Biz, bárimiz de bala boldyq, sol bir alańsyz dáýrendi bastan ótkerdik, al balalardyń boiyna týǵanynan durys kózqarastar men ulttyq nanymdardy sińirý, olardy týǵan tarihymen, tegimen tanystyrý, patriottyq rýhty sińirýge múmkindik berý óte mańyzdy. Óitkeni, Prezidentimiz aitqandai, «Otanǵa degen súiispenshilik otbasy oshaǵyna degen súiispenshilikten bastalady, al týǵan shańyraqtan alǵan tárbie – barsha halqymyzdyń salaýatty, tabysty bolashaǵynyń kepili».
Táýelsizdik jyldaryndaǵy memlekettiń bul máseledegi dáiekti saiasaty óziniń tiimdiligin kórsetip-aq jatyr.
QR Prezidentiniń janyndaǵy Áielder isteri jáne otbasylyq-demografiialyq saiasat jónindegi ulttyq komissiia da otbasy institýtyn nyǵaitýda jáne otbasy qundylyqtaryn nasihattaýda mańyzdy ról atqaryp keledi. Ulttyq komissiia Memleket basshysynyń az qamtylǵan otbasylardy qoldaýǵa, ana men balany, reprodýktivti densaýlyqty nyǵaitýǵa, otbasy salasyndaǵy zańnamalyq bazany jetildirýge jáne áielderdiń quqyqtaryn qorǵaýǵa baǵyttalǵan kóptegen bastamalary retimen júzege asyp, muqym ultty alǵa jyljytýda.
El ómirindegi aitýly oqiǵalardyń biri qyrkúiek aiynyń ekinshi jeksenbisinde atalyp ótetin Otbasy kúnin merekeleý jáne otbasylyq qundylyqtardy tárbieleý jáne otbasyn jaqsartý maqsatynda jyl saiynǵy «Mereili otbasy» ulttyq baiqaýynyń ótkizilýi boldy. Osy shara barysynda neke jáne otbasy jaǵdaiy da airyqsha nazarǵa alynady. Osy is-sharanyń arqasynda elimizdiń eń laiyqty otbasylaryna saltanatty jaǵdaida qurmet kórsetilýde.
Bul keń baitaq Otanymyzdyń túkpir-túkpirinde turatyn, shańyraq baqytynyń qaitalanbas tájiribesine ie bolǵan ártúrli jastaǵy, etnikalyq ortadaǵy, kásiptegi adamdardyń esimderin kópshilikke tanytady, úlgi alýǵa septesedi. Degenmen, ár laýreattyń óz tarihy bar, ol degenińiz qaitalanbas áýen siiaqty estiletinine qaramastan, biriktirýshi motiv ispetti. Olar óz balalaryna, nemerelerine jáne ainalasyna ulttyq negizge saiatyn qundylyqtar men tárbieniń durys júiesin sińiredi.
Memlekettik otbasylyq-demografiialyq saiasatty qoldaýda azamattyq qoǵamnyń túrli institýttaryna úlken kóńil bólinetinin atap ótken jón. Búgingi tańda Qazaqstanda memlekettik-jekemenshik áriptestik negizinde jas otbasylarǵa, jalǵyzbasty analarǵa, balalarǵa, qarttarǵa jan-jaqty kómek kórsetý máselelerimen ainalysatyn kóptegen qoǵamdyq uiymdar bar. Olardyń qatarynda zamanaýi úrdister men aldyńǵy býynnyń jinaqtaǵan tájiribesin biriktiretin «Otbasym» ulttyq qundylyqtar ortalyǵy jumys isteidi. Óitkeni, ulttyń genetikalyq kodyn alyp júretin jalǵyz dúnie – otbasy.
Urpaqtar sabaqtastyǵy máselesine tereń nazar aýdaratyn bul ortalyq jastyq jiger men ǵasyrlar boiy jinaqtalǵan danalyqty biriktirýge kúsh salady. Osy eki baǵytty damyta otyryp, qazaqy bolmys, baiyrǵy bilim qoimasyn joimai, el tarihyndaǵy jańa beleske óte úilesimdi qadam basqandyǵyn aiqyn kórsetetin kóptegen jobalardy ázirlep, júzege asyryp jatyr. Jas urpaqty qoldaý jáne múmkindikterdiń jańa kókjiekterine baǵyttaý sharalary da kóńil kónshitedi
Ortalyq 2014 jyldyń aqpan aiynda Táýelsizdik saraiynda Astana jurtshylyǵyna tanystyryldy. Qoǵamdyq birlestik kóptegen áleýmettik mańyzy bar jobalardy júzege asyrdy, onyń birinshisi ulttyq dástúrdi pash etý jáne otandyq kiim dizainerlerin tanymal etý sharalary boldy. Odan keiingi basqa da jobalar: qazaq taǵamdarynyń umytylyp bara jatqan retsepterin jańǵyrtý, ulttyq oiyndardy ótkizý, halyqaralyq is-sharalar men dóńgelek ústelderge, kórmelerge qatysý, «Biz nekeni saqtaý úshin!» erikti koalitsiiasy bastapqy múdde turǵysynan shyǵa bildi desek, qatelespeimiz.
Ortalyq jumysynyń biri – kitap pen ádebiet arqyly otbasylyq qundylyqtardy nasihattaý. Ótken jyly akademik Bolat Bopaiulynyń «Qazaq ádebieti» jáne «Qazaq naýryznamasy» kitaptarynyń tusaýy kesildi. Qazir orys tilindegi «Qazaqtyń salt-dástúri men mádenieti» atty kitap baspaǵa daiyndalýda. Bul qyzyqty da tartymdy dástúrlerdi ǵana emes, ulttyq taǵamdardyń umytylyp bara jatqan túrlerin de sipattaityn kólemdi jáne mazmundy jinaq. Mysaly, jaýjúrek, bylamyq, qaryn búrme, orama siiaqty ulttyq taǵamdarymyzdy pash etedi.
Dana babalarymyz aitqandai: «Otbasy joq adam tamyrsyz aǵashpen teń». Tamyr júiesi ósimdikti ózine qajettiniń bárimen qorektendiretini, tuqymdy órkenge, órkendi sabaqqa ainaldyratyny siiaqty, ózara túsinistikke, adamgershilik ustanymdarǵa negizdelgen tárbie, salt-dástúr sabaqtastyǵyna negizdelgen týystyq bailanystardyń keń júiesi názik te tap-taza balanyń sanasyna molynan azyq beredi, naǵyz ulttyq ustynda ósiredi. Bul óskinniń qandai bolýy otbasynda paida bolǵan jáne sińirilgen emotsionaldy azyqqa bailanysty.
Qazirgi balalar sheteldik filmderdi, mýltfilmderdi kórýdi, ózge eldiń, ásirese batystyń mýzykasyn tyńdaýdy unatatynyn jii aitamyz. Biraq balalarymyzdy otansúigishtikke, Otanǵa, memlekettik rámizderge, ulttyq salt-dástúrge degen súiispenshilik rýhynda tárbieleý úshin ózimiz ne istei alamyz? Bul rette eń aldymen ár adamnyń óz balasyn tárbieleýdegi jeke jaýapkershiligin arttyrý kerek. Bul mańyzy zor júkti balabaqshaǵa, mektepke nemese ýniversitetke artpaý kerek. Rýhani jáne adamgershilik qundylyqtardyń barlyq negizderi jastaiynan otbasynda qalanady.
Birtutas bolashaq elin qalyptastyrý – Memleket basshysy aitqan «100 naqty qadam» aýqymdy reformasynyń eń mańyzdy baǵyty. Sondyqtan árbir qazaqstandyq úshin «Máńgilik El» qundylyqtar júiesiniń murattaryn, jalpy qazaqstandyq úi ulttyq ideiasyn túsiný jáne sińirý airyqsha salmaqty sharýa. Respýblikada basty qundylyq – san alýandyqtaǵy birlikti kórsetetin qazaqstandyq biregeilik pen halyq birliginiń qalyptasqan modeli jasaqtaldy. Táýelsizdiktiń shirek ǵasyrynda biz basty bailyǵymyz – turaqtylyq, barlyq etnostardyń teńdigi jáne toleranttylyq ekenin túsindik. Biz Qazaqstan halqynyń biregei birliginiń atmosferasyn saqtai bilýimiz kerek, buǵan ata-babalarymyzdyń ǵasyrlar boiy qalyptasqan ádet-ǵuryptary men dástúrlerde jinaqtalǵan bilimi men danalyǵy kómektesedi.
Tarihi dástúrler negizinde otbasylyq qundylyqtardy tárbieleý ártúrli mádenietter sabaqtastyǵy men ultaralyq kelisimdi nyǵaitady.
Naǵyz rýhani-adamgershilik jáne dástúrli otbasylyq qundylyqtardy sińirgen otbasy ǵana memlekettiń tiregi bolady.
