Memlekettik rámizder úshtiginde, ádette eń tanymaly Tý bolyp sanalady. Bul dúnie júzindegi kez kelgen elde osyndai, osylai bolǵany da durys shyǵar. Qazaqstan Respýblikasy táýelsizdik alǵannan keiin kelesi 1992 jyly óziniń tól Týyn aishyqtap, kóterdi. Bir qyzyǵy, memlekettik rámizderdiń úzdik dizainyna baiqaý jariialanǵanda Týdyń jobasyna eń kóp usynys – 453 eskiz ben 142 jazbasha sipattama tústi. Nátijesinde Qazaqstannyń eńbek sińirgen qairatkeri Sháken Niiazbekov usynǵan nusqa – altyn kún, qalyqtaǵan qyran jáne ulttyq oiý-órnekter beinelengen kók tústi Tý tańdaldy.
Týda qoldanylatyn árbir geraldikalyq rámizdiń jáne tústiń túsindirmesi siiaqty resmi sipattamasyn da qazaqstandyq árbir býyn biletin shyǵar. Kók tús – sheksiz Uly dalanyń ashyq aspanynyń, el birliginiń, adaldyq pen namystyń belgisi. Dán tárizdi sáýleleri bar kún – bailyq pen molshylyqtyń belgisi, kók tús – beibitshilik pen jalpy adamzattyq qundylyqtarǵa berilgendiktiń belgisi. Búrkit – erkindik, táýelsizdik, kúsh pen biik maqsattarǵa umtylýdy ańǵartady. Ulttyq oiý-órnek degenimiz – Qazaqstan halqynyń kóne tarihyna, mádenietine, salt-dástúrine degen qurmet.
«Bizdiń kók bairaǵymyz stildik jaǵynan minsiz jáne eń bastysy, elimizdiń biregeiligi men murattaryn aiqyn kórsetedi dep esepteimin», - dep atap kórsetti Prezident Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq Quryltaidyń úshinshi otyrysynda sóilegen sózinde.
Tý – dúnie júzindegi bir eldiń vizit kartochkasy, memleket ómirindegi mańyzdy oqiǵalarda ilesip júretin, azamattardyń kúndelikti ómirinde eń kóp qoldanylatyn beinesi men simvoly. Osyndai tarihi oqiǵalardyń biri 1994 jyly 1 shildede Talǵat Musabaev ǵaryshqa ushqanda boldy. Jáne ol ózimen birge jýyrda ǵana qabyldanǵan Qazaqstannyń Týyn, elimizdiń tuńǵysh Konstitýtsiiasy men Qurandy alyp ketti. Bir qyzyǵy, oǵan deiin ǵaryshkerler mundai este qalatyn simvolikalyq zattardy ózderimen birge ala almaǵan.
Ǵarysh, árine, shyńdardyń shyńy. Degenmen, jer betinde Qazaqstannyń Týy birneshe ret eń kórnekti biikterge kóterildi. Bizdiń kók Týymyz Everesttiń shyńyna birneshe ret tigilgen. Álemdegi eń biik jáne eń qiyn shyńdardyń birine alǵash ret 1997 jyly kóterilse, jaqynda bul erlik alǵash ret qazaqstandyq alpinist Anar Býrashevanyń qolynan keldi. Keiin ol Everestke kóterilý kezinde ózimen birge baryp-kelgen Týdy prezident Qasym-Jomart Toqaevqa tabys etti.
Qazaqstannyń Týy dúnie júzindegi basqa da talai shyńdardyń eń biiginde jelbiredi. Sonyń ishinde ol Ońtústik Amerikadaǵy eń biik janartaý Ohos-del-Saladodan joǵary kóterildi. Bizdiń týymyz Qaraqorym Chogori (áigili K-2, eń soltústik segiz myńdyq), Kilimandjaro jáne MakKinli shyńdarynda (Soltústik Amerikanyń eń biik taýy) boldy. Ótken jyly BAÁ Táýelsizdik kúnine Dýbaidaǵy Býrdj-Halifa munarasyn – álemdegi eń biik ǵimaratty Qazaqstannyń Týynyń beinesimen bezendirip, erekshe syilyq jasady.
Elordamyz – Astana qalasynda ornalasqan elimizdiń eń úlken Týy 450 sharshy metrdi quraidy. Onymen birge tý tuǵyry 2009 jyly «Atameken» etno-memorialdyq kesheni janyndaǵy Memlekettik rámizder alańynda ornatyldy. Úlken Tý 111 m biiktikte jelbirep tur, sondyqtan ony qalanyń kez kelgen jerinen kórýge bolady. Tý jyldar boiy saqtalady; ol aýa raiy nashar bolǵan jaǵdaida (qatty jańbyr, jel, boran) tómen túsiriledi.
Bular, bylaisha aitqanda, Qazaqstan Respýblikasynyń Memlekettik Týy «baǵyndyrǵan» fizikalyq shyńdar. Biraq Týymyz elimizdiń san saladaǵy barlyq jetistikterin súiemeldeitinin umytpaýymyz kerek. Máselen, Qazaqstannyń 1993 jyly Birikken Ulttar Uiymyna kirýi BUU-nyń Niý-Iorktegi shtab-páteri janynda kók týymyz beinelengen týdyń tuǵyryn ornatýmen qatar júrdi. Bizdiń Týdy álem astanalarynyń kóshelerinen jii kezdestirýge bolady, muny Qazaqstannyń syrtqy saiasatynyń tabystylyǵynyń dáleli retinde túisinýimizge bolady, sonyń arqasynda memleketimiz dúnie júzindegi seriktestermen syndarly jáne dostyq qarym-qatynas ornatty.
Qazaqstannyń Týy otandyq sportshylardyń jeńisterin aiǵaqtaityn iri sporttyq jarystardyń, sonyń ishinde dúniejúzilik Olimpiadanyń tuǵyrynan áldeneshe ret kóterildi. Aitpaqshy, Olimpiada oiyndarynda alǵash ret kók bairaǵymyz 1992 jyly jelbiredi: palýan Dáýlet Turlyhanov Barselonada ótken jazǵy oiyndardyń ashylý saltanatynda Qazaqstan týyn alǵash ret álem jurtshylyǵyna tanystyrdy.
Qazaqstandyqtar óz Týyn tek resmi memlekettik rámiz dep qana túsinbeidi, sonymen qatar óz eline, halqyna tiesiliginiń belgisi retinde biledi, óz týyna degen maqtanysh pen qurmettiń mańyzdylyǵyn uǵynady. Tý qai-qaisymyz da shalǵaida júrsek, Otanymyzǵa, elimizge degen saǵynysh, patriotizm sezimderin uialatady. Qazaqstandyqtardyń basqa elge, taý shyńyna nemese ǵarysh stantsiiasyna saiahatqa shyqqanda týǵan aspannyń osy bir bóligin alyp ketýdi unatatyny da sondyqtan.
