Alaida ótpeli kezeńniń kataklizmderi aimaqtaǵy demokratiiaǵa degen kózqarasty kúrt ózgertti.
Demokratiianyń dogmalarymen betpe-bet kelgen aimaq elderi Batys pen AQSh-tyń qundylyqtaryn qabyldaýǵa ázir bolmady. Qazir. Qazir Orta Aziiadaǵy demokratiianyń aty bolǵanmen, zaty joq.
Aimaqtaǵy sóz bostandyǵy jáne adam quqyǵynyń saqtalýyn súze zerttegen Human Rights Watch (NRW) ókilderi osyndai uiǵarymǵa kelipti.
«Dalanews.kz» qor mamandarynyń adam quqyǵyna qatysty baiandamasyn sholyp shyǵyp, NRW-diń Orta Aziiaǵa qatysty kózqarasyn ortaǵa salýdy jón kórdi.
«Orta Aziia elderiniń kóshbasshylary adam quqyqtarynyń taptalmaýyna basty nazar aýdarýy tiis. Adam quqyǵyn qorǵaý adam kapitalyna kóńil bólýdi bildiredi. 70 mln-nan asa adam turatyn aimaq ekonomikasynyń ósimi adam quqyǵynyń saqtalýymen sabaqtasyp jatyr», – deidi qor ókilderi.
Qordyń Orta Aziia boiynsha jaýapty mamany Hiý Ýiliamsonnyń aitýynsha, aimaq elderi basshylary «tunshyqqan» jurtty býyndyra berýdi doǵaryp, belsendilerdiń janaiqaiyna qulaq túrgeni jón.
«Saiasi qýǵyn-súrgindi toqtatyp, saiasi tutqyndardy bosatý – Orta Aziia úshin demokratiia qundylyqtaryn qabyldaýdyń alǵashqy alǵysharty. Ózbekstan osy turǵyda ózgerip jatyr. Bilikke Mirziiaev kelgeli eldegi adam quqyǵynyń ahýaly jaqsaryp, túzelip keledi.
Bul úrdisten Qyrǵyzstan da qalys qalǵan joq. Atambaevtyń tusynda sóz bostandyǵyn «tusaýlaý» qalypty qubylys edi, bilikke Jánibekov kelgeli táýelsiz BAQ-qa qyrǵidai tietin oqiǵalar sireýde.
Aimaqtaǵy ózge elderde ózgeris joq. Kerisinshe, jyl ótken saiyn adam quqyǵy aiaqqa taptalatyn, sóz bostandyǵy saqtalmaityn nebir soraqy jaǵdaidyń kýási bolýdamyz» deidi ol.
NRW ókilderiniń aitýynsha, aimaqtaǵy adam quqyǵy men sóz bostandyǵynyń ahýalyn jaqsartýda Orta Aziia basshylarynyń erik-jigeri úlken ról oinaidy. Bul rette qor mamandary aimaqtaǵy árbir elge jeke-jeke toqtalypty.
Qazaqstan
Demokratiia úshin bilik synaý qalypty, qajetti úrdis. Munyń túsiný ońai bolǵanman, qabyldaý qiynǵa soǵyp tur.
Aitalyq, Qazaqstanda sóz bostandyǵy joq, mitingterge ruqsat etilmegen. Táýelsiz qaýymdastyqtar saiasatqa qoiyn-qoltyq aralasyp, sailaýǵa qatysa almaidy. Táýelsiz kásipodaqtar joqtyń qasy. 2014 jyly kásipodaqtar týraly zańǵa ózgeris engizilip, olardyń keń tynystaýyna múmkindik beriledi degen Úkimettiń ýádesi sóz júzinde qaldy.
Kásipodaqtardyń eki kóshbasshysy erkindikke shyqqanmen, jalǵan jala jabylǵan bireýi áli de abaqtyda. Maks Boqaevtyń aldaǵy ýaqytta erkindikke shyǵar-shyqpasy belgisiz. Eldegi oppozitsiialyq qozǵalysty sot «ekstremistik» dep saraptap tyiym salǵan, qozǵalys músheleri qýǵyn-súrginge ushyraǵan.
Qyrǵyzstan
Qyrǵyzstandaǵy adam quqynyń ahýalyna quqyqqorǵaýshy Ázimjan Asqarovtyń ústinen qozǵalǵan qylmystyq is pen ádiletsiz úkim qara daq túsirip tur. Asqarov ómir boiǵa bas bostandyǵynan aiyrylǵan.
Qyrǵyzstandaǵy táýelsiz BAQ Qazaqstanǵa qaraǵanda áldeqaida erkin, olardy «tunshyqtyrý» intsidentteri sirek tirkeledi, degenmen áiel quqyǵyn qorǵaý, áieldi zorlyq-zombylyqtan arashalaýǵa kelgende jaǵa ustarar jaǵdaiǵa kýámiz.
Ekstermizmmen kúresýge oqtalǵan bilik asyra siltep jibergenin ańdamai qaldy. Ekstremizmnyń máni men mazmunyn jete túsinbegen kúsh qurylymdary memleket múddesine qaishy keletin málimetterdi saqtaǵan azamattardy tym aýyr jazalady. Olarmen suhbattasyp, qol ushyn sozyp, betin burýdyń ornynan birden-aq abaqtyǵa jóneltip jiberdi.
Tájikstan
Tájikstandaǵy adam quqyǵynyń ahýaly ádettegidei «turaqty». Jyl ótken saiyn sóz bostandyǵynyń tynysy tarylyp, adam quqyǵy aiaqqa taptalǵan jaǵdailar jiilep, oppozitsiianyń aýzy-murny otalyp, júieni jek kóretin saiasi tutqyndar túrmege toǵytylyp jatyr. Bul túrimen Tájikstan kele-kele Soltústik Koreianyń kúiin keshedi.
Dál qazir saiasi belsendiligi úshin qýdalanǵan 150 tutqyn túrmede otyr. Olardyń arasynda advokattar men jýrnalister de bar. Al eldegi ahýalǵa shydamai, jer aýdarǵan saiasi qairatkerlerdiń Tájikstanda qalǵan týys-týǵandary alystaǵy aǵaiyny úshin júieniń azabyn tartýda.
Túrkimenstan
Bul el Tájikstannyń kóshirmesi ispettes, tipti kei kezderi odan da asyp túsýde. Túrkimenstan álemdegi eń jabyq áli eń repressivti elderdiń biri. Byltyr bul el tereń toqyraýǵa ushyrap, jurttyń jeitin azyǵy taqa taýsylǵan deńgeige jetti. Bilik azyq-túlikten tarylǵan turǵyndarǵa kómek qolyn sozǵany bylai tursyn, syrt elge baryp nápaqa tabýǵa da ruqsat etpedi.
Ashhabadtyń ainalasyndaǵy qalanyń keteýin ketirip turǵan úilerdiń birtalaiy talqandalyp, baspanasyz qalǵan qojaiyndaryna ótemaqy tólengen joq. Elde saiasi jáne dini kózqarasyn ashyq aitqan adamdy azap kútip túr. Aqparat ataýly túgeldei biliktiń súzgisinen ótip taralady.
Ózbekstan
Shavkat Mirziiaevtyń el basqarǵanyna úshinshi jylǵa aiaq basty. Osy ýaqytta ol demokratiianyń otyn mazdatqan birqatar mańyzdy reformalar jasap úlgerdi. Kóp jyl kúnniń kózin kórmei abaqtyda otyrǵan saiasi tutqyndar men tanymal jýrnalist bostandyqqa shyqty. Eldegi táýelsiz BAQ-qa birshama erkindik berildi. Maqta óndirisinde zańsyz jumysqa shegilgen bala-shaǵa men muǵalimderdiń máselesi mai shammen qaralyp, Úkimet budan bylai mundaidy boldyrmaýǵa ýáde etti.
Degenmen Ózbekstan áli de avtoritarly degen ataýdan arylǵan joq. Bilik kún qurǵatpai qolǵa alýǵa tiisti kóptegen saiasi reformalar Mirziiavtyń tartpasynda jatyr.
Kúsh qurylymdarynyń biliktegi yqpaly áli de tómendegen joq, saiasi pliýralizm men ádil sailaý týraly aitýǵa áli de erte. Saiasi tutqyndardyń birazy erkindik alǵanman, saiasi qyzmeti úshin qýdalaǵanǵan myńdaǵan adam túrme azabyn tartýda.
P.S. Qordyń Orta Aziia boiynsha jaýapty mamany Hiý Ýiliamson bul oraida: «AQSh pen Batys Orta Aziiaǵa naqty talaptar qoiýy kerek. Ekonomikalyq reforma saiasi reforma júrgizilmei júzege aspaidy. Adam quqyǵy men adam kapitaly tyǵyz bailanysty. Orta Aziia demokratiialyq qundylyqtardy tolyq qabyldaǵan kezde aimaqqa keletin investitsiia búgingiden júzdegen ese artyq bolady» deidi ol.
Liailia Boltaeva
