Osy oraida "Áziret Sultan" memlekettik tarihi-mádeni qoryq-mýzeiiniń uiymdastyrýymen belgili qoǵam qairatkerin eske alý jiyny ótti. Sharaǵa ult janashyry Ózbekáli Jánibekovtiń nusqaýymen Taiqazandy Túrkistanǵa qaitarý jolynda aianbai eńbek etken "ÁziretSultan" memlekettik tarihi-mádeni qoryq-mýzeiiniń burynǵy direktory, qazirgi ardager, Túrkistan qalasynyń Qurmetti azamaty Nurmahan Nazarov, qoǵam qairatkeriniń qaryndasy Aiǵanym Serim, qoǵam qairatkeriniń ómiri men qoǵamdyq qyzmetin zertteýshi ǵalym, filologiia ǵylymdarynyń kandidaty Adyrbekova Baian Sadyqqyzy, HQTÝ «Tarih» kafedrasynyńdotsenti Tursyn Hazretáli jáne tarihshy-ǵalymdar men mýzei qyzmetkerleri qatysyp, estelikterimen bólisti.
Al, Taiqazannyń elge oralýyna kóp eńbek sińirgen Túrkistan qalasynyń Qurmetti azamaty Nurmahan Nazarov ózge elde turǵan Túrkistannyń jádigerin elge qalaida qaitarý jolynda baryn salǵan Ózbekáli Jánibekovtiń óz ustanymy men bolashaǵyna degen kózqarasynyń beriktigine toqtaldy.
– Ózekeń tarihi-mádeni muralardy saqtaý, mýzeilendirý jáne ainalasyn kóriktendirip, abattandyrýmen birge ony paidalaný barysynda barlyq muranyń rýhani tárbielik mánine, tarihi mańyzyna kóńil aýdaryp otyratyn jan bolatyn. Birde mýzei jumysyn jandandyrý baǵytynda jasaǵan jumysymyzǵa kóńili tolmaǵan keiip tanytty. Tym ashýly. Sóz astarynan uǵyndyrdy. Meńzegeni-Taiqazandy qaitaryp alý. Jumysymyzdyń basty maǵynasy, urpaq úshin mańyzy – sol quny murada ekenin bilsek te munda alýǵa jol tabý áste qiyn. Bul másele Ózaǵamdy tereń oilandyrǵany baiqaldy. Aqyr túbinde tikelei ózi uiytqy bolýymen-bul qýanyshqa qol jetkizýimizge jol ashyp berdi, – deidi ardager mýzei basshysy Nurmahan Nazarov.
– Ózbekáli aǵa jaiynda aitylar tarihi áńgimeler taýsylmaq emes. Onyń artynda qazaq halqynyń qundylyqtaryn saqtap qalý jolynda sairaǵan izder jatyr. «Áziret Sultan» qoryq-mýzeiiniń qorjyny búgin taǵy da qundy muralarmen tolyqty. Tarih tulǵasyna tán tól dúnieleriniń bir bóligin Aiǵanym apa da ákelip tabystap otyr. Is-sharamyz alddaǵy ýaqytta da jalǵasyn tabady. Mýzei isi jolynda eńbegi orasan qoǵam qairatkeri biz úshin ańyz, maqtanysh bolyp qala bermek, – dep keleli oilar men tyń derekterge toly erekshe jiynǵa qatysqan qonaqtarǵa izgi lebizin bildirgen «Áziret Sultan» memlekettik tarihi-mádeni qoryq-mýzeiiniń basshysy Nurbolat Ahmetjanov arnaiy syi-siiapattar tabystap, Ózbekáli Jánibekovtiń qaryndasy Aiǵanym Serimniń iyǵyna ulttyq oiý-órnektermen kómkerilgen komzol jáne aq oramal japty.
Ózbekáli Jánibekov 1931 jyly 28 tamyzda Ońtústik Qazaqstan oblysy, Otyrar aýdany, Saryqamys aýylynda qarapaiym januiada dúniege kelip, eńbekqorlyǵy men izdenimpazdyǵy nátijesinde joǵary bilim alǵan. Eńbek jolyndaǵy qyzmetin shákirt tárbieleýden bastap, boiyndaǵy týma talantynyń arqasynda saiasi qyzmette aýdandyq komsomol komitetinen Qazaqstan Kompartiiasynyń Ortalyq Komitetiniń Hatshysyna deiingi qyzmetterdi atqarǵan. Ó.Jánibekovtiń ómir jolynda qyzmet babymen Qazaqstannyń qai óńirine barsa da el basqarýdaǵy erekshe qasietteri, halqymyzdyń qazynasy-ulttyq óner, salt-dástúrdi dáripteýdegi ónegeli isteri ushan-teńiz. Sondyqtan da halqymyzdyń birtýar uly Ó.Jánibekovti týǵan jeri, tek ońtústik óńiri ǵana emes barsha qazaq maqtan tutady.
Tórtkúl dúniege aty málim, túrki jurtynyń ortaq shańyraǵy - Qoja Ahmet Iasaýi kesenesindegi Taiqazannyń Sankt-Peterbýrgtiń Ermitaj mýzeiinen 54 jyldan soń elge oralǵanyna deiin qanshama tar jol taiǵaq keshýdi bastan ótkergeni belgili.
Qoja Ahmet Iasaýi kesenesin mýzei etip qurýda, Taiqazandy elge qaitaryp, qaita ornyna ornyqtyrýda sol kezde mádeniet salasynda qyzmet atqarǵanÓzbákáli Jánibekovtiń sińirgen eńbegi orasan.
Qazirgi tańda «Áziret Sultan» memlekettik tarihi-mádeni qoryq-murajaiynyń qorynda Jánibekov esimimen bailanysty birshama jádigerler bar. Ol 1978 jyldan bastap qoryq-murajai qoryna ótkizgen Qabirjapqysh, Qońyrat kilem, Shuǵyla kilem, bólme jihazy (Asadalǵa uqsas jasalǵan), kesene tarihy men osy óńirdiń turmys-tirshiligine, jaǵrafiiasyna qabysatyn taǵy da basqa jádigerlerdi Almaty qalasyndaǵy Ortalyq memlekettik murajaiynan aldyryp, qoryq-murajai qoryna tabystaǵan. Sońǵy jyldary kóz maiyn sarqyp «Altynai», «Adyrna» folklorlyq ansambl qyzmetkerlerine ulttyq naqyshta tiktirgen kóilegi, nemeresi Ázelge Ulystyń Uly kúni - Naýryz merekesine orai tiktirgen qazaqy kóilegi (1989 jyl), sondai-aq tutynǵan zattary da jinaqtala bastady.
Artyna mol mura qaldyrǵan dara tulǵanyń qazaq halqyna sińirgen eńbegi ólsheýsiz. Onyń qalamynan týǵan eńbekterinde «Eho», «Jolairyqta», «Ejelgi Otyrar», «Ýaqyt kerýeni», «Qazaq kiimi», «Taǵdyr taǵylymy» syndy baǵa jetpes muralarynyń orny erekshe.
Belgili qoǵam qairatkeri Ózbekáli Jánibekovtiń týǵan kúnine orai uiymdastyrylǵan eske alý jiynynan soń "Áziret Sultan" memlekettik tarihi-mádeni qoryq-mýzeiiniń direktory Ahmetjanov Nurbolat Qadyruly bastaǵan sharaǵa qatysýshylar Otyrar aýdanyndaǵy kesenesine baryp quran baǵyshtady.
