Óz basym Qazaq eline irgeles jatqan Ózbekstannyń qazirgi Álisher Navoı oblysyna qarasty, Tamdybulaq aýdanynda týyp ósken janmyn.
1991 jyldyń 31 tamyz Ózbekstan Respýblıkasy óz Táýelsizdigin jarıalady. Ózbekstannyń astanasy Tashkent qalasy bylaı tursyn, shalǵaıdaǵy bizdiń aýyldyń ózinde, ertesinen 1 qyrkúıek kúni 9 synypqa bara jatqanbyz, ákimshiliktiń adamdary V.I. Lenın, Karl Marks, Frıdrıh Engels degen kóshelerdi aýystyryp jatty.
Bizdiń mekteptiń aty V.I.Lenın edi, Rýov bolyp ózgerdi.
Keshke barlyq telearnalardan Islam Karımov tikeleı efırden bylaı dedi:
«Budan bylaı
biz ulttyq memleket quramyz, sondyqtan kimde-kim ózbek tilinde sóılep, ózbek ultyn jaqsy kóretin bolsa, Otanymyzdyń damýyna óz úlesin qosqysy kelse marhabat.
Al egerde ondaı oıy joq bolsa, ázirge shekaramyz ashyq, qalaǵan jaqtaryńyzǵa ketýge bolady. Biraq, keıinirek shekara jabylady ketý qıynǵa soǵady» dedi.
Rasynda da, orystildilerge úılerin satqyzbady, olar bas aýǵan jaqqa ketetini – ketti, qalatyny – qaldy, keıbireýleri Shymkent, Taraz jáne Almaty sekildi aýa-raıy uqsas qalalarǵa kóship aldy, bir-eki jyldyń ishinde Ózbekstandaǵy 200-den astam orys mektepteri ózbek mektepterine aınaldy.
1993 jyly latyn árpine kóshirildi.
Ózbek ózin «kópultty elmiz» dep aıtpaıdy
Memlekette – ózbektendirý mashınasy jedel túrde barlyq salada qarqyndy jumys isteı bastady. İs qaǵazdar latyn árpimen basyla bastap edi, alǵashqyda bir-eki ret qarsy shyqqandar boldy, artynsha jumǵan aýzyn ashtyrpady. Qazaqstanda bar ulttar Ózbekstanda da bar.
Biraq,
olar eshqashan «Biz kópultty memleketpiz» dep aıtpaıdy.
Memleketti qurýshy ult – ózbek ekenin ózge ulttyń ókilderi sanaly túrde túsinedi. Sondyqtan da Ózbekstanda ómir súrgen soń onyń tilin, salt-dástúrin, tarıhyn túbegeıli bilýge tyrysady, ózbekshe bilmeıtin adamdy kóshede kezdestirýdiń ózi – fantasıka. «Orys, aǵylshyn, qytaı tilderin úırenińder» dep úgittep jatqan bir adamdy kórmeısiń.
Bári, kerisinshe Prezıdent Islam Karımovtan bastap, etikshige deıin tek ózbekshe sóıleıdi.
Tipti, Afrıkadan kelgen oqýshylar bir-eki jylda ózbekshe saırap ketedi. Qazaqstandaǵydaı olarǵa «tilderińdi damyt, salt-dástúrlerińdi umytpańdar» dep jeke-jeke ǵımarat salyp berip jatqan bir ózbekti kóre almaısyń. «Assambleıa narodov Ózbekstana» degen sandyraq sózdiń ózi ersi estiledi.
Ózbekstanda memleket qazynasynan tyshqaq laq satyp alatyndaı qarjyny jymqyrǵan adamnyń tegin suramaı-aq atyp tastaıdy. Shetelge qashsa ınterpoldyń kómegimen jyldar boıy izdep júrip elge ákelip Ózbekstan zańymen sottaıdy.
Qazaqstanda memleket búdjetin mıllardtap urlap, úı qamaýynda otyrý qalypty jaǵdaı, aqshasyn tólese sottalmasa da bolady.
Tolerant – kosmopolıt bolýdan qazaqtar álem chempıony. Jaǵympazdyq pen saýdagerlikten ózbekter men uıǵyrlar jolda qaldy. Araq ishý men temeki tartýdan orystardan ozyp ketti. Kóringen kók attyǵa baıǵa shyǵý men kim kóringenniń qyzyn úıge alyp kelýden aldyna jan salmady.
Ózbekstanda...
Al Ózbekstanda týǵan halqyn aldaıtyn qarjy salasyna jatatyn kredıt, ıpoteka, valúta aıyrbastaý, lombard degender múldem joq.
Adamdy azdyratyn (abort) jasandy túsik jasaıtyn emhanalar atymen joq. Túngi klýbtarda geıler men qyztekeler strıptız kórsetý, jynysyn ózgertý, bir jynystylar úılený nemese bala asyrap alý, shetelge bala satý, ata-anasyn qarttar úıine aparyp tastaý, kámelet jasqa tolmaǵan balalardy zorlaý, jumys istetip laqtyryp ketý, adam saýdasy, baıǵa shyqpaı jatyp, mektep qabyrǵasynda oqyp júrip bala tabý degen keleńsizdikter ózbekterdiń úsh uıyqtasa túsine kirmegen.
Ata-anasyn qarttar úıine aparyp tastaý, ózbekter úshin ólimmen teń.
Balalar úılerine balalaryn ólse de aparmaıdy. Shetelge bala satý kerek deseń, ózbek qatyndar betińdi tyrnap alady. Tek Tashkentte ǵana ózge ult ókilderiniń balalaryn memleket óz qamqorlyǵyna alyp, barlyǵyna ózbek esimderin berip, ózbek tilin úıretip, óskennen soń, áskerı oqýlarǵa emtıhansyz qabyldap, adam bolyp ketýine jol ashylǵan.
Dinı kózqarasy ata-babalary ustanǵan Hanafı Mashabty pir tutady. Ózbekstan boıynsha 700-den astam meshit bolsa, astanasy Tashkentte ǵana kresándarǵa arnalǵan biraq shirkeýi bar. Qazaqstanda kim kóringenge shirkeý salyp bere beredi jáne qazaqtan basqanyń bárin qorǵaıtyn zańdar bar da al, qazaqty qorǵaıtyn zań joq. Din jolyn ustanýdan qazaqqa qaraǵanda, arab musylman bolmaı qaldy.
Ózbekstanda bir jylda úsh mereke ǵana bar.
31 tamyz – Mýstakıllık, ıaǵnı Táýelsizdik merekesine telearnalarda derekti fılmder kórsetiledi, bedeldi qoǵam qaıratkerleriniń quttyqtaý sózderi aıtylady, eńbektegen sábıden eńkeıgen qarıaǵa deıin shattanyp qýanady, tek Tashkent qalasynda ot shashý bolady.
21 naýryz – Samarqandtyń kók tasy erigen, kún men túnniń teńesip, Jer-dúnıe jańa túsken kelinshekteı qulpyryp, tabıǵat-ana qystan qutylyp, kókoraı shalǵyn kók maısa shóptiń ıisi ańqyp, jan-janýar qaıta túlep, iri qara mal shópke toıyp, qustar qaıta oralyp, týǵan-týys birin-biri naýryz kójege shaqyryp, (súmalak) qaınatyp, máre-sáre bolyp tós qaǵystyryp, renish-nazy bolsa keshirim surasyp, aǵash otyrǵyzyp dúrkiretip toılaıdy.
Úshinshi mereke Qurban aıt – ár jyly ózgerip turǵandyqtan, úsh kún arnaıy demalys jarıalanady. Arnaıy bekitilgen jerlerde ǵana, qurban shalyp, qonaqqa shaqyryp, ótip ketken ata-babalaryna quran baǵyshtaıdy.
Al biz she?
2005 jyly 28 jasymda Tashkent qalasynan Astanaǵa qonys aýdardym. Sodan beri Qazaqstandaǵy neshe túrli adam aıtsa nanǵysyz qylmystar men toı-merekelerdiń kýási bolyp júrmin.
Qystyń kózi qyraýda, Saryarqanyń sary aıazy men qaqaǵan qarly boranynda túbimiz túrik bolǵanyna qaramastan, túriktektes memleketterden alabóten, múldem basqa sarynda áýendetýge qushtar 31 jeltoqsandy elden erekshe 1 qarashadan bastap Astana vokzalynyń aldyna shyrsha otyrǵyzyp, jalt-jult etkizip kúndiz-túni áshekeılep qoıady, sol Aıaz ata men Aqshaqar 1 aqpanǵa deıin úsh aı boıy tapjylmastan turady. Astana boıynsha ondaı shyrsha árbir mekemeniń aldynda turǵyzylady.
Odan tys kóshedegi «S novym godom», «Jańa jylyńyzben» degen jazýlar jańbyrdan keıingi báısheshekteı qaptap ketedi.
Osylaı bir kúnge bola dańǵaza dańǵyrtpen esi ketip elerip, aýzyna kelgenin lepirip, ólgen ata-babasy tirilip kelgendeı qýanyp, ot atyp týlanyp, kók qatyndaı doldanyp júrgen álemde qazaqtan basqa birde-bir halyq joq shyǵar, sirá.
Qazaqstan telearnalaryn kórip otyrǵan adam birese oryssha, birese qazaqsha, birese aǵylshynsha, qytaısha, fransýzsha án tyńdap sońynda eseńgirep qalady, óıtkeni qaı eldiń telearnasy ekenin túsine almaı dal bolasyń... Tańnyń atysynan qara keshke deıin án salady da jatady.
Endi Qazaqstandaǵy toı-merekelerdi tizip kóreıik.
1 qańtar – Jańa Jyl dep toılaıdy.
7-13 qańtar – taǵy sol kórinis.
25 qańtar kúni «kresándarmen birge sup-sýyq sýǵa shomylyp kúnádan arylasyń « degen jalǵan sózge qudaıdaı senip, jatqan qarakózderdi kórip jylaǵym keledi. Qandaı beısharalyq deseńshi.
14 aqpan qaıdaǵy Valentın kúni dep sandyraqtaıdy, jastar jaǵy bir-birin páterge súırep, zına jasaýǵa asyǵady. Qyzdyń aıaǵy aýyr bolyp qalsa, aldyrtyp tastaýǵa tyrysady nemese sábıler úıine tapsyryp qutylady. Keıin súıip qosylǵan kúıeýinen bala kótere almaı eki tizesin qushaqtap barmaq tistep júrgen qazaq qyzdar qanshama.
Bıyldan bastap Elbasy «1 naýryz – alǵys aıtý kúni» dep jarıalapty-mys. Kimge kim alǵys aıtý kerek ekenin ózderi túsinbeıdi.
3 naýryz – keshirý kúni.
8 naýryz – halyqaralyq áıel qyzdar kúni. Prezıdent Aqordaǵa belsendi qyz-kelinshekterdi shaqyryp olardy bir kúldirip, bir jylatady.
13-14 naýryz – elimizdiń batys óńiri «Amal Kórisý kúnin» atap ótedi.
21-22-23 – naýryz Ulystyń Uly kúni.
1 mamyr – Halyqtar dostyǵy kúni.
7 mamyr – Qazaqstan Respýblıkasynyń Otan qorǵaýshylar kúni. Negizi Darıǵa Nazarbaevanyń týǵan kúni.
9 mamyr – Jeńis kúni.
25 mamyr – Sońǵy qońyraý kúni.
31 mamyr – Qýǵyn-cúrgindi eske alý kúni.
1 maýsym – Balalar kúni.
6 shilde – Astananyń hám Elbasymyzdyń týǵan kúni, 1-10 shilde aralyǵynda Astanada ár túrli is-sharalar bolyp ótedi.
30 tamyz – Konstıtýsıa kúni.
1 kyrkúıek – Bilim kúni.
22 kyrkúıek – Tilderdi damytý kúni.
1 qazan – Ustazdar kúni.
1 jeltoqsan – Tuńǵysh Prezıdent kúni.
Odan qala berdi Qurban aıt, orystardyń Posthasy, ár jyly ótetin Astana ekonomıkalyq forýmy, Eýrazıalyq Medıa forýmy, Dúnıe júziniń dinderiniń samıti, Eýrazıa ekonomıkalyq odaq jınalysy, EXPO-2017, t.s.s...
Qyp-qyzyl shyǵyn, taýsylmaıtyn, bitpeıtin toı—dýman...
Abaıdyń aıtqan «mal shashpaǵy» bolyp shyǵa kelmeı me? Biz ben sizdiń salyǵymyzdan jınalǵan qaıran aqshalar-aı.
Dollardyń turaqsyzdyǵy, jappaı jumyssyzdyq, 25 jylda deni saý bir zavod nemese bir fabrıka jumys istemeıdi, tek shıkizatqa táýeldi elge aınalǵanymyzdy bilmeı de qaldyq...
Jumamurat SHÁMSHİ,
tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty
(Abai.kz saıtynan yqshamdalyp alyndy)
