Ortalyq Aziiaǵa qaýip qaidan tónýi múmkin?
Qazaqstan jurtshylyǵy Almatydaǵy oqiǵalardy jáne Túrkiiadaǵy sátsiz tóńkeris áreketin dúrlige talqylap jatqan kezde biz úshin mańyzy solardan kem emes bir oqiǵa eleýsiz qalǵan siiaqty. Ol – «Taliban» qozǵalysynyń Ortalyq Aziia elderine jasaǵan úndeýi. Osy jyldyń 18 shildesinde jariia etilgen málimdemede talibterdiń bizdiń elderimizdiń ishki isterine aralaspaityndyǵy jáne «Basqaǵa ziian jasama, biraq, ózińe ziian jasaýǵa da múmkindik berme» qaǵidatyn basshylyqqa alatyny aitylǵan.
Onyń ústine, «Aýǵanstan Islam Ámirligi» (talibter ózderin resmi túrde osylai ataidy) qozǵalys baqylaýyndaǵy Aýǵanstan aýmaǵynda ózderiniń bizdiń óńirge ziian keltirgisi keletin terrorlyq uiymdardyń qyzmetin óristetýge ruqsat etpeitinin qadap aitady.
Bul talibter tarapynan jasalǵan osy tektes birinshi málimdeme emes. Buryn qozǵalys negizin qalaýshy, aty ańyzǵa ainalǵan molla Omardyń atynan ártúrli musylman merekelerinde qysqa habarlamalar jariialanyp, olarda eshkimniń de kórshi memlekettermen qarym-qatynasty nasharlatýǵa barmaityndyǵy aitylatyn.
Álem jurtshylyǵy 2015 jyly molla Omardyń 2013 jyldan beri tiri emestigin bilse de, kóptegen sarapshylar talibter sóziniń shyndyǵyna kúmánmen qarai bastady. Sol kezden beri talibter óz serkelerin eki ret aýystyrdy.
Omardan keiin bas qolbasshylyqqa molla Ahtar Mansur keldi. Onyń kezinde Aýǵanstandaǵy shabýyldar kúsheiip, qan burynǵydan da kóbirek tógildi. Talibterdiń óz ishindegi qaishylyqtar odan saiyn asqynyp, shiryqqan janjal syrtqa shyqty, al Aýǵanstannyń resmi ókimet oryndarymen iske asyp jatqan beibit kelissózderi úzilip qaldy.
Sonymen qatar, Mansurdyń kezinde Aýǵanstannyń soltústigindegi, Tájikstanmen shektesip jatqan Qundyz basyp alyndy. Kóptegen sheteldik sarapshylar men saiasatkerler talibter endi Ortalyq Aziiaǵa bet túzei alady dep boljaldap, dabyl qaǵa bastady. Dýshanbe men Ashhabad yqtimal shabýyldyń aldyn alý úshin shekaradaǵy baqylaýdy kúsheite tústi.
Aýǵanstan máselesiniń bilgirleri «Taliban» úshin tek osy eldiń ǵana asa mańyzdy ekendigin aityp keledi. Al olardyń ózderi osy jyldar ishinde BAQ-taǵy baibalamnyń saldarynan Ortalyq Aziia halyqtarynyń kózinde «bóten» dep sanaldy. Sol kezde qaisy baǵanyń durys ekenin, al qaisysynyń úreidi ýshyqtyrýǵa baǵyttalǵanyn anyqtaý qiyn bolyp qalǵan-dy.
Qalanyń bir bóligin Kabýl kúshteri qaitaryp alǵandyǵyna qaramastan, Qundyzdaǵy oqiǵalar kimniń kim ekendigin, talibterdiń shyn bet-beinesin aiqyndap alýǵa múmkindik berdi.
Qundyzdyń basyp alynýy talibterdiń Ortalyq Aziia aldynda bergen sózderinde turdy ma, joq pa – sol jaǵdaidy anyqtady. Túrikmenstanmen jáne Tájikstanmen aradaǵy shekara boiynda bolyp turatyn qaqtyǵystarǵa qaramastan, talibterdiń is-áreketi ázirge olardyń bergen ýádelerine qaishy kelmeidi.
2016 jyldyń mamyrynda aýǵan-pákistan shekarasynda AQSh ushaǵynyń soqqysynan ajal qushqan molla Mansurdyń oida joqtaǵy óliminen keiin qozǵalystyń budan bylaiǵy taǵdyry qalai bolatyndyǵy týraly másele qaitadan kún tártibine qoiyldy.
Sońǵy eki jylda aýǵandyq jáne pákistandyq talibterdiń bazynaly bóligi DAISh qataryna kire bastaǵan, al «Ózbekstannyń Islam qozǵalysy» top kóshbasshysy Ábýbákir ál-Baǵdatige jariialy túrde ant bergen kezde buǵan tańdanýǵa bolmas. «Islam memleketi» elde belsendi qimyl óristetkennen keiin talibter atalǵan uiymnyń Tahar, Qundyz, Baǵlan siiaqty soltústik provintsiialardaǵy sarbazdaryn tutqynǵa alýǵa jáne kózin joiýǵa pármen bere bastady.
Qozǵalystyń kelesi kóshbasshysy bolyp molla Omardyń jaqyn serikteriniń biri Haibatýlla Ahýnzada taǵaiyndaldy. Ol DAISh-ke qarsy kúresti jalǵastyrdy. Kóptegen sarapshylardyń esepteri DAISh-tiń Aýǵanstandaǵy órisi tarylyp jatqanyn aiǵaqtaidy.
Munyń bir sebebi, olardyń molla Omardyń óliminen keiin qalyptasqan utqyr sátti tolyq paidalana almaǵandyǵynda jatyr. DAISh úzdiksiz jeńilisterge ushyrap, biraz aýmaqtarynan aiyryldy. Qazir onyń sarbazdary negizinen Nangarhar provintsiiasynda shoǵyrlanǵan.
Jańa kóshbasshy Haibatýllanyń sońǵy málimdemesine qaraǵanda, qozǵalys beibit kórshilestik ustanymyna negizdelgen eski baǵyttyń jaqtaýshysy bolyp qala bermek. Biraq, bul jaǵdai «Taliban» qozǵalysyn Ortalyq Aziianyń odaqtasy ete almasa kerek.
Sóite tura, ol talibterge qatysty úrei men syrtqy kúshterdiń negizsiz áreketterin azaitýǵa baǵyttalǵan. DAISh-ke qarsy maidanǵa belsendi túrde shyǵa otyryp talibter Ortalyq Aziia taǵdyryna alańdaýdan buryn, olarǵa Aýǵanstandy berip qoiýdan qaýiptenedi. Óitkeni, bul el talibterdiń «tabiǵi ortasy» bolyp tabylady. Aýǵanstan bolmasa, olarǵa Ortalyq Aziia mańyzdy emes.
Eger talibter «Islam memleketinen» jeńilis tapsa, bul olardyń sońǵy on jyldaǵy búkil talpynysyn, NATO, AQSh pen Kabýl kúshterine qarsy barlyq kúresin zaia ketirmek. Osyǵan bailanysty «Islam memleketi» basqa elderdiń aldynda talibterdi senim-bedelden aiyratyn basty arandatýshy bolýda.
Sondyqtan talibter ózderi úshin eń bastysy Aýǵanstan ekendigin qaita-qaita eske salady. Talibter ózderiniń aýǵandyq DAISh-tiń jaqtastary retinde qarǵysqa ushyramaýyn qalaidy.
Biraq, báribir Aýǵanstandaǵy DAISh epopeiasy áli aiaqtalmaǵanyn umytpaǵan jón. Ystanbulda, Kabýlda bolǵanyndai, DAISh-tiń álemniń basqa óńirlerinde de terrorlyq aktiler jasaýǵa umtylatyndyǵyn eskere kelgende, Aýǵanstan geografiialyq turǵydan bizge neǵurlym jaqyn el retinde tolassyz taitalas talqysynda qala bermeýi tiis.
Bizdiń barlyq kúsh-jigerimiz osy elden shyǵatyn qaýip-qaterdi barynsha azaitýǵa jumsalǵany abzal. Qater basqa óńirlerden de shyǵýy múmkin. Demek, DAISh ideologiiasynyń jaqtaýshylary bizge Aýǵanstannan ǵana keledi degen sóz emes. Aqtóbe men Almatydaǵy sońǵy oqiǵalar turǵysynan alǵanda «Taliban» qozǵalysynyń sońǵy málimdemesi, álbette, Aýǵanstandaǵy turaqsyzdyqtan týyndaityn qaýip-qater deńgeiin tómendetpeidi. Alaida, talibterdiń qazir qandai ahýalda ekendigin túsiný Aýǵanstandaǵy janjaldasýshy taraptar arasyndaǵy táýekelder men sebepterdi baiypty baǵalaýǵa múmkindik beretini anyq.
Daniiar QOSNAZAROV, saiasattanýshy.
Derekkózi: «Egemen Qazaqstan» gazeti
