Pedagog mártebesi zańmen ǵana shektelmeidi
Bilim salasyna bólinetin qarajattyń azaiýy, talaptyń tómendeýi mekteptiń de, muǵalimniń de bedeline nuqsan keltirdi. Sonyń saldarynan bizdiń zamanymyzda pedagog jergilikti ákimdikterdiń qolbalasyna ainalyp ketti. Sailaý siiaqty saiasi naýqandardy bylai qoiǵanda maýsymdyq jumystarǵa, tipti kóshe sypyrýǵa deiin muǵalimder jegiletindikten, olardyń el aldyndaǵy da, oqýshy aldyndaǵy da abyroi-bedeli quldilap ketkeni belgili. Kúni keshege deiin muǵalimniń qoǵamnyń eń áljýaz, qorǵansyz bóligi bolyp kelgeni búkil eldi tolǵandyrdy. Halyqtyń ótinish-tilegimen 2019 jyly «Pedagog mártebesi týraly» Zań qabyldanyp, búkil muǵalimder qaýymy arasynda zor zerpilis týdyrdy. Bul zań aldymen pedagogtyń mártebesin, pedagogtik ádebin, onyń óz qyzmetin júzege asyrý sipattaryn, qyzmetin iske asyrý kezindegi quqyqtaryn aiqyndai berýimen qundy. Sondai-aq Zańda pedagogtyń materialdyq qamtamasyz etilý quqyǵy, yntalandyrý quqyǵy qarastyrylady. Olarǵa beriletin áleýmettik kepildikter: turǵyn úi alý, úi salý úshin jer ýchaskelerin alý, eńbekaqylaryn kóterý máseleleri, kásiptik daiarlyǵy, biliktiligin arttyrý máseleleri de zańdastyrylǵan.
Zańǵa sáikes, budan bylai Bilim jáne ǵylym ministrligine jáne óńirlerdegi bilim basqarmalaryna pedagogten bilim berý salasyndaǵy zańnamada kózdelmegen esep túrlerin tapsyrýdy ne ózge aqparatty jinaýdy talap etýge ruqsat etilmeidi. Mektepte zańda kórsetilmegen tekserýlerdi júrgizýge tosqaýyl qoiylady. Bilim ordasynyń basshysy pedagogke qandai da bir taýarlar men qyzmetterdi satyp alý jóninde tapsyrma bere almaidy.
Muǵalimder uzaqtyǵy 56 kúnge deiin sozylatyn, aqysy tólenetin jyl saiynǵy eńbek demalysyna shyǵatyn boldy. Buǵan deiin olar 42 kún demalatyn. Bulaisha birde-bir kásip iesi tynyqpaityny málim.
Pedagog balalaryna turǵylyqty jeri boiynsha memlekettik tegin balabaqshada birinshi kezekte oryn beriledi. Ustazdarǵa jyl saiyn emdelip, saýyǵýǵa 1 ailyqaqy mólsherinde járdemaqy usynylady.
Tutastai alǵanda, Bilim jáne ǵylym ministiriniń málimetinshe, zańda kózdelgen sharalardy júzege asyrý úshin 2024 jylǵa deiin 5,3 trillion teńge shyǵyndalady. Biýdjet qarjysy ustazdyń jalaqysyn eki ese arttyrýǵa, olarǵa qosymsha aqylar, ústemaqylar men syiaqylar tóleýge, áleýmettik kepildemelerdi qarjylandyrýǵa baǵyttalady.
Áitkenmen, shaǵyn ǵana zańdaǵy normalar muǵalimniń ondaǵan jyldar boiy taptalǵan abyroi-bedelin jaqyn arada asqaqtata qoiaryna sený qiyn.
Pedagog mártebesi Zańmen ǵana kóterilmeidi. Onyń kózge kórine bermeitin názik tustary kóp. Mysaly, bizde ustazdar jáne pedagog mamandyǵynyń artyqshylyǵy týraly shynaiy, qyzyqty kórkem shyǵarmalar men filmder óte az. Olardyń adamgershilik, iskerlik, izgilik qasietterin buqaralyq aqparat quraldarynda, onyń ishnde telearnalarda, áleýmettik jelilerde, gazet-jýrnaldarda keńinen jariialap otyrý qajet. Pedagog mamandyǵyn nasihattaý boiynsha júieli jumys júrgizý qajet. Muǵalimderge arnalǵan, kezinde jabylyp qalǵan aqparat quraldaryn, gazet-jýrnaldardy qaita ashý kerek. Ol úshin búginnen bastap qandai jumystar, sonyń ishinde qandai zańnamalyq tetikter qajet ekenin oilastyrǵan jón. Sonymen qatar muǵalimderdi jergilikti máslihattarǵa, Parlament depýtattaryna jáne basqa da abyroily qoǵamdyq jáne memlekettik uiymdarǵa sailaý jáne taǵaiyndaý, joǵary ataqtar men úkimettik marapattarǵa kóptep usyný artyq bolmas edi. Ozat pedagogtardyń is-tájiribesin nasihattaý, taratý, olarǵa memleket pen jergilikti atqarýshy bilik tarapynan kótermeleý asa qajet.
Sh.Quttybaev, Abai atyndaǵy QazUPÝ Filologiia jáne kóptildi bilim berý institýtynyń aǵa oqytýshysy.
