Otbasy ınstıtýtynyń regressıasy 2014 jyldan bastap turaqty boldy. 2019 jylǵa qaraı neke jasy erler úshin 1,8 paıyzǵa, áıelderdiki 1,6 paıyzǵa artty. Tirkelgen nekelerdiń sany 17 paıyzǵa qysqardy, al olardyń ajyrasýǵa qatynasy 2007 jylǵy eń joǵary 4,06 birlikten 2,33 birlikke tómendedi. Eń tómengi ajyrasý kórsetkishi Shymkent, Mańǵystaý jáne Túrkistan oblystarynda oryn aldy. Al eń joǵary kórsetkish Almaty men astanada, bul qalalarda 2,4 neke 1 ajyrasýdyń araqatynasy teń.
Ajyrasý deńgeıi negizinen qalalarda ósti. Aýyldyq jerlerde shamamen 2 esege tómen bolyp qaldy. Erli-zaıyptylar úshin eń problemaly kezeń nekeniń alǵashqy 10 jyly boldy, bul barlyq ajyrasýlardyń 61,5 paıyzyn quraıdy. Sonymen qatar, 2019 jyly zertteýshilerdiń saýalnamasyna qatysqan respondentterdiń 88,3 paıyzy ajyrasýǵa teris kózqarasta ekenin aıtqan. Al respondentterdiń tek 45,1 paıyzy bul keleńsiz úrdisti zorlyq-zombylyqpen, maskúnemdikpen jáne nashaqorlyqpen baılanysty janjaldardyń úzdiksiz jalǵasýynan jaqsy dep sanaıdy.
Osy dınamıkaǵa qaramastan, saýalnama nátıjeleri jastardyń áli de otbasyn, densaýlyqty, dostyqty, qarjylyq jaǵynan qaýipsiz ómirdi jáne súıispenshilikti ózderiniń basty qundylyqtary dep sanaıtynyn kórsetti. Sodan keıin ǵana bilim, din, jumys pen mansap, oıyn-saýyq, ózin-ózi júzege asyrý, bılik, adamdarǵa kómektesý, shyǵarmashylyq, kópshilikke tanylý jáne t.b. qundylyqtar aıtylǵan.
Úılengennen keıin qazaq otbasylarynyń sıpaty men qurylymy, zertteýshilerdiń tujyrymdaryna qaraǵanda, sonshalyqty kúrdeli bolyp kórinbeıdi. Olar otbasynyń tıpterin obektıvti belgilerine – otbasynyń kólemine, etnıkalyq quramyna, sondaı-aq sýbektıvti nyshandaryna – otbasyndaǵy bılikti erler men áıelderge bólýge qaraı ajyratady. «Qazirgi kezdegi tıptik qazaq otbasy keńeıtilgen (2-3 balaly), monoetnıkalyq (bir ult ókilderiniń arasyndaǵy, qazaqtar arasyndaǵy neke aıqyn basym) ıelıtarızm elementterin (jaýapkershilik pen sharýashylyq mindetterin bólisý) sińirgen», - dep topshylaıdy zertteýshiler. Sonymen qatar, olar aımaqtarǵa baılanysty otbasy mólsheri men genderlik teńdik deńgeıindegi eleýli ózgeristerdi de atap ótedi.
Otbasyndaǵy bılikti bólý taqyrybyn bólek qarastyrǵan ótken jón. Jahandyq Gender Gap ındeksinde Qazaqstan 2012-2020 jyldar aralyǵynda 10 pozısıany joǵaltyp, 72-den 153 orynǵa tómendedi. Qazaqstandyq saýalnama, óz kezeginde, ıelıtarly otbasylardyń shaǵyn úlesin baıqatqan – 23,2 paıyz. Degenmen, respondentterdiń 47,3 paıyzy otbasylyq jaýapkershilik mindetti dep sanaıdy. Tek 28 paıyzy ǵana úı sharýashylyǵyn tek áıelder basqarýy kerek dep esepteıdi. Sońǵy Dúnıejúzilik qundylyq saýalnamasyna qatysqan qazaqstandyqtar jaýaptarynda 31,6 paıyzy ǵana áıeliniń joǵary tabysy problema ekenin, al adamdardyń 59,1 paıyzy zorlyq-zombylyqqa qarsy ekenin ańǵartqan.
Alaıda, otbasy ınstıtýtynyń daǵdarysqa ushyraýynyń jalǵyz sebebi - áıel quqyǵynyń ahýaly emes. Ony adamdar arasyndaǵy baılanystardy qurý logıkasyn anyqtaıtyn álemdik óndiristik qatynastardyń jazyqtyǵynan da izdeý kerek. Áleýmettanýshy Eva Illoýz óziniń «Sýyq jaqyndyq: emosıonaldyq kapıtalızmniń jasalýy» atty kitabynda áleýmettik qorǵaýdyń álsizdigi, qysqa eńbek kelisim-sharttary jáne tómen jalaqysy bar zamanaýı ekonomıkany «emosıonaldyq kapıtalızm» dep ataýdy usynady. Ondaı otbasy birte-birte turaqty ınvestısıalardy qajet etetin uzaq merzimdi ınstıtýt bolýdy toqtatady, ıaǵnı qarjylyq, psıhologıalyq jáne jynystyq baılanystar úziledi. Al shynaıy jaǵdaıdaǵy kórinisterde adamdar qysqa merzimdi, serıalyq nemese mindetti emes qatynastarǵa artyqshylyq bere bastaıdy.
Illýzdyń pikirinshe, kapıtalısik qoǵam paıda bolǵan kezde ol adamnyń ekonomıkalyq órkendeýine ǵana nazar aýdaryp qoımaı, emosıonaldy qanaǵattanýdy izdeýdi adam ómiriniń basty maqsatyna aınaldyrdy. Bul kózqarasty tutynýshylar ındýstrıasy tez qabyldap, adamdarǵa jekelendirilgen ónimder men qyzmetterdi usyna bastady.
Klıentterge degen súıispenshilik áýe kompanıalarynyń, sýpermarketterdiń jáne bankterdiń basty emosıasy boldy, olar birdeńeni tez satýǵa tyrysady, adamdardy jańa tájirıbe satyp alýǵa tezirek oralýǵa yntalandyrady. Olar otbasylar men adamdar arasyndaǵy qarym-qatynastyń basqa túrleri qandaı bolýy kerektigi týraly kóptegen stereotıptik beınelerdi jasaıtyn jarnamanyń kómegimen tutynýshy energıasyn arttyrady.
Biraq bul adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas standarttaryn jasaýmen qatar, mahabbat mádenıetiniń ózine degen senimsizdigin týdyrady. Eńbek naryǵynyń ydyraýy, teńsizdiktiń kúsheıýi jáne quqyqtyq normalardyń tozýy fonynda usynylǵan úılesimdilikke adamdardyń senýi qıynǵa soǵady. Sensorlyq kórinisterdiń kúshi de transulttyq bıznestiń damýymen jáne eńbek mıgrasıasynyń kúsheıýimen tómendeıdi. Mundaı jaǵdaılarda kúshti qarym-qatynastar aýyr bolyp kórinedi, óıtkeni olar jumystan alshaqtap, bıznesti keńeıtý úshin shuǵyl qajet emosıonaldyq resýrstardy alyp tastaıdy. Emosıonaldy qalpyna keltirý úshin basqa tájirıbeler usynyldy, mysaly, tutynýshylyq, komersıalyq týrızm jáne psıhoterapıa sesıalary.
Oqıǵalardy tutyný aǵymynan adaspaý úshin adamdar ózderiniń emosıalaryn únemi baqylaý qajettiligine tap boldy. Ártúrli áleýmettik ınstıtýttar jumysta da, lázzat alýda da tıimdilikti arttyrýǵa kúsh alý úshin olardan jaǵymsyz sezimderdi azaıtýdy talap etti. Bul jaǵdaıda adamdar arasyndaǵy berik baılanystyń kóptegen túrleri, sonyń ishinde otbasylyq baılanystar teris maǵynaǵa ıe bola bastady.
Olar fızıkalyq jáne psıhologıalyq zorlyq-zombylyqqa ushyramasa da, «táýeldi», «ýytty» nemese «deni saý» dep stıgmatızasıalandy. Alaıda, qarama-qaıshylyq mynada: adamdar qarqyndy tájirıbeni izdeýdi jalǵastyrǵanymen, biraq sezimniń shektiligine jáne tutynýshylyqqa ıtermeleıtin basqa nársege nazar aýdarý qajettiligin únemi sezinýine baılanysty olarǵa tolyǵymen berilýge daıyn emes.
Bul jaǵdaıda adamdar burynǵy tarıhı dáýirlerge tán emosıonaldy turaqty baılanystardy talap etý quqyǵynan aıyryla bastady. Onyń ornyna olar qarym-qatynastyń ekilik emes jáne eń berik emes kóptegen basqa túrlerin jasaýǵa mindettenedi. Másele, sonymen qatar nekeniń tarıhı turǵydan eń aldymen otbasynyń barlyq múshelerine belgili bir materıaldyq mártebege kepildik beretin áleýmettik-ekonomıkalyq ınstıtýt bolyp qalýynda. Biraq búginde adamdar ortaq múlikke bılik etý nemese tótenshe jaǵdaılarda basqa adamnyń aldynda jaýap berý quqyǵyna ıe bolý úshin nekeni tirkeýge májbúr. Eger olardyń basqa amaldary bolsa, adamdar arasyndaǵy qarym-qatynasty resimdeý úshin neke áldeqaıda az qoldanylýy ábden múmkin edi. Qazirgi qoǵam neke ınstıtýtyn ártúrli quramdas bólikterge bólý qajettiligimen betpe-bet kelip, uzaq merzimdi baılanystardy qurýǵa qyzyǵýshylyq tanytpaıdy.
Alaıda, keıbir azamattar dástúrli otbasy qundylyǵyna berik bolǵany úshin emes, tańdaý múmkindigi bolmaǵandyqtan úılene berýi ábden múmkin. Zertteýshiler sonymen qatar ártúrli toptaǵy azamattardyń ómir boıy qansha nekege turǵanyn anyqtaǵan joq. Búkil 2000 jyldar boıy álemde «serıalyq monogamıa» úrdisi qarqyn aldy. Biraq ol bar bolsa da, adamdar nege qaıta úılenýge umtylatyny túsiniksiz bolyp qala berdi. Zertteýshilerdiń paıymynsha, bul Qazaqstandaǵy zamanaýı otbasy ınstıtýtynyń barlyq qyr-syryn túsinbeýden týyp otyr.
Sonymen qatar, otbasy ınstıtýty óziniń ekzıstensıaldy sıpatyn aıtarlyqtaı joǵaltyp jatyr ári naryqtyq mehanızm men «otbasylyq-demografıalyq saıasattyń» obektisi bolyp kórinedi.
Nurlan ÁÝBÁKİR
