BUU mamandarynyń zertteý nátijesi kórsetkendei, kóp jaǵdada áielder jubailarynyń sońynan erip, lańkestik topqa múshe bolyp, qandaida bir is áreketterge májbúrli túrde baratyny málim boldy. Budan basqa keibir ekstrimistik toptar saýaty kem názik jandar aldap, arbap qarmaqtaryna túsiretini de jasyryn emes.
Osy rette lańkestik áreketter jii kezdesetin elderde áielderdi kúshtep lańkestikke tartý isin aldyn alýǵa qatysty túsindirý jumystary múlde júrgizilmeitini belgili. Bul da óz kezeginde áielderdi lańkestikke kúshtep tartý isiniń etek alýyna negiz bolýda.
Zertteýshiler sonymen qatar áielderdi lańkestikke tartý isi Eýropa men Ortalyq Aziianyń ulttyq jáne ksenofobiialyq uiymdarynyń arasynda da kezdesip qalatynyn alǵa tartqan.
Sonymen qatar bul máseleni jete zerttegen BUU mamandary áielderdi lańkestikke kúshtep tartý qandaida bir din men ultqa qatysy joq ekenin anyqtady. Sol sebepti bul qubylysty halyqaralyq qaýipsizdik máselesi dep qarastyrǵan jón.
BUU mamandary tartaqan málimetterine nazar aýdarsaq, Islam memleketi lańkestik uiymynyń soiylyn soǵý úshin Ortalyq Aziia elderinen 4000 astam din úshin soǵysqa attanǵan. Aitalyq, 2010-2016 jyly Qyrǵyzstannan Siriia men Irakqa ketkenderdiń sany 863 adamdy qurasa, onyń 188-in (23,8%) názik jandylar bolǵan.
Al Tájikstannyń resmi oryndary 2012-2016 jyldary 1094 adam Islam memleketi lańkestik uiymynyń quramana qosylsa, olardyń qatarynda 125-ten 200-ge deiin áiel bolǵanyn málimdedi.
Zertteýshiler Ortalyq Aziia elderinde áielderdiń lańkestik toptardyń qataryna qosylýyna negizinen olardyń er azamattarynyń aitqanynan shyǵa almaýy sebep bolatynyn atap kórsetken.
Máselen tájik áielderdi áńgimege tartqanda olardyń birshamasy o basta jubailarynyń Túrkiiada «jumys isteimiz» degen sózderine senip qalǵandaryn aitypty. Desek de, áielderdiń kópshiligi syrt elderge attanyp bara jatqanda nendei maqsatpen ketip bara jatqandaryn bilgen. Áielderdiń kópshiligi osylaisha otbasyn saqtap qalý úshin bastaryn báigege tikkenderin baiqaýǵa bolady.
Lańkestik toptardyń qataryna múshe bolǵan qyrǵyz eliniń názik jandylary da otbasyn saqtaý úshin kózdi jumyp kúieýleriniń sońynan ergenderin moiyndapty. Osy jaittardy saraptaǵanda, Ortalyq Aziia elderinde áielderdiń lańkesttik áreketterge tartý isi olardyń qalaýynsyz oryn alǵanyn baiqaimyz.
Qalai desekte birin-saran áielder óz betinshe lańkestik uiymǵa múshe bolyp, sońynan ózge áielderdi Islam memleketi lańkestik uiymynyń qataryna tartýǵa kúsh salǵan oqiǵalary da kezdeskenin aita ketýimiz kerek.
Atap aitsaq, Qyrǵyzstandaǵy jaǵdaidy zerttegende mamandar lańkestik uiymdardyń óz qatarlaryn tolyqtyrý úshin áielderdiń keńinen paidalanǵanyn kó jetkizgen. Lańkestiń arbaýyna túsken áielder WhatsApp áleýmettik jelisin paidalanyp, ózge áielderdi qarmaqqa túsirýge tyrysqan.
Tájikstanda keibir ata-analar kelin, balalarynyń otbasymen Taiaý Shyǵysqa attanǵanda, balalary ol jaqta jumys istep, úilerine aqsha salatyn boldy dep qýǵansa kerek. Osylaisha, ortalyqtan shet jatqan eldimeken turǵyndary Siriia men Irakta qandai jaǵdai bolyp jatqanynan beihabar bolǵan.
Al Qyrǵyzstannyń Ystyqkól oblysyndaǵy bir egede áiel Siriiaaǵa attanǵanda ár balasy úshin 3000 dollar alǵanyna máz bolǵan. Keiinnen ol bóten elge ketken 9 balasynan jasóspirim nemeresimen ǵana qaýypshyp, qaiǵydan qan jutyp, opyq jepti.
Zertteýde lańkestikke kúshtep tartylǵan áielderge memleket tarapynan qoldaý kerek ekeni aitylǵan. Bul rette Tájikstandaǵy Áielder isi men otbasy máselesi jónindegi memlekettik komitet el aýmaǵynda áielderdi lańkestik toptarǵa kúshtep tartý isine tosqaýyl qoiý úshin 110 aqparattyq-keńes berý ortalyqtaryn qurǵan.
Óz kezeginde áielder atalǵan ortalyqtarǵa jubailaryn lańkestik toptary arbap júrgenin habarlap, istiń aldyn alǵan oqiǵalary da kezdesken. Budan basqa kúieýleri kúshtep Siriiaǵa alyp ketýge árekettengende áielderi atalǵan ortalyqtarǵa bar shyndyqty aityp, qan-tógis bolyp jatqan elge ketip qalýdan aman qalypty.
Al bir keiýana jalǵyz qyzy sóz bailasyp júrgen jigitiniń arbaýyna túsip, Siriiaǵa attanbaqshy bolǵan sátinde anasy ortalyqtyń qyzmetine júginip, qyzyn qaýipti joldan saqtap qalypty.
Al Qyrǵyzstanda jergilikti uiymdar deńgeiinde jumys isteitin toptar áielderdi kúshtep lańkestikke tartý isin aldyn alý isimen beslendi túrde ainalysyp keledi. Olar áielder arasynda ekstrimizmniń qoǵam úshin qaýipti ekeni jaiynda úzbei úgit-nasihat jumystaryn júrgizip keledi. Sondai-aq, Qyrǵyzstanda senim telefondarynyń jumys qarqyndy dymyǵanyn atap aitap ótken jón. Osy senim tedefonynyń arqasynda talai otbasynyń shańyraǵy shaiqalmai qalǵan.
Osylaisha Qyrǵyzstan men Tájikstanda áielderdi kútep lańkestikke tartý isiniń jolyn kesý baǵytynda birqatar jumystar qolǵa alynyp, óz nátijesin bere bastady.
Liailia BOLTAEV
