Ǵalym Álkeı Marǵulan «Aǵashtan buıym jasaý Qazaqstannyń orman massıvteri bar Ortalyq Qazaqstan, Alataý, soltústik-batys jáne soltústik-shyǵys aımaqtarynda keńinen taralǵan. Ásirese, soltústik aımaqtarda qyzyl qaıyń, qyzyl qandyaǵash, úıeńki, jańǵaq aǵashy, shaǵan, emen sıaqty aǵashtardy paıdalanǵan. Bular ońaı kesilip, boıalady. Sheberge qıynshylyq týdyrmaıdy», ‒ dep jazǵan.
Aǵashtan túıin túıgen sheberler «Orteke qýyrshaǵyn» qurastyryp, oıyn-saýyqtarda, jıyndarda dombyra áýenine, saýsaqtardyń perne basý qozǵalysy men yrǵaǵyna qaraı bıletken.
«Orteke» arnaıy jasalǵan tuǵyrǵa ornatylady da, dombyrashynyń saýsaǵyna jippen baılanady. Kúıshi aspapta oınaı bastaǵanda, perne basqan saýsaqtardyń qozǵalysymen qýyrshaq ásem bıge basa jóneledi.
Qazaqtyń ulttyq qýyrshaq ónerindegi «Ortekeniń» naqty qaı ýaqytta, qaı zamanda paıda bolǵany belgisiz. Qazirgi kezde «orteke» jasaýmen aınalysatyn sheber Jolaýshy Turdyǵulov:
«Ákemizdiń inisi Sibirge ıtjekkenge aıdalǵan eken. Sonda júrip aǵashtan orteke men bılep júrgen aıýdy jasaǵan. El-jurtyn saǵynǵanda ortekeni bıletip, án aıtady eken», ‒ dedi. Sondaı-aq, sheberdiń aıtýynsha, «Orteke» bıletý, jasaý óneri XIX ǵasyrdyń basynda qazaq dalasynda keńinen taralǵan sıaqty.
Tabıǵatpen syrlas ósken qazaq halqy jaratylystyń ósip-ónýin, túrlenýin, ózgerýin, qımyl-qozǵalysyn jiti baqylap, olardy án men jyrǵa, ertegi men ańyzǵa arqaý etti. Kúıshi Abdýlhamıt Raıymbergenov: «Qazaqtyń «Jezkıik», «Ańshynyń zary» atty kúıleriniń týý tarıhy ańyzdan bastaý alady. Eki kúıde de ańshylyqty kásip etken mergender jaıly aıtylady. Toıymsyzdyq boıyn bılegen ańshylardy aqyr sońynda ańnyń kıesi urady delinedi. Ańyzdyń astaryna úńilsek halyqtyq nanym-senimge jaqyndaıdy. Osy sıaqty «ortekeniń» shyǵý tarıhy da halyqymyzdyń nanym-senimine qatysy bolýy múmkin», ‒ degen boljamdar aıtady.
«Ortekeniń» tarıhy týraly naqty ǵylymı derekter kezdese qoımaǵanymen búkil túrki halyqtaryna tán. Máselen, týysqan qyrǵyzdarda orteke «taq-teke» degen atpen keń taraǵan.
Bir qyzyǵy, «Ortekeni» tek dombyrada ǵana emes, ishekti aspaptardyń bárinde oınatýǵa bolady. «Orteke ‒ qazaqtyń kóne qýyrshaq teatry. Erte zamanda balalarǵa dombyra úıretýde olardy qyzyqtyrý úshin «Orteke qýyrshaǵy» qoldanylǵan. Qazir kúnde de ortekege degen qyzǵýshylyq joǵary. Áýelde ortekeni dombyrada oınatqan, al keıinen jetigenge qosyp bıletken. Ortekeni búgingi qoǵam ystyq yqylaspen qabyldap jatyr. Tek dáripteý kerek», ‒ deıdi jetigen aspabynda oınaıtyn stýdent Áıkerim Elemesova. Sondaı-aq, ol orteke jasaý men oınatýǵa arnalǵan festıváldardyń da ótkizilip turatynyn aıtty.
Orteke ártúrli kólemde jasala beredi. Sheberdiń oı-qıalyna baılanysty túrli ataýlar qoıylyp, aspapta oınatylady. Kúıshi Abdýlhamıt Raıymbergenov: «Buryn mezette úsh ortekeni ‒ «ata orteke», «áke orteke», «bala ortekeni» oınatqan. Bir adam eń kóp degende tórt ortekeni saýsaǵyna ilingen jipter arqyly basqaryp, kúı yrǵaǵyna bılete alady», ‒ deıdi. Al ataqty kúıshi, dombyrashy Murat Óskenbaev «Segiz laq» kúıin tartqanda, segiz tekeni tuǵyrǵa ornatpaı-aq jerge qoıyp oınatqan eken.
Syrt kózge qarapaıym kóringenimen, orteke oınatýdyń ózindik tehnıkasy bar. Ortekeniń birnesheýin oınatqanda olar bir-birine kedergi keltirmeı, bir-birine uqsamaıtyn «bı» qımyldaryn jasaýy kerek. Bul qurastyrýshynyń logıkasyna tikeleı baılanysty bolyp keletin ereje.
Orteke qoıylatyn tuǵyr aǵashtan qurastyrylady. Betki jaǵyna túrli oıý-órnekter oıylady. Áshekeılengen tuǵyr ishine ortasynan temir sym ótkizilgen taıaqsha qoıylady. Temir symnyń eki sheti ıilip, birine qýyrshaq bekitilip, birine dombyrashynyń saýsaqtaryna ilinetin jip jalǵanady. Tuǵyrdy tesip, jip syrtyna shyǵarylady. Jipti tartqan kezde temir sym qozǵalyp, orteke qýyrshaǵy bıleı bastaıdy. Orteke qýyrshaǵy tepe- teńdigin saqtaý úshin, baýyrynan ilingen sym temir qýyrshaq jan-jaqqa aýytqymaıtyndaı ólshemde qaq ortasyna ornalasýy kerek.
Qýyrshaqty qurastyrý jaǵyna keletin bolsaq, onyń keýdesi men basyn bir bólek, sıraqtaryn bir bólek aǵashtan qıyp alady. Materıaldyń meılinshe qatty, jeńil ári ıilgish bolǵany durys. Ony jasaýǵa qaıyń, terek, sheten, jemis aǵashtaryn qoldanýǵa bolady. Túrli-tústi boıaýlarmen boıap, sándep, kórermen aldyna alyp shyǵady. Orteke úlken sahnalarǵa arnalmaǵandyqtan, kóbine shaǵyn kórermen aýdıtorıasyna usynylatyn qyzyqty saýyqtyń túrine aınalǵan. Orteke oıyny sırek oryndalatyn janrlyq qoıylym bolyp sanalady. Ony alǵash ret «Murager» respýblıkalyq fólklor sazdy ansambli 1984 jyldan bastap el arasynda nasıhattaı bastady. Qazirgi kúni ulttyq mýzykany dáriptep júrgen «Turan» ansambli 2010 jyldan bastap ortekeni sahnaǵa alyp shyǵyp, bıletip júr. Sondaı-aq, ansámbl ortekeni Vengrıa, Qytaı, AQSH, Reseı, Fransıa, Ispanıa, Túrkıa elderine tanystyryp keldi. «Sheteldik kórermenderdiń ortekege qyzyǵýshylyǵy basym, jumbaǵyn sheshkisi kep, suraqtar qoıady. Al jas balalar orteke bıiniń qyzyǵyna batyp, máz bolady », ‒ deıdi ansambldiń múshesi Abzal Aryqbaev.
Elimizde 2007 jyldan bastap qýyrshaq tetrlary aıasynda Halyqaralyq festıváldar uıymdastyrylyp keledi. Atap aıtsaq, alǵashqy «Orteke» Halyqaralyq qýyrshaq teatrlarynyń festıvali Aqtaý qalasynda ótti. 2010-12 jyldary Almatyda (Ulttyq qýyrshaq óneriniń Halyqaralyq festıvali), 2013 jyly Astanada, 2015 jyly Qostanaıda uıymdastyryldy.
«Orteke ‒ qazaq qýyrshaq óneriniń bastaýy», – degen belgili ǵalym Ahmet Jubanov. Erte kezden qalyptasqan mádenıet búgingi kúnge deıin jalǵasyn taýyp kele jatqany qýantady. Alaıda orteke bıletý ónerin úıretý men ony jetildirýdi mýzyka zertteýshileri, qolónershiler men qýyrshaq teatrynyń mamandary shyndap qolǵa alsa. Sonda ǵana, qazaq qýyrshaq óneri aldaǵy zamandarda da jurtty qýanyshqa bóleı beretini sózsiz.
Aıjan TEMİRHANQYZY, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, jýrnalısıka fakúltetiniń İİİ kýrs stýdenti.
Derekkózi: turkystan.kz
