Onyń aıtýynsha, taýdaǵy qaıǵyly jaǵdaılar negizinen qaýipsizdik sharalaryn saqtamaý sebepterinen týyndaıdy.
– Taýdaǵy keleńsiz oqıǵalardy aldyn alý úshin tańdalǵan baǵyt qatysýshylardyń daıyndyq deńgeıine jáne múmkindikterine sáıkes kelýi tıis. Sondaı-aq, qozǵalys baǵdaryn muqıat zerdeleý qajet. Ondaǵy jer bederiniń sıpatymen, qaýipti jerleri men sý kózderinen habardar bolyp, taýǵa shyǵar aldynda aýa raıy boljamymen tanysyp alý kerek, – dedi Talǵat Esalyuly.
Budan bólek, taýly óńirde qaıǵyly jaǵdaıdy boldyrmaý úshin adamdar toptasyp júrgenderi abzal. Taý kólderinde shomylmaǵan lázim, óıtkeni, salqyndap qalý qaýip bar. Kún kúrkirep, naızaǵaı oınaǵan kezde taý jotasynan tómen túsýge áreket etý kerek. Sondaı-aq, temiri bar zattardy adamdardan qashyq ustap, jeke aǵashtyń astyna, tańbalaý baǵanalardyń tusyna jáne sý qoımasy jaǵasynda otyrmaǵan durys.
Jalpy jyl basynan beri OQO TJD qaýipsizdikti saqtaý sharalarynan habardar etetin 7000-ǵa jýyq únparaq taratyp, 165 ret áńgimelesý-túsindirme jumystaryn júrgizgen.
Aıta keterligi, tótenshe jaǵdaı oryn alǵan jaǵdaıda barlyq baılanys quraldaryna tegin qyzmet kórsetetin táýliktik kezekshiliktegi «101» jáne «112» nómirlerine habarlasýǵa bolady.
OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti