. Búgingi dúrbeleńge toly dúniede tehnogendik sipattaǵy apattar men tabiǵat apattary kóbeiip tur. Onyń bárin eńserýge kóptegen el, sonyń ishinde damyǵan memleketterdiń ózi daiyn bolmai jatady. Biz buǵan 2024 jyly da anyq kóz jetkizdik. Árine, áli kóp jumys isteý qajet ekeni sózsiz. Degenmen tótenshe jaǵdaiǵa tótep berý turǵysynan, Qazaqstan basqa eldermen salystyrǵanda laiyqty orynda tur.
Jeltoqsannyń sońǵy kúnderi Aqtaý qalasynda Ázerbaijan áýe kompaniiasynyń ushaǵy apatqa ushyrady. 38 adam qaza boldy, onyń ishinde elimizdiń 6 azamaty bar. Aýyr jaraqat alǵandar da kóp. Mundai sátte árbir sekýnd qymbat. Qutqarýshylar, dárigerler men tártip saqshylary shuǵyl ári úilesimdi áreket etti, kásibi deńgeii men azamattyq jaýapkershiligi joǵary ekenin kórsetti. Jaqyn jerdegi Mańǵystaý óńirlik elektr toraby kompaniiasynyń jumysshylary birden kómekke keldi. Tóńirektegi turǵyndar da zardap shekkenderdi qutqarýǵa atsalysty. Azamattarymyzdyń janqiiarlyǵy arqasynda barynsha kóbirek adamnyń ómirin saqtap qaldyq. Men qutqarý jumystaryna qatysqan árbir adamǵa shyn kóńilden rizashylyǵymdy bildiremin. Qazaq halqynyń apattan zardap shekkenderge janashyrlyǵy men tileýlestigi azamattarymyzdyń jappai qan tapsyrýǵa asyqqanynan da aiqyn baiqaldy.
Ushaq apatynyń sebebin anyqtaý úshin Úkimet komissiiasy qurylǵanyn atap ótkim keledi. Sonymen birge 17 halyqaralyq sarapshy shaqyryldy. Onyń ishinde Halyqaralyq azamattyq aviatsiia uiymynyń jáne Memleketaralyq aviatsiia komitetiniń mamandary bar. Úkimet komissiiasy málimettiń bári jazylǵan arnaiy qurylǵyny sol ushaqty jasaǵan Braziliia eline jiberý týraly sheshim qabyldady. Bul qadam tergeý jumystarynyń obektivti ári beitarap júrgizilýine qajetti birden-bir durys sheshim ekenine senimdimin.
– Siz Saýd Arabiiasyndaǵy halyqaralyq forýmǵa qatysqanyńyzdy atap óttińiz. Jalpy, byltyr álemdik deńgeidegi osyndai kóptegen is-sharaǵa qatystyńyz. Bul sizdiń syrtqy saiasatqa basa mán beretinińizdi meńzep, «Prezident – kásibi diplomat, sondyqtan halyqaralyq máselelerge kóbirek nazar aýdarady» degen áńgimeniń shyǵýyna túrtki boldy. Shynymen de solai ma?
– Qazaqstan ornalasqan jeri, ekonomikalyq áleýeti jáne qazirgi geosaiasat ahýaly turǵysynan alǵanda, álemniń kóptegen memleketi úshin strategiialyq mańyzy bar el sanalady. Bizben baiyrǵy seriktesterimiz ǵana emes, sonaý Afrika qurlyǵyndaǵy memleketter de dostyq qatynas qurýǵa múddeli. Batysta, jalpy jer júzinde Qazaqstandy orta derjava dep ataidy. Árine, bul mártebeniń salmaǵy da aýyr. Biz, eń aldymen, halyqaralyq arenadaǵy is-áreketterimizge jaýapkershilikpen qarap, qazirgi zamannyń asa kúrdeli máselelerine kelgende, syndarly ustanymda bolýymyz kerek. Sondyqtan Qazaqstan «barsha adamzattyń ortaq úii», esh balamasy joq ári ámbebap qurylym sanalatyn Birikken Ulttar Uiymyn qashanda jaqtaidy.
Sonymen birge Memleket basshysy retinde ishki saiasat máselelerimen kúndelikti ainalysamyn. Bul – óte mańyzdy jumys. Sondyqtan meniń qyzmetimde syrtqy saiasatqa basymdyq berilip ketti degen pikir durys emes.
Meniń basty maqsatym – memleketimizdiń ekonomikalyq áleýetin, egemendigin jáne halyqaralyq arenadaǵy ornyn nyǵaita túsý. Memleket basshysy bolǵan sátten bastap qazirge deiin qabyldaǵan sheshimderim men onyń túrli saldary úshin bar jaýapkershilikti óz moinyma alamyn. Men basqasha jumys istei almaimyn, istegim de kelmeidi.
– Aqyry, Birikken Ulttar Uiymy týraly aitylǵan soń, bir tosyn suraq qoiýǵa ruqsat etińiz. Áleýmettik jelide Siz 2026 jyly Birikken Ulttar Uiymyn basqarýyńyz múmkin, soǵan bailanysty elimizde kezekten tys Prezident sailaýy ótedi degen qaýeset tarap jatyr. Osy qaýesettiń negizi bar ma?
– Men Birikken Ulttar Uiymy bas hatshysynyń orynbasary jáne Qarýsyzdaný jónindegi konferentsiianyń bas hatshysy retinde osy uiymnyń Jenevadaǵy keńsesin úsh jylǵa jýyq basqardym. Halyqaralyq úderisterdiń qyr-syryna boilap, mol tájiribe jinadym. Osynyń ózi artyǵymen jetedi dep oilaimyn. Meniń elimizdi damytýǵa qatysty talai jylǵa arnalǵan aýqymdy josparlarym bar, onyń bárin júzege asyrýǵa niettimin.
– Byltyr «Taza Qazaqstan» ekologiialyq aktsiiasy bastaldy. Igi bastama barlyq óńirdi qamtydy. Siz «Taza Qazaqstan» degenimiz kóshe tazalaýdan áldeqaida aýqymdy uǵym ekenin atap óttińiz. Osy baǵyttaǵy jumys qalai jalǵasady?
– «Taza Qazaqstan» aktsiiasy qoǵamǵa ekologiialyq mádeniettiń jańa talaptaryn engizý ideiasynan bastaý alady. Halyqtyń bul bastamaǵa barynsha qoldaý bildirgenine tántimin. Ásirese jastarǵa rizashylyǵymdy bildirgim keledi. Qazaqstan azamattary munyń kezekti bir naýqan emes, ozyq oily qoǵam qalyptastyrý jolyndaǵy ideologiialyq platforma ekenin túsindi.
Biz, túptiń túbinde, tabiǵattyń bailyǵyna jáne kúndelikti turmys-tirshiligimizge nemquraily qaraityn jaǵymsyz ádetten birjola arylýymyz qajet. Tazalyqty saqtaý jáne tabiǵatty aialaý ulttyq bolmysymyzdyń ajyramas bóligine ainalýǵa tiis. Órkenietti elderdiń bári osyny ustanady.
Bul aktsiiaǵa 3,8 millionǵa jýyq adam qatysty. 1,5 million tonnadan astam qoqys jinalyp, 3,2 millionnan astam kóshet egildi. Osynyń ózi azamattarymyzdyń sana-sezimi joǵary, olardyń Qazaqstandy ózgertýge naqty ispen úles qosýǵa daiyn ekenin kórsetpei me?
«Taza Qazaqstan» jobasynyń júzege asýyna, eń aldymen, ákimder jaýapty. Eldi mekenderdiń tazalyǵy turmys sapasynyń joǵary ekenin bildiredi. Men aimaqtarǵa barǵanda qalalardyń qalai abattandyrylǵanyna únemi nazar aýdaramyn. Osy rette «Taza Qazaqstan» ideiasy ulttyq ideologiiamyzdyń asa mańyzdy bóligine ainalýǵa tiis ekenin taǵy da qaitalap aitamyn.
– Qoǵamda biryńǵai ýaqyt beldeýi týraly túrli pikir bar. Parlament pen Úkimettiń arasynda osyǵan qatysty pikirtalas júrip jatqanyn da bilemiz. Bul jóninde ne aitar edińiz?
– Árine, men jaǵdaidy kórip-bilip otyrmyn. Úkimet óz sheshiminiń oryndy ekenine senimdi jáne Qazaqstan bir ýaqyt beldeýinde bolýy qajet dep sanaidy. Ýaqytty durys paidalaný týraly Barselona deklaratsiiasynda ártúrli ýaqyt beldeýin engizýge, ony qysqy jáne jazǵy ýaqytqa aýystyrýǵa áýes bolmaý qajettigi aitylǵan. Degenmen azamattarymyz ótinish bildirip jatyr. Úkimettiń sheshimine qatysty ashyq talqylaýlar jandana tústi. Menińshe, qoǵamda kózqaras qaishylyǵyn týdyratyn mundai máselelerdi muqiiat talqylaý qajet. Sondyqtan Parlamentte ǵalymdardyń, sarapshylardyń jáne aimaq ókilderiniń qatysýymen qoǵamdyq tyńdaý ótti. Taraptar ýaqyt beldeýin aýystyrýdyń el ekonomikasyna jáne azamattardyń turmysyna áseri jónindegi barlyq pikirdi eskere otyryp, 1 naýryzǵa deiin jan-jaqty zertteý júrgizýge ýaǵdalasty. Sodan keiin naqty usynystar ázirlenedi. Parlament pen Úkimet bul máseleni baiyppen zerdelep, ortaq ári durys sheshimge keletinine senimdimin.
– Siz byltyrǵy suhbatyńyzda «Derbestikke jáne qosymsha ókilettikke ie bolýǵa umtylǵan Úkimet qalaǵanyn aldy. Biraq «almaqtyń da salmaǵy bar», olar ózderine qoiylatyn talap ta kúsheietinin túsinýge tiis» degen edińiz. Úkimettiń jańa quramy jasaqtalǵanyna, mine, 11 ai ótti. Menińshe, bul – belgili bir paiym jasaýǵa jetkilikti merzim. Ministrler kabinetiniń jumysyna kóńilińiz tola ma?
– Úkimettiń mindeti – ekonomikanyń ósimin qamtamasyz etý jáne azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartý. Jalpy alǵanda, Ministrler kabineti bul mindetin oryndap otyr. Ekonomikany ártaraptandyrý, óńdeý ónerkásibin damytý, infraqurylymdy jańǵyrtý siiaqty baǵyttar boiynsha byltyr atqarylǵan jumystyń nátijeleri jaman emes. Alaida bári minsiz deýge kelmeidi, problemalar da bar.
Men ministrlerden neǵurlym tiimdi jumys isteýdi jáne sheshim qabyldaǵanda batyl bolýdy únemi talap etemin. Qoǵam da Úkimettiń jumysyna joǵary talap qoiady. Bul – óte oryndy ári qalypty jaǵdai. Sondyqtan Úkimettiń jumysy naqty nátijege orai, ádil baǵalanady. Basty kórsetkish – azamattardyń turmys sapasy. Ekonomikadaǵy jetistikter adamdardyń kúndelikti ómirine oń áserin tigizbese, ony ánsheiin sóz júzindegi jetistik deýge bolady.
Jýyq arada Úkimettiń keńeitilgen otyrysy ótedi. Sol kezde jyldy qorytyndylap, qazirgi máselelerdi talqylap, jańa josparlar jasaimyz. Qazaqstanǵa ekonomikanyń 4 paiyzdyq ósimi azdyq etetini anyq. Bul týraly shetel ókilderine de aityp júrmin. Úkimet ekonomikany barynsha damytý úshin tyń tásilder tabýǵa tiis.
– 2024 jyldyń qarasha aiynda teńgeniń dollarǵa shaqqandaǵy baǵamy 500-den asyp ketti. Ony belgili bir psihologiialyq meje deýge bolady. Ulttyq valiýta baǵamynyń turaqsyzdyǵyna naryqtaǵy túrli faktor áser etetini túsinikti. Degenmen mundai qarjy-valiýta saiasaty qanshalyqty oryndy? Bul jaǵdai ekonomikalyq reformalardy júzege asyrýǵa bóget bolmai ma?
– Qazaqstan álem ekonomikasynyń ajyramas bóligi bolǵandyqtan, teńgege syrtqy faktorlar áserin tigizbei qoimaidy. Dollardyń nyǵaiýynan damýshy elderdiń valiýtasy qysym kóredi. Zer salyp qarasaq, kóptegen memlekettiń valiýtasy qarasha aiynan áldeqaida buryn álsirei bastady. Al teńgeniń baǵamy uzaq ýaqyt turaqtylyǵyn saqtap turdy.
Bizdiń valiýta baǵamyn qoldan ustap turý tájiribesinen bas tartqanymyzǵa biraz ýaqyt boldy. Naryq faktorlaryna bailanysty erkin baǵam qalyptastyrý jolyn tańdadyq. Men teńgeni kúsheitý úshin elimizdiń altyn-valiýta qoryn bosqa ysyrap etý orynsyz dep sanaimyn. Naryqqa qatysy bar keibir qurylymdar teńge baǵamyn basqarýǵa qolaily etý týraly usynystar aityp júr. Ulttyq bank pen Úkimet onyń bárin muqiiat qarastyryp jatyr. Máseleni zerdelegen soń bul baǵyttaǵy ustanymymyzdy ózgertý qajet pe degen saýaldyń jaýaby belgili bolady. Basty maqsat – ekonomikanyń turaqtylyǵy men tiimdiligin qamtamasyz etý, naqty sektordy qarqyndy damytý, eńbek ónimdiligin arttyrý jáne turaqty jumys oryndaryn kóptep ashý.
Ashyǵyn aitsam, ekonomist basshylardyń qazirgi jumysyn ortasha dep baǵalaimyn. Olar halyqaralyq qarjy institýttarynyń tilimen ádemi sóileidi, alaida naqty nátijesi bar sharýa shamaly bolyp tur. Qazir óńirlerdegi ahýaldy jáne ekonomikanyń is júzinde qalai jumys isteitinin jaqsy biletin, iaǵni jergilikti jerde eńbek etip, ysylǵan mamandar qajet. Byltyr 17 jeltoqsanda Premer-Ministr Oljas Bektenovpen kezdeskende osy máseleni talqyladyq.
– Biyl Qańtar oqiǵasyna 3 jyl toldy. Sodan beri kóp nárse aityldy. Ózińiz de bul máselege egjei-tegjeili toqtaldyńyz. Ony byltyrǵy suhbatta da tilge tiek ettińiz. Osyǵan qatysty ótkir saýaldarǵa qaita-qaita jaýap berý ońai emes. Degenmen bul taqyrypty ainalyp óte almaimyz. El ishinde «Qańtar oqiǵasynyń qupiiasy tolyq ashylǵan joq» degen pikir bar. Buǵan ne aitar edińiz? Ondai qasiret qaitalanbaýy úshin ne isteý qajet?
– Qańtar oqiǵasynan úsh jyl ótkende azamattarymyzdyń kópshiligi elimizde buryn-sońdy bolmaǵan osy dúrbeleń kópe-kórineý áleýmettik ádiletsizdiktiń, saiasi toqyraýdyń, sondai-aq qaskóilerdiń shekten tys menmendiginiń jáne olardyń halyq pen memleket taǵdyryna nemquraily qaraýynyń kesirinen oryn alǵanyna ábden kóz jetkizdi. Ókinishke qarai, bul – álem tarihy úshin qalypty jaǵdai. Mundai jaittar Qazaqstandaǵy oqiǵaǵa deiin de bolǵan, keiin de bola beredi dep oilaimyn.
Qańtar týraly túrli dolbarǵa toly alyp qashpa áńgimeler tolastamai tur. Onyń ústine, belgili bir saiasi esebi bar, syńarjaq ustanymdaǵy keibir adamdar derekterdi burmalap, azamattardyń kóńil kúiin óz paidasyna beiimdeýge tyrysady. Tártip ornatýǵa jáne ahýaldy turaqtandyrýǵa qatysty batyl sharalar qabyldaǵan soń, men quzyrly organdarǵa Qańtar oqiǵasynyń mán-jaiyn tolyq ári shynaiy tergep-tekserý týraly tapsyrma berdim. Tergeý ashyq júrgizildi. Qylmyskerler jazasyn aldy. Parlamentte bizdiń arǵy-bergi tarihymyzda buryn-sońdy bolmaǵan arnaiy tyńdaý uiymdastyryldy.
Alǵashqy parlamenttik tyńdaý Qańtar oqiǵasynan keiin úsh aidan soń, al ekinshisi bir jyldan keiin ótti. Tyńdaý barysynda memlekettik organdardyń ókilderi ǵana emes, quqyq qorǵaýshylar da sóz sóiledi. Túrli oi-pikir ashyq aityldy, jaisyz suraqtar qoiyldy. Munyń bári tikelei efirde kórsetildi, bul protsess týraly elimizdiń jáne shet memleketterdiń buqaralyq aqparat quraldary jarysa jazdy. Bilik halyqtyń kókeiinde eshqandai kúmán qalmaýyna múddeli bolǵandyqtan, mundai qadamǵa sanaly túrde bardy.
Qańtar oqiǵasy týraly sóz bolǵanda, ár adam sol kúnderi kólikterdiń qiraǵanyn, dúkenderdiń tonalǵanyn, qaskóilerdiń memlekettik ǵimarattardy basyp alǵanyn, sarbazdardyń soqqyǵa jyǵylǵanyn, qarý-jaraqtyń urlanǵanyn jáne áielderdiń zorlyq-zombylyqqa ushyraǵanyn eske alýy kerek. Jaýapkershilikten jurdai saiasatkersymaqtardyń shyndyqqa janaspaityn jalǵan aqparat taratyp, memlekettigimizge shynymen de qater tóngen sátti jurttyń jadynan óshirý úshin áreket jasaýyna jol bermeý kerek. Abyroi bolǵanda, azamattardyń kóbi kúrishten kúrmekti aiyra alady. Memleketimizdiń tiregi – osyndai kózi ashyq, kókiregi oiaý adamdar.
Bir nárse anyq, sol kezde tártipsizdikti bastaǵan jáne tóńkeristi uiymdastyrǵan adamdardyń qimylyna dereý tosqaýyl qoiyp, batyl áreket jasamaǵanda, qazir Qazaqstan derbestigi men egemendigi áldeqaida shekteýli, múlde basqa memleketke ainalar edi.
Biz halyqtyń berekeli birliginiń arqasynda osy aýyr synaqtan súrinbei óttik. Qańtardaǵy oqiǵadan bárimizdiń zor sabaq alǵanymyz sózsiz. Birinshiden, eldegi bilik judyryqtai jumyla bilýge tiis, qosarlanǵan bilikke eshqashan jol berilmeýi qajet. Ekinshiden, Prezident – «Qudaidyń jerdegi kóleńkesi» emes, memleketti basqarý úshin belgili bir merzimge sailanǵan menedjer ǵana. Úshinshiden, joǵary memlekettik laýazymdarǵa úmitkerlerdi, sonyń ishinde kúshtik qurylym basshylaryn muqiiat irikteý kerek. Olar Otanymyzǵa, iaǵni Qazaqstan Respýblikasyna adal bolýǵa tiis. Eń bastysy, «Zań men tártip» qaǵidatyn basshylyqqa alyp, el birligin kózdiń qarashyǵyndai saqtap, ádildik qaǵidatyn barynsha ornyqtyrý qajet. Bul qaǵidatqa qarsy shyǵatyndar «demokratiialyq qundylyqtar» degen jeleýmen qoǵamǵa iritki salyp, túbinde qazaq memlekettigin joiýdy kózdeitini aidan anyq. Buǵan esh kónýge bolmaidy. Zań ústemdigi – demokratiianyń eń biik shyńy. Bul maqsatqa jetý ońai emes.
– Siz Ádiletti Qazaqstandy quryp jatqanyńyzdy aittyńyz. Jalpy, ádildik degendi qalai túsinesiz? Reformalardyń túpki mán-maǵynasy nede dep oilaisyz? Ádiletti Qazaqstan degenimiz bárin áleýmettik turǵydan teńestirý me, álde ádil básekege jol ashý ma?
– Eń aldymen, ádildik barlyq elde jáne barlyq zamanda halyqtyń qalaýy bolǵanyn aita ketken jón. Munyń Qazaqstanǵa da qatysy bar. Joǵaryda aitqanymdai, qasiretti oqiǵaǵa deiin bizde ádildik deńgeii óte tómen bolǵany ras.
Ádildik – bárin teńestirý degen sóz emes. Meniń el bailyǵyn ádil bólý týraly ustanymym menshik ielerin múlkinen túgel aiyryp, aktivterdi qaita bólý degendi bildirmeidi. Biz ishten irýge jáne júgensizdiktiń beleń alýyna ákep soqtyratyn mundai jolmen júrmeimiz. Sondyqtan kezinde baz bireýlerge orynsyz berilgen artyqshylyqtar men jeńildikterdi alyp tastaý, zańsyz alynǵan aktivterdi memleketke qaitarý – popýlistik qadam emes, kerisinshe, ádildik qaǵidasy negizinde Qazaqstandy jańǵyrtý strategiiasy.
Ádiletti memleket degenimiz – quqyqtyq memleket. Onda azamattardyń bári zań aldynda teń bolady, zańdardy, erejelerdi jáne normalardy qatań saqtai otyryp, jalpyǵa birdei múmkindikterdi tolyq paidalana alady. Aitpaqshy, zańsyz alynǵan qarjy jáne basqa da aktivterdi qaitarýǵa qatysty jumystyń nátijesinde 2022 jyldan beri memleket qazynasyna 2 trillion teńgeden astam (4,1 milliard dollar) qarajat tústi. Bul qarjy mektepter men mańyzdy infraqurylym nysandaryn salýǵa jáne ózge de áleýmettik mindetterdi oryndaýǵa jumsalyp jatyr. Ádildik degenimiz osy emes pe?
– Siz tuńǵysh prezidenttiń qyzmetin, onyń elge sińirgen tarihi eńbegin ádil baǵalaý qajettigin birneshe ret aittyńyz. Kópshilik mundai ustanymnyń oryndy ekenin birtindep túsine bastady. Jalpy, Nursultan Ábishulymen jii habarlasyp turasyz ba?
– Kez kelgen dáýirdiń jaqsy jaǵy da, kóleńkeli tustary da bar. Bizdiń jańa tarihymyzda jarqyn sátter áldeqaida kóp boldy. Bul – aqiqat. Salystyrmaly túrde alǵanda, qysqa merzim ishinde memlekettigimizdiń berik tuǵyry qalyptasty, bilik institýttary quryldy, jańa astanamyz boi kóterdi, shekaramyz shegendelip, zań júzinde bekitildi. Kóptegen elmen tiimdi qarym-qatynas ornatyldy, ekonomikaǵa shetelden investitsiia tartyldy. Osy jetistiktiń bárin joqqa shyǵarý durys bolmas edi. Biz ádiletti memleket quramyz desek, tarihqa da, ony jasaýǵa atsalysqan azamattarǵa da ádil qaraýymyz kerek. Munyń bári, túptep kelgende, ulttyń bolashaǵy úshin qajet. Ótkendi oi eleginen ótkizip, ony ádil ári shynaiy baǵalai almasaq, alǵa senimmen qadam basa almaimyz. Saiasi ahýaldyń yqpalymen óz tarihyńdy kópe-kórineý burmalai berýge bolmaidy. El shejiresin basynan bastap qaita jazý tipti qaýipti.
Árine, Nursultan Nazarbaev uzaq jyl boiy el tizginin ustaǵan ýaqytta kemshilikter boldy. Biraq eshteńe istemegen adam ǵana qatelespeidi. Ashyǵyn aitý kerek, ol otstavkaǵa ketkenimen, Qaýipsizdik Keńesiniń tóraǵasy bolyp otyrǵan kezde saiasi sypaiylyqty saqtai bermeitin. Muny da aita ketken jón. Únemi Premer-Ministrdi, Ulttyq banktiń tóraǵasyn, ministrlerdi, ákimderdi shaqyryp alyp, jinalys ótkizetin. Buǵan óz azamattarymyzdy bylai qoiǵanda, shetel basshylary men diplomattary da tańdana qaraityn. «Nazarbaev qyzmetinen ketken soń tipti joǵarylady, endi Prezident te oǵan baǵynady» degen ázil áńgime de paida boldy. Al, shyn máninde, bul ázildeitin jaǵdai emes edi.
Bul jaǵdai qosarlanǵan bilik týraly alyp qashpa áńgimeniń órshýine ákep soqty. Sheneýnikter de kabinetten kabinetke júgirip, kimniń tapsyrmasyn oryndaitynyn bilmei dal bolatyn. Ol az deseńiz, keibir sheneýnikter «Elbasy institýty Prezident biliginen joǵary turýǵa tiis» dep, aqylǵa syimaityn jaǵdaidy zań júzinde negizdemek boldy. Nursultan Nazarbaevtyń 2021 jylǵy qarashada ótken Astana Club jiynynda 92 jastaǵy Mahathir Mohamadty mysalǵa keltirip, óziniń Aqordaǵa qaityp kelýi múmkin ekenin málimdeýin jáne burynǵy prezidenttiń sol jyly jeltoqsan aiynda Sankt-Peterbýrg qalasynda ótken TMD elderiniń sammitine qatysýyn naǵyz bilik daǵdarysyna ákep soqtyrǵan negizgi oqiǵalar deýge bolady. Sonyń aldynda ǵana jergilikti bir saiasattanýshy oǵan «Elbasynyń altyn dáýirin» qalpyna keltirý úshin batyl sharalar qabyldaý qajettigin aityp, arandatýshylyq mazmundaǵy hat joldaǵan edi.
Alaida qazir parasattylyq tanytyp, Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstanǵa sińirgen tarihi eńbegin laiyqty baǵalaý kerek. Men Prezident retinde memleket múddesin basshylyqqa alýǵa, el birligin bárinen biik qoiýǵa mindettimin.
Sizdiń suraǵyńyzǵa kelsek, qazir biz shamamen aiyna bir ret telefon arqyly sóilesip turamyz.
– Jaqynda tuńǵysh prezidenttiń Máskeýge baryp, Vladimir Pýtinmen kezdesýin jurtshylyq san-saqqa júgirtti. Bilikten ketkennen keiin bes jyldan soń bulai júzdesýdiń aqylǵa syimaityny aityldy. Qazaqstanda aldaǵy ýaqytta Prezident sailaýy ótedi-mis degen boljamdar da paida boldy. Mundai kezdesý kimge jáne ne úshin qajet, buǵan kim bastamashy boldy? Sizdiń pikirińizdi bilsek.
– Nursultan Nazarbaev pen Vladimir Pýtinniń jeltoqsandaǵy kezdesýi ótken jyldaǵy ekinshi júzdesýi ǵoi deimin. Kúz basyndaǵy birinshi kezdesý týraly buqaralyq aqparat quraldarynda aitylǵan joq. Olar baiyrǵy dostar ári áriptester retinde júzdesetin bolsa kerek, ortaq áńgimeleri de bar shyǵar. Mundai kezdesýler ádette Nursultan Ábishulynyń bastamasymen ótedi. Ol úshin munyń mańyzy zor. Burynǵy Qazaq KSR Ministrler Keńesiniń tóraǵasy, partiia basshysy jáne egemen Qazaqstannyń prezidenti retinde Nursultan Ábishulynyń Kremlmen tyǵyz moraldyq jáne saiasi bailanysy baryn esten shyǵarmaǵan jón. Onyń talai ýaqyty Máskeýde ótti, san márte issaparǵa bardy, sezd jáne pleným otyrystaryna qatysty, jumys babymen jáne resmi saparlarmen de boldy.
– Siz «Zań men tártip» qaǵidasy týraly jii aitasyz. Keibireýler muny qoǵamǵa «qylburaý salý» dep qabyldap jatyr. Buǵan ne aitar edińiz?
– «Zań men tártip» qaǵidasy quqyq qorǵaý salasyna ǵana arnalǵan dep tujyrymdaǵan durys bolmaidy. Men bul qaǵidany tereńirek túsinemin. «Zań men tártip» – memlekettik qurylystyń basty qaǵidaty. Bul rette jazalaý sharalaryn qoldaný arqyly qoǵamǵa jappai baqylaý ornatý týraly aityp otyrǵan joqpyz. «Zań men tártip» qaǵidaty – shyn máninde kemel demokratiianyń tiregi, quqyqtyq memlekettiń negizi. «Zań men tártipke» baǵynbasaq, quqyq normalaryna qurmetpen qaramasaq, Ádiletti Qazaqstandy quryp, ony órkendegen memleket ete almaimyz.
Sondyqtan bizdiń mindetimiz – bul qaǵidatty elimizdiń qundylyqtar júiesine barynsha kiriktirip, halyq bolmysynyń, qoǵam ómiriniń ajyramas bóligine ainaldyrý. «Zań men tártipti» berik ornyqtyrý úshin kóp ýaqyt pen kúsh-jiger qajet ekenin túsinemin. Sebebi bári birdei bul qaǵidatty qatań ustanýǵa, ony ómir saltyna ainaldyrýǵa áli daiyn emes. Biraq talaptanǵan adam qalaida muratyna jetedi.
– Talǵardaǵy qylmystyq oqiǵa el ishinde úlken dúrbeleń týdyrdy. Jurtshylyq Sizdiń osy jaǵdaiǵa qatysty pikirińizdi bilgisi keledi.
– Qaitalap aitamyn, elimizde «Zań men tártip» qaǵidaty myzǵymastai ornyǵýǵa tiis. Men Talǵar oqiǵasyna deiin jariialaǵan Joldaýymda quqyq qorǵaý organdarynan qylmys pen qaraqshylyqtyń tamyryna balta shabýdy talap ettim.
Qańtar oqiǵasy kezindegi jappai tártipsizdikti qylmystyq toptar jasaǵanyn esten shyǵarmaǵan jón. Memleket uiymdasqan qylmyspen ymyrasyz kúres júrgizýge shamasy jetetinin sońǵy eki jylda anyq kórsetti. Asa qaýipti qylmystyq toptar áshkerelenip, quryqtalyp jatyr. Olardyń sybailastary men qarjy kózderi de anyqtalyp otyr. Byltyr 246 adam qylmystyq jaýapkershilikke tartyldy. Onyń ishinde uiymdasqan qylmystyq toptardyń 30 basshysy bar. Bul jumysty men erekshe baqylaýda ustap otyrmyn.
Talǵardaǵy oqiǵadan keiin quqyq qorǵaý organdary qajetti sharalardyń bárin qabyldady. Kúdiktiler qamaýǵa alyndy. Tergep-tekserý jumystary aiaqtalýǵa jaqyn. Kóp uzamai osy iske qatysty sot bolady. Bul oqiǵaǵa orai quzyrly organdar qabyldaǵan barlyq shara zań talaptaryna tolyq sai keledi. Al basqanyń bári – qur daqpyrt pen teris piǵyldy keibir toptardyń osy jaǵdaiǵa saiasi sipat berýge degen umtylysy ǵana. Buǵan jol berýge bolmaidy.
Osy oqiǵaǵa qatysy bar azamattar boiynsha myna máseleni eske salǵym keledi. Qazaq halqy shetelden kelgen otandastaryn «qandasym» dep, qushaq jaia qarsy aldy. Tarihi Otanyna oralǵandar Qazaqstannyń zańdaryna qatań baǵynyp, qoǵamdyq tártipti saqtap, zańsyz áreketterden aýlaq bolýy kerek. Olar buryn ózderi turǵan elde biliktiń talabyn saqtap, ondai áreket jasaǵan joq qoi?!
– Byltyr kóptegen zańnamalyq jańalyq boldy. Qabyldanǵan zańdardyń ishinen qaisysy mańyzdyraq dep oilaisyz?
– Mańyzsyz zań degen bolmaidy, zańnyń bári mańyzdy. Saýalyńyzǵa jaýap retinde men ózimniń Joldaýlarymda jáne Ulttyq quryltaidyń otyrystarynda bastamashylyq etip, qabyldanýyna túrtki bolǵan birqatar zańdy atap óteiin. Ol zańdar qoǵam ókilderiniń, sarapshylardyń belsene qatysýymen ázirlendi jáne sonysymen mańyzdy. Osynyń ózi memleket pen azamattyq qoǵamnyń zańnamalardy jetildirý jolynda tiimdi seriktestik ornata alatynyn kórsetedi. Mysaly, áielderdiń quqyǵyn qorǵaýǵa jáne balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge arnalǵan zań qabyldandy. Bul qujatta turmystyq zorlyq-zombylyq siiaqty, týrasyn aitqanda, masqara áreketterdiń tamyryna balta shabý kózdelgen. Áielder men balalarǵa qatysty qandai da bir zorlyq-zombylyq jasaǵandarǵa jaza kúsheitildi. Oǵan qosa, jas balalardy óltirgen nemese zorlaǵan adam ómir boiy bas bostandyǵynan aiyrylatyn boldy. Kámeletke tolmaǵandardy basynyp, mazaq qylǵandar endi ákimshilik jaýapkershilikke tartylady. Bul talap alǵash ret zań júzinde bekitildi.
«Keleshek» atty biryńǵai erikti jinaqtaýshy júieniń zańnamalyq negizin qalyptastyrý úshin kóp jumys atqaryldy. Onda jinaqtalǵan qarjyny Qazaqstannyń jáne sheteldiń kolledjderi men joǵary oqý oryndarynda bilim alý, sondai-aq turǵyn úi alý úshin jumsaýǵa bolady.
Azamattardyń ústi-ústine nesie alyp, qaryzǵa batýyna jol bermeýdi kózdeitin zań qabyldandy. Soǵan sáikes nesiesin 90 kúnnen artyq ýaqyt tólei almai júrgen adamdarǵa kásipkerlikke qatysy joq nesie berýge tyiym salyndy. Sondai-aq adamdar nesie alýǵa ózine ózi tyiym sala alatyn boldy. Meditsina qyzmetkerlerin quqyqtyq jaǵynan qorǵaý sharalary kúsheitildi, olarǵa beriletin áleýmettik kepildikter jaqsardy. Balalar men jastardyń arasynda jappai tarap, naǵyz indetke ainala bastaǵan veipterdi satýǵa jáne taratýǵa tyiym salyndy.
Esirtki óndirgeni úshin beriletin jaza qataidy. Ondai qylmys jasaǵandar 15–20 jyldan bastap ómir boiy bas bostandyǵynan aiyrýǵa deiin jazalanady. Esirtkini belgili bir jerge tyǵyp ketetin kýrerler mundai qylmysty alǵash ret jasasa jáne áreketiniń saldary aýyr bolmasa, 5 jyldan 8 jylǵa deiin bas bostandyǵynan aiyrylady.
Lýdomaniiamen kúreske qatysty zań kúshine endi. Qujatta býkmekerlik keńseler men totalizatorlardyń jarnamasyna edáýir shekteý qoiyldy, kámeletke tolmaǵandardy qumar oiynǵa tartqany úshin ákimshilik jaýapkershilik belgilendi, aty-jóni boryshkerlerdiń biryńǵai tizimine engizilgen adamdardyń qumar oiyn oinaýyna tyiym salyndy. Bul sharalar talai shańyraqty shaiqaltqan, adamdardy qylmys jasaýǵa, ózine qol jumsaýǵa itermelegen oiynqumarlyqtyń taralýymen kúresýge arnalǵan.
Taǵy bir mańyzdy zańnamalyq jańalyq – buzaqylyq jáne vandalizm jasaǵan, bireýdiń múlkin qasaqana búldirgen adamdarǵa beriletin jaza qataidy. Munyń bári qoǵamdyq tártipti qamtamasyz etý jáne zań talaptaryna baǵynatyn azamattardyń quqyǵyn qorǵaý turǵysynan mańyzdy. Sonymen birge zańnamalyq tolyqtyrýlardyń nátijesinde 2025 jyldyń 1 shildesinen bastap qylmystyq, ákimshilik jáne azamattyq ister boiynsha úsh derbes kassatsiialyq sot jumys istei bastaidy. Osylaisha, azamattar memlekettik organdar tarapynan buzylǵan óz quqyqtaryn qorǵai alady.
Byltyr kóptegen mańyzdy zańnamalyq bastamalar júzege asyryldy. Alaida zańnyń qabyldanýy istiń basy ǵana, sol zańdardyń is júzinde jumys isteýi odan áldeqaida mańyzdy ekenin túsiný kerek. Bul rette, zań talaptary qoǵamnyń suranysyna sai bolsa ǵana saqtalady. Sondyqtan biz biyl da halyqtyń úmiti men múddesin jáne elimizdi damytý jolyndaǵy basymdyqtardy negizge ala otyryp, quqyq qorǵaý júiesin jetildirý jumystaryn jalǵastyramyz.
– Siz reformalardyń úzdiksiz jalǵasatynyn birneshe ret aittyńyz. Aýyl sharýashylyǵy eńbekkerleriniń alǵashqy forýmynda elimizdi odan ári jańǵyrtý úshin tyń bastamalar kóterilip, sheshimder qabyldanatynyn ańǵarttyńyz. Bul qandai bastamalar? Saiasi reformalar jalǵasa ma?
– Sońǵy bes jyl boiy júrgizilgen reformalar –azamattarymyzdyń negizgi suranysy men memlekettiń uzaq merzimge arnalǵan múddesine negizdele otyryp muqiiat oilastyrylǵan strategiia. Onyń saiasi astary joq.
Negizgi saiasi reformalar jasalyp bitti. Onyń bári qoǵamda jan-jaqty talqylanyp, aqyrynda kópshiliktiń qoldaýyna ie boldy. Sonyń arqasynda negizgi saiasi institýttardyń bári ashyq ári tiimdi bola tústi, bilik tarmaqtary arasyndaǵy tepe-teńdik jáne tejemelik júie kúsheidi, eń bastysy, azamattardyń saiasi ómirge belsendi aralasý múmkindigi edáýir artty.
2022 jylǵy maýsym aiynda ótken referendýmnyń nátijesinde Konstitýtsiia baptarynyń úshten biri jańarǵanyn qaperge sala keteiin. Munyń ózi reformanyń qanshalyqty aýqymdy ekenin kórsetedi. Qazirgi tańda kóptegen reforma is júzinde júzege asyrylyp jatyr. Bizdiń baǵytymyz aiqyn, maqsatymyz belgili. Soǵan sáikes, alǵashqy nátijeler de bar. Biraq reforma – udaiy júretin úderis. Qoǵamda naqty suranys bolsa, jańa reformalar ázirlenedi. Reformalar eldi órkendetý isiniń ajyramas bóligi bolǵan, bola da beredi.
Men halyqqa Joldaýymdy jariialaǵanda memleketimizdi odan ári damytýǵa qatysty tyń bastamalar usynamyn. Ulttyq quryltaidyń otyrystarynda azamattardyń kókeiindegi ózekti máselelerge basa nazar aýdaryp júrmin. Biyl da solai bolady.
– Qazaqstandy parlamenttik basqarý júiesine kóshirý úshin irgeli reforma daiyndalyp jatyr degen aqparat tarady. Shynymen solai ma?
– Árine, parlamenttik basqarý júiesi de jumys júrgizýge qaqyly. Bul júie Eýropadaǵy, tipti Aziiadaǵy birqatar elde ábden ornyǵyp, tamyryn tereńge jaiǵan. Biraq biliktiń ámbebap formýlasy joq. Ár memleket saiasi júiesin tańdaǵan kezde tól tarihyna, ulttyq bolmysyna, saiasi tájiribesine súienedi. Meniń apparatym álemdik tájiribeni muqiiat zerdelep jatyr. Postkeńestik elderde parlamenttik basqarý júiesi jaqsy qyrynan kórine alǵan joq degen pikirge kelisesiz dep oilaimyn. Grýziiadaǵy sońǵy oqiǵalar osy paiymǵa naqty dálel bola alady.
Memlekettik biliktiń saiasi júiesin tańdaý – airyqsha jaýapty sheshim. Mundai sheshimder úrkerdei toptyń ońasha basqosýynda emes, tek qana jalpyhalyqtyq referendýmda qabyldanýy kerek. Meniń «Kúshti Prezident – Yqpaldy Parlament – Esep beretin Úkimet» atty tujyrymdamam Qazaqstannyń saiasi júiesine eń qolaily tujyrymdama ekenine senimdimin. Biraq ony tolyǵymen júzege asyrý úshin biz áli talai jumys isteýimiz kerek. Prezidenttik basqarý tásili Qazaqstan úshin qazir de, taiaý kezeńde de eń utymdy tásil dep senemin.
Memleketimizdiń turaqty ári ornyqty damýyna ziiany tietin sheshim qabyldaýǵa meniń de, siz ben bizdiń de esh qaqymyz joq. Mundai máselege bailanysty qatelikke jol berýge bolmaidy. Túptep kelgende, Konstitýtsiiaǵa engizilgen ózgeristiń bári – Parlamenttiń reformalanýy, aýyl, aýdan jáne qala ákimderiniń sailanýy, Ulttyq quryltaidyń qurylýy jáne, eń bastysy, zań ústemdiginiń basymdyqqa ainalýy – osynyń barlyǵy saiasi toqyraýǵa ushyramaýǵa senimdi kepildik beredi.
– Elimizde merziminen buryn parlament sailaýy bola ma? Bul týraly qazir jii aityla bastady.
– Mundai boljamdar bar ekenin bilemin. Bul aqparat ádeii taratylyp jatyr dep oilaimyn. Bizdiń elde jańa Úkimet jumysyna kirisken bette onyń otstavkaǵa ketetini týraly áńgime taraidy. Parlament týraly da dál solai deýge bolady. Men Parlament depýtattary azamattyq jáne saiasi jaýapkershilik tanytyp, jaqsy jumys istep jatyr dep oilaimyn. Al Úkimet – aýys-túiiske beiim qurylym. Onyń quramynda túrli jaǵdaiǵa, onyń ishinde «Amanat» partiiasynyń jáne Parlamenttegi basqa da partiialardyń ustanymyna bailanysty ózgerister bolýy múmkin.
Menińshe, Parlament sailaýyn merziminen buryn ótkizýge ázirge esh negiz joq. Sailaý zańda belgilengen merzimderge sáikes ótedi. Parlament ózine tiesili merzim aiasynda qyzmetin atqarýǵa qulyqty. Al Úkimet bekitilgen baǵdarlamalar men josparlarǵa sáikes áreket etip, oń nátijege jetý úshin jumys istep jatyr. Strategiialyq mindet – turaqty áleýmettik-ekonomikalyq damýdy qamtamasyz etý, elimizdiń óńirdegi kóshbasshy mártebesin nyǵaitý.
– Árkim óziniń jeke basynyń jaǵdaiyna qatysty máselelerge kóbirek mán beredi. Taiaý arada azamattardyń talap-tilegine, qalaýyna sai keletin qandai jobalar qolǵa alynbaq?
– Bizdiń reformalarymyzdyń, ekonomikany damytý úshin qabyldap jatqan sharalarymyzdyń bári azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartýdy, turmys sapasyn arttyrýdy kózdeidi. Basqa maqsat joq, bul – Úkimettiń eń basty mindeti.
Byltyr jazda 2029 jylǵa deiingi Ulttyq infraqurylym jospary qabyldanǵanyn qaperińizge sala keteiin. Onda jalpy investitsiia kólemi 40 trillion teńgeden asatyn 200-den astam jobany júzege asyrý qarastyrylǵan. Biyl uzyndyǵy 836 shaqyrym bolatyn «Dostyq – Moiynty» temir jolynyń ekinshi jelisi salynyp bitedi. Bul joba elimizdiń kólik-tranzit infraqurylymyn túbegeili ózgertedi. Osy baǵyttaǵy temir joldyń júk tasymaldaý múmkindigi 5 ese artady, konteiner poiyzdary júkti burynǵydan edáýir jyldam jetkizetin bolady. Bir aita keterligi, mundai aýqymdy joba alǵash ret óz jobalaýshylarymyzdyń, injenerlerimiz ben qurylysshylarymyzdyń kúshimen júzege asyryldy. Sondai-aq Almaty beketin ainalyp ótetin temir joldyń qurylysy aiaqtalady. Bul joba Almaty temir jol torabyna túsetin salmaqty edáýir azaityp, júk jetkizý merzimin qysqartady. Jolaýshylar tasymalynyń sapasyn arttyrý úshin vagondar jańartyla beredi. Biyl energetika salasynda jalpy qýaty 600 megavattan asatyn iri jobalardy júzege asyrý josparlanǵan. «Jasyl energetika» salasy da zor serpinge ie bolady. Shetel investorlarymen jel, kún jáne sý elektr stansalaryn salý týraly kelisimderimiz bar.
Teńiz kenishin keleshekte keńeitý jobasynyń qurylysy aiaqtalady. Munai óńdeý, munaigaz-himiia salasyn damytý isine basa nazar aýdarylady. Atap aitqanda, Aqtaý bitým zaýytynyń óndiristik qýaty arta túsedi. «Taldyqorǵan – Úsharal» magistraldy gaz qubyry, «Jańaózen – Aqtaý» gaz qubyrynyń tórtinshi jelisi, sondai-aq Atyraý oblysyndaǵy avtomattandyrylǵan gaz taratý stansasy paidalanýǵa beriledi.
Mashina jasaý salasyn damytý jumystary da jalǵasady. Álemge áigili brendterge tiesili avtokólikter qurastyratyn jańa óndiris oryndary iske qosylady. Qostanaida ishten janý qozǵaltqyshyna qajetti shoiyn quimalar jáne jetekshi beldemniń bólshekteri shyǵaryla bastaidy.
Ekonomikanyń damýyna zor serpin beretin iri infraqurylym nysandaryn salýǵa Ulttyq qordyń qarajatyn jumsaýǵa bolady, durysy, jumsaý qajet dep sanaimyn. Bul qor aqshany sheteldiń qarjy institýttarynda qattap-shottap saqtaý úshin emes, osyndai maqsattarǵa jumsaý úshin qurylǵan joq pa?!
Memleket turǵyn úi qurylysy salasyn odan ári damytý, baspanalardy qoljetimdi ete túsý úshin sharalar qabyldaidy. Kezekte turǵan azamattardy jalǵa beriletin turǵyn úimen qamtamasyz etý úshin tiisti jumys jalǵasady. 2029 jylǵa deiin jyl saiyn 10 myń adam osyndai baspanaǵa ie bolady dep josparlanǵan. Men jaqynda turǵyn-úi saiasatyna qatysty túzetýler engizilgen zańǵa qol qoidym. «Otbasy banki» baspanaǵa muqtaj adamdardy «bir tereze» qaǵidaty boiynsha tizimge alýmen jáne olarǵa baspana bólýmen ainalysatyn tolyqqandy damý institýtyna ainalady.
Áleýmettik infraqurylymdy damytý máselesine de basa nazar aýdarylady. Aýyldaǵy densaýlyq saqtaý júiesin jańǵyrtýǵa arnalǵan ulttyq jobanyń aiasynda aýyldyq jerlerde meditsina nysandaryn salý jumystary jalǵasady. Elimizde 460 myń oqýshyǵa arnalǵan 217 jaily mektep salý josparlanǵan. Onyń 105-iniń qurylysy aiaqtaldy. Maqsatymyz – apatty jaǵdaidaǵy jáne úsh aýysymmen oqytatyn mektepter máselesin, sondai-aq mekteptegi oryn tapshylyǵyna qatysty túitkilderdi tolyǵymen sheshý.
Bir ai buryn 2025–2027 jyldarǵa arnalǵan Respýblikalyq biýdjet qabyldandy. Qujatta áleýmettik baǵyt basty basymdyq retinde saqtaldy. Onda densaýlyq saqtaý, bilim berý salasyna jáne áleýmettik qajettilikterge óte qomaqty qarjy qarastyrylǵan.
– Tsifrlandyrý isin qolǵa alyp, jasandy intellektini engizbesek, halyqtyń turmys sapasyn jaqsartý múmkin emes ekeni qazirdiń ózinde túsinikti. Elimiz bolashaqta osy salada ne istei alady?
– Azamattarymyz memleket tarapynan kórsetiletin qyzmetterdi tsifrlandyrý isiniń artyqshylyqtaryn jaqsy biledi. Elektrondy úkimet saityndaǵy qoljetimdi qyzmetterdiń tizimi únemi tolyqtyrylyp keledi. Birikken Ulttar Uiymynyń reitingisinde Qazaqstan E-government-ti damytý kórsetkishi boiynsha álemde 24-shi oryn ielendi. Bul – táýir nátije, biraq oǵan toqmeiilsip, arqany keńge salýǵa bolmaidy. Kórsetkishterdi barynsha jaqsartý kerek. Men muny Úkimetke jii aityp otyramyn. Budan bólek, elimizdegi bankter de adamdardyń kúndelikti turmys-tirshiligin edáýir jeńildete túsý úshin ózderiniń tsifrlyq ekojúiesin qalyptastyryp jatyr.
Qazaqstannan eksporttalatyn IT-qyzmetter sany artyp kele jatqany kóńil qýantady. Astana Hub tabysty jumys istep tur. Bul tehnopark bir jarym myńnan astam kompaniianyń basyn biriktiredi. Onyń úshten birine jýyǵy – sheteldik kompaniia. Osylaisha, elimiz jahandyq tsifrly kóshpendiler úshin qolaily memleketke ainalyp keledi.
Qazaqstan Eýraziia keńistigindegi eń iri tsifrly habtyń biri bola alady. Oǵan múmkindigimiz tolyq jetedi. Ol úshin jasandy intellekt tehnologiialaryn damytý kerek. Bolashaǵy zor jobalar qazirdiń ózinde bar. Mysaly qazaq tiliniń KazLLM atty tsifrly til modeliniń alǵashqy nusqasy jasaldy. Bul – qazaq tilinde oilap, saraptama jasap, qazaqsha sóilese alatyn jasandy intellekt. Osy baǵyttaǵy jumystar jalǵasa beredi.
Jyl sońyna deiin jasandy intellektiniń Alem.AI atty halyqaralyq ortalyǵy ashylady. Bul ortalyq investitsiia tartatyn, álemdik tájiribeni jáne innovatsiialardy engizetin orynǵa ainalýy kerek.
Taiaý jyldarda jasandy intellekt óte qarqyndy damyp, jurttyń ómir týraly uǵymyn, tipti turmys-tirshiligin de túbegeili ózgertetinin eskergen jón. Mily mashinalar, iaǵni intellektisi jaǵynan adamdy on oraityn robottar paida bolatyn kún alys emes. Onyń ústine bul robottar empatiiaǵa, iaǵni seziný jáne emotsiia bildirý siiaqty adamǵa tán qasietterge ie bolady.
Jastarǵa mektepterde, kolledjder men joǵary oqý oryndarynda jasandy intellekt tehnologiialaryn qoldana bilýdi úiretý mańyzdy. Byltyr elimizdiń 15 ýniversitetinde Google kompaniiasynyń jasandy intellekt jónindegi kýrstary engizildi. Osy salanyń mamandaryn daiarlaý úshin arnaiy baǵdarlama ázirleý máselesi pysyqtalyp jatyr (AI-Sana).
Neirojúielerdiń paidasy ushan-teńiz bolǵanymen, odan týyndaityn qaterler de bar. Mysaly, alaiaqtar foto-beinejazbalar jasap, adamnyń daýysyn keltirý úshin de sony paidalanady. Sondyqtan kóptegen memleket jasandy intellekt tehnologiialarynyń qoldanylý aiasyn zańmen retteýge kiristi.
Bizdiń depýtattarymyz da jasandy intellekt týraly zań ázirleý kerek dep bastama kóterdi. Osy mańyzdy jumyspen tiianaqty túrde, muqiiat ainalysý qajet. Jasandy intellektini jaýapkershilikpen qoldaný qaǵidalaryn jasap, onyń etikalyq máselelerin jan-jaqty oilastyrý kerek. Biraq osy salany rettegende jasandy intellektini shekteýge emes, kerisinshe, ony damytý jaǵyna mán berilýge tiis. Bul tehnologiialardy keńinen qoldanysqa engizý orasan zor múmkindikterge jol ashady. Ony qalt jibermei, igilikke jaratý qajet.
– Siz biznesti qoldaý máselesine erekshe mán beresiz. Investorlarmen, kásipkerlermen kezdesesiz. Elimizdegi kásipkerliktiń damý úrdisine kóńilińiz tola ma?
– Men investitsiia jáne biznes salasyndaǵy ahýaldy jaqsartýǵa, kásipkerlik bastamalardy qoldaýǵa airyqsha nazar aýdaramyn. Kúzdegi Joldaýymda Úkimetke osyǵan qatysty naqty tapsyrmalar berdim. Byltyr sáýirde kásipkerlerge qolaily jaǵdai jasaý úshin biznesti júrgizý máselesine qatysty zań qabyldadyq. Qazir memlekettik baqylaý júiesin retke keltirip jatyrmyz. Burynǵydai zańsyzdyqtardy tekserýge emes, onyń aldyn alýǵa kóbirek basymdyq berilip otyr. «Basynan bastap retteý» tásili engizilip jatyr. Keibir ekonomikalyq qylmystar qylmys sanatynan shyǵaryldy, ekonomikalyq quqyq buzýshylyqtyń 29 túri boiynsha qamaýǵa alý jazasyn qoldanýǵa tyiym salyndy. Munyń bári kásipkerlerdiń múddesi úshin jasaldy.
Memleket sýbsidiia, jeńildetilgen nesie jáne kepildendirilgen qaryz berý arqyly shaǵyn jáne orta bizneske qoldaý kórsetip otyr. Shaǵyn jáne orta biznestiń el ekonomikasyndaǵy úlesi úzdiksiz artyp keledi. Búginde osy biznestiń ókilderi 4,3 million adamǵa, iaǵni eńbek etip júrgen azamattardyń teń jartysyna jýyǵyna jumys taýyp berip otyr. Sondyqtan kásipkerlik bastamalar el ekonomikasynyń negizgi qozǵaýshy kúshine ainalyp keledi dep senimmen aitýǵa bolady.
Memleket iri biznesti de damytýǵa múddeli. Osyndai kásipkerlerdiń áleýmettik jaýapkershiligi de, jergilikti qaýymdastyqtarmen uzaq merzimge arnalǵan seriktestik qatynas ornatýǵa degen qulshynysy da zor. Bul – qýanarlyq jaǵdai. Memleket pen biznestiń yqpaldastyǵy arqyly kóptegen áleýmettik másele sheshimin taýyp jatyr.
Qazaqstanda óz jumysyna jańa tehnologiialardy engizip júrgen ozyq oily kásipkerlerdiń jańa býyny paida boldy. Mundai kásipkerler álemdik básekege túsýge de qabiletti. Qazir sheteldik biznestiń Qazaqstanda óz ókildigin ashyp jatqany da kóńil qýantady. Bul jaǵdai otandyq naryqqa halyqaralyq sipat berýge, ádil básekeni kúsheitýge jáne ekonomikany ártaraptandyrýǵa yqpal etedi. Osy oraida, Úkimet janynan qurylǵan Investitsiialyq shtab «bir tereze» qaǵidatyna sai áreket etip, sheshimder qabyldap, ózine júktelgen mindetti tolyq atqaryp jatqanyn atap ótken jón.
Memlekettiń investitsiialyq ahýaldy jaqsartý jolyndaǵy jumysy jemisin berip jatyr. Jaqynda Birikken Ulttar Uiymynyń Aziia men Tynyq muhit elderine arnalǵan ekonomikalyq jáne áleýmettik komissiiasy investitsiia jónindegi baiandamasyn jariialady. Onda Qazaqstannyń 2024 jyly jańa jobalarǵa 15,7 milliard dollar kóleminde tikelei shetel investitsiiasyn tartqany kórsetilgen. Bul onyń aldyndaǵy jylmen salystyrǵanda 88 paiyzǵa artyq. Biz Soltústik jáne Ortalyq Aziiadaǵy eń joǵary kórsetkishke qol jetkizip otyrmyz. Aimaqtaǵy shetel investitsiialarynyń úshten ekisine jýyǵy, iaǵni 63 paiyzy Qazaqstannyń enshisinde.
Men biznes ókilderimen, investorlarmen aldaǵy ýaqytta da kezdesetin bolamyn. Olardyń jasampaz bastamalaryn qoldaimyn. Úkimet pen barlyq memlekettik organdardan da osyny, iaǵni bizneske qulaq asyp, onymen úilesimdi jumys júrgizýdi, bolashaǵy zor jobalarǵa qarjy salatyn kásipkerler men investorlarǵa qoldaý kórsetýdi talap etemin. Bizneske múlde qysym kórsetilmeýi kerek. Sheneýnikter men kúshtik qurylymdardyń qyzmetkerlerin mundai áreketteri úshin jazalap jatyrmyz, aldaǵy ýaqytta da jaýapkershilikke tartatyn bolamyz. Al kásipkerler alaiaqtyq jasamai, zań aiasynda jumys isteýge tiis.
– Qoǵamda sybailas jemqorlyq týraly jii aitylady. Oǵan qarsy belsendi kúres júrgizilip jatqanyn kórip otyrmyz. Jalpy, sheneýnikterdiń ustalǵany týraly túrli aqparattar elimizde jemqorlyq órship turǵandai áser qaldyrady. Shynymen de solai ma?
– Sybailas jemqorlyqpen júieli túrde kúresý – asa qajetti jumys. Buǵan esh kúmán joq. Memleket jemqorlyqqa qatysty quqyq buzýshylyq faktilerin anyqtaý ǵana emes, jemqorlyqtyń aldyn alý úshin jumys júrgizip jatyr.
Qazaqstan jemqorlyqqa qarsy kúres jolynda eń ozyq halyqaralyq standarttardy, sonyń ishinde Ekonomikalyq yntymaqtastyq jáne damý uiymy engizip jatqan talaptardy basshylyqqa alady. Bul – óte joǵary talap, biz soǵan sai bolýymyz kerek. Buǵan qosa, men sybailas jemqorlyqpen kúresýge jaýapty mekemeniń basshylaryna naýqanshyldyqqa salynbai, baiypty sheshimder qabyldaý qajettigin únemi aityp otyramyn. Óitkeni árbir sheshimniń artynda adam taǵdyry tur.
Al sheneýnikterdiń ustalǵany týraly aqparattyń jii shyǵýy biliktiń abyroiyna belgili bir deńgeide nuqsan keltirgenimen, memlekettiń ashyq jumys isteitinin kórsetedi. Biraq mundai qadamsyz «Zań men tártip» qaǵidattaryna negizdelgen ádiletti memleket qurý múmkin emes.
– Qazaqstan men Reseidiń arasynda ejelden tyǵyz ekonomikalyq jáne mádeni-gýmanitarlyq qatynas ornyqqan. Byltyr qarasha aiynda Resei Federatsiiasynyń Prezidenti Vladimir Pýtin Qazaqstanǵa memlekettik saparmen keldi. Bul sapar bizdiń elde de, shetelde de jurttyń jiti nazarynda boldy. Sondaǵy kelissózderdiń nátijesin qalai baǵalaisyz?
– Resei Prezidentimen ótkizgen kelissózder asa mazmundy boldy. Biz saýda-ekonomika, kólik-logistika, energetika, mádeniet, bilim berý jáne basqa da salalardaǵy yntymaqtastyq máselelerin jan-jaqty talqyladyq. Astanaǵa Resei Úkimeti músheleriniń jartysyna jýyǵynyń kelýi Resei úshin Qazaqstannyń strategiialyq mańyzy joǵary ekenin kórsetedi.
Kelissózderdiń nátijesi týraly kóp jazyldy, kóp aityldy. Árine, biraz dúnie aqparat quraldaryna shyqqan joq. Vladimir Pýtinmen beiresmi jaǵdaida tórt saǵat áńgimelestik. Bul kezdesýde eki jaqty yntymaqtastyqty odan ári nyǵaitýǵa múmkindik týdy. Sondai-aq áńgime barysynda halyqaralyq problemalar boiynsha ózara túsinistigimiz bekemdele tústi. Men Qazaqstannyń kóp jaqty saiasatynyń mánin ashyq aityp, Reseimen strategiialyq seriktestigimizdi jáne odaqtastyq qarym-qatynasty damytý týraly ustanymǵa berik ekenimizdi jetkizdim.
Prezident Pýtin – tájiribeli memleket qairatkeri. Ol Qazaqstannyń ereksheligin jáne Ortalyq Aziia aimaǵyndaǵy eń iri ekonomikasy bar mańyzdy el ekenin jaqsy túsinedi. Sondyqtan Resei bizdiń elmen saýda-ekonomikalyq jáne investitsiialyq bailanystaryn nyǵaitý úshin belsendi jumys júrgizip jatyr. Basqasha bolýy da múmkin emes. Sebebi eki el arasyn qurlyqtaǵy eń uzyn úzdiksiz shekara qosyp jatyr.
Vladimir Pýtinniń shetelge saparynyń eń kóbi bizdiń elge jasalǵany, iaǵni onyń Qazaqstanǵa 33 ret kelgeni de kóp jaittan habar beredi. Budan bólek, biz telefon arqyly sóilesemiz, halyqaralyq forýmdar aiasynda kezdesemiz. Bir sózben aitqanda, únemi habarlasyp otyramyz.
Munyń bári Qazaqstanǵa da, Reseige de qajet. Óitkeni bul eki el basty ról atqaratyn Eýraziia keńistigindegi turaqtylyqty qamtamasyz etý úshin kerek.
– Siz Atom energetikasyna qatysty referendým kezinde aqparat quraldarynyń aldynda sóz sóilep, atom elektr stansasyn salýǵa ozyq tehnologiiasy bar shetel kompaniialary tartylady dedińiz. Halyqaralyq konsortsiým qurylatyn boldy. Úkimet qai kompaniialarǵa basymdyq beretinin aiqyndady ma?
– Vladimir Pýtinniń Astanaǵa sapary kezinde bul másele de talqylandy. Jobaǵa tapsyrys berýshi retinde Qazaqstan jaǵy Konsortsiýmda bas operator bolady dep ýaǵdalastyq. Atom stansalaryn salýǵa bailanysty shetelderde tájiribesi mol, biligi joǵary «Rosatom» kompaniiasynyń jobaǵa qatysýy múmkin ekeni aityldy. Sondai-aq Qytaidyń azamattyq maqsatta qoldanylatyn iadrolyq nysandar salý isindegi zor jetistikteri eskerile otyryp, osy eldiń kompaniiasymen de kelissóz júrgizilip jatyr. Jobaǵa basqa da memleketterdiń, onyń ishinde Batys elderiniń korporatsiialary qyzyǵýshylyq tanytyp otyr.
Biyl konkýrstyq rásimder ótkiziledi. Sodan keiin Úkimet túpkilikti sheshim qabyldaidy. Qazaqstanǵa qýatty atom stansasy qajet ekeni anyq, men buǵan senimdimin. Oǵan qosa, taiaý arada ekinshi, tipti úshinshi atom elektr stansasyn salýymyz múmkin ekenin joqqa shyǵarmaimyn. Iadrolyq ónerkásip salasy qazirdiń ózinde energetika tapshylyǵyna tap bolyp otyrǵan ekonomikamyzdy órkendetýge zor serpin beredi. Qazaqstan iadrolyq energetikasy damyǵan elge ainalýy qajet dep sanaimyn. Onyń bolashaǵy zor.
– Qytai Halyq Respýblikasynyń Tóraǵasy Si Tszinpinniń elimizge jasaǵan memlekettik sapary ótken jyldyń taǵy bir mańyzdy oqiǵasy boldy. Sondaǵy kelissózderdiń basty nátijesi qandai? Aqparat quraldarynda Tóraǵa Si ekeýińizdiń el úkimetterine ózara saýda ainalymyn eki ese arttyrý jóninde mindet júktegenderińiz aityldy. Bul qol jetkizýge bolatyn meje me?
– Qytai Halyq Respýblikasynyń Tóraǵasy Si Tszinpinniń bizdiń eldi jaqsy biletinin, qazaq halqyna iltipatpen qaraitynyn atap ótken jón. Biz eki jaqty qarym-qatynasqa, óńirlik jáne halyqaralyq ahýalǵa qatysty barlyq máseleni emen-jarqyn talqyladyq. Eshqandai kózqaras qaishylyǵy joq. Qytai úshin Qazaqstan – asa mańyzdy strategiialyq seriktes. Qarqyndy ári jan-jaqty damyp kele jatqan qazaq-qytai yntymaqtastyǵy, shyn máninde, máńgi strategiialyq seriktestik deńgeiine jetti. Munyń Qazaqstan múddesine sai keletini sózsiz.
Qazaqstanǵa jasaǵan memlekettik sapary kezinde Tóraǵa Si Tszinpin Qytaidyń elimizge eshqashan ziianyn tigizbeitinin, bizdiń egemendigimiz ben táýelsizdigimizdi barynsha qoldaitynyn atap ótti. Bul – óte mańyzdy málimdeme.
2023 jyly Qazaqstan men Qytai arasynda ózara vizasyz rejim ornatyldy. Jańa bastama alys-beristi damytýǵa jáne eki halyqtyń dostyǵyn nyǵaitýǵa oń áserin tigizip jatyr. Qazaqstan azamattary Qytaidy jańa qyrynan tanyp, onyń tehnologiialyq turǵydan alyp memleketke ainalǵanyna kóz jetkize bastady. Qytai jurty da bizdiń otandastarymyzǵa dostyq peiil tanytyp otyr.
Qytaimen jan-jaqty yntymaqtastyqty odan ári damytý qazaq diplomatiiasyndaǵy mańyzdy mindettiń biri bolyp qala beredi. Bul memleket – Qazaqstannyń negizgi saýda seriktesi, sondai-aq ekonomikamyzdaǵy eń iri investordyń biri. Ózara saýda ainalymyn eki ese arttyrýǵa barlyq múmkindik bar. Eń bastysy, eki el basshylarynyń saiasi erik-jigeri jetkilikti. Sondyqtan atalǵan maqsatqa jetýge ábden bolady.
Joǵary deńgeidegi dialog 2025 jyly da jalǵasady. Tóraǵa Si Tszinpin «Ortalyq Aziia – QHR» sammitine qatysady dep josparlanyp otyr. Onyń Qazaqstanǵa aldaǵy sapary, sondai-aq biyl kúzde Qytaida ótetin kelissózder eki eldiń san salaly yqpaldastyǵyn odan ári nyǵaitýǵa septigin tigizedi dep senemin.
– Siz jeltoqsannyń basynda Donald Tramppen telefon arqyly sóilestińiz. Sońǵy ailarda sarapshylar onyń Aq úige ekinshi ret kelýi Amerikanyń saiasatyna jáne álemdegi ahýalǵa qalai áser etetinine qatysty túrli pikir aityp júr. Osy oraida qazaq-amerika qatynasy taiaý jyldarda qalai órbidi dep oilaisyz? Oǵan AQSh-tyń Qytaimen jáne Reseimen kúrdeli qarym-qatynasy áser etpei me?
– Iá, Prezident Donald Tramppen mazmundy ári ashyq áńgime boldy. Ol Qazaqstanǵa AQSh-tyń mańyzdy strategiialyq seriktesi retinde jaqsy qaraitynyn senimmen aita alamyn. Biz joǵary deńgeide jumys babyndaǵy bailanysta bolamyz dep ýaǵdalastyq. Tramp jáne onyń komandasy halyqaralyq saiasatqa jańa kózqarastar ornyqtyryp, tyń tásilder engizýmen ainalysady. Munyń bári álemdegi ahýalǵa yqpal eteri anyq.
Men qazaq-amerika qarym-qatynasyn nyǵaitýǵa ótken ǵasyrdaǵy 90-shy jyldardyń ortasynan beri atsalysyp kelemin. Ózara yqpaldastyqty nyǵaitý jolyndaǵy otyz jyldan astam ýaqytta basymdyqtarǵa, iaǵni saýda-ekonomika, investitsiia salasyndaǵy yntymaqtastyqqa, iadrolyq qarýdy taratpaý jáne qaýipsizdikti saqtaý máselelerine qatysty ortaq ustanym qalyptasty. Aq úidiń jańa basshylyǵymen birlese atqarylatyn jumysqa da osy máseleler arqaý bolady.
Telefonmen sóileskende Donald Tramp Ýkrainadaǵy áskeri is-qimyldy toqtatýǵa qatysty bizdiń pikirimizdi surady. Bul – men úshin tyń taqyryp emes. Óitkeni 2024 jyly memleketter men halyqaralyq uiymdardyń kóptegen basshysy menen osy jóninde suraǵan bolatyn. Erekshe jaǵdai qalyptasyp otyr: Resei áskeri turǵydan jeńilmeidi, al Ýkraina Batystaǵy odaqtastarynyń kómegimen soǵysta berispei, tym bolmaǵanda jeńilip qalmaýdan úmittenip otyr. Sondyqtan bul máseleniń airyqsha kúrdeli ekenin, onyń sheshimi qaqtyǵysyp jatqan eki el basshylarynyń erik-jigerine jáne álemdik derjava kóshbasshysy retinde Tramptyń ózine de bailanysty ekenin aittym. Qazaqstan Ýkrainada áskeri is-qimyl bastalǵan sátten-aq beibitshilik ornatý úshin kelissózder júrgizý qajettigin aityp kele jatqanyn atap óttim.
Biz esh jerde ara aǵaiyn atanýǵa ózimiz suranyp, umtylmaitynymyzdy qadap aitýǵa tiispin. Halyqaralyq arenada Qazaqstannyń áleýeti men múmkindikterine qarai áreket jasaimyz. Biraq halyqaralyq máselelerdiń sheshilýine járdemdesýge árdaiym daiynbyz. Árine, halyqaralyq arenadaǵy kúrdeli ahýal bizdiń belgili bir eldermen saýda jáne saiasi qarym-qatynasymyzǵa salqynyn tigizedi. Sondyqtan biz syrtqy úrdisterdiń jaǵymsyz yqpalyn azaitýǵa tyrysamyz. Qazaqstan múddeli memleketterdiń bárimen ózara tiimdi pragmatikalyq bailanys ornatýdy kózdeidi.
– Túrki elderi yntymaqtastyǵynyń aiasy úzdiksiz keńeiip keledi. Byltyr Qazaqstan Túrki memleketteri uiymynyń tóraǵasy retinde baýyrlas elderdiń bailanysyn bekemdeýge edáýir úles qosty. Túrki áleminiń aldaǵy yqpaldastyǵy jolynda Qazaqstan qandai ról atqarady dep oilaisyz?
– Qazaqstan Túrki memleketteri uiymynyń bastaýynda boldy. Osy uiymǵa múshe elder – bizdiń kórshilerimiz ári mańyzdy geosaiasi seriktesterimiz.
Biz tóraǵalyq etken kezde saiasi jáne saýda-ekonomikalyq, kólik-logistikalyq, mádeni-gýmanitarlyq salalardaǵy yntymaqtastyqty keńeitýge basa mán berdik. Birqatar aýqymdy jobany júzege asyrdyq, 80-nen astam is-shara uiymdastyryp, naqty nátijege qol jetkizdik. Astanada V Dúniejúzilik kóshpendiler oiyndary ótti. Oqý oryndary men akademiialyq qurylymdardyń, shyǵarmashylyq ziialy qaýym ókilderiniń arasynda tyǵyz bailanys ornady. 2021 jyly túrki áleminiń rýhani astanasy bolyp jariialanǵan kóne Túrkistan qalasy halyqtarymyzdyń dostyǵyn nyǵaitý isinde airyqsha ról atqarady.
Sońǵy 10 jylda Túrki memleketteri uiymyna múshe elderdiń arasyndaǵy alys-beris aitarlyqtai artty. 2024 jyly ózara saýda-sattyq kólemi 45 milliard dollardan asty. Elderimiz Transkaspii halyqaralyq kólik dálizinde mańyzdy ról atqarady. Biz energetika, ónerkásip, aýyl sharýashylyǵy, tsifrlandyrý salalaryndaǵy yqpaldastyqty kúsheitýdi kózdep otyrmyz.
Qazaqstan osy uiymnyń tóraǵasy retinde «TURKTIME!» uranyn usyndy. Bul abbreviatýra ózara qarym-qatynastyń dástúr (Traditions), ýnifikatsiia (Unification), reformalar (Reforms), bilim (Knowledge), senim (Trust), investitsiia (Investments), mediatsiia (Mediation) jáne energiia (Energy) siiaqty segiz basymdyǵyn bildiredi. Osy basymdyqtardy Túrki memleketteri uiymy ǵana emes, búkil túrki álemi qyzyǵýshylyqpen qabyl aldy. Qazaqstan túrki dúniesin biriktirýdi kózdeitin barlyq jasampaz bastamany qoldaidy, Reseidiń «Altai – túrkilerdiń altyn besigi» atty tujyrymdamasyna da jaqsy qaraidy. Elimiz túrki halyqtary arasyndaǵy bailanysty nyǵaitý, sondai-aq ortaq tarihi-mádeni bai muramyzdy nasihattaý isine aldaǵy ýaqytta da atsalysa beredi.
– Siz buǵan deiin sheteldik sarapshylar men diplomattar Qazaqstandy orta derjava dep atai bastaǵanyn aittyńyz. Orta derjavalar qandai ról atqarady jáne osy mártebege ie bolǵan Qazaqstan ne istei alady?
– Men buǵan qatysty pikirimdi el ishinde de, shetelderde de aittym. Qazir halyqaralyq qatynastar júiesi keri ketip barady, tipti quldyrai tústi deýge bolady. Turaqsyzdyq kúsheiip, iri derjavalardyń birin-biri aiyptaýy beleń aldy. Birikken Ulttar Uiymynyń Qaýipsizdik Keńesi qaýqarsyz bolyp qaldy. Osyndai qiyn halyqaralyq ahýalǵa kóptegen memleket, sonyń ishinde Qazaqstan da alańdap otyr. Bul – oryndy alańdaýshylyq. Sebebi qalyptasqan jaǵdai ol elderdiń turaqty áleýmettik-ekonomikalyq damýyna múmkindik bermeidi.
Búginde barynsha ádil álem qalyptastyrýǵa degen suranys óte joǵary. Osy turǵydan alǵanda, orta derjavalar halyqaralyq senim daǵdarysyn jáne jaýapkershiligi joǵary jahandyq kóshbasshylarǵa degen tapshylyqty eńserý jolynda mańyzdy ról atqara alady dep oilaimyn.
Orta derjavalar kúsh-jigerin jumyldyryp, janjaldasyp jatqan geosaiasi ortalyqtardyń arasynda jańa ári myqty dáneker bola alady. Sol arqyly halyqaralyq teketirestiń qyzýyn báseńdetedi. Men orta derjavalar úshin dál osyndai shaq týǵanyna senimdimin.
– Biyl Uly Jeńistiń mereili belesin atap ótemiz. Basqa da kóptegen memleket siiaqty, Qazaqstan úshin de bul datanyń simvoldyq máni zor. Osyǵan orai qandai is-sharalar josparlanyp otyr?
– Biylǵy memlekettik is-sharalardyń ishinde Uly Jeńistiń 80 jyldyǵy erekshe oryn alady. Qazaqstandyqtar natsizmdi talqandaýǵa eleýli úles qosty. Bizdiń atalarymyz ben ákelerimiz barlyq maidanda janqiiarlyqpen soǵysty. Onyń ústine, Qazaqstan áskerdi qarý-jaraqpen, ónerkásip ónimderimen jáne azyq-túlikpen qamtamasyz etý isinde mańyzdy ról atqarǵan senimdi tyl boldy.
Men Ulttyq quryltaidyń Atyraýdaǵy otyrysynda Jeńistiń mereili belesin atap ótýge daiyndalý qajettigin aittym. Sol kezde jariialaǵan bastamalarym qazirdiń ózinde júzege asty. Mysaly, «Aibyn» ordeniniń úsh dárejesi áigili batyrlarymyz Saǵadat Nurmaǵambetovtiń, Baýyrjan Momyshulynyń jáne Raqymjan Qoshqarbaevtyń esimimen atalatyn boldy. Qazaqstannyń áýe qorǵanysy kúshteriniń 604-shi áýe bazasyna áigili ushqysh, Keńes Odaǵynyń eki márte batyry Sergei Lýganskiidiń esimi berildi. Áliia Moldaǵulovanyń, Mánshúk Mámetova men Hiýaz Dospanovanyń óshpes erligin mindetti túrde jadymyzda jańǵyrtamyz.
Jeńisti merekeleýge arnalǵan josparda kóptegen is-shara qamtylǵan. Onyń eń bastysy – Astanada ótetin áskeri sherý. Soǵys jáne tyl ardagerlerine qurmet kórsetiledi, eshkim de eleýsiz qalmaidy. Kontsertter men kórmeler ótedi, derekti filmder men baǵdarlamalar túsiriledi, tarihi kitaptar men fotoalbomdar shyǵarylady. Jaýyngerlerimizdiń esimin el jadynda saqtaý úshin zertteý jumystary jalǵasa beredi. B.Momyshulynyń – 115, M.Ǵabdýllinniń – 110, Á.Moldaǵulovanyń 100 jyldyǵy saltanatty is-sharalar tizimine kiredi.
Jeńistiń biylǵy merekesi Qazaqstannyń birde-bir azamatyn bei-jai qaldyrmaitynyna senimdimin. Óitkeni bizdiń elde surapyl soǵystyń zardabyn tartpaǵan otbasy joq deýge bolady. Soǵysta qaza tapqandardy umytpai, qaharman erlerimizdiń rýhyna taǵzym etý, el ishinde beibitshilik pen tynyshtyqty saqtaý – barshaǵa ortaq paryzymyz.
– Taǵy bir ózekti másele bar. Sońǵy kezde qazaq tiliniń qoldanylý aiasy edáýir keńeidi. Memlekettik tilde erkin sóileitin azamattardyń sany kóbeidi. Bul qazaq tiline degen suranystyń arta túskenin bildiredi. Budan bólek, sheteldikterdiń de tilimizdi úirenýge degen qyzyǵýshylyǵy kúsheidi. Qoǵamda qazaq tiliniń róli odan ári arta túsýi úshin ne isteý kerek dep oilaisyz?
– Iá, durys aitasyz. Qazaq tiliniń básekege qabileti jáne ony úirenýge degen qyzyǵýshylyq barynsha artyp keledi. Eń bastysy, qazaq tilin bilý sánge ainaldy, jastarymyz ony meńgerýge umtylatyn boldy. Memlekettik til azamattardyń qyzmet babynda ósýine jáne tabysqa jetýine jol ashatyn mańyzdy faktor sanalady. Elimizdiń biznes ókilderi marketing salasyndaǵy naýqandaryn qazaq tilinde sóileitin tutynýshylardyń suranysyna qarai ótkizetin boldy. Munyń bári memlekettiń óte abai bolýdy qajet etetin ári saiasi turǵydan mańyzdy sanalatyn osy saladaǵy saiasaty tiimdi júrgizilip jatqanyn kórsetedi.
Sóz arasynda aita keteiin, dúnie júzinde 7 myńnan astam til bar. Sonyń ishinde úsh myńnan astam tilge joiylyp ketý qaýpi tónip tur. Qazaq tili bul topqa kirmeidi. Ana tilimiz 2024 jyly álemde eń keń taralǵan tilderdiń arasynda 79-shy orynǵa turaqtady. Osy rette kúrdeli ári qarama-qaishylyqqa toly keńes zamanynda ana tilimizdi álemdik lingvistika kartasynan joiylyp ketýden saqtap qalǵan ziialy qaýym ókilderiniń, aqyn-jazýshylardyń, jýrnalister men ǵalymdardyń, muǵalimder men mádeniet qairatkerleriniń, aýyl eńbekkerleriniń, iaǵni barsha otanshyl azamattardyń eńbegin baǵalaýymyz kerek.
Budan da joǵary nátijege qol jetkizý úshin ǵylym-bilim salasyndaǵy infraqurylymdy jańǵyrtýǵa, mektepter men basqa da oqý oryndarynda qazaq tilin úiretý júiesin jetildirýge qosa oqytýshylardyń mártebesin arttyrý máselesin de sheshý qajet. 2023 jyly «Qazaq tili» qoǵamynyń bastamasymen qurylǵan arnaýly qorǵa qoldaý kórsetý kerek. Tsifrlyq tehnologiialardy qoldanýǵa basa mán bergen jón. Óitkeni qazaq tiliniń aldaǵy taǵdyry, elimizdiń jahandyq básekege qabileti kóbine osyǵan bailanysty bolady.
Shyǵarmashyl jastar jáne kreativti indýstriia memlekettik tildi damytý isine paidasyn tigize alady. Memleket ekonomikadaǵy bolashaǵy zor osy salanyń órkendeýine barynsha qoldaý kórsetedi. Otandyq jáne álemdik naryqta qarjylyq jaǵynan tiimdi ári suranysqa ie bolatyn túrli kontentti qazaq tilinde jasaý qajet. Bul jerde ádebiet, mýzyka, kino, serial jáne kompiýter oiyndary týraly aityp otyrmyn.
Ana tilimizdiń bolashaǵy jarqyn ekenine meniń esh kúmánim joq. Qazaq tili memlekettik til retinde halqymyzdy uiystyrý jolynda mańyzdy ról atqara beredi. Biraq tilimizdiń tuǵyryn nyǵaitamyz dep, ony basqa tilderge, sonyń ishinde orys tiline qarsy qoimaý kerek.
– Siz óz sózderińizde jastarǵa airyqsha nazar aýdarasyz. Qazaqstan jastarynyń ózin-ózi damytýyna mol múmkindigi bar. Olarǵa barlyq jol ashyq deýge bolady. Keibir jastardyń qumar oiynǵa, esirtkige táýeldi bolǵanyn nemese kúni boiy esh maqsatsyz áleýmettik jelide otyryp, altyn ýaqytyn bosqa ótkizip jatqanyn kórgende qynjylasyń. Jas urpaqty saiasi jaýapkershiligi joǵary ári jan-jaqty damyǵan azamat etip tárbieleý úshin ne isteý kerek?
– Men túrli jiyndarda jastarymyz týraly jii aitamyn. Óitkeni olardyń bolashaǵyn oilap, shyn júrekten tileýlestik bildiremin. Elimizdiń taǵdyry – jastardyń qolynda. Biz otanshyldyǵyn naqty isimen kórsetetin ári mádenieti joǵary urpaq ósirýge mindettimiz. Reformanyń bárin jastardyń igiligi úshin jasap jatyrmyz. Bul – ánsheiin ádemi sóz emes, memleket strategiiasynyń túpki máni.
Búgingi jastar bizdiń jas kezimizge qaraǵanda áldeqaida kóp biledi. Qazirgi tehnologiia dáýirinde bul – qalypty nárse. Qazaqstanda daryndy, bilimdi ári maqsatyna umtyla biletin qyz-jigitter kóp. Dál sol sebepti men jastarǵa senemin dep jalyqpai aita beremin.
Bir ǵana tilegim, aqyl-keńesim bar: jas azamattarymyz dúnietanymy turǵysynan jasampaz, oilaý qabileti jaǵynan syndarly bolýǵa tiis, olar jaqsy men jamannyń arajigin ajyrata bilýi kerek. Jastarymyz halqymyzdyń bolmysyna jat ideialardyń jeteginde ketpese, kúizeliske túspese, nigilizmge boi aldyrmasa eken dep tileimin. Olardyń belsendi, tártipti, bilimpaz, eńbekqor bolǵanyn qalaimyn.
Táýelsizdik urpaqtary qazirdiń ózinde ǵylym, sport, biznes, kreativti indýstriia jáne memlekettik qyzmet salasynda zor jetistikke jetip júr. Kóbi óndiriste jáne aýyl sharýashylyǵynda tabysty eńbek etedi. Bul rette men osy jyldy «Jumysshy mamandyqtar jyly» dep jariialadym. Biz eńbek adamynyń abyroi-bedelin kóterip, eńbekqorlyq, kásibilik siiaqty qundylyqtardy dáripteý úshin áli talai sharýa atqarýymyz kerek.
Ekonomikanyń kóptegen salasynda jumys qoly jetispeidi. Jumysshy mamandyqtar mol ári tez tabys tabý turǵysynan qyzyqtyra qoimaýy múmkin. Biraq bul mamandyqtardyń eńbek naryǵynda suranysqa ie bolatynyna da, qoǵamdaǵy mártebesi joǵary bolatynyna da kepildik bar. Men kásiporyndardy aralaǵan kezde jastardy jii jolyqtyramyn. Olardyń arasynda jumysshy áýletteriniń ókilderi kóp ekeni kóńil qýantady. Memlekettiń mindeti – jas mamandarǵa materialdyq jáne moraldyq jaǵynan kómektesý. Men bul sharýamen únemi ainalysamyn.
– Jastarymyzdyń bilim qýyp nemese jumys izdep shetelge shyǵýyna qalai qaraisyz?
– Ras, búginde jastardyń kóbi bilim alý nemese qyzmette ósý úshin shetelge shyqqysy keledi. Bul – jahandaný úderisiniń bir ereksheligi. Oǵan túsinistikpen qaraǵan jón.
Bizdiń jastarymyz álemdegi bedeldi ýniversitetterde jaqsy bilim alyp, tájiribe jinap, dúnietanym kókjiegin keńeite alady. Sondyqtan memleket, árine, shetelde oqýǵa kedergi jasamaidy, kerisinshe, ondai bastamalarǵa qoldaý kórsetedi. Halyqaralyq «Bolashaq» stipendiiasy barshaǵa belgili. Jas ǵalymdardyń sheteldegi ǵylymi ortalyqtarda taǵylymdamadan ótýine jaǵdai jasalǵan. Birqatar elmen stýdent almasyp turamyz.
Jastardyń kásibi biliktiligin kóterý nemese kóbirek tabys tabý úshin shetelge shyǵýy qalypty nárse dep oilaimyn. Olar úirenshikti mekenin tastap, ómirin kúrt ózgertýden qoryqpaýy kerek. Tirshilikke beiim, shiraq bolýǵa tiis. Ómir boiy bir aýylda nemese bir qalada turyp, jarty ai jumysta bolǵany úshin bilikten joǵary jalaqy talap etetin zaman áldeqashan kelmeske ketti. Qazirgi jastar ondai bolmaýǵa tiis. Qarym-qabiletiń qai jerde qajetke jarasa, sonda barýǵa tyrysý kerek. Baratyn jeriń iri shahar nemese basqa óńir, tipti basqa el bolýy da múmkin. Qazaqta «Júrgenge jórgem ilinedi, jatqanǵa jan jýymaidy» degen sóz bar.
Azamattarymyz shetelde júrse de, halqymyzdyń salt-dástúri men mádenietin dáriptep, elimizdiń abyroi-bedelin arttyrýǵa atsalysyp, Otanyna paidasyn tigize alady. Qazaqstan degen brendti álemge tanytý da mańyzdy missiianyń biri. Degenmen shetelge shyǵý «Barsakelmeske» ketý degen sóz emes. Ul-qyzdarymyzdyń jańa tehnologiialardy meńgerip, tájiribe jinaqtap, Qazaqstanǵa oralǵany jón. Elimizde bilikti mamandardyń aiaǵyn jerge tigizbei, qaǵyp áketetin salalar kóp. Úkimettiń mindeti – olardyń óz Otanynda tabysty eńbek etýine jaǵdai jasaý.
– Suhbat bergenińiz úshin rizashylyq bildiremin. Biraq ainalyp óte almaityn taǵy bir suraǵym bar. Siz nege suhbatty basqa aqparat quraldaryna emes, baspasózge bergendi jón kóresiz?
– Gazet-jýrnal oqý – jas kezimnen qalyptasqan daǵdy. «Ana tili» gazetin de turaqty oqyp turamyn. Men málimetti televidenie, internet, áleýmettik jeli siiaqty san alýan aqparat kózderinen alamyn. Budan bólek, kún saiyn túrli mekemeden materialdar kelip túsedi. Men aqparat keńistigindegi úrdisterdi jiti qadaǵalap otyramyn. Jazbasha mátinderdiń mán-mańyzyn tómendetýge bolmaidy. Merzimdi baspasóz báribir memlekettik saiasattan habar beretin mańyzdy aqparat kózi bolyp qala beredi.
Meniń bolmys-bitimim taldaý jasaýǵa beiim. Sóileitin sózderimniń, málimdemelerimniń, tipti joldaityn hattarym men jedelhattarymnyń mátinin de ózim muqiiat qaraimyn. Men redaktsiialaǵannan keiin mátinder múlde basqasha bolyp shyǵatynyna apparat qyzmetkerleri ábden úirengen.
Árine, jýrnalistermen áńgimelesýge ózderi bastamashy bolyp, telearna tilshilerine qulshyna suhbat beretin jáne ózderin jańalyqtardan kórgenine máz bolyp otyratyn basshylar da bar. Árkimdiki ózine jón shyǵar.
Osy suhbatty sizderdiń basylymdaryńyzǵa berý arqyly elimizdegi jýrnalistikanyń tiregi sanalatyn qazaq tilindegi mediaǵa qoldaý kórsetkim keldi. Biylǵy 22 naýryzda «Ana tili» gazetiniń jaryqqa shyqqanyna 35 jyl tolady. Alda kele jatqan mereili belesterińiz qutty bolsyn! Osy ýaqytta gazet jemisti joldan ótti, óz ereksheligi, turaqty oqyrmany bar beldi ári bedeldi basylymǵa ainaldy.
Búgin biz eń ózekti degen birtalai máseleni ashyq talqyladyq dep oilaimyn. Jaqsy suhbat boldy. Ádette osyndai aýqymdy suhbatta memlekettiń qyzmetine qatysty muqiiat oilastyrylǵan ári mańyzdy máseleler aitylady. Ótken jylǵa qorytyndy jasalyp, osy jyldyń baǵyt-baǵdary aiqyndalady.
Shyn máninde, bul suhbatty elge tereń oi salý jáne biylǵy jumysymyzǵa tyń serpin berý úshin otandastaryma joldaǵan arnaiy úndeýim deýge bolady.
