Osy oraıda "Áziret Sultan" memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń uıymdastyrýymen belgili qoǵam qaıratkerin eske alý jıyny ótti. Sharaǵa ult janashyry Ózbekáli Jánibekovtiń nusqaýymen Taıqazandy Túrkistanǵa qaıtarý jolynda aıanbaı eńbek etken "ÁziretSultan" memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń burynǵy dırektory, qazirgi ardager, Túrkistan qalasynyń Qurmetti azamaty Nurmahan Nazarov, qoǵam qaıratkeriniń qaryndasy Aıǵanym Serim, qoǵam qaıratkeriniń ómiri men qoǵamdyq qyzmetin zertteýshi ǵalym, fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty Adyrbekova Baıan Sadyqqyzy, HQTÝ «Tarıh» kafedrasynyńdosenti Tursyn Hazretáli jáne tarıhshy-ǵalymdar men mýzeı qyzmetkerleri qatysyp, estelikterimen bólisti.
– Óz aǵam óte erekshe jan bolǵan. Ol tek týǵan-týystyń ǵana emes barsha qazaqtyń aǵasyna aınaldy. Júzge, rýǵa bólingendi jany qalamaıtyn. Qazaqtyń salt-dástúrlerine de óte baıyppyn qaraıtyn. Jeńgem de aǵamnyń osyndaı qasıetterin tolyqtyrýǵa laıyqty jan boldy. Qazany ottan túspeýshi edi. Qazaqtyń qanshama jaqsy-jaısańdary aǵamnyń shańyraǵyndaǵy berekeli dastarhannan dám tatty. Ózim jastaıymnan aǵama erkelep óstim. 5 jyl qolynda turyp, tárbıesin aldym. Qyzmeti men otbasyna birdeı kóńil bóletin adaldyǵy, aǵalyq aqyldary áli de kóz aldymda turady, – deıdi qoǵam qaıratkeri Ózbekáli Jánibekovtiń qaryndasy Aıǵanym Serim.
Al, Taıqazannyń elge oralýyna kóp eńbek sińirgen Túrkistan qalasynyń Qurmetti azamaty Nurmahan Nazarov ózge elde turǵan Túrkistannyń jádigerin elge qalaıda qaıtarý jolynda baryn salǵan Ózbekáli Jánibekovtiń óz ustanymy men bolashaǵyna degen kózqarasynyń beriktigine toqtaldy.
– Ózekeń tarıhı-mádenı muralardy saqtaý, mýzeılendirý jáne aınalasyn kóriktendirip, abattandyrýmen birge ony paıdalaný barysynda barlyq muranyń rýhanı tárbıelik mánine, tarıhı mańyzyna kóńil aýdaryp otyratyn jan bolatyn. Birde mýzeı jumysyn jandandyrý baǵytynda jasaǵan jumysymyzǵa kóńili tolmaǵan keıip tanytty. Tym ashýly. Sóz astarynan uǵyndyrdy. Meńzegeni-Taıqazandy qaıtaryp alý. Jumysymyzdyń basty maǵynasy, urpaq úshin mańyzy – sol quny murada ekenin bilsek te munda alýǵa jol tabý áste qıyn. Bul másele Ózaǵamdy tereń oılandyrǵany baıqaldy. Aqyr túbinde tikeleı ózi uıytqy bolýymen-bul qýanyshqa qol jetkizýimizge jol ashyp berdi, – deıdi ardager mýzeı basshysy Nurmahan Nazarov.
– Ózbekáli aǵa jaıynda aıtylar tarıhı áńgimeler taýsylmaq emes. Onyń artynda qazaq halqynyń qundylyqtaryn saqtap qalý jolynda saıraǵan izder jatyr. «Áziret Sultan» qoryq-mýzeıiniń qorjyny búgin taǵy da qundy muralarmen tolyqty. Tarıh tulǵasyna tán tól dúnıeleriniń bir bóligin Aıǵanym apa da ákelip tabystap otyr. İs-sharamyz alddaǵy ýaqytta da jalǵasyn tabady. Mýzeı isi jolynda eńbegi orasan qoǵam qaıratkeri biz úshin ańyz, maqtanysh bolyp qala bermek, – dep keleli oılar men tyń derekterge toly erekshe jıynǵa qatysqan qonaqtarǵa izgi lebizin bildirgen «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń basshysy Nurbolat Ahmetjanov arnaıy syı-sıapattar tabystap, Ózbekáli Jánibekovtiń qaryndasy Aıǵanym Serimniń ıyǵyna ulttyq oıý-órnektermen kómkerilgen komzol jáne aq oramal japty.
HQTÝ «Tarıh» kafedrasynyń dosenti Tursyn Hazretáli de Qazaqstandaǵy mýzeılerdiń basym bóliginde Ózbekáli Jánibekovtiń altyn izderi jatqandyǵyn aıtty. Rýhanı jańǵyrýda sol kezeńnen bastaǵan ult qaıratkeri ulttyq kıim, dástúrmen qatar óner jáne muralar jolyn saqtaýda aıryqsha eńbek etkendigin tarıhı derekterge súıene otyryp jetkizdi.
Ózbekáli Jánibekov 1931 jyly 28 tamyzda Ońtústik Qazaqstan oblysy, Otyrar aýdany, Saryqamys aýylynda qarapaıym januıada dúnıege kelip, eńbekqorlyǵy men izdenimpazdyǵy nátıjesinde joǵary bilim alǵan. Eńbek jolyndaǵy qyzmetin shákirt tárbıeleýden bastap, boıyndaǵy týma talantynyń arqasynda saıası qyzmette aýdandyq komsomol komıtetinen Qazaqstan Kompartıasynyń Ortalyq Komıtetiniń Hatshysyna deıingi qyzmetterdi atqarǵan. Ó.Jánibekovtiń ómir jolynda qyzmet babymen Qazaqstannyń qaı óńirine barsa da el basqarýdaǵy erekshe qasıetteri, halqymyzdyń qazynasy-ulttyq óner, salt-dástúrdi dáripteýdegi ónegeli isteri ushan-teńiz. Sondyqtan da halqymyzdyń birtýar uly Ó.Jánibekovti týǵan jeri, tek ońtústik óńiri ǵana emes barsha qazaq maqtan tutady.
Tórtkúl dúnıege aty málim, túrki jurtynyń ortaq shańyraǵy - Qoja Ahmet Iasaýı kesenesindegi Taıqazannyń Sankt-Peterbýrgtiń Ermıtaj mýzeıinen 54 jyldan soń elge oralǵanyna deıin qanshama tar jol taıǵaq keshýdi bastan ótkergeni belgili.
Qoja Ahmet Iasaýı kesenesin mýzeı etip qurýda, Taıqazandy elge qaıtaryp, qaıta ornyna ornyqtyrýda sol kezde mádenıet salasynda qyzmet atqarǵanÓzbákáli Jánibekovtiń sińirgen eńbegi orasan.
Qazirgi tańda «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-murajaıynyń qorynda Jánibekov esimimen baılanysty birshama jádigerler bar. Ol 1978 jyldan bastap qoryq-murajaı qoryna ótkizgen Qabirjapqysh, Qońyrat kilem, Shuǵyla kilem, bólme jıhazy (Asadalǵa uqsas jasalǵan), kesene tarıhy men osy óńirdiń turmys-tirshiligine, jaǵrafıasyna qabysatyn taǵy da basqa jádigerlerdi Almaty qalasyndaǵy Ortalyq memlekettik murajaıynan aldyryp, qoryq-murajaı qoryna tabystaǵan. Sońǵy jyldary kóz maıyn sarqyp «Altynaı», «Adyrna» fólklorlyq ansámbl qyzmetkerlerine ulttyq naqyshta tiktirgen kóılegi, nemeresi Ázelge Ulystyń Uly kúni - Naýryz merekesine oraı tiktirgen qazaqy kóılegi (1989 jyl), sondaı-aq tutynǵan zattary da jınaqtala bastady.
Artyna mol mura qaldyrǵan dara tulǵanyń qazaq halqyna sińirgen eńbegi ólsheýsiz. Onyń qalamynan týǵan eńbekterinde «Eho», «Jolaıryqta», «Ejelgi Otyrar», «Ýaqyt kerýeni», «Qazaq kıimi», «Taǵdyr taǵylymy» syndy baǵa jetpes muralarynyń orny erekshe.
Belgili qoǵam qaıratkeri Ózbekáli Jánibekovtiń týǵan kúnine oraı uıymdastyrylǵan eske alý jıynynan soń "Áziret Sultan" memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Ahmetjanov Nurbolat Qadyruly bastaǵan sharaǵa qatysýshylar Otyrar aýdanyndaǵy kesenesine baryp quran baǵyshtady.
