Jaýabymdy berdim. Onyń túıini mynada: «Men bıliktiń eshbir saıası jobasyna qatysqan emespin».
Árıne, bir elde ómir súrip jatqandyqtan, bılik ókilderimen de kezdesip turamyz. Barshaǵa málim pozısıamyzdy aıtyp, qoǵamdaǵy ahýaldy talqylap jatamyz.
Áńgimeni osymen támamdaýǵa bolar edi. Biraq áleýmettik jelidegi birshama qyzý talqylaýdy kórip, onda aıtylǵan sumdyq joramaldarmen tanysyp, mynadaı oılarǵa qaldym.
Maǵan osyndaı aýyr aıyp taǵý Muhtarǵa ne úshin kerek boldy? Bálkim, basty sebep ol quryp jatqan (ınternette) Qazaqstan demokratıalyq tańdaý (QTD) qozǵalysyn ashyq qoldamaýymda shyǵar. Óıtkeni men «Almatyda bolyp jatqan sotta adam tańǵalarlyq nebir faktiler aıtylyp jatyr, ózine tikeleı qatysty is bolǵandyqtan, Muhtar solardyń bárine naqty jaýap berýi kerek» degen edim.
Álde ol «opozısıa degen – men ǵana, al qalǵandary – bıliktiń quıyrshyqtary» degisi kele me?
«Jyǵylǵanǵa judyryq» bolyp, onsyz da shet jaqta júrip, báleden basyn ala almaı qınalyp júrgen Áblázovqa jónsiz tıisýden aýlaqpyn. Kerisinshe, ol 2001 jyly QDT qataryna kirgennen bastap ony jáne onyń seriktesterin ashyq qoldap kelemin. Sotynda boldym, ony qoldaý aksıalaryna qatystym.
Biraq basqalardy negizsiz qaralap, kúıe jaǵýǵa bolmaıdy. Eń bastysy, opozısıanyń ózinde monopolıa bolmaýy tıis.
Sóz joq, opozısıashyl uıym quryp, bılikke ótkir syn aıtyp, qoǵamdyq oıǵa qozǵaý salyp júrgeni durys.
Onyń ústine Áblázov bıliktiń qaınaǵan ortasynda boldy, ondaǵylarmen tonnyń ishki baýyndaı aralasty, sondyqtan qarapaıym jurtqa beımálim nebir jaıttardy aldymyzǵa jaıyp sala alady.
Munyń ózi bıliktiń shynaıy bet álpetin áshkereleýdiń myqty múmkindigi emes pe?!
Óziniń orasan zor qarjylyq áleýetin keshegi áriptesterine qarsy emes, bıliktiń shynaıy betperdesin ashýǵa jumsasyn. Talaı jyl boıyna bılikti synap júrgen bizdi uryp-soǵar, arandatar basqa kúshter de jetip jatyr.
Biraq «opozısıa tek qana áblázovshyl bolýy kerek» degenge men qosyla almaımyn. Aqordasyz da, olıgarhtarsyz da paıda bolyp, ózin kórsete alatyn qoǵamdyq kúshter tarıhta boldy, áli de bolady.
Áleýmettik jelidegi talqyda «qazirgi Qazaqstanda qolǵa alynǵan kez kelgen qoǵamdyq bastamanyń artynda bılik turady, sondyqtan oǵan senýge bolmaıdy» degen de tujyrym aıtylyp jatty. Árıne, shette júrgen opozısıashyl joldastarǵa mundaı tezıs maıdaı jaǵady. Óıtkeni solardyki ǵana durys bop shyǵady emes pe? Biraq shetel aspaı, sottalsa da, qınalsa da, qarny ashsa da Otanynan bezbeı, el ishinde júrip bılikke ashyqtan-ashyq syn aıtyp júrgen taza adamdarǵa osy tezıs tıip ketpeı me?!
Menińshe, bul máselede birjaqtylyqqa salynbaý kerek.
«Opozısıa tek aqshaǵa jumys isteıdi» degen jalǵan tujyrymnan arylýymyz kerek. Elge tanymal tulǵalardy aıtpaǵanda, el ishinde, aýyl-aımaqta, naqty eldi mekende sol jerdegi ádiletsiz ákimnen bastap, tolaıym saıası júıege qarsy pikir bildirip, kúresip júrgen azamattar qanshama?!
Sondyqtan da ózine qatysty emes kez kelgen qoǵamdyq bastamaǵa kúmán keltirip, ony qaralaý durys emes. Ondaı ádet elde demokratıalyq úrdister men dástúrlerdi damytýǵa kesirin tıgizedi. Óz basym opozısıa birligin jaqtaımyn, biraq sol opozısıa birkelki nemese bir ǵana adamǵa telinip qalýyna qarsymyn.
Bálkim, kezinde ıdeıalar emes, naqty kósemderge (negizinen, keshegi bastyqtar men qaltalylarǵa) baǵynyshty bop qalǵan saıası kúshterdiń aqyr sońynda suıylyp, iz-túzsiz joǵalyp ketýiniń bir sebebi osy bolar. Óıtkeni jeke adammen «jumys júrgizýge», aldap-sýlaýǵa, satyp alýǵa, qorqytýǵa bolady, ol keıin (ártúrli sebeptermen) óz oıynan aınyp ketýi múmkin. Al ıdeıany joıa almaısyń. Buqarany erte alatyn kez kelgen ıdeıa, Marks aıtpaqshy, materıaldyq kúshke aınalady.
Saıası tuǵyrnama ne ustanymyna, naqty qoǵamdyq qımyl-áreketine emes, adamnyń jeke basyna tıisip, bar máseleni soǵan ǵana aýdarý – qazir de ózin opozısıa sanap júrgen keıbir adamdarǵa tán qasıet. Onyń ústine qazaq degen shaǵyn ǵana halyqpyz: saıası alańda júrgender kezinde bir-birimen tájikelesip, cóz ben iske kelip, bas jaqqa barysyp qalǵan kezderi de joq emes shyǵar. Endi sonyń bárin saıası kúres qazanyna tuzdyq retinde salyp, ózekti máselelermen birge sapyrylystyryp jiberedi. Ondaı tańsyq «taǵam» toǵysharlarǵa taptyrmas tartý ekeni de ras.
Shynyn aıtý kerek, onsyz da yrdý-dyrdý, toz-toz bop ketken opozısıaǵa qatysty syn aıtqym kelmeıdi: bizge birlik kerek. Biraq baıaǵyda aýylda júrgende, tóbeles bola qalsa úlkender «kim bastady?» dep suraıtyn. Jáne sony kináli sanaıtyn...
Ámirjan QOSANOV,
Derekkóz: Jas Alash
