Otbasy institýtynyń regressiiasy 2014 jyldan bastap turaqty boldy. 2019 jylǵa qarai neke jasy erler úshin 1,8 paiyzǵa, áielderdiki 1,6 paiyzǵa artty. Tirkelgen nekelerdiń sany 17 paiyzǵa qysqardy, al olardyń ajyrasýǵa qatynasy 2007 jylǵy eń joǵary 4,06 birlikten 2,33 birlikke tómendedi. Eń tómengi ajyrasý kórsetkishi Shymkent, Mańǵystaý jáne Túrkistan oblystarynda oryn aldy. Al eń joǵary kórsetkish Almaty men astanada, bul qalalarda 2,4 neke 1 ajyrasýdyń araqatynasy teń.
Ajyrasý deńgeii negizinen qalalarda ósti. Aýyldyq jerlerde shamamen 2 esege tómen bolyp qaldy. Erli-zaiyptylar úshin eń problemaly kezeń nekeniń alǵashqy 10 jyly boldy, bul barlyq ajyrasýlardyń 61,5 paiyzyn quraidy. Sonymen qatar, 2019 jyly zertteýshilerdiń saýalnamasyna qatysqan respondentterdiń 88,3 paiyzy ajyrasýǵa teris kózqarasta ekenin aitqan. Al respondentterdiń tek 45,1 paiyzy bul keleńsiz úrdisti zorlyq-zombylyqpen, maskúnemdikpen jáne nashaqorlyqpen bailanysty janjaldardyń úzdiksiz jalǵasýynan jaqsy dep sanaidy.
Osy dinamikaǵa qaramastan, saýalnama nátijeleri jastardyń áli de otbasyn, densaýlyqty, dostyqty, qarjylyq jaǵynan qaýipsiz ómirdi jáne súiispenshilikti ózderiniń basty qundylyqtary dep sanaitynyn kórsetti. Sodan keiin ǵana bilim, din, jumys pen mansap, oiyn-saýyq, ózin-ózi júzege asyrý, bilik, adamdarǵa kómektesý, shyǵarmashylyq, kópshilikke tanylý jáne t.b. qundylyqtar aitylǵan.
Úilengennen keiin qazaq otbasylarynyń sipaty men qurylymy, zertteýshilerdiń tujyrymdaryna qaraǵanda, sonshalyqty kúrdeli bolyp kórinbeidi. Olar otbasynyń tipterin obektivti belgilerine – otbasynyń kólemine, etnikalyq quramyna, sondai-aq sýbektivti nyshandaryna – otbasyndaǵy bilikti erler men áielderge bólýge qarai ajyratady. «Qazirgi kezdegi tiptik qazaq otbasy keńeitilgen (2-3 balaly), monoetnikalyq (bir ult ókilderiniń arasyndaǵy, qazaqtar arasyndaǵy neke aiqyn basym) ielitarizm elementterin (jaýapkershilik pen sharýashylyq mindetterin bólisý) sińirgen», - dep topshylaidy zertteýshiler. Sonymen qatar, olar aimaqtarǵa bailanysty otbasy mólsheri men genderlik teńdik deńgeiindegi eleýli ózgeristerdi de atap ótedi.
Otbasyndaǵy bilikti bólý taqyrybyn bólek qarastyrǵan ótken jón. Jahandyq Gender Gap indeksinde Qazaqstan 2012-2020 jyldar aralyǵynda 10 pozitsiiany joǵaltyp, 72-den 153 orynǵa tómendedi. Qazaqstandyq saýalnama, óz kezeginde, ielitarly otbasylardyń shaǵyn úlesin baiqatqan – 23,2 paiyz. Degenmen, respondentterdiń 47,3 paiyzy otbasylyq jaýapkershilik mindetti dep sanaidy. Tek 28 paiyzy ǵana úi sharýashylyǵyn tek áielder basqarýy kerek dep esepteidi. Sońǵy Dúniejúzilik qundylyq saýalnamasyna qatysqan qazaqstandyqtar jaýaptarynda 31,6 paiyzy ǵana áieliniń joǵary tabysy problema ekenin, al adamdardyń 59,1 paiyzy zorlyq-zombylyqqa qarsy ekenin ańǵartqan.
Alaida, otbasy institýtynyń daǵdarysqa ushyraýynyń jalǵyz sebebi - áiel quqyǵynyń ahýaly emes. Ony adamdar arasyndaǵy bailanystardy qurý logikasyn anyqtaityn álemdik óndiristik qatynastardyń jazyqtyǵynan da izdeý kerek. Áleýmettanýshy Eva Illoýz óziniń «Sýyq jaqyndyq: emotsionaldyq kapitalizmniń jasalýy» atty kitabynda áleýmettik qorǵaýdyń álsizdigi, qysqa eńbek kelisim-sharttary jáne tómen jalaqysy bar zamanaýi ekonomikany «emotsionaldyq kapitalizm» dep ataýdy usynady. Ondai otbasy birte-birte turaqty investitsiialardy qajet etetin uzaq merzimdi institýt bolýdy toqtatady, iaǵni qarjylyq, psihologiialyq jáne jynystyq bailanystar úziledi. Al shynaiy jaǵdaidaǵy kórinisterde adamdar qysqa merzimdi, seriialyq nemese mindetti emes qatynastarǵa artyqshylyq bere bastaidy.
Illýzdyń pikirinshe, kapitalistik qoǵam paida bolǵan kezde ol adamnyń ekonomikalyq órkendeýine ǵana nazar aýdaryp qoimai, emotsionaldy qanaǵattanýdy izdeýdi adam ómiriniń basty maqsatyna ainaldyrdy. Bul kózqarasty tutynýshylar indýstriiasy tez qabyldap, adamdarǵa jekelendirilgen ónimder men qyzmetterdi usyna bastady.
Klientterge degen súiispenshilik áýe kompaniialarynyń, sýpermarketterdiń jáne bankterdiń basty emotsiiasy boldy, olar birdeńeni tez satýǵa tyrysady, adamdardy jańa tájiribe satyp alýǵa tezirek oralýǵa yntalandyrady. Olar otbasylar men adamdar arasyndaǵy qarym-qatynastyń basqa túrleri qandai bolýy kerektigi týraly kóptegen stereotiptik beinelerdi jasaityn jarnamanyń kómegimen tutynýshy energiiasyn arttyrady.
Biraq bul adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas standarttaryn jasaýmen qatar, mahabbat mádenietiniń ózine degen senimsizdigin týdyrady. Eńbek naryǵynyń ydyraýy, teńsizdiktiń kúsheiýi jáne quqyqtyq normalardyń tozýy fonynda usynylǵan úilesimdilikke adamdardyń senýi qiynǵa soǵady. Sensorlyq kórinisterdiń kúshi de transulttyq biznestiń damýymen jáne eńbek migratsiiasynyń kúsheiýimen tómendeidi. Mundai jaǵdailarda kúshti qarym-qatynastar aýyr bolyp kórinedi, óitkeni olar jumystan alshaqtap, biznesti keńeitý úshin shuǵyl qajet emotsionaldyq resýrstardy alyp tastaidy. Emotsionaldy qalpyna keltirý úshin basqa tájiribeler usynyldy, mysaly, tutynýshylyq, kommertsiialyq týrizm jáne psihoterapiia sessiialary.
Oqiǵalardy tutyný aǵymynan adaspaý úshin adamdar ózderiniń emotsiialaryn únemi baqylaý qajettiligine tap boldy. Ártúrli áleýmettik institýttar jumysta da, lázzat alýda da tiimdilikti arttyrýǵa kúsh alý úshin olardan jaǵymsyz sezimderdi azaitýdy talap etti. Bul jaǵdaida adamdar arasyndaǵy berik bailanystyń kóptegen túrleri, sonyń ishinde otbasylyq bailanystar teris maǵynaǵa ie bola bastady.
Olar fizikalyq jáne psihologiialyq zorlyq-zombylyqqa ushyramasa da, «táýeldi», «ýytty» nemese «deni saý» dep stigmatizatsiialandy. Alaida, qarama-qaishylyq mynada: adamdar qarqyndy tájiribeni izdeýdi jalǵastyrǵanymen, biraq sezimniń shektiligine jáne tutynýshylyqqa itermeleitin basqa nársege nazar aýdarý qajettiligin únemi sezinýine bailanysty olarǵa tolyǵymen berilýge daiyn emes.
Bul jaǵdaida adamdar burynǵy tarihi dáýirlerge tán emotsionaldy turaqty bailanystardy talap etý quqyǵynan aiyryla bastady. Onyń ornyna olar qarym-qatynastyń ekilik emes jáne eń berik emes kóptegen basqa túrlerin jasaýǵa mindettenedi. Másele, sonymen qatar nekeniń tarihi turǵydan eń aldymen otbasynyń barlyq múshelerine belgili bir materialdyq mártebege kepildik beretin áleýmettik-ekonomikalyq institýt bolyp qalýynda. Biraq búginde adamdar ortaq múlikke bilik etý nemese tótenshe jaǵdailarda basqa adamnyń aldynda jaýap berý quqyǵyna ie bolý úshin nekeni tirkeýge májbúr. Eger olardyń basqa amaldary bolsa, adamdar arasyndaǵy qarym-qatynasty resimdeý úshin neke áldeqaida az qoldanylýy ábden múmkin edi. Qazirgi qoǵam neke institýtyn ártúrli quramdas bólikterge bólý qajettiligimen betpe-bet kelip, uzaq merzimdi bailanystardy qurýǵa qyzyǵýshylyq tanytpaidy.
Alaida, keibir azamattar dástúrli otbasy qundylyǵyna berik bolǵany úshin emes, tańdaý múmkindigi bolmaǵandyqtan úilene berýi ábden múmkin. Zertteýshiler sonymen qatar ártúrli toptaǵy azamattardyń ómir boiy qansha nekege turǵanyn anyqtaǵan joq. Búkil 2000 jyldar boiy álemde «seriialyq monogamiia» úrdisi qarqyn aldy. Biraq ol bar bolsa da, adamdar nege qaita úilenýge umtylatyny túsiniksiz bolyp qala berdi. Zertteýshilerdiń paiymynsha, bul Qazaqstandaǵy zamanaýi otbasy institýtynyń barlyq qyr-syryn túsinbeýden týyp otyr.
Sonymen qatar, otbasy institýty óziniń ekzistentsialdy sipatyn aitarlyqtai joǵaltyp jatyr ári naryqtyq mehanizm men «otbasylyq-demografiialyq saiasattyń» obektisi bolyp kórinedi.
Nurlan ÁÝBÁKIR
