[caption id="attachment_8710" align="alignright" width="485"]
Patrık Modıano[/caption]
2014 jylǵy Nobel ádebıet syılyǵynyń ıegeri anyqtalǵannan keıin Shved akademıasynyń hatshysy tilshilerdi qabyldaǵan kezde Patrık Modıanonyń eńbekterin aıta kelip: «Patrık Modıano búginginiń Marsel Prýsty deýge bolady», - dedi. Osy sózde aıtylǵandaı eki jazýshy ortasynda biriniń izin biri basqandaı baılanys bar, týyndylary da uqsas taqyryptardy qaýzaıdy. Fransýz ádebıetiniń bilgiri Dýn Chıannyń aıtýynsha Patrık Modıano Marsel Prýstyń yqpalyna qatty ushyraǵan, ol Parıjde ómir súrdi, adamnyń ishki jan-dúnıesin zerdeledi.
Patrıktiń jazyp júrgenderi Marsel Prýst jazyp ketken dúnıeler emes
Áıtse de, eki jazýshynyń uqsastyǵyn ǵana aıtyp, ózindik erekshelikterine beı-jaı qaraýǵa bolmaıdy. Fransýz ádebıetiniń taǵy bir bilgiri Lú Mınjú ol ekeýin zerttep, búı dep qorytyndy shyǵarady. «Patrık Modıanonyń romandarynda bir-eki jaı sóılemnen turatyn sóılem formasy jıi ushyraıdy, qurmalas sóılemderdi kóp kezdestirmeısiz. Qurmalas sóılemderdiń kúrdeli túrin, tipti izdeseń tappaısyń. Al, Marsel Prýstte sóılem quraý tásili kúrdeli, bir sóılemi sońyna jetkenshe tynysyńdy «taryltady». Qurmalas sóılemniń ishine qurmalas sóılem sıǵyzady.Mundaı tildik qubylys Patrık Modıanonyń shyǵarmasynda múldem joq. Ol qurmalas sóılemdi shyǵarmasynda az paıdalanady, únemi pysyqtaýysh, tolyqtaýysh jáne ataýly sóılemderdi qoldanady. Bul onyń sóılem formasynyń eń jetilgen, jetken shegi». Patrık Modıanonyń tili jutań, syldyr, kedeı til emes, ishki qýaty myǵym, obrazdy, shuraıly til. Eki jazýshynyń estelikterinde de aıqyn ózgeshelik bar. Patrık Modıanonyń esteligi shynaıy eske alý emes, sebebi, ol ekinshi dúnıe júzilik soǵystan keıin týǵan, Fransıany nemister jaýlap alǵan kezdegi turmysty bastan keshpegen. Onyń esteligi birtúrli ádebı qubylys. Marsel Prýstyń áleminde bir nemese birneshe ǵana tutas dúnıeni ustap turǵan núkte bar. Patrık Modıanoda bul sıaqty sımvoldyq dúnıe óte kóp, biraq árbir bólekterge tereń jasyrynǵan.
«Ómirimniń málim bóleginde meniń tóńiregimde syrly adamdar men oqıǵalar kóp boldy. Ol shaqta kishkentaı bolǵandyqtan kóp nárselerdi surastyryp ketpeıtinbiz, barlyǵy tabıǵı sıaqty edi. Ýaqyt qadamyna ilese ótken kúnderdi eske alǵanymda «sol kezde, sirá, biraz nárseler bolypty ǵoı» dep oılanyp qalamyn», - deıdi Patrık Modıano.
Bul týraly Patrık Modıanonyń ózi de oılanyp-tolǵanǵan. Ol kezinde Marsel Prýstqa uqsas kemeldi qurylymdy jasap shyǵýǵa talpynǵan, biraq munyń bos áýreshilik ekenin erte sezingen. Ol: «Ótken dáýirdegi adamdar úlken shirkeý salǵany sekildi kemeldi týyndyny da jazyp shyǵa alady. Olar oı-sanasy tez shoǵyrlanatyn dáýirde ómir súrgen jandar. Bizdiń dáýirdegi adamdardyń oı-qıaly qyryq temirdiń qylaýy sıaqty, kemeldi emes. Al osy qyryq quraý álem, osy zaman dúnıesiniń shyndyǵyna dál úılesedi», - deıdi.
Harýkı Mýrakamı Patrık Modıanonyń «qosaǵynda» ketti
[caption id="attachment_8711" align="alignleft" width="449"]
Harýkı Mýrakamı[/caption]
Harýkı Mýrakamıdiń Nobel syılyǵyn almaýy oǵan qyzyǵatyn oqyrmandardy taǵy da ýaıymǵa batyrdy. Keıbir oqyrmannyń oıynsha Harýkı Mýrakamı jańa, al Patrık Modıano ótken dáýir jazýshysy. Shynaıy salystyrar bolsaq, «bir qazanǵa basy sımaıtyn» eki jazýshynyń da uqsas jerleri bar. Harýkı Mýrakamıdiń romandary qıalǵa baı, tereń oıly, ońaı oqylatyndaı kóringenimen, mazmunynda kúrdeli máseleler jasyrynǵan. Onyń tili óte jattyq, sezimtal, sóılemderi shashyrańqy emes. Sújeti kúrdeli oqıǵalardy baıandaýǵa shorqaq bolǵanymen, ulaspaly jazý jáne dál, naqty beıneleýleri arqyly oqyrmandy ózine baýraıdy. Harýkı Mýrakamı bul ret nege syılyqtan qaǵyldy? Bul týraly Harýkı Mýrakamı shyǵarmalaryn qytaı tiline aýdaryp júrgen aýdarmashy Lın Chaýhýa: «Mýrakamıdiń osy jyly syılyqqa usynǵan «Áıelsiz erler» povestinde taǵy da er-áıel arasyndaǵy mahabbatty jáne psıhologıalyq qaıshylyqtardy jazǵan, synshyldyq sıpaty álsiz. Menińshe, saıasatty sóz etý – onyń osal tusy. Jeke adam rýhynyń tereńdigi jáne keńdigi, adam ǵumyryndaǵy aıtýǵa qıyn názik baılanystardy beıneleý onyń artyqshylyǵy», - deıdi.
Harýkı Mýrakamıdiń jınaqtalǵan shartty belgilerine qaraǵanda, Patrık Modıano shyǵarmashylyǵy aıqyn ári birizdi. Onyń qalamynan týǵan keıipkerler bar qajyr-qaıratymen «ózin» izdeıdi, osy jaǵy baǵalaýshylardy áserlendirgen mańyzdy sebep bolýy múmkin. «Harýkı Mýrakamıge uqsas Patrık Modıano da jastyq shaqtyń júrekke salǵan jan jarasyn jazýǵa sheber, zamanaǵa saı, jańa aǵymǵa aınala bastaǵan túsinikterdi jazdy. Mýrakamıge uqsamaıtyny Modıano fılosofıaǵa óte mán beredi. Onyń týyndylarynda adamnyń ótken ýaqytqa degen sharasyzdyǵy, jeke tulǵanyń ózin joǵaltýy únemi sýretteledi. Ómir qunyn ishkerleı qadaǵalaıdy, ózimshildikti mineıdi. Sondyqtan onyń romandary málim oı tereńdigin jáne «bes kún jalǵannyń» sıpattaryn aıqyn kórsetedi.
Mýrakamıge uqsamaıtyny Modıano fılosofıaǵa óte mán beredi. Onyń týyndylarynda adamnyń ótken ýaqytqa degen sharasyzdyǵy, jeke tulǵanyń ózin joǵaltýy únemi sýretteledi. Ómir qunyn ishkerleı qadaǵalaıdy, ózimshildikti mineıdi. Sondyqtan onyń romandary málim oı tereńdigin jáne «bes kún jalǵannyń» sıpattaryn aıqyn kórsetedi.
Jorj Sımenon formasy, Sharl Bodler rýhy
[caption id="attachment_8713" align="alignleft" width="374"]
Patrık Modıanonyń tili kedeı til emes, ishki qýaty myǵym, obrazdy, shuraıly til. [/caption]
[caption id="attachment_8715" align="alignright" width="364"]
Mýrakamı mahabbat taqyrybyna kóp qalam tartady.[/caption]
Patrık Modıanonyń qaısybir shyǵarmasyn oqysań da, odan aıqyn nemese jasyryn turǵan detektıvtik romandar stılin baıqaýǵa bolady. Muny Patrık Modıano da teriske shyǵarmaıdy. Ol burynnan detektıvtik romandar jazý nıetinde bolǵan. Sıpaty jaǵynan detektıvtik romandarmen onyń romandarynyń taqyryby uqsap ketedi. Mysaly, iz-tozsyz ketý, salaýat máselesi, umytshaqtyq, jumbaq syrly ótken kúnge oralý sıaqtylar. Málim adam nemese oqıǵaǵa qaratylǵan túrlishe qaıshylyqty pikirler onyń ustanymdaryna saı keledi. Árıne, onyń detektıvtik sújetterine ishki sebep bar. Ol óziniń ótken ómirine qaıyrylyp kóz salǵanda balalyq shaǵyndaǵy nasıstermen aralasatyn ákesiniń beınesi, sheshesiniń únemi syrtqa shyǵyp oıyn qoıýy, inisiniń jol apaty sebebinen qyrshynnan qıylýy, t.b oqıǵalar qyzyqty detektıvtik romandarǵa uqsap ketetinine senedi. «Ómirimniń málim bóleginde meniń tóńiregimde syrly adamdar men oqıǵalar kóp boldy. Ol shaqta kishkentaı bolǵandyqtan kóp nárselerdi surastyryp ketpeıtinbiz, barlyǵy tabıǵı sıaqty edi. Ýaqyt qadamyna ilese ótken kúnderdi eske alǵanymda «sol kezde, sirá, biraz nárseler bolypty ǵoı» dep oılanyp qalamyn», - deıdi Patrık Modıano. Dál osy sebepti ol detektıvtik romandar jazatyn belgıalyq jazýshy Jorj Sımenon romandaryn súıip oqıdy. Jorj Sımenonnyń tili jatyq, uǵynyqty, shyndyqty jazý tásilimen oqıǵanyń syryn ashady. Shyǵarmalaryna psıhologıalyq analızdi negiz etip, adam janynyń qarańǵy jaqtaryn ashýǵa qulshynady. Onyń romandary qylmys ótkizýdiń sebep-saldaryn zerttep, qylmystynyń, tipti jábirlenýshiniń jan-dúnıesine deıin taldaý jasaıdy. Ortanyń keıipkerge jasaıtyn yqpalyn jazýda málim oı týdyra biletin maıtalman. Patrık Modıano kóp jaqtan Jorj Sımenonnyń yqpalyna ushyraǵanymen, onyń shyǵarmasyn detektıvtik janr retinde oqıtyn bolsaq, qatty qatelesemiz. Sebebi, oqyrman odan eshqashan jaýap taba almaıdy. Shyǵarmanyń sońy da áýelgisindeı syrly jumbaq kúıinde qalady. Al munyń oqyrmanǵa áseri tym bólek bolatyny belgili.
Detektıvtik romandarǵa qyzyqqanymen, nege sondaı roman jazbaıtynyn Patrık Modıano: «Detektıvtik romandar jazý, bir jaǵynan qaraǵanda, málim dárejedegi realızm, tipti natýralızm deýge de bolady. Turaqty ári ónimdiligi joǵary baıandaý qurylymyn jasap, sony jaqsylap aıtyp berý degen sóz. Árbir detektıvtik romannyń sońynda sózsiz qorytyndy, túsinikteme bolady. Al meniń aıtpaq bolǵanym dáp basýǵa kelmeıtin, bólek-bólek oqıǵalar jelisi. Shyn máninde meniń jazǵanym dástúrli uǵymdaǵy roman emes, tylsym dúnıeni, qıaldy beıneleıtin roman», - deıdi.
Shyndyǵynda Patrık Modıanonyń somdaǵan keıipkerlerdi Jorj Sımenon úlgisi degennen góri, Sharl Bodlerdiń úlgisi deýge keledi. Onyń kóptegen romandarynyń taqyryby, aıtalyq «Qıraǵan kóshe», «Tastandy gúl», «Tún gúli» Sharl Bodlerdiń jańǵyrǵan únin estirtedi. Patrık Modıano óziniń ómir ótkelegi jáne izdenisi, eshkim elikteı almaıtyn, qaıtalaı almaıtyn ádebı stıl arqyly Batys mádenıetine shýmaq-shýmaq jaǵymdy elegıalar ákeldi. Eýropa oqyrmandary osy elegıa ishinen óziniń jastyq kóktemindegi sulý beınelerdi jáne baqytty kórdi.
Aýdarǵan Qusman QUMASHULY.
