Otyrysqa oblys ákimi Janseıit Túımebaev, Bas Prokýrordyń orynbasary Andreı Kravchenko, memlekettik organdardyń ókilderi men halyqaralyq, úkimettik emes uıymdardyń, qoǵamdyq birlestikterdiń jetekshileri qatysty.
Jıyndy ashqan óńir basshysy búgingi tańda turmystyq zorlyq-zombylyq máselesi qoǵamymyzda ózekti bolyp otyrǵanyn aıtyp, áleýmettik turǵyda túrli keleńsizdikterge tap bolyp otyrǵanymyzdy jetkizdi.
– Turmystaǵy zorlyq-zombylyq máselesi – adam quqyn buzatyn qubylys qana emes, sondaı-aq óskeleń urpaqqa tárbıe berýde keri áserin tıgizetin qubylys. Ókinishke qaraı, qazirgi kezde otbasylaryna zábir kórsetip, kúshteý jaıttary kezdesedi. Bul adamnyń búkil ǵumyryna qara tańba bolyp qalady. Sondyqtan da otbasyndaǵy turmystyq zorlyq-zombylyqty joıý jolynda quqyqtyq jáne praktıkalyq sharalardy iske asyryp, onyń jasyryn sebepterin keshendi túrde anyqtaý qajet, – J.Túımebaev.
Óz kezeginde Bas Prokýrordyń orynbasary Andreı Kravchenko kópshilikti jobanyń jalpy tujyrymdamasymen tanystyryp ótti.
«Ótken jyly Qazaqstanda otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq máselesimen 500 jaǵdaı oryn alyp, tergeý jumystary júrgizilgen. Ókinishke qaraı, bul sıfr jyl saıyn ósip keledi. Dese de, bul málimet shynaıy jaǵdaıdy kórsetpeıdi. Januıadaǵy zábir kórsetýmen kúresý – bul quzyrly organdar ǵana atsalysatyn másele emes, qoǵam bolyp jumylý qajet. Sondyqtan, azamattardy osynaý jumysqa kóptep tartyp, úıdegi keleńsizdikti maqsatty túrde sheshý qajet», - dedi A.Kravchenko.
Sonymen qatar, QR Bas prokýrordyń erekshe tapsyrmalar jónindegi aǵa kómekshisi, basqosýda atalǵan jobanyń jetekshisi Saltanat Tursynbekova zorlyq-zombylyqqa qarsy áreketter reformasynyń negizgi baǵyttaryna toqtalyp ótti. İske asyrylyp jatqan is-sharalar aıasynda negizgi ekpin osynaý keleńsizdikterdiń aldyn alýǵa jáne otbasylarmen keshendi jumys isteýge berilmek. Alǵash ret pılottyq rejımde otbasyndaǵy janjalqoılardy psıhologıalyq ádistermen túzeý tásili qoldanylatyn bolady. Ol úshin SVAD – ÝBDO-ny (Ýaqytsha beıimdeý jáne detoksıkasıa ortalyǵy) agresorlarmen jumys isteý ortalyǵyna aınaldyrý kózdelip otyr. Munan bólek, zorlyqtyń qurbandaryna tegin kómek pen qoljetimdilikti qamtamasyz etý úshin árbir aýdanda áleýmettik-psıhologıalyq qyzmetter qurý josparlanǵan.
Sondaı-aq, halyqqa barlyq áleýmettik mańyzdy saýaldar boıynsha kómek kórsetip, keń masshtabty jumystar júrgizý isin aýdan, qalalarda ǵana emes, shalǵaı aýyldardan uıymdastyrý kózdelýde.
OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti
