[caption id="attachment_8710" align="alignright" width="485"]
2014 jylǵy Nobel ádebiet syilyǵynyń iegeri anyqtalǵannan keiin Shved akademiiasynyń hatshysy tilshilerdi qabyldaǵan kezde Patrik Modianonyń eńbekterin aita kelip: «Patrik Modiano búginginiń Marsel Prýsty deýge bolady», - dedi. Osy sózde aitylǵandai eki jazýshy ortasynda biriniń izin biri basqandai bailanys bar, týyndylary da uqsas taqyryptardy qaýzaidy. Frantsýz ádebietiniń bilgiri Dýn Chiiannyń aitýynsha Patrik Modiano Marsel Prýstyń yqpalyna qatty ushyraǵan, ol Parijde ómir súrdi, adamnyń ishki jan-dúniesin zerdeledi.
Patriktiń jazyp júrgenderi Marsel Prýst jazyp ketken dúnieler emes
Áitse de, eki jazýshynyń uqsastyǵyn ǵana aityp, ózindik erekshelikterine bei-jai qaraýǵa bolmaidy. Frantsýz ádebietiniń taǵy bir bilgiri Liý Minjiý ol ekeýin zerttep, búi dep qorytyndy shyǵarady. «Patrik Modianonyń romandarynda bir-eki jai sóilemnen turatyn sóilem formasy jii ushyraidy, qurmalas sóilemderdi kóp kezdestirmeisiz. Qurmalas sóilemderdiń kúrdeli túrin, tipti izdeseń tappaisyń. Al, Marsel Prýstte sóilem quraý tásili kúrdeli, bir sóilemi sońyna jetkenshe tynysyńdy «taryltady». Qurmalas sóilemniń ishine qurmalas sóilem siǵyzady.Mundai tildik qubylys Patrik Modianonyń shyǵarmasynda múldem joq. Ol qurmalas sóilemdi shyǵarmasynda az paidalanady, únemi pysyqtaýysh, tolyqtaýysh jáne ataýly sóilemderdi qoldanady. Bul onyń sóilem formasynyń eń jetilgen, jetken shegi». Patrik Modianonyń tili jutań, syldyr, kedei til emes, ishki qýaty myǵym, obrazdy, shuraily til. Eki jazýshynyń estelikterinde de aiqyn ózgeshelik bar. Patrik Modianonyń esteligi shynaiy eske alý emes, sebebi, ol ekinshi dúnie júzilik soǵystan keiin týǵan, Frantsiiany nemister jaýlap alǵan kezdegi turmysty bastan keshpegen. Onyń esteligi birtúrli ádebi qubylys. Marsel Prýstyń áleminde bir nemese birneshe ǵana tutas dúnieni ustap turǵan núkte bar. Patrik Modianoda bul siiaqty simvoldyq dúnie óte kóp, biraq árbir bólekterge tereń jasyrynǵan.
«Ómirimniń málim bóleginde meniń tóńiregimde syrly adamdar men oqiǵalar kóp boldy. Ol shaqta kishkentai bolǵandyqtan kóp nárselerdi surastyryp ketpeitinbiz, barlyǵy tabiǵi siiaqty edi. Ýaqyt qadamyna ilese ótken kúnderdi eske alǵanymda «sol kezde, sirá, biraz nárseler bolypty ǵoi» dep oilanyp qalamyn», - deidi Patrik Modiano.
Bul týraly Patrik Modianonyń ózi de oilanyp-tolǵanǵan. Ol kezinde Marsel Prýstqa uqsas kemeldi qurylymdy jasap shyǵýǵa talpynǵan, biraq munyń bos áýreshilik ekenin erte sezingen. Ol: «Ótken dáýirdegi adamdar úlken shirkeý salǵany sekildi kemeldi týyndyny da jazyp shyǵa alady. Olar oi-sanasy tez shoǵyrlanatyn dáýirde ómir súrgen jandar. Bizdiń dáýirdegi adamdardyń oi-qiialy qyryq temirdiń qylaýy siiaqty, kemeldi emes. Al osy qyryq quraý álem, osy zaman dúniesiniń shyndyǵyna dál úilesedi», - deidi.
Harýki Mýrakami Patrik Modianonyń «qosaǵynda» ketti
[caption id="attachment_8711" align="alignleft" width="449"]
Harýki Mýrakamidiń Nobel syilyǵyn almaýy oǵan qyzyǵatyn oqyrmandardy taǵy da ýaiymǵa batyrdy. Keibir oqyrmannyń oiynsha Harýki Mýrakami jańa, al Patrik Modiano ótken dáýir jazýshysy. Shynaiy salystyrar bolsaq, «bir qazanǵa basy simaityn» eki jazýshynyń da uqsas jerleri bar. Harýki Mýrakamidiń romandary qiialǵa bai, tereń oily, ońai oqylatyndai kóringenimen, mazmunynda kúrdeli máseleler jasyrynǵan. Onyń tili óte jattyq, sezimtal, sóilemderi shashyrańqy emes. Siýjeti kúrdeli oqiǵalardy baiandaýǵa shorqaq bolǵanymen, ulaspaly jazý jáne dál, naqty beineleýleri arqyly oqyrmandy ózine baýraidy. Harýki Mýrakami bul ret nege syilyqtan qaǵyldy? Bul týraly Harýki Mýrakami shyǵarmalaryn qytai tiline aýdaryp júrgen aýdarmashy Lin Chaýhýa: «Mýrakamidiń osy jyly syilyqqa usynǵan «Áielsiz erler» povestinde taǵy da er-áiel arasyndaǵy mahabbatty jáne psihologiialyq qaishylyqtardy jazǵan, synshyldyq sipaty álsiz. Menińshe, saiasatty sóz etý – onyń osal tusy. Jeke adam rýhynyń tereńdigi jáne keńdigi, adam ǵumyryndaǵy aitýǵa qiyn názik bailanystardy beineleý onyń artyqshylyǵy», - deidi.
Harýki Mýrakamidiń jinaqtalǵan shartty belgilerine qaraǵanda, Patrik Modiano shyǵarmashylyǵy aiqyn ári birizdi. Onyń qalamynan týǵan keiipkerler bar qajyr-qairatymen «ózin» izdeidi, osy jaǵy baǵalaýshylardy áserlendirgen mańyzdy sebep bolýy múmkin. «Harýki Mýrakamige uqsas Patrik Modiano da jastyq shaqtyń júrekke salǵan jan jarasyn jazýǵa sheber, zamanaǵa sai, jańa aǵymǵa ainala bastaǵan túsinikterdi jazdy. Mýrakamige uqsamaityny Modiano filosofiiaǵa óte mán beredi. Onyń týyndylarynda adamnyń ótken ýaqytqa degen sharasyzdyǵy, jeke tulǵanyń ózin joǵaltýy únemi sýretteledi. Ómir qunyn ishkerlei qadaǵalaidy, ózimshildikti mineidi. Sondyqtan onyń romandary málim oi tereńdigin jáne «bes kún jalǵannyń» sipattaryn aiqyn kórsetedi.
Mýrakamige uqsamaityny Modiano filosofiiaǵa óte mán beredi. Onyń týyndylarynda adamnyń ótken ýaqytqa degen sharasyzdyǵy, jeke tulǵanyń ózin joǵaltýy únemi sýretteledi. Ómir qunyn ishkerlei qadaǵalaidy, ózimshildikti mineidi. Sondyqtan onyń romandary málim oi tereńdigin jáne «bes kún jalǵannyń» sipattaryn aiqyn kórsetedi.
Jorj Simenon formasy, Sharl Bodler rýhy
[caption id="attachment_8713" align="alignleft" width="374"]
[caption id="attachment_8715" align="alignright" width="364"]
Patrik Modianonyń qaisybir shyǵarmasyn oqysań da, odan aiqyn nemese jasyryn turǵan detektivtik romandar stilin baiqaýǵa bolady. Muny Patrik Modiano da teriske shyǵarmaidy. Ol burynnan detektivtik romandar jazý nietinde bolǵan. Sipaty jaǵynan detektivtik romandarmen onyń romandarynyń taqyryby uqsap ketedi. Mysaly, iz-tozsyz ketý, salaýat máselesi, umytshaqtyq, jumbaq syrly ótken kúnge oralý siiaqtylar. Málim adam nemese oqiǵaǵa qaratylǵan túrlishe qaishylyqty pikirler onyń ustanymdaryna sai keledi. Árine, onyń detektivtik siýjetterine ishki sebep bar. Ol óziniń ótken ómirine qaiyrylyp kóz salǵanda balalyq shaǵyndaǵy natsistermen aralasatyn ákesiniń beinesi, sheshesiniń únemi syrtqa shyǵyp oiyn qoiýy, inisiniń jol apaty sebebinen qyrshynnan qiylýy, t.b oqiǵalar qyzyqty detektivtik romandarǵa uqsap ketetinine senedi. «Ómirimniń málim bóleginde meniń tóńiregimde syrly adamdar men oqiǵalar kóp boldy. Ol shaqta kishkentai bolǵandyqtan kóp nárselerdi surastyryp ketpeitinbiz, barlyǵy tabiǵi siiaqty edi. Ýaqyt qadamyna ilese ótken kúnderdi eske alǵanymda «sol kezde, sirá, biraz nárseler bolypty ǵoi» dep oilanyp qalamyn», - deidi Patrik Modiano. Dál osy sebepti ol detektivtik romandar jazatyn belgiialyq jazýshy Jorj Simenon romandaryn súiip oqidy. Jorj Simenonnyń tili jatyq, uǵynyqty, shyndyqty jazý tásilimen oqiǵanyń syryn ashady. Shyǵarmalaryna psihologiialyq analizdi negiz etip, adam janynyń qarańǵy jaqtaryn ashýǵa qulshynady. Onyń romandary qylmys ótkizýdiń sebep-saldaryn zerttep, qylmystynyń, tipti jábirlenýshiniń jan-dúniesine deiin taldaý jasaidy. Ortanyń keiipkerge jasaityn yqpalyn jazýda málim oi týdyra biletin maitalman. Patrik Modiano kóp jaqtan Jorj Simenonnyń yqpalyna ushyraǵanymen, onyń shyǵarmasyn detektivtik janr retinde oqityn bolsaq, qatty qatelesemiz. Sebebi, oqyrman odan eshqashan jaýap taba almaidy. Shyǵarmanyń sońy da áýelgisindei syrly jumbaq kúiinde qalady. Al munyń oqyrmanǵa áseri tym bólek bolatyny belgili.
Detektivtik romandarǵa qyzyqqanymen, nege sondai roman jazbaitynyn Patrik Modiano: «Detektivtik romandar jazý, bir jaǵynan qaraǵanda, málim dárejedegi realizm, tipti natýralizm deýge de bolady. Turaqty ári ónimdiligi joǵary baiandaý qurylymyn jasap, sony jaqsylap aityp berý degen sóz. Árbir detektivtik romannyń sońynda sózsiz qorytyndy, túsinikteme bolady. Al meniń aitpaq bolǵanym dáp basýǵa kelmeitin, bólek-bólek oqiǵalar jelisi. Shyn máninde meniń jazǵanym dástúrli uǵymdaǵy roman emes, tylsym dúnieni, qiialdy beineleitin roman», - deidi.
Shyndyǵynda Patrik Modianonyń somdaǵan keiipkerlerdi Jorj Simenon úlgisi degennen góri, Sharl Bodlerdiń úlgisi deýge keledi. Onyń kóptegen romandarynyń taqyryby, aitalyq «Qiraǵan kóshe», «Tastandy gúl», «Tún gúli» Sharl Bodlerdiń jańǵyrǵan únin estirtedi. Patrik Modiano óziniń ómir ótkelegi jáne izdenisi, eshkim eliktei almaityn, qaitalai almaityn ádebi stil arqyly Batys mádenietine shýmaq-shýmaq jaǵymdy elegiialar ákeldi. Eýropa oqyrmandary osy elegiia ishinen óziniń jastyq kóktemindegi sulý beinelerdi jáne baqytty kórdi.
Aýdarǵan Qusman QUMAShULY.
