Bilim salasyna bólinetin qarajattyń azaıýy, talaptyń tómendeýi mekteptiń de, muǵalimniń de bedeline nuqsan keltirdi. Sonyń saldarynan bizdiń zamanymyzda pedagog jergilikti ákimdikterdiń qolbalasyna aınalyp ketti. Saılaý sıaqty saıası naýqandardy bylaı qoıǵanda maýsymdyq jumystarǵa, tipti kóshe sypyrýǵa deıin muǵalimder jegiletindikten, olardyń el aldyndaǵy da, oqýshy aldyndaǵy da abyroı-bedeli quldılap ketkeni belgili. Kúni keshege deıin muǵalimniń qoǵamnyń eń áljýaz, qorǵansyz bóligi bolyp kelgeni búkil eldi tolǵandyrdy. Halyqtyń ótinish-tilegimen 2019 jyly «Pedagog mártebesi týraly» Zań qabyldanyp, búkil muǵalimder qaýymy arasynda zor zerpilis týdyrdy. Bul zań aldymen pedagogtyń mártebesin, pedagogtik ádebin, onyń óz qyzmetin júzege asyrý sıpattaryn, qyzmetin iske asyrý kezindegi quqyqtaryn aıqyndaı berýimen qundy. Sondaı-aq Zańda pedagogtyń materıaldyq qamtamasyz etilý quqyǵy, yntalandyrý quqyǵy qarastyrylady. Olarǵa beriletin áleýmettik kepildikter: turǵyn úı alý, úı salý úshin jer ýchaskelerin alý, eńbekaqylaryn kóterý máseleleri, kásiptik daıarlyǵy, biliktiligin arttyrý máseleleri de zańdastyrylǵan.
Zańǵa sáıkes, budan bylaı Bilim jáne ǵylym mınıstrligine jáne óńirlerdegi bilim basqarmalaryna pedagogten bilim berý salasyndaǵy zańnamada kózdelmegen esep túrlerin tapsyrýdy ne ózge aqparatty jınaýdy talap etýge ruqsat etilmeıdi. Mektepte zańda kórsetilmegen tekserýlerdi júrgizýge tosqaýyl qoıylady. Bilim ordasynyń basshysy pedagogke qandaı da bir taýarlar men qyzmetterdi satyp alý jóninde tapsyrma bere almaıdy.
Muǵalimder uzaqtyǵy 56 kúnge deıin sozylatyn, aqysy tólenetin jyl saıynǵy eńbek demalysyna shyǵatyn boldy. Buǵan deıin olar 42 kún demalatyn. Bulaısha birde-bir kásip ıesi tynyqpaıtyny málim.
Pedagog balalaryna turǵylyqty jeri boıynsha memlekettik tegin balabaqshada birinshi kezekte oryn beriledi. Ustazdarǵa jyl saıyn emdelip, saýyǵýǵa 1 aılyqaqy mólsherinde járdemaqy usynylady.
Tutastaı alǵanda, Bilim jáne ǵylym mınıstiriniń málimetinshe, zańda kózdelgen sharalardy júzege asyrý úshin 2024 jylǵa deıin 5,3 trıllıon teńge shyǵyndalady. Búdjet qarjysy ustazdyń jalaqysyn eki ese arttyrýǵa, olarǵa qosymsha aqylar, ústemaqylar men syıaqylar tóleýge, áleýmettik kepildemelerdi qarjylandyrýǵa baǵyttalady.
Áıtkenmen, shaǵyn ǵana zańdaǵy normalar muǵalimniń ondaǵan jyldar boıy taptalǵan abyroı-bedelin jaqyn arada asqaqtata qoıaryna sený qıyn.
Pedagog mártebesi Zańmen ǵana kóterilmeıdi. Onyń kózge kórine bermeıtin názik tustary kóp. Mysaly, bizde ustazdar jáne pedagog mamandyǵynyń artyqshylyǵy týraly shynaıy, qyzyqty kórkem shyǵarmalar men fılmder óte az. Olardyń adamgershilik, iskerlik, izgilik qasıetterin buqaralyq aqparat quraldarynda, onyń ishnde telearnalarda, áleýmettik jelilerde, gazet-jýrnaldarda keńinen jarıalap otyrý qajet. Pedagog mamandyǵyn nasıhattaý boıynsha júıeli jumys júrgizý qajet. Muǵalimderge arnalǵan, kezinde jabylyp qalǵan aqparat quraldaryn, gazet-jýrnaldardy qaıta ashý kerek. Ol úshin búginnen bastap qandaı jumystar, sonyń ishinde qandaı zańnamalyq tetikter qajet ekenin oılastyrǵan jón. Sonymen qatar muǵalimderdi jergilikti máslıhattarǵa, Parlament depýtattaryna jáne basqa da abyroıly qoǵamdyq jáne memlekettik uıymdarǵa saılaý jáne taǵaıyndaý, joǵary ataqtar men úkimettik marapattarǵa kóptep usyný artyq bolmas edi. Ozat pedagogtardyń is-tájirıbesin nasıhattaý, taratý, olarǵa memleket pen jergilikti atqarýshy bılik tarapynan kótermeleý asa qajet.
Sh.Quttybaev, Abaı atyndaǵy QazUPÝ Fılologıa jáne kóptildi bilim berý ınstıtýtynyń aǵa oqytýshysy.
