Memlekettik rámizder úshtiginde, ádette eń tanymaly Tý bolyp sanalady. Bul dúnıe júzindegi kez kelgen elde osyndaı, osylaı bolǵany da durys shyǵar. Qazaqstan Respýblıkasy táýelsizdik alǵannan keıin kelesi 1992 jyly óziniń tól Týyn aıshyqtap, kóterdi. Bir qyzyǵy, memlekettik rámizderdiń úzdik dızaınyna baıqaý jarıalanǵanda Týdyń jobasyna eń kóp usynys – 453 eskız ben 142 jazbasha sıpattama tústi. Nátıjesinde Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Sháken Nıazbekov usynǵan nusqa – altyn kún, qalyqtaǵan qyran jáne ulttyq oıý-órnekter beınelengen kók tústi Tý tańdaldy.
Týda qoldanylatyn árbir geraldıkalyq rámizdiń jáne tústiń túsindirmesi sıaqty resmı sıpattamasyn da qazaqstandyq árbir býyn biletin shyǵar. Kók tús – sheksiz Uly dalanyń ashyq aspanynyń, el birliginiń, adaldyq pen namystyń belgisi. Dán tárizdi sáýleleri bar kún – baılyq pen molshylyqtyń belgisi, kók tús – beıbitshilik pen jalpy adamzattyq qundylyqtarǵa berilgendiktiń belgisi. Búrkit – erkindik, táýelsizdik, kúsh pen bıik maqsattarǵa umtylýdy ańǵartady. Ulttyq oıý-órnek degenimiz – Qazaqstan halqynyń kóne tarıhyna, mádenıetine, salt-dástúrine degen qurmet.
«Bizdiń kók baıraǵymyz stıldik jaǵynan minsiz jáne eń bastysy, elimizdiń biregeıligi men murattaryn aıqyn kórsetedi dep esepteımin», - dep atap kórsetti Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq Quryltaıdyń úshinshi otyrysynda sóılegen sózinde.
Tý – dúnıe júzindegi bir eldiń vızıt kartochkasy, memleket ómirindegi mańyzdy oqıǵalarda ilesip júretin, azamattardyń kúndelikti ómirinde eń kóp qoldanylatyn beınesi men sımvoly. Osyndaı tarıhı oqıǵalardyń biri 1994 jyly 1 shildede Talǵat Musabaev ǵaryshqa ushqanda boldy. Jáne ol ózimen birge jýyrda ǵana qabyldanǵan Qazaqstannyń Týyn, elimizdiń tuńǵysh Konstıtýsıasy men Qurandy alyp ketti. Bir qyzyǵy, oǵan deıin ǵaryshkerler mundaı este qalatyn sımvolıkalyq zattardy ózderimen birge ala almaǵan.
Talǵat Musabaev ǵaryshqa taǵy eki ret – 1998 jáne 2001 jyldary ushty jáne ony orbıtaǵa ár saparynda el týy alyp júrdi. Dástúrdi, aıtpaqshy, onyń «izbasary» jalǵastyrdy: ǵaryshker Aıdyn Aıymbetov te ózimen birge memlekettik týdy alyp ushty.
Ǵarysh, árıne, shyńdardyń shyńy. Degenmen, jer betinde Qazaqstannyń Týy birneshe ret eń kórnekti bıikterge kóterildi. Bizdiń kók Týymyz Everesttiń shyńyna birneshe ret tigilgen. Álemdegi eń bıik jáne eń qıyn shyńdardyń birine alǵash ret 1997 jyly kóterilse, jaqynda bul erlik alǵash ret qazaqstandyq álpınıs Anar Býrashevanyń qolynan keldi. Keıin ol Everestke kóterilý kezinde ózimen birge baryp-kelgen Týdy prezıdent Qasym-Jomart Toqaevqa tabys etti.
Qazaqstannyń Týy dúnıe júzindegi basqa da talaı shyńdardyń eń bıiginde jelbiredi. Sonyń ishinde ol Ońtústik Amerıkadaǵy eń bıik janartaý Ohos-del-Saladodan joǵary kóterildi. Bizdiń týymyz Qaraqorym Chogorı (áıgili K-2, eń soltústik segiz myńdyq), Kılımandjaro jáne MakKınlı shyńdarynda (Soltústik Amerıkanyń eń bıik taýy) boldy. Ótken jyly BAÁ Táýelsizdik kúnine Dýbaıdaǵy Býrdj-Halıfa munarasyn – álemdegi eń bıik ǵımaratty Qazaqstannyń Týynyń beınesimen bezendirip, erekshe syılyq jasady.
Elordamyz – Astana qalasynda ornalasqan elimizdiń eń úlken Týy 450 sharshy metrdi quraıdy. Onymen birge tý tuǵyry 2009 jyly «Atameken» etno-memorıaldyq kesheni janyndaǵy Memlekettik rámizder alańynda ornatyldy. Úlken Tý 111 m bıiktikte jelbirep tur, sondyqtan ony qalanyń kez kelgen jerinen kórýge bolady. Tý jyldar boıy saqtalady; ol aýa raıy nashar bolǵan jaǵdaıda (qatty jańbyr, jel, boran) tómen túsiriledi.
Bular, bylaısha aıtqanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Týy «baǵyndyrǵan» fızıkalyq shyńdar. Biraq Týymyz elimizdiń san saladaǵy barlyq jetistikterin súıemeldeıtinin umytpaýymyz kerek. Máselen, Qazaqstannyń 1993 jyly Birikken Ulttar Uıymyna kirýi BUU-nyń Nú-Iorktegi shtab-páteri janynda kók týymyz beınelengen týdyń tuǵyryn ornatýmen qatar júrdi. Bizdiń Týdy álem astanalarynyń kóshelerinen jıi kezdestirýge bolady, muny Qazaqstannyń syrtqy saıasatynyń tabystylyǵynyń dáleli retinde túısinýimizge bolady, sonyń arqasynda memleketimiz dúnıe júzindegi seriktestermen syndarly jáne dostyq qarym-qatynas ornatty.
Qazaqstannyń Týy otandyq sportshylardyń jeńisterin aıǵaqtaıtyn iri sporttyq jarystardyń, sonyń ishinde dúnıejúzilik Olımpıadanyń tuǵyrynan áldeneshe ret kóterildi. Aıtpaqshy, Olımpıada oıyndarynda alǵash ret kók baıraǵymyz 1992 jyly jelbiredi: palýan Dáýlet Turlyhanov Barselonada ótken jazǵy oıyndardyń ashylý saltanatynda Qazaqstan týyn alǵash ret álem jurtshylyǵyna tanystyrdy.
Qazaqstandyqtar óz Týyn tek resmı memlekettik rámiz dep qana túsinbeıdi, sonymen qatar óz eline, halqyna tıesiliginiń belgisi retinde biledi, óz týyna degen maqtanysh pen qurmettiń mańyzdylyǵyn uǵynady. Tý qaı-qaısymyz da shalǵaıda júrsek, Otanymyzǵa, elimizge degen saǵynysh, patrıotızm sezimderin uıalatady. Qazaqstandyqtardyń basqa elge, taý shyńyna nemese ǵarysh stansıasyna saıahatqa shyqqanda týǵan aspannyń osy bir bóligin alyp ketýdi unatatyny da sondyqtan.
