Táýelsizdikti saqtaý jáne tól tildi tuǵyrǵa qundyrý, ulttyq mádenietti damytý – eldiń áleýmettik, ekonomikalyq jáne saiasi turaqtylyǵyn nyǵaityp, halyqtyń birligin bekem, tirligin baiandy etedi. Saiasattanýshy Qazbek Maigeldinov Qazaqstan Prezidenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ana tili» gazetine bergen suhbaty kóptiń kókeiindegi san suraqqa jaýap bergen irgeli jariialanym boldy deidi. Onyń aitýynsha, Memleket basshysynyń maqalasy elimiz úshin mańyzdy baǵyttardy aiqyndap, halyqaralyq arenadaǵy ornymyz men ishki saiasi turaqtylyqty arttyrýǵa baǵyttalǵan strategiialyq qadamdardy usynady. Qazaqstannyń damýy úshin júzege asyrylý tiis basym baǵyttar jóninde saiasattanýshy Qazbek Maigeldinovpen suhbattasqan edik.
Egemendik pen ulttyq biregeilikti nyǵaitý
– Prezident maqalasynda táýelsizdik pen ulttyq biregeiliktiń mańyzdylyǵy týraly aitylǵan. Egemendikti nyǵaitý jáne qazaq tilin damytý baǵytyndaǵy strategiialyq sheshimder eldiń áleýmettik-ekonomikalyq damýyna, halyqaralyq arenadaǵy bedeline qalai áser etedi?
Memleket basshysynyń «Maqsatym– ekonomikany jáne egemendikti nyǵaitý» maqalasyn eldiń ishki jáne syrtqy saiasi baǵyttary jáne áleýmettik ekonomikalyq damýynyń strategiialyq maqsattaryn túsinýge múmkindik beretin baǵdarlamalyq maqala retinde qarastyramyn. Prezident maqalada táýelsizdik pen ulttyq biregeilik máselesine basymdyq berip otyr. Óitkeni, egemendikti nyǵaitý máselesi el damýynyń negizgi irgetasy. Bul Qazaqstannyń óz baǵytyn aiqyndaý qabiletin qamtamasyz etýmen tikelei bailanysty. Qazirgi tańda halyqaralyq arenada geosaiasi týrbýlenttik kúsheiip, qaqtyǵystar artyp keledi. Osy jaǵdaida táýelsizdikti saqtaý óte mańyzdy. Mysaly, Resei men Ýkraina arasyndaǵy qaqtyǵys jáne álemdegi geosaiasi turaqsyzdyq Qazaqstan úshin táýelsizdiktiń názik ári mańyzdy uǵym ekenin eske salady. Sondyqtan Memleket basshysynyń bul máselege basymdyq berýi – eldi syrtqy qysymdardan qorǵaýǵa baǵyttalǵan strategiialyq sheshim dep aitýǵa bolady.
Bul jerde bir mysal keltire keteiin, Aqtaýdaǵy áýe apaty kezinde elimiz óziniń táýelsiz sheshim qabyldaýǵa qabiletti ekenin kórsetti. Máselen, qara jáshikti TMD elderiniń arnaiy komissiiasyna emes, Braziliiadaǵy áýe apattaryn zertteitin komissiiaǵa berý týraly sheshim qabyldandy.
Prezident qazaq tilin damytýdyń jáne ulttyq mádenietti ilgeriletýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Til – memlekettiń tiregi, ulttyń ainasy, eldiń mádeni jáne rýhani tutastyǵynyń negizi. Memlekettik tildiń keńinen qoldanylýy qoǵamdaǵy ortaq qundylyqtardy qalyptastyryp, halyqtyń birligin nyǵaitady. Bul ásirese memlekettik qyzmettiń halyqpen tyǵyz bailanysta bolýyna múmkindik beredi. Qazaq tili ǵylym, biznes, tehnologiia jáne saiasat úshin keńinen qoldanylatyn til bolýy tiis. Memlekettik qyzmetkerlerdiń qazaq tilin bilý talaby qoǵamda ulttyq qundylyqtardy nyǵaitýǵa baǵyttalady dep esepteimin. Sol arqyly ana tildi bilýdi nasihattaý, jastar arasynda tildiń mártebesin kóterý jáne memlekettik deńgeide qazaq mádenietin ilgeriletý múmkin bolady. Ulttyq biregeilik eldiń mádeni, tildik jáne rýhani tutastyǵyn qamtamasyz etedi. Qazaqstan siiaqty kópultty el úshin bul faktor halyqtyń birligi men turaqtylyǵynyń mańyzdy kepili. Prezident te bul máselege erekshe nazar aýdaryp, ulttyq biregeilikti nyǵaitý arqyly eldiń ishki tutastyǵy saqtalyp, bolashaq urpaqtyń tarihi jáne mádeni muraǵa degen qurmeti qalyptasatynyn jetkizip otyr.
Ekonomikany ártaraptandyrý jáne turaqtylyqty qamtamasyz etý
– Ekonomikany ártaraptandyrý baǵytynda qolǵa alynǵan sharalardan qandai nátije kútýge bolady?
– Prezidenttiń 2019 jyldan beri alǵa tartyp kele jatqan mańyzdy basymdyqtarynyń biri – ekonomikany ártaraptandyrý, iaǵni munai táýeldiligin azaitý. Qazaqstan ekonomikasy uzaq jyldar boiy munai men shikizat eksportyna táýeldi bolyp keldi. Biraq jahandyq naryqtaǵy turaqsyzdyq, dollar baǵamynyń ósýi jáne munai baǵasynyń aýytqýy bul táýeldilikti qaýipti etedi. Sondyqtan Prezident jańa salalarǵa investitsiia tartý arqyly ekonomika damýyn jańa deńgeige kóterýdi maqsat etip otyr. Mysaly, tsifrlyq ekonomika, jasyl tehnologiialar, aýyl sharýashylyǵyn damytý – elimizdiń basty qajettilikteri. Bul bastamalar eldiń turaqty damýyna, jumys oryndarynyń kóbeiýine, jáne ekonomikanyń qurylymdyq ózgeristerine yqpal etýi múmkin. Qazaqstannyń 2025 jylǵa deiingi strategiialyq damý josparynda agroónerkásip keshenin damytý negizgi baǵdar retinde kórsetilgen. Osyǵan bailanysty ekonomikanyń basym sektorlaryna erekshe nazar aýdarý qajet dep oilaimyn. Bul baǵyttar eldiń ekonomikalyq qurylymyn nyǵaitýǵa, turaqty ósimdi qamtamasyz etýge jáne jahandyq syn-qaterlerge tózimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan. Úkimet te bul maqsattardy iske asyrý úshin óńdeý ónerkásibin damytý, infraqurylymdy jańǵyrtý jáne eńbek ónimdiligin arttyrý boiynsha sharalar qabyldaýda. Ekonomikalyq jetistikter halyqtyń turmys sapasyna tikelei áser etkende ǵana shynaiy nátije dep esepteledi. Osylaisha, ekonomikany ártaraptandyrý Qazaqstannyń bolashaq turaqty damýy úshin mańyzdy qadam bolyp tabylady. Aita keterlik, maqalada Prezident ekonomikanyń 4%-dyq ósimi Qazaqstan úshin jetkiliksiz ekenin alǵa tartty. Úkimet bul ósimdi arttyrýdyń tyń tásilderin tabatynyna senim bildiremin.
Kópvektorly syrtqy saiasat
– Qazaqstannyń kópvektorly syrtqy saiasatynyń negizgi basymdyqtaryna toqtalsańyz
– Qazirgi tańda Qazaqstannyń kópvektorly syrtqy saiasatyna da basymdyq berilip otyr. Qazaqstan Ortalyq Aziia aimaǵyndaǵy qaýipsizdik pen yntymaqtastyqty nyǵaitýda belsendi ról atqarýda. Sonymen qatar, el strategiialyq seriktesterimen teńgerimdi saiasat júrgizip keledi: Resei, Qytai, Eýropa Odaǵy jáne AQSh.
Bul saiasattyń aiasynda Qazaqstan ózara tiimdi yntymaqtastyqqa basymdyq beredi. Mysaly, búgingi tańda Qazaqstan Trans-Kaspii halyqaralyq dálizin damytýdy basty nazarda ustap otyr. Bul joba Qytaidyń «Bir beldeý, bir jol» bastamasymen, Reseidiń Soltústik-Ońtústik baǵytyndaǵy jobasymen jáne Eýropaǵa shyǵatyn mýltimodaldy dálizdermen tyǵyz bailanysty. Ortaq dálizdi damytý osy seriktestermen ózara qarym-qatynasty nyǵaitýǵa yqpal etedi. Qazaqstannyń kópvektorly syrtqy saiasaty - syrtqy qatynastardy ártaraptandyrý arqyly ulttyq múddelerdi qorǵaýǵa jáne elimizdiń halyqaralyq arenadaǵy ornyn nyǵaitýǵa baǵyttalǵan keshendi strategiia.
Saiasi reformalar jáne áleýmettik ádilettilik
– Qazaqstanda júzege asyrylǵan saiasi reformalar men áleýmettik ádilettilik baǵytyndaǵy bastamalar eldiń áleýmettik jáne ekonomikalyq damýyna qalai yqpal etedi?
– Elde sońǵy bes jylda júrgizilip jatqan saiasi reformalardy erekshe atap ótýimizge bolady. Bul reformalar demokratiialandyrý jáne liberalizatsiialaý baǵytynda júzege asyrylýda. Prezident bastamalary tek ekonomikalyq emes, sonymen qatar saiasi reformalarǵa da baǵyttalǵan. Ondaǵy basty maqsat – demokratiialyq institýttardy nyǵaitý jáne azamattyq qoǵamdy damytý. 2022 jylǵy Prezidenttik sailaý men 2023 jylǵy Parlamenttik sailaý kezinde, sondai-aq konstitýtsiialyq reformalar boiynsha referendýmda biz jergilikti ózin-ózi basqarýǵa erekshe nazar aýdarylǵanyn baiqadyq. Aýyl, aýdan jáne qala ákimderin tikelei sailaý pilottyq jáne naqty rejimde júzege asyryldy. Bul ortalyqsyzdandyrý saiasaty jergilikti ózin-ózi basqarýdaǵy jaýapkershilik máselesine úlken kóńil bóletinin kórsetedi. Sońǵy maqalada qamtylǵan basty máselelerdiń biri – áleýmettik ádilettilik jáne halyqtyń ál-aýqaty. Áleýmettik ádilettilik búgingi kúnniń kókeitesti máseleleriniń biri bolyp otyr, sebebi ol qoǵam turaqtylyǵynyń negizgi kepili. Sondyqtan bul baǵytta júrgizilip jatqan jumystardyń negizgi tetigi – halyqtyń tabysyn arttyrý, jalaqyny kóbeitý, áleýmettik kómek kórsetý sharalaryn jalǵastyrý jáne jumyspen qamtý arqyly jastar arasyndaǵy jumyssyzdyqty tómendetý. Meniń oiymsha, bul baǵytta úlken jetistikterge qol jetkizildi. 2023 jyly muǵalimderdiń mártebesi zańmen bekitilip, jalaqylary 30%-ǵa deiin artty. Qazirgi tańda dárigerler men meditsina qyzmetkerleriniń mártebesin anyqtaýǵa qatysty zań jobasy qarastyrylýda. Nátijesinde, osy saladaǵy qyzmetkerlerdiń de jalaqysy ósetinine senimdimin.
Qoryta aitqanda, Memleket basshysynyń maqalasy – Qazaqstannyń damýy úshin strategiialyq mańyzdy bastamalardy keshendi túrde usynyp otyrǵan baǵdarlamalyq qujat. Bul bastamalar Qazaqstandy halyqaralyq arenada turaqty jáne bedeldi memleket retinde kórsetedi. El ishinde júrgizilip jatqan reformalar memlekettiń turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge jáne áleýmettik ádilettilikti ornatýǵa baǵyttalǵan negizgi tetikter bolyp tabylady.
Jalpy alǵanda, mundai maqalalardyń jyl basynda jariialanýy óte jaqsy úrdis. Bul dástúr jyl saiyn saiasi dástúrge ainalýy tiis dep esepteimin. Bir jaǵynan, bul jyldy qorytyndylaýǵa múmkindik berse, ekinshi jaǵynan, aldaǵy jylǵa baǵyt-baǵdar usynady. Sonymen qatar, kúz aiynda Memleket basshysy Qazaqstan halqyna dástúrli Joldaýyn jasaityny belgili. Onda elimizde atqarylýy tiis naqty tapsyrmalar men Úkimettiń baǵyt-baǵdary aiqyndalady. Al, bul maqalanyń ereksheligi – jyldy qorytyndylaý men aldaǵy strategiialyq basymdyqtardy belgilek. Sondyqtan bul ideologiialyq turǵydan mańyzdy qujat dep esepteimin.
Suhabattasqan Janna JOMART
