Jaýabymdy berdim. Onyń túiini mynada: «Men biliktiń eshbir saiasi jobasyna qatysqan emespin».
Árine, bir elde ómir súrip jatqandyqtan, bilik ókilderimen de kezdesip turamyz. Barshaǵa málim pozitsiiamyzdy aityp, qoǵamdaǵy ahýaldy talqylap jatamyz.
Áńgimeni osymen támamdaýǵa bolar edi. Biraq áleýmettik jelidegi birshama qyzý talqylaýdy kórip, onda aitylǵan sumdyq joramaldarmen tanysyp, mynadai oilarǵa qaldym.
Maǵan osyndai aýyr aiyp taǵý Muhtarǵa ne úshin kerek boldy? Bálkim, basty sebep ol quryp jatqan (internette) Qazaqstan demokratiialyq tańdaý (QTD) qozǵalysyn ashyq qoldamaýymda shyǵar. Óitkeni men «Almatyda bolyp jatqan sotta adam tańǵalarlyq nebir faktiler aitylyp jatyr, ózine tikelei qatysty is bolǵandyqtan, Muhtar solardyń bárine naqty jaýap berýi kerek» degen edim.
Álde ol «oppozitsiia degen – men ǵana, al qalǵandary – biliktiń quiyrshyqtary» degisi kele me?
«Jyǵylǵanǵa judyryq» bolyp, onsyz da shet jaqta júrip, báleden basyn ala almai qinalyp júrgen Ábliazovqa jónsiz tiisýden aýlaqpyn. Kerisinshe, ol 2001 jyly QDT qataryna kirgennen bastap ony jáne onyń seriktesterin ashyq qoldap kelemin. Sotynda boldym, ony qoldaý aktsiialaryna qatystym.
Biraq basqalardy negizsiz qaralap, kúie jaǵýǵa bolmaidy. Eń bastysy, oppozitsiianyń ózinde monopoliia bolmaýy tiis.
Sóz joq, oppozitsiiashyl uiym quryp, bilikke ótkir syn aityp, qoǵamdyq oiǵa qozǵaý salyp júrgeni durys.
Onyń ústine Ábliazov biliktiń qainaǵan ortasynda boldy, ondaǵylarmen tonnyń ishki baýyndai aralasty, sondyqtan qarapaiym jurtqa beimálim nebir jaittardy aldymyzǵa jaiyp sala alady.
Munyń ózi biliktiń shynaiy bet álpetin áshkereleýdiń myqty múmkindigi emes pe?!
Óziniń orasan zor qarjylyq áleýetin keshegi áriptesterine qarsy emes, biliktiń shynaiy betperdesin ashýǵa jumsasyn. Talai jyl boiyna bilikti synap júrgen bizdi uryp-soǵar, arandatar basqa kúshter de jetip jatyr.
Biraq «oppozitsiia tek qana ábliazovshyl bolýy kerek» degenge men qosyla almaimyn. Aqordasyz da, oligarhtarsyz da paida bolyp, ózin kórsete alatyn qoǵamdyq kúshter tarihta boldy, áli de bolady.
Áleýmettik jelidegi talqyda «qazirgi Qazaqstanda qolǵa alynǵan kez kelgen qoǵamdyq bastamanyń artynda bilik turady, sondyqtan oǵan senýge bolmaidy» degen de tujyrym aitylyp jatty. Árine, shette júrgen oppozitsiiashyl joldastarǵa mundai tezis maidai jaǵady. Óitkeni solardyki ǵana durys bop shyǵady emes pe? Biraq shetel aspai, sottalsa da, qinalsa da, qarny ashsa da Otanynan bezbei, el ishinde júrip bilikke ashyqtan-ashyq syn aityp júrgen taza adamdarǵa osy tezis tiip ketpei me?!
Menińshe, bul máselede birjaqtylyqqa salynbaý kerek.
«Oppozitsiia tek aqshaǵa jumys isteidi» degen jalǵan tujyrymnan arylýymyz kerek. Elge tanymal tulǵalardy aitpaǵanda, el ishinde, aýyl-aimaqta, naqty eldi mekende sol jerdegi ádiletsiz ákimnen bastap, tolaiym saiasi júiege qarsy pikir bildirip, kúresip júrgen azamattar qanshama?!
Sondyqtan da ózine qatysty emes kez kelgen qoǵamdyq bastamaǵa kúmán keltirip, ony qaralaý durys emes. Ondai ádet elde demokratiialyq úrdister men dástúrlerdi damytýǵa kesirin tigizedi. Óz basym oppozitsiia birligin jaqtaimyn, biraq sol oppozitsiia birkelki nemese bir ǵana adamǵa telinip qalýyna qarsymyn.
Bálkim, kezinde ideialar emes, naqty kósemderge (negizinen, keshegi bastyqtar men qaltalylarǵa) baǵynyshty bop qalǵan saiasi kúshterdiń aqyr sońynda suiylyp, iz-túzsiz joǵalyp ketýiniń bir sebebi osy bolar. Óitkeni jeke adammen «jumys júrgizýge», aldap-sýlaýǵa, satyp alýǵa, qorqytýǵa bolady, ol keiin (ártúrli sebeptermen) óz oiynan ainyp ketýi múmkin. Al ideiany joia almaisyń. Buqarany erte alatyn kez kelgen ideia, Marks aitpaqshy, materialdyq kúshke ainalady.
Saiasi tuǵyrnama ne ustanymyna, naqty qoǵamdyq qimyl-áreketine emes, adamnyń jeke basyna tiisip, bar máseleni soǵan ǵana aýdarý – qazir de ózin oppozitsiia sanap júrgen keibir adamdarǵa tán qasiet. Onyń ústine qazaq degen shaǵyn ǵana halyqpyz: saiasi alańda júrgender kezinde bir-birimen tájikelesip, cóz ben iske kelip, bas jaqqa barysyp qalǵan kezderi de joq emes shyǵar. Endi sonyń bárin saiasi kúres qazanyna tuzdyq retinde salyp, ózekti máselelermen birge sapyrylystyryp jiberedi. Ondai tańsyq «taǵam» toǵysharlarǵa taptyrmas tartý ekeni de ras.
Shynyn aitý kerek, onsyz da yrdý-dyrdý, toz-toz bop ketken oppozitsiiaǵa qatysty syn aitqym kelmeidi: bizge birlik kerek. Biraq baiaǵyda aýylda júrgende, tóbeles bola qalsa úlkender «kim bastady?» dep suraityn. Jáne sony kináli sanaityn...
Ámirjan QOSANOV,
Derekkóz: Jas Alash
