Táýelsizdikti saqtaý jáne tól tildi tuǵyrǵa qundyrý, ulttyq mádenıetti damytý – eldiń áleýmettik, ekonomıkalyq jáne saıası turaqtylyǵyn nyǵaıtyp, halyqtyń birligin bekem, tirligin baıandy etedi. Saıasattanýshy Qazbek Maıgeldınov Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ana tili» gazetine bergen suhbaty kóptiń kókeıindegi san suraqqa jaýap bergen irgeli jarıalanym boldy deıdi. Onyń aıtýynsha, Memleket basshysynyń maqalasy elimiz úshin mańyzdy baǵyttardy aıqyndap, halyqaralyq arenadaǵy ornymyz men ishki saıası turaqtylyqty arttyrýǵa baǵyttalǵan strategıalyq qadamdardy usynady. Qazaqstannyń damýy úshin júzege asyrylý tıis basym baǵyttar jóninde saıasattanýshy Qazbek Maıgeldınovpen suhbattasqan edik.
Egemendik pen ulttyq biregeılikti nyǵaıtý
– Prezıdent maqalasynda táýelsizdik pen ulttyq biregeıliktiń mańyzdylyǵy týraly aıtylǵan. Egemendikti nyǵaıtý jáne qazaq tilin damytý baǵytyndaǵy strategıalyq sheshimder eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna, halyqaralyq arenadaǵy bedeline qalaı áser etedi?
Memleket basshysynyń «Maqsatym– ekonomıkany jáne egemendikti nyǵaıtý» maqalasyn eldiń ishki jáne syrtqy saıası baǵyttary jáne áleýmettik ekonomıkalyq damýynyń strategıalyq maqsattaryn túsinýge múmkindik beretin baǵdarlamalyq maqala retinde qarastyramyn. Prezıdent maqalada táýelsizdik pen ulttyq biregeılik máselesine basymdyq berip otyr. Óıtkeni, egemendikti nyǵaıtý máselesi el damýynyń negizgi irgetasy. Bul Qazaqstannyń óz baǵytyn aıqyndaý qabiletin qamtamasyz etýmen tikeleı baılanysty. Qazirgi tańda halyqaralyq arenada geosaıası týrbýlenttik kúsheıip, qaqtyǵystar artyp keledi. Osy jaǵdaıda táýelsizdikti saqtaý óte mańyzdy. Mysaly, Reseı men Ýkraına arasyndaǵy qaqtyǵys jáne álemdegi geosaıası turaqsyzdyq Qazaqstan úshin táýelsizdiktiń názik ári mańyzdy uǵym ekenin eske salady. Sondyqtan Memleket basshysynyń bul máselege basymdyq berýi – eldi syrtqy qysymdardan qorǵaýǵa baǵyttalǵan strategıalyq sheshim dep aıtýǵa bolady.
Bul jerde bir mysal keltire keteıin, Aqtaýdaǵy áýe apaty kezinde elimiz óziniń táýelsiz sheshim qabyldaýǵa qabiletti ekenin kórsetti. Máselen, qara jáshikti TMD elderiniń arnaıy komısıasyna emes, Brazılıadaǵy áýe apattaryn zertteıtin komısıaǵa berý týraly sheshim qabyldandy.
Prezıdent qazaq tilin damytýdyń jáne ulttyq mádenıetti ilgeriletýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Til – memlekettiń tiregi, ulttyń aınasy, eldiń mádenı jáne rýhanı tutastyǵynyń negizi. Memlekettik tildiń keńinen qoldanylýy qoǵamdaǵy ortaq qundylyqtardy qalyptastyryp, halyqtyń birligin nyǵaıtady. Bul ásirese memlekettik qyzmettiń halyqpen tyǵyz baılanysta bolýyna múmkindik beredi. Qazaq tili ǵylym, bıznes, tehnologıa jáne saıasat úshin keńinen qoldanylatyn til bolýy tıis. Memlekettik qyzmetkerlerdiń qazaq tilin bilý talaby qoǵamda ulttyq qundylyqtardy nyǵaıtýǵa baǵyttalady dep esepteımin. Sol arqyly ana tildi bilýdi nasıhattaý, jastar arasynda tildiń mártebesin kóterý jáne memlekettik deńgeıde qazaq mádenıetin ilgeriletý múmkin bolady. Ulttyq biregeılik eldiń mádenı, tildik jáne rýhanı tutastyǵyn qamtamasyz etedi. Qazaqstan sıaqty kópultty el úshin bul faktor halyqtyń birligi men turaqtylyǵynyń mańyzdy kepili. Prezıdent te bul máselege erekshe nazar aýdaryp, ulttyq biregeılikti nyǵaıtý arqyly eldiń ishki tutastyǵy saqtalyp, bolashaq urpaqtyń tarıhı jáne mádenı muraǵa degen qurmeti qalyptasatynyn jetkizip otyr.
Ekonomıkany ártaraptandyrý jáne turaqtylyqty qamtamasyz etý
– Ekonomıkany ártaraptandyrý baǵytynda qolǵa alynǵan sharalardan qandaı nátıje kútýge bolady?
– Prezıdenttiń 2019 jyldan beri alǵa tartyp kele jatqan mańyzdy basymdyqtarynyń biri – ekonomıkany ártaraptandyrý, ıaǵnı munaı táýeldiligin azaıtý. Qazaqstan ekonomıkasy uzaq jyldar boıy munaı men shıkizat eksportyna táýeldi bolyp keldi. Biraq jahandyq naryqtaǵy turaqsyzdyq, dollar baǵamynyń ósýi jáne munaı baǵasynyń aýytqýy bul táýeldilikti qaýipti etedi. Sondyqtan Prezıdent jańa salalarǵa ınvestısıa tartý arqyly ekonomıka damýyn jańa deńgeıge kóterýdi maqsat etip otyr. Mysaly, sıfrlyq ekonomıka, jasyl tehnologıalar, aýyl sharýashylyǵyn damytý – elimizdiń basty qajettilikteri. Bul bastamalar eldiń turaqty damýyna, jumys oryndarynyń kóbeıýine, jáne ekonomıkanyń qurylymdyq ózgeristerine yqpal etýi múmkin. Qazaqstannyń 2025 jylǵa deıingi strategıalyq damý josparynda agroónerkásip keshenin damytý negizgi baǵdar retinde kórsetilgen. Osyǵan baılanysty ekonomıkanyń basym sektorlaryna erekshe nazar aýdarý qajet dep oılaımyn. Bul baǵyttar eldiń ekonomıkalyq qurylymyn nyǵaıtýǵa, turaqty ósimdi qamtamasyz etýge jáne jahandyq syn-qaterlerge tózimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan. Úkimet te bul maqsattardy iske asyrý úshin óńdeý ónerkásibin damytý, ınfraqurylymdy jańǵyrtý jáne eńbek ónimdiligin arttyrý boıynsha sharalar qabyldaýda. Ekonomıkalyq jetistikter halyqtyń turmys sapasyna tikeleı áser etkende ǵana shynaıy nátıje dep esepteledi. Osylaısha, ekonomıkany ártaraptandyrý Qazaqstannyń bolashaq turaqty damýy úshin mańyzdy qadam bolyp tabylady. Aıta keterlik, maqalada Prezıdent ekonomıkanyń 4%-dyq ósimi Qazaqstan úshin jetkiliksiz ekenin alǵa tartty. Úkimet bul ósimdi arttyrýdyń tyń tásilderin tabatynyna senim bildiremin.
Kópvektorly syrtqy saıasat
– Qazaqstannyń kópvektorly syrtqy saıasatynyń negizgi basymdyqtaryna toqtalsańyz
– Qazirgi tańda Qazaqstannyń kópvektorly syrtqy saıasatyna da basymdyq berilip otyr. Qazaqstan Ortalyq Azıa aımaǵyndaǵy qaýipsizdik pen yntymaqtastyqty nyǵaıtýda belsendi ról atqarýda. Sonymen qatar, el strategıalyq seriktesterimen teńgerimdi saıasat júrgizip keledi: Reseı, Qytaı, Eýropa Odaǵy jáne AQSH.
Bul saıasattyń aıasynda Qazaqstan ózara tıimdi yntymaqtastyqqa basymdyq beredi. Mysaly, búgingi tańda Qazaqstan Trans-Kaspıı halyqaralyq dálizin damytýdy basty nazarda ustap otyr. Bul joba Qytaıdyń «Bir beldeý, bir jol» bastamasymen, Reseıdiń Soltústik-Ońtústik baǵytyndaǵy jobasymen jáne Eýropaǵa shyǵatyn mýltımodaldy dálizdermen tyǵyz baılanysty. Ortaq dálizdi damytý osy seriktestermen ózara qarym-qatynasty nyǵaıtýǵa yqpal etedi. Qazaqstannyń kópvektorly syrtqy saıasaty - syrtqy qatynastardy ártaraptandyrý arqyly ulttyq múddelerdi qorǵaýǵa jáne elimizdiń halyqaralyq arenadaǵy ornyn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan keshendi strategıa.
Saıası reformalar jáne áleýmettik ádilettilik
– Qazaqstanda júzege asyrylǵan saıası reformalar men áleýmettik ádilettilik baǵytyndaǵy bastamalar eldiń áleýmettik jáne ekonomıkalyq damýyna qalaı yqpal etedi?
– Elde sońǵy bes jylda júrgizilip jatqan saıası reformalardy erekshe atap ótýimizge bolady. Bul reformalar demokratıalandyrý jáne lıberalızasıalaý baǵytynda júzege asyrylýda. Prezıdent bastamalary tek ekonomıkalyq emes, sonymen qatar saıası reformalarǵa da baǵyttalǵan. Ondaǵy basty maqsat – demokratıalyq ınstıtýttardy nyǵaıtý jáne azamattyq qoǵamdy damytý. 2022 jylǵy Prezıdenttik saılaý men 2023 jylǵy Parlamenttik saılaý kezinde, sondaı-aq konstıtýsıalyq reformalar boıynsha referendýmda biz jergilikti ózin-ózi basqarýǵa erekshe nazar aýdarylǵanyn baıqadyq. Aýyl, aýdan jáne qala ákimderin tikeleı saılaý pılottyq jáne naqty rejımde júzege asyryldy. Bul ortalyqsyzdandyrý saıasaty jergilikti ózin-ózi basqarýdaǵy jaýapkershilik máselesine úlken kóńil bóletinin kórsetedi. Sońǵy maqalada qamtylǵan basty máselelerdiń biri – áleýmettik ádilettilik jáne halyqtyń ál-aýqaty. Áleýmettik ádilettilik búgingi kúnniń kókeıtesti máseleleriniń biri bolyp otyr, sebebi ol qoǵam turaqtylyǵynyń negizgi kepili. Sondyqtan bul baǵytta júrgizilip jatqan jumystardyń negizgi tetigi – halyqtyń tabysyn arttyrý, jalaqyny kóbeıtý, áleýmettik kómek kórsetý sharalaryn jalǵastyrý jáne jumyspen qamtý arqyly jastar arasyndaǵy jumyssyzdyqty tómendetý. Meniń oıymsha, bul baǵytta úlken jetistikterge qol jetkizildi. 2023 jyly muǵalimderdiń mártebesi zańmen bekitilip, jalaqylary 30%-ǵa deıin artty. Qazirgi tańda dárigerler men medısına qyzmetkerleriniń mártebesin anyqtaýǵa qatysty zań jobasy qarastyrylýda. Nátıjesinde, osy saladaǵy qyzmetkerlerdiń de jalaqysy ósetinine senimdimin.
Qoryta aıtqanda, Memleket basshysynyń maqalasy – Qazaqstannyń damýy úshin strategıalyq mańyzdy bastamalardy keshendi túrde usynyp otyrǵan baǵdarlamalyq qujat. Bul bastamalar Qazaqstandy halyqaralyq arenada turaqty jáne bedeldi memleket retinde kórsetedi. El ishinde júrgizilip jatqan reformalar memlekettiń turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge jáne áleýmettik ádilettilikti ornatýǵa baǵyttalǵan negizgi tetikter bolyp tabylady.
Jalpy alǵanda, mundaı maqalalardyń jyl basynda jarıalanýy óte jaqsy úrdis. Bul dástúr jyl saıyn saıası dástúrge aınalýy tıis dep esepteımin. Bir jaǵynan, bul jyldy qorytyndylaýǵa múmkindik berse, ekinshi jaǵynan, aldaǵy jylǵa baǵyt-baǵdar usynady. Sonymen qatar, kúz aıynda Memleket basshysy Qazaqstan halqyna dástúrli Joldaýyn jasaıtyny belgili. Onda elimizde atqarylýy tıis naqty tapsyrmalar men Úkimettiń baǵyt-baǵdary aıqyndalady. Al, bul maqalanyń ereksheligi – jyldy qorytyndylaý men aldaǵy strategıalyq basymdyqtardy belgilek. Sondyqtan bul ıdeologıalyq turǵydan mańyzdy qujat dep esepteımin.
Suhabattasqan Janna JOMART
