BUU mamandarynyń zertteý nátıjesi kórsetkendeı, kóp jaǵdada áıelder jubaılarynyń sońynan erip, lańkestik topqa múshe bolyp, qandaıda bir is áreketterge májbúrli túrde baratyny málim boldy. Budan basqa keıbir ekstrımıstik toptar saýaty kem názik jandar aldap, arbap qarmaqtaryna túsiretini de jasyryn emes.
Osy rette lańkestik áreketter jıi kezdesetin elderde áıelderdi kúshtep lańkestikke tartý isin aldyn alýǵa qatysty túsindirý jumystary múlde júrgizilmeıtini belgili. Bul da óz kezeginde áıelderdi lańkestikke kúshtep tartý isiniń etek alýyna negiz bolýda.
Zertteýshiler sonymen qatar áıelderdi lańkestikke tartý isi Eýropa men Ortalyq Azıanyń ulttyq jáne ksenofobıalyq uıymdarynyń arasynda da kezdesip qalatynyn alǵa tartqan.
Sonymen qatar bul máseleni jete zerttegen BUU mamandary áıelderdi lańkestikke kúshtep tartý qandaıda bir din men ultqa qatysy joq ekenin anyqtady. Sol sebepti bul qubylysty halyqaralyq qaýipsizdik máselesi dep qarastyrǵan jón.
BUU mamandary tartaqan málimetterine nazar aýdarsaq, Islam memleketi lańkestik uıymynyń soıylyn soǵý úshin Ortalyq Azıa elderinen 4000 astam din úshin soǵysqa attanǵan. Aıtalyq, 2010-2016 jyly Qyrǵyzstannan Sırıa men Irakqa ketkenderdiń sany 863 adamdy qurasa, onyń 188-in (23,8%) názik jandylar bolǵan.
Al Tájikstannyń resmı oryndary 2012-2016 jyldary 1094 adam Islam memleketi lańkestik uıymynyń quramana qosylsa, olardyń qatarynda 125-ten 200-ge deıin áıel bolǵanyn málimdedi.
Zertteýshiler Ortalyq Azıa elderinde áıelderdiń lańkestik toptardyń qataryna qosylýyna negizinen olardyń er azamattarynyń aıtqanynan shyǵa almaýy sebep bolatynyn atap kórsetken.
Máselen tájik áıelderdi áńgimege tartqanda olardyń birshamasy o basta jubaılarynyń Túrkıada «jumys isteımiz» degen sózderine senip qalǵandaryn aıtypty. Desek de, áıelderdiń kópshiligi syrt elderge attanyp bara jatqanda nendeı maqsatpen ketip bara jatqandaryn bilgen. Áıelderdiń kópshiligi osylaısha otbasyn saqtap qalý úshin bastaryn báıgege tikkenderin baıqaýǵa bolady.
Lańkestik toptardyń qataryna múshe bolǵan qyrǵyz eliniń názik jandylary da otbasyn saqtaý úshin kózdi jumyp kúıeýleriniń sońynan ergenderin moıyndapty. Osy jaıttardy saraptaǵanda, Ortalyq Azıa elderinde áıelderdiń lańkesttik áreketterge tartý isi olardyń qalaýynsyz oryn alǵanyn baıqaımyz.
Qalaı desekte birin-saran áıelder óz betinshe lańkestik uıymǵa múshe bolyp, sońynan ózge áıelderdi Islam memleketi lańkestik uıymynyń qataryna tartýǵa kúsh salǵan oqıǵalary da kezdeskenin aıta ketýimiz kerek.
Atap aıtsaq, Qyrǵyzstandaǵy jaǵdaıdy zerttegende mamandar lańkestik uıymdardyń óz qatarlaryn tolyqtyrý úshin áıelderdiń keńinen paıdalanǵanyn kó jetkizgen. Lańkestiń arbaýyna túsken áıelder WhatsApp áleýmettik jelisin paıdalanyp, ózge áıelderdi qarmaqqa túsirýge tyrysqan.
Tájikstanda keıbir ata-analar kelin, balalarynyń otbasymen Taıaý Shyǵysqa attanǵanda, balalary ol jaqta jumys istep, úılerine aqsha salatyn boldy dep qýǵansa kerek. Osylaısha, ortalyqtan shet jatqan eldimeken turǵyndary Sırıa men Irakta qandaı jaǵdaı bolyp jatqanynan beıhabar bolǵan.
Al Qyrǵyzstannyń Ystyqkól oblysyndaǵy bir egede áıel Sırıaaǵa attanǵanda ár balasy úshin 3000 dollar alǵanyna máz bolǵan. Keıinnen ol bóten elge ketken 9 balasynan jasóspirim nemeresimen ǵana qaýypshyp, qaıǵydan qan jutyp, opyq jepti.
Zertteýde lańkestikke kúshtep tartylǵan áıelderge memleket tarapynan qoldaý kerek ekeni aıtylǵan. Bul rette Tájikstandaǵy Áıelder isi men otbasy máselesi jónindegi memlekettik komıtet el aýmaǵynda áıelderdi lańkestik toptarǵa kúshtep tartý isine tosqaýyl qoıý úshin 110 aqparattyq-keńes berý ortalyqtaryn qurǵan.
Óz kezeginde áıelder atalǵan ortalyqtarǵa jubaılaryn lańkestik toptary arbap júrgenin habarlap, istiń aldyn alǵan oqıǵalary da kezdesken. Budan basqa kúıeýleri kúshtep Sırıaǵa alyp ketýge árekettengende áıelderi atalǵan ortalyqtarǵa bar shyndyqty aıtyp, qan-tógis bolyp jatqan elge ketip qalýdan aman qalypty.
Al bir keıýana jalǵyz qyzy sóz baılasyp júrgen jigitiniń arbaýyna túsip, Sırıaǵa attanbaqshy bolǵan sátinde anasy ortalyqtyń qyzmetine júginip, qyzyn qaýipti joldan saqtap qalypty.
Al Qyrǵyzstanda jergilikti uıymdar deńgeıinde jumys isteıtin toptar áıelderdi kúshtep lańkestikke tartý isin aldyn alý isimen beslendi túrde aınalysyp keledi. Olar áıelder arasynda ekstrımızmniń qoǵam úshin qaýipti ekeni jaıynda úzbeı úgit-nasıhat jumystaryn júrgizip keledi. Sondaı-aq, Qyrǵyzstanda senim telefondarynyń jumys qarqyndy dymyǵanyn atap aıtap ótken jón. Osy senim tedefonynyń arqasynda talaı otbasynyń shańyraǵy shaıqalmaı qalǵan.
Osylaısha Qyrǵyzstan men Tájikstanda áıelderdi kútep lańkestikke tartý isiniń jolyn kesý baǵytynda birqatar jumystar qolǵa alynyp, óz nátıjesin bere bastady.
Láılá BOLTAEV
