Biz, bárimiz de bala boldyq, sol bir alańsyz dáýrendi bastan ótkerdik, al balalardyń boıyna týǵanynan durys kózqarastar men ulttyq nanymdardy sińirý, olardy týǵan tarıhymen, tegimen tanystyrý, patrıottyq rýhty sińirýge múmkindik berý óte mańyzdy. Óıtkeni, Prezıdentimiz aıtqandaı, «Otanǵa degen súıispenshilik otbasy oshaǵyna degen súıispenshilikten bastalady, al týǵan shańyraqtan alǵan tárbıe – barsha halqymyzdyń salaýatty, tabysty bolashaǵynyń kepili».
Táýelsizdik jyldaryndaǵy memlekettiń bul máseledegi dáıekti saıasaty óziniń tıimdiligin kórsetip-aq jatyr.
QR Prezıdentiniń janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografıalyq saıasat jónindegi ulttyq komısıa da otbasy ınstıtýtyn nyǵaıtýda jáne otbasy qundylyqtaryn nasıhattaýda mańyzdy ról atqaryp keledi. Ulttyq komısıa Memleket basshysynyń az qamtylǵan otbasylardy qoldaýǵa, ana men balany, reprodýktıvti densaýlyqty nyǵaıtýǵa, otbasy salasyndaǵy zańnamalyq bazany jetildirýge jáne áıelderdiń quqyqtaryn qorǵaýǵa baǵyttalǵan kóptegen bastamalary retimen júzege asyp, muqym ultty alǵa jyljytýda.
El ómirindegi aıtýly oqıǵalardyń biri qyrkúıek aıynyń ekinshi jeksenbisinde atalyp ótetin Otbasy kúnin merekeleý jáne otbasylyq qundylyqtardy tárbıeleý jáne otbasyn jaqsartý maqsatynda jyl saıynǵy «Mereıli otbasy» ulttyq baıqaýynyń ótkizilýi boldy. Osy shara barysynda neke jáne otbasy jaǵdaıy da aıryqsha nazarǵa alynady. Osy is-sharanyń arqasynda elimizdiń eń laıyqty otbasylaryna saltanatty jaǵdaıda qurmet kórsetilýde.
Bul keń baıtaq Otanymyzdyń túkpir-túkpirinde turatyn, shańyraq baqytynyń qaıtalanbas tájirıbesine ıe bolǵan ártúrli jastaǵy, etnıkalyq ortadaǵy, kásiptegi adamdardyń esimderin kópshilikke tanytady, úlgi alýǵa septesedi. Degenmen, ár laýreattyń óz tarıhy bar, ol degenińiz qaıtalanbas áýen sıaqty estiletinine qaramastan, biriktirýshi motıv ispetti. Olar óz balalaryna, nemerelerine jáne aınalasyna ulttyq negizge saıatyn qundylyqtar men tárbıeniń durys júıesin sińiredi.
Memlekettik otbasylyq-demografıalyq saıasatty qoldaýda azamattyq qoǵamnyń túrli ınstıtýttaryna úlken kóńil bólinetinin atap ótken jón. Búgingi tańda Qazaqstanda memlekettik-jekemenshik áriptestik negizinde jas otbasylarǵa, jalǵyzbasty analarǵa, balalarǵa, qarttarǵa jan-jaqty kómek kórsetý máselelerimen aınalysatyn kóptegen qoǵamdyq uıymdar bar. Olardyń qatarynda zamanaýı úrdister men aldyńǵy býynnyń jınaqtaǵan tájirıbesin biriktiretin «Otbasym» ulttyq qundylyqtar ortalyǵy jumys isteıdi. Óıtkeni, ulttyń genetıkalyq kodyn alyp júretin jalǵyz dúnıe – otbasy.
Urpaqtar sabaqtastyǵy máselesine tereń nazar aýdaratyn bul ortalyq jastyq jiger men ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan danalyqty biriktirýge kúsh salady. Osy eki baǵytty damyta otyryp, qazaqy bolmys, baıyrǵy bilim qoımasyn joımaı, el tarıhyndaǵy jańa beleske óte úılesimdi qadam basqandyǵyn aıqyn kórsetetin kóptegen jobalardy ázirlep, júzege asyryp jatyr. Jas urpaqty qoldaý jáne múmkindikterdiń jańa kókjıekterine baǵyttaý sharalary da kóńil kónshitedi
Ortalyq 2014 jyldyń aqpan aıynda Táýelsizdik saraıynda Astana jurtshylyǵyna tanystyryldy. Qoǵamdyq birlestik kóptegen áleýmettik mańyzy bar jobalardy júzege asyrdy, onyń birinshisi ulttyq dástúrdi pash etý jáne otandyq kıim dızaınerlerin tanymal etý sharalary boldy. Odan keıingi basqa da jobalar: qazaq taǵamdarynyń umytylyp bara jatqan resepterin jańǵyrtý, ulttyq oıyndardy ótkizý, halyqaralyq is-sharalar men dóńgelek ústelderge, kórmelerge qatysý, «Biz nekeni saqtaý úshin!» erikti koalısıasy bastapqy múdde turǵysynan shyǵa bildi desek, qatelespeımiz.
Ortalyq jumysynyń biri – kitap pen ádebıet arqyly otbasylyq qundylyqtardy nasıhattaý. Ótken jyly akademık Bolat Bopaıulynyń «Qazaq ádebıeti» jáne «Qazaq naýryznamasy» kitaptarynyń tusaýy kesildi. Qazir orys tilindegi «Qazaqtyń salt-dástúri men mádenıeti» atty kitap baspaǵa daıyndalýda. Bul qyzyqty da tartymdy dástúrlerdi ǵana emes, ulttyq taǵamdardyń umytylyp bara jatqan túrlerin de sıpattaıtyn kólemdi jáne mazmundy jınaq. Mysaly, jaýjúrek, bylamyq, qaryn búrme, orama sıaqty ulttyq taǵamdarymyzdy pash etedi.
Dana babalarymyz aıtqandaı: «Otbasy joq adam tamyrsyz aǵashpen teń». Tamyr júıesi ósimdikti ózine qajettiniń bárimen qorektendiretini, tuqymdy órkenge, órkendi sabaqqa aınaldyratyny sıaqty, ózara túsinistikke, adamgershilik ustanymdarǵa negizdelgen tárbıe, salt-dástúr sabaqtastyǵyna negizdelgen týystyq baılanystardyń keń júıesi názik te tap-taza balanyń sanasyna molynan azyq beredi, naǵyz ulttyq ustynda ósiredi. Bul óskinniń qandaı bolýy otbasynda paıda bolǵan jáne sińirilgen emosıonaldy azyqqa baılanysty.
Qazirgi balalar sheteldik fılmderdi, múltfılmderdi kórýdi, ózge eldiń, ásirese batystyń mýzykasyn tyńdaýdy unatatynyn jıi aıtamyz. Biraq balalarymyzdy otansúıgishtikke, Otanǵa, memlekettik rámizderge, ulttyq salt-dástúrge degen súıispenshilik rýhynda tárbıeleý úshin ózimiz ne isteı alamyz? Bul rette eń aldymen ár adamnyń óz balasyn tárbıeleýdegi jeke jaýapkershiligin arttyrý kerek. Bul mańyzy zor júkti balabaqshaǵa, mektepke nemese ýnıversıtetke artpaý kerek. Rýhanı jáne adamgershilik qundylyqtardyń barlyq negizderi jastaıynan otbasynda qalanady.
Birtutas bolashaq elin qalyptastyrý – Memleket basshysy aıtqan «100 naqty qadam» aýqymdy reformasynyń eń mańyzdy baǵyty. Sondyqtan árbir qazaqstandyq úshin «Máńgilik El» qundylyqtar júıesiniń murattaryn, jalpy qazaqstandyq úı ulttyq ıdeıasyn túsiný jáne sińirý aıryqsha salmaqty sharýa. Respýblıkada basty qundylyq – san alýandyqtaǵy birlikti kórsetetin qazaqstandyq biregeılik pen halyq birliginiń qalyptasqan modeli jasaqtaldy. Táýelsizdiktiń shırek ǵasyrynda biz basty baılyǵymyz – turaqtylyq, barlyq etnostardyń teńdigi jáne toleranttylyq ekenin túsindik. Biz Qazaqstan halqynyń biregeı birliginiń atmosferasyn saqtaı bilýimiz kerek, buǵan ata-babalarymyzdyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan ádet-ǵuryptary men dástúrlerde jınaqtalǵan bilimi men danalyǵy kómektesedi.
Tarıhı dástúrler negizinde otbasylyq qundylyqtardy tárbıeleý ártúrli mádenıetter sabaqtastyǵy men ultaralyq kelisimdi nyǵaıtady.
Naǵyz rýhanı-adamgershilik jáne dástúrli otbasylyq qundylyqtardy sińirgen otbasy ǵana memlekettiń tiregi bolady.
