Alaıda ótpeli kezeńniń kataklızmderi aımaqtaǵy demokratıaǵa degen kózqarasty kúrt ózgertti.
Demokratıanyń dogmalarymen betpe-bet kelgen aımaq elderi Batys pen AQSH-tyń qundylyqtaryn qabyldaýǵa ázir bolmady. Qazir. Qazir Orta Azıadaǵy demokratıanyń aty bolǵanmen, zaty joq.
Aımaqtaǵy sóz bostandyǵy jáne adam quqyǵynyń saqtalýyn súze zerttegen Human Rights Watch (NRW) ókilderi osyndaı uıǵarymǵa kelipti.
«Dalanews.kz» qor mamandarynyń adam quqyǵyna qatysty baıandamasyn sholyp shyǵyp, NRW-diń Orta Azıaǵa qatysty kózqarasyn ortaǵa salýdy jón kórdi.
«Orta Azıa elderiniń kóshbasshylary adam quqyqtarynyń taptalmaýyna basty nazar aýdarýy tıis. Adam quqyǵyn qorǵaý adam kapıtalyna kóńil bólýdi bildiredi. 70 mln-nan asa adam turatyn aımaq ekonomıkasynyń ósimi adam quqyǵynyń saqtalýymen sabaqtasyp jatyr», – deıdi qor ókilderi.
Qordyń Orta Azıa boıynsha jaýapty mamany Hú Ýılámsonnyń aıtýynsha, aımaq elderi basshylary «tunshyqqan» jurtty býyndyra berýdi doǵaryp, belsendilerdiń janaıqaıyna qulaq túrgeni jón.
«Saıası qýǵyn-súrgindi toqtatyp, saıası tutqyndardy bosatý – Orta Azıa úshin demokratıa qundylyqtaryn qabyldaýdyń alǵashqy alǵysharty. Ózbekstan osy turǵyda ózgerip jatyr. Bılikke Mırzıaev kelgeli eldegi adam quqyǵynyń ahýaly jaqsaryp, túzelip keledi.
Bul úrdisten Qyrǵyzstan da qalys qalǵan joq. Atambaevtyń tusynda sóz bostandyǵyn «tusaýlaý» qalypty qubylys edi, bılikke Jánibekov kelgeli táýelsiz BAQ-qa qyrǵıdaı tıetin oqıǵalar sıreýde.
Aımaqtaǵy ózge elderde ózgeris joq. Kerisinshe, jyl ótken saıyn adam quqyǵy aıaqqa taptalatyn, sóz bostandyǵy saqtalmaıtyn nebir soraqy jaǵdaıdyń kýási bolýdamyz» deıdi ol.
NRW ókilderiniń aıtýynsha, aımaqtaǵy adam quqyǵy men sóz bostandyǵynyń ahýalyn jaqsartýda Orta Azıa basshylarynyń erik-jigeri úlken ról oınaıdy. Bul rette qor mamandary aımaqtaǵy árbir elge jeke-jeke toqtalypty.
Qazaqstan
Demokratıa úshin bılik synaý qalypty, qajetti úrdis. Munyń túsiný ońaı bolǵanman, qabyldaý qıynǵa soǵyp tur.
Aıtalyq, Qazaqstanda sóz bostandyǵy joq, mıtıńterge ruqsat etilmegen. Táýelsiz qaýymdastyqtar saıasatqa qoıyn-qoltyq aralasyp, saılaýǵa qatysa almaıdy. Táýelsiz kásipodaqtar joqtyń qasy. 2014 jyly kásipodaqtar týraly zańǵa ózgeris engizilip, olardyń keń tynystaýyna múmkindik beriledi degen Úkimettiń ýádesi sóz júzinde qaldy.
Kásipodaqtardyń eki kóshbasshysy erkindikke shyqqanmen, jalǵan jala jabylǵan bireýi áli de abaqtyda. Maks Boqaevtyń aldaǵy ýaqytta erkindikke shyǵar-shyqpasy belgisiz. Eldegi opozısıalyq qozǵalysty sot «ekstremıstik» dep saraptap tyıym salǵan, qozǵalys músheleri qýǵyn-súrginge ushyraǵan.
Qyrǵyzstan
Qyrǵyzstandaǵy adam quqynyń ahýalyna quqyqqorǵaýshy Ázimjan Asqarovtyń ústinen qozǵalǵan qylmystyq is pen ádiletsiz úkim qara daq túsirip tur. Asqarov ómir boıǵa bas bostandyǵynan aıyrylǵan.
Qyrǵyzstandaǵy táýelsiz BAQ Qazaqstanǵa qaraǵanda áldeqaıda erkin, olardy «tunshyqtyrý» ınsıdentteri sırek tirkeledi, degenmen áıel quqyǵyn qorǵaý, áıeldi zorlyq-zombylyqtan arashalaýǵa kelgende jaǵa ustarar jaǵdaıǵa kýámiz.
Ekstermızmmen kúresýge oqtalǵan bılik asyra siltep jibergenin ańdamaı qaldy. Ekstremızmnyń máni men mazmunyn jete túsinbegen kúsh qurylymdary memleket múddesine qaıshy keletin málimetterdi saqtaǵan azamattardy tym aýyr jazalady. Olarmen suhbattasyp, qol ushyn sozyp, betin burýdyń ornynan birden-aq abaqtyǵa jóneltip jiberdi.
Tájikstan
Tájikstandaǵy adam quqyǵynyń ahýaly ádettegideı «turaqty». Jyl ótken saıyn sóz bostandyǵynyń tynysy tarylyp, adam quqyǵy aıaqqa taptalǵan jaǵdaılar jıilep, opozısıanyń aýzy-murny otalyp, júıeni jek kóretin saıası tutqyndar túrmege toǵytylyp jatyr. Bul túrimen Tájikstan kele-kele Soltústik Koreıanyń kúıin keshedi.
Dál qazir saıası belsendiligi úshin qýdalanǵan 150 tutqyn túrmede otyr. Olardyń arasynda advokattar men jýrnalıser de bar. Al eldegi ahýalǵa shydamaı, jer aýdarǵan saıası qaıratkerlerdiń Tájikstanda qalǵan týys-týǵandary alystaǵy aǵaıyny úshin júıeniń azabyn tartýda.
Túrkimenstan
Bul el Tájikstannyń kóshirmesi ispettes, tipti keı kezderi odan da asyp túsýde. Túrkimenstan álemdegi eń jabyq áli eń repressıvti elderdiń biri. Byltyr bul el tereń toqyraýǵa ushyrap, jurttyń jeıtin azyǵy taqa taýsylǵan deńgeıge jetti. Bılik azyq-túlikten tarylǵan turǵyndarǵa kómek qolyn sozǵany bylaı tursyn, syrt elge baryp nápaqa tabýǵa da ruqsat etpedi.
Ashhabadtyń aınalasyndaǵy qalanyń keteýin ketirip turǵan úılerdiń birtalaıy talqandalyp, baspanasyz qalǵan qojaıyndaryna ótemaqy tólengen joq. Elde saıası jáne dinı kózqarasyn ashyq aıtqan adamdy azap kútip túr. Aqparat ataýly túgeldeı bıliktiń súzgisinen ótip taralady.
Ózbekstan
Shavkat Mırzıaevtyń el basqarǵanyna úshinshi jylǵa aıaq basty. Osy ýaqytta ol demokratıanyń otyn mazdatqan birqatar mańyzdy reformalar jasap úlgerdi. Kóp jyl kúnniń kózin kórmeı abaqtyda otyrǵan saıası tutqyndar men tanymal jýrnalıs bostandyqqa shyqty. Eldegi táýelsiz BAQ-qa birshama erkindik berildi. Maqta óndirisinde zańsyz jumysqa shegilgen bala-shaǵa men muǵalimderdiń máselesi maı shammen qaralyp, Úkimet budan bylaı mundaıdy boldyrmaýǵa ýáde etti.
Degenmen Ózbekstan áli de avtorıtarly degen ataýdan arylǵan joq. Bılik kún qurǵatpaı qolǵa alýǵa tıisti kóptegen saıası reformalar Mırzıavtyń tartpasynda jatyr.
Kúsh qurylymdarynyń bıliktegi yqpaly áli de tómendegen joq, saıası plúralızm men ádil saılaý týraly aıtýǵa áli de erte. Saıası tutqyndardyń birazy erkindik alǵanman, saıası qyzmeti úshin qýdalaǵanǵan myńdaǵan adam túrme azabyn tartýda.
P.S. Qordyń Orta Azıa boıynsha jaýapty mamany Hú Ýılámson bul oraıda: «AQSH pen Batys Orta Azıaǵa naqty talaptar qoıýy kerek. Ekonomıkalyq reforma saıası reforma júrgizilmeı júzege aspaıdy. Adam quqyǵy men adam kapıtaly tyǵyz baılanysty. Orta Azıa demokratıalyq qundylyqtardy tolyq qabyldaǵan kezde aımaqqa keletin ınvestısıa búgingiden júzdegen ese artyq bolady» deıdi ol.
Láılá Boltaeva
