Óz basym Qazaq eline irgeles jatqan Ózbekstannyń qazirgi Álisher Navoi oblysyna qarasty, Tamdybulaq aýdanynda týyp ósken janmyn.
1991 jyldyń 31 tamyz Ózbekstan Respýblikasy óz Táýelsizdigin jariialady. Ózbekstannyń astanasy Tashkent qalasy bylai tursyn, shalǵaidaǵy bizdiń aýyldyń ózinde, ertesinen 1 qyrkúiek kúni 9 synypqa bara jatqanbyz, ákimshiliktiń adamdary V.I. Lenin, Karl Marks, Fridrih Engels degen kóshelerdi aýystyryp jatty.
Bizdiń mekteptiń aty V.I.Lenin edi, Rýov bolyp ózgerdi.
Keshke barlyq telearnalardan Islam Karimov tikelei efirden bylai dedi:
«Budan bylai
biz ulttyq memleket quramyz, sondyqtan kimde-kim ózbek tilinde sóilep, ózbek ultyn jaqsy kóretin bolsa, Otanymyzdyń damýyna óz úlesin qosqysy kelse marhabat.
Al egerde ondai oiy joq bolsa, ázirge shekaramyz ashyq, qalaǵan jaqtaryńyzǵa ketýge bolady. Biraq, keiinirek shekara jabylady ketý qiynǵa soǵady» dedi.
Rasynda da, orystildilerge úilerin satqyzbady, olar bas aýǵan jaqqa ketetini – ketti, qalatyny – qaldy, keibireýleri Shymkent, Taraz jáne Almaty sekildi aýa-raiy uqsas qalalarǵa kóship aldy, bir-eki jyldyń ishinde Ózbekstandaǵy 200-den astam orys mektepteri ózbek mektepterine ainaldy.
1993 jyly latyn árpine kóshirildi.
Ózbek ózin «kópultty elmiz» dep aitpaidy
Memlekette – ózbektendirý mashinasy jedel túrde barlyq salada qarqyndy jumys istei bastady. Is qaǵazdar latyn árpimen basyla bastap edi, alǵashqyda bir-eki ret qarsy shyqqandar boldy, artynsha jumǵan aýzyn ashtyrpady. Qazaqstanda bar ulttar Ózbekstanda da bar.
Biraq,
olar eshqashan «Biz kópultty memleketpiz» dep aitpaidy.
Memleketti qurýshy ult – ózbek ekenin ózge ulttyń ókilderi sanaly túrde túsinedi. Sondyqtan da Ózbekstanda ómir súrgen soń onyń tilin, salt-dástúrin, tarihyn túbegeili bilýge tyrysady, ózbekshe bilmeitin adamdy kóshede kezdestirýdiń ózi – fantastika. «Orys, aǵylshyn, qytai tilderin úirenińder» dep úgittep jatqan bir adamdy kórmeisiń.
Bári, kerisinshe Prezident Islam Karimovtan bastap, etikshige deiin tek ózbekshe sóileidi.
Tipti, Afrikadan kelgen oqýshylar bir-eki jylda ózbekshe sairap ketedi. Qazaqstandaǵydai olarǵa «tilderińdi damyt, salt-dástúrlerińdi umytpańdar» dep jeke-jeke ǵimarat salyp berip jatqan bir ózbekti kóre almaisyń. «Assambleia narodov Ózbekstana» degen sandyraq sózdiń ózi ersi estiledi.
Ózbekstanda memleket qazynasynan tyshqaq laq satyp alatyndai qarjyny jymqyrǵan adamnyń tegin suramai-aq atyp tastaidy. Shetelge qashsa interpoldyń kómegimen jyldar boiy izdep júrip elge ákelip Ózbekstan zańymen sottaidy.
Qazaqstanda memleket biýdjetin millardtap urlap, úi qamaýynda otyrý qalypty jaǵdai, aqshasyn tólese sottalmasa da bolady.
Tolerant – kosmopolit bolýdan qazaqtar álem chempiony. Jaǵympazdyq pen saýdagerlikten ózbekter men uiǵyrlar jolda qaldy. Araq ishý men temeki tartýdan orystardan ozyp ketti. Kóringen kók attyǵa baiǵa shyǵý men kim kóringenniń qyzyn úige alyp kelýden aldyna jan salmady.
Ózbekstanda...
Al Ózbekstanda týǵan halqyn aldaityn qarjy salasyna jatatyn kredit, ipoteka, valiýta aiyrbastaý, lombard degender múldem joq.
Adamdy azdyratyn (abort) jasandy túsik jasaityn emhanalar atymen joq. Túngi klýbtarda geiler men qyztekeler striptiz kórsetý, jynysyn ózgertý, bir jynystylar úilený nemese bala asyrap alý, shetelge bala satý, ata-anasyn qarttar úiine aparyp tastaý, kámelet jasqa tolmaǵan balalardy zorlaý, jumys istetip laqtyryp ketý, adam saýdasy, baiǵa shyqpai jatyp, mektep qabyrǵasynda oqyp júrip bala tabý degen keleńsizdikter ózbekterdiń úsh uiyqtasa túsine kirmegen.
Ata-anasyn qarttar úiine aparyp tastaý, ózbekter úshin ólimmen teń.
Balalar úilerine balalaryn ólse de aparmaidy. Shetelge bala satý kerek deseń, ózbek qatyndar betińdi tyrnap alady. Tek Tashkentte ǵana ózge ult ókilderiniń balalaryn memleket óz qamqorlyǵyna alyp, barlyǵyna ózbek esimderin berip, ózbek tilin úiretip, óskennen soń, áskeri oqýlarǵa emtihansyz qabyldap, adam bolyp ketýine jol ashylǵan.
Dini kózqarasy ata-babalary ustanǵan Hanafi Mashabty pir tutady. Ózbekstan boiynsha 700-den astam meshit bolsa, astanasy Tashkentte ǵana krestiandarǵa arnalǵan biraq shirkeýi bar. Qazaqstanda kim kóringenge shirkeý salyp bere beredi jáne qazaqtan basqanyń bárin qorǵaityn zańdar bar da al, qazaqty qorǵaityn zań joq. Din jolyn ustanýdan qazaqqa qaraǵanda, arab musylman bolmai qaldy.
Ózbekstanda bir jylda úsh mereke ǵana bar.
31 tamyz – Mýstakillik, iaǵni Táýelsizdik merekesine telearnalarda derekti filmder kórsetiledi, bedeldi qoǵam qairatkerleriniń quttyqtaý sózderi aitylady, eńbektegen sábiden eńkeigen qariiaǵa deiin shattanyp qýanady, tek Tashkent qalasynda ot shashý bolady.
21 naýryz – Samarqandtyń kók tasy erigen, kún men túnniń teńesip, Jer-dúnie jańa túsken kelinshektei qulpyryp, tabiǵat-ana qystan qutylyp, kókorai shalǵyn kók maisa shóptiń iisi ańqyp, jan-janýar qaita túlep, iri qara mal shópke toiyp, qustar qaita oralyp, týǵan-týys birin-biri naýryz kójege shaqyryp, (súmalak) qainatyp, máre-sáre bolyp tós qaǵystyryp, renish-nazy bolsa keshirim surasyp, aǵash otyrǵyzyp dúrkiretip toilaidy.
Úshinshi mereke Qurban ait – ár jyly ózgerip turǵandyqtan, úsh kún arnaiy demalys jariialanady. Arnaiy bekitilgen jerlerde ǵana, qurban shalyp, qonaqqa shaqyryp, ótip ketken ata-babalaryna quran baǵyshtaidy.
Al biz she?
2005 jyly 28 jasymda Tashkent qalasynan Astanaǵa qonys aýdardym. Sodan beri Qazaqstandaǵy neshe túrli adam aitsa nanǵysyz qylmystar men toi-merekelerdiń kýási bolyp júrmin.
Qystyń kózi qyraýda, Saryarqanyń sary aiazy men qaqaǵan qarly boranynda túbimiz túrik bolǵanyna qaramastan, túriktektes memleketterden alabóten, múldem basqa sarynda áýendetýge qushtar 31 jeltoqsandy elden erekshe 1 qarashadan bastap Astana vokzalynyń aldyna shyrsha otyrǵyzyp, jalt-jult etkizip kúndiz-túni áshekeilep qoiady, sol Aiaz ata men Aqshaqar 1 aqpanǵa deiin úsh ai boiy tapjylmastan turady. Astana boiynsha ondai shyrsha árbir mekemeniń aldynda turǵyzylady.
Odan tys kóshedegi «S novym godom», «Jańa jylyńyzben» degen jazýlar jańbyrdan keiingi báisheshektei qaptap ketedi.
Osylai bir kúnge bola dańǵaza dańǵyrtpen esi ketip elerip, aýzyna kelgenin lepirip, ólgen ata-babasy tirilip kelgendei qýanyp, ot atyp týlanyp, kók qatyndai doldanyp júrgen álemde qazaqtan basqa birde-bir halyq joq shyǵar, sirá.
Qazaqstan telearnalaryn kórip otyrǵan adam birese oryssha, birese qazaqsha, birese aǵylshynsha, qytaisha, frantsýzsha án tyńdap sońynda eseńgirep qalady, óitkeni qai eldiń telearnasy ekenin túsine almai dal bolasyń... Tańnyń atysynan qara keshke deiin án salady da jatady.
Endi Qazaqstandaǵy toi-merekelerdi tizip kóreiik.
1 qańtar – Jańa Jyl dep toilaidy.
7-13 qańtar – taǵy sol kórinis.
25 qańtar kúni «krestiandarmen birge sup-sýyq sýǵa shomylyp kúnádan arylasyń « degen jalǵan sózge qudaidai senip, jatqan qarakózderdi kórip jylaǵym keledi. Qandai beisharalyq deseńshi.
14 aqpan qaidaǵy Valentin kúni dep sandyraqtaidy, jastar jaǵy bir-birin páterge súirep, zina jasaýǵa asyǵady. Qyzdyń aiaǵy aýyr bolyp qalsa, aldyrtyp tastaýǵa tyrysady nemese sábiler úiine tapsyryp qutylady. Keiin súiip qosylǵan kúieýinen bala kótere almai eki tizesin qushaqtap barmaq tistep júrgen qazaq qyzdar qanshama.
Biyldan bastap Elbasy «1 naýryz – alǵys aitý kúni» dep jariialapty-mys. Kimge kim alǵys aitý kerek ekenin ózderi túsinbeidi.
3 naýryz – keshirý kúni.
8 naýryz – halyqaralyq áiel qyzdar kúni. Prezident Aqordaǵa belsendi qyz-kelinshekterdi shaqyryp olardy bir kúldirip, bir jylatady.
13-14 naýryz – elimizdiń batys óńiri «Amal Kórisý kúnin» atap ótedi.
21-22-23 – naýryz Ulystyń Uly kúni.
1 mamyr – Halyqtar dostyǵy kúni.
7 mamyr – Qazaqstan Respýblikasynyń Otan qorǵaýshylar kúni. Negizi Dariǵa Nazarbaevanyń týǵan kúni.
9 mamyr – Jeńis kúni.
25 mamyr – Sońǵy qońyraý kúni.
31 mamyr – Qýǵyn-cúrgindi eske alý kúni.
1 maýsym – Balalar kúni.
6 shilde – Astananyń hám Elbasymyzdyń týǵan kúni, 1-10 shilde aralyǵynda Astanada ár túrli is-sharalar bolyp ótedi.
30 tamyz – Konstitýtsiia kúni.
1 kyrkúiek – Bilim kúni.
22 kyrkúiek – Tilderdi damytý kúni.
1 qazan – Ustazdar kúni.
1 jeltoqsan – Tuńǵysh Prezident kúni.
Odan qala berdi Qurban ait, orystardyń Posthasy, ár jyly ótetin Astana ekonomikalyq forýmy, Eýraziialyq Mediia forýmy, Dúnie júziniń dinderiniń sammiti, Eýraziia ekonomikalyq odaq jinalysy, EXPO-2017, t.s.s...
Qyp-qyzyl shyǵyn, taýsylmaityn, bitpeitin toi—dýman...
Abaidyń aitqan «mal shashpaǵy» bolyp shyǵa kelmei me? Biz ben sizdiń salyǵymyzdan jinalǵan qairan aqshalar-ai.
Dollardyń turaqsyzdyǵy, jappai jumyssyzdyq, 25 jylda deni saý bir zavod nemese bir fabrika jumys istemeidi, tek shikizatqa táýeldi elge ainalǵanymyzdy bilmei de qaldyq...
Jumamurat ShÁMShI,
tarih ǵylymdarynyń kandidaty
(Abai.kz saitynan yqshamdalyp alyndy)
