Jańa Ózbekstannyń kelbeti qandaı bolaryna qatysty boljamymen bólisti osy jıynda Mırzıaev. Óz tusyndaǵy ózgeristerdi, jetistikterdi saýsaq búgip, sanamalap ótti.
Kárimov dáýirindegi tomaǵa tuıyq baǵyttan biratala bas tartqanyn, Tashkenttiń saıası órnegi ózgergenin taǵy bir márte eske saldy. Eldiń endi qaıtyp bul súrleýge túspesine senim bildirdi.
Shıraı kele Orta Azıanyń Reseı yqpalynan arylyp, "bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵararyn" astarlap jetkizdi Mırzıaev.
...
Dalanews.kz Mırzıaevtyń osy májilistegi Ózbekstannyń óz ishi men aımaqtyq saıasatqa qatysty tezısteri men tolǵanystaryn yqshamdap usynady.
“Ózbekstan álemdik qaýymdastyqtan oıyp turyp oryn aldy”, – deıdi Ózbek basshysy.
“Demokratıa? Ol bizge tańsyq emes. Halyq bıligine arqa súıeıtin múldem Jańa memlekettiń kirpishin qalaýdamyz.
Azat oılaıtyn azamattyq qoǵamdy qalyptastyrǵymyz keledi. Ósý úshin de qozǵalys, ózgeris kerek-aq.
Demokratıalyq reformalardy júrdek júrgizýdemiz. Parlamenttiń quziretin kúsheıtý, saıası partıalardyń pármenin arttyrý aktýaldy. Bılikke qoǵamnyń qas-qabaǵynan qaımyǵatyn azamattar kelýi qajet”, – deıdi ol.
…
Mırzıaev Kárimovten muraǵa qalǵan memlekette demokratıalyq qundylyqtarǵa múlde kóńil bólinbegenin meńzegen.
“Demokratıanyń temirqazyǵy sanalatyn - adam quqyǵy, sóz bostandyǵy men dinı senimge qol suqpaý biz úshin basty ustanym. Osy maqsatta adamnyń, azamattyń quqyn tabanǵa taptatpaıtyn Ulttyq strategıa qabyldadyq. Uzaq jyl boıy kúrmeýi sheshilmeı kelgen keıbir keleńsizdiktiń kózin joıdyq”, – degen Mırzıaev mektep jasyndaǵy balany jumysqa jegetin zamannyń kelmeske ketkenin aıtypty.
…
Tashkentten bastaý alǵan aýqymdy, keshendi reformalar - burynǵy Ózbekstannan ózgerek, jańa Ózbekstannyń irgesin qalaýǵa arqaý bolmaq.
Sóı degen Mırzıaev bılik qurǵan qysqa merzimde elde múlde jańa saıası júıe qalyptasqanyn, bul óz kezeginde áleýmet pen ekonomıkanyń, ǵylym men mádenıettiń órkendeýine alyp kelgenin málimdegen.
“Ózbekstan óziniń qarjylyq ári ekonomıkalyq álýetin joǵaltqan joq. Pandemıaǵa qaramastan óndiristik potensıalymyzdy arttyra tústik. Amerıkanyń J.P Morgan ınvestbanki Ózbekstannyń aıaq alysyna joǵary baǵa berdi.
2017 jyldan beri el ekonomıkasy 18 paıyzǵa ósti. Syrtqy saýdanyń kólemi 24 mlrd-tan (2016 jylǵy kórsetkish) 36 mlrd dollarǵa artty. Óndiristik ónimniń quny 369 trln sýmnan asyp jyǵyldy. Óndiristiń ishki jalpy ónimdegi úlesi sońǵy bes jylda 27 paıyzǵa jetti”, – deıdi ol.
Byltyr Ózbekstan alys-jaqyn shetelge 15 mlrd dollardyń taýaryn tasymaldaǵan. Bul da bolsa ekonomıkadaǵy oń ózgeristiń kórinisi. Ózbek ekonomıkasyna qarjy quıǵan sheteldik ınvestısıanyń kólemi sońǵy jyldary 3 ese artqan. Elde shaǵyn-orta bıznestiń sharýasy júrip tur, osy salada 1 mln 400 myńǵa tarta jańa jumys orny qurylypty.
“Kásipkerlikpen aınalysýǵa kedergi keltirip kelgen keseldi zańdardyń kúshin joıdyq. Bıznespen aınalysatyn aýdıtorıanyń quqyn qorǵaýdamyz. Men bılikke kelgeli ýaqytta 500 myńnan asa adam jeke kásip ashty. Ózbekstan «Doing Business» reıtıńinde 141-shi orynnan 69 -orynǵa bir-aq qarǵydy. Bizdiń potensıal munymen shektelmeıdi. Naryqtyq ekonomıkaǵa tezirek tóselý úshin kásipkerlerge barynsha keńshilik jasalý kerek, olar bizdi alǵa súıreıtin lokomotıv”, – deıdi Ózbekstan basshysy.
…
Mırzıaev eldiń damýyna egemendik alǵan bozala shaqta ómirge kelgen býyn úlken serpin bererine senimdi. Bıyl 30-ǵa tolǵan Táýelsizdik tustastary Jańa Ózbekstannyń qabyrǵasyna qalaryna kúmándanbaıdy. Dál osy urpaq Orta Azıanyń birigýine de uıytqy bolýy qajet.
“Ózbekstannyń aımaqtyq dárejedegi, álemdik deńgeıdegi bedeli artyp keledi. Ashyq saıasat júrgizgenniń jemisin jep otyrmyz. Dıalogqa daıynbyz.
Bir kezderi shekaramyzdan shegirtke de ótpeıtin. Qazir el azamattary alys-jaqyn shetelge saparlap, sondaǵy týys-týǵandarymen qaýyshyp jatyr. Kórshilermen kirjińdesken kezeń kelmeske ketti. Jaratqan Orta Azıany aýyzbirshilikten aıyrmasyn.
Sońǵy jyldary aımaq elderiniń yntymaqtastyǵy jańa dárejege kóterildi. Saıasatta “Ortaazıalyq rýh” degen uǵym paıda bolady. Iá, Orta Azıanyń rýhyn oıattyq. Aımaqtyń atynan halyqaralyq saıasatqa yqpal eterlik, baǵdar bererlik batyl usynystar aıtylýda.
Aramyzdy sýytpaı, jıi-jıi júzdesip turatyn jaqsy dástúr qalyptastyrdyq. Túneýkúni Túrkmenstanda ótken júzdesýde damýdyń jańa baǵyttaryn aıqyndadyq”, – degen Mırzıaev osy oraıda Aýǵanstandaǵy ahýalǵa da toqtalypty.
“Ol jaqtaǵy jaǵdaıdyń qalaı qubylary belgisiz. Bizge bul elde turaqtylyq ornaǵany qajet. Aýǵanstan Orta Azıa men Ońtústik Azıanyń arasyndaǵy ótkel jáne sol mısıasynan aıyrylmaýy kerek.
Ózbekstan Aýǵanstanmen aradaǵy dostyq baılanystardyń úzilmeýine múddeli. Bóten eldiń ishki isine aralaspaımyz, áıtse de bul eldegi bılik tranzıtiniń yń-shyńsyz ótkenin qalaımyz”, – deıdi ol.
Jalpy osy jıynda Mırzıaev jańa Ózbekstan týraly jıi-jıi aıtty. Sol arqyly Kárimovtyń qateliginen sabaq alǵanyn, onyń tusyndaǵy Ózbekstan men búgingi eldiń betalysynda alshaqtyq baryn ańǵartqysy kelse kerek.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
