«Nur Otan» alańynda memlekettik organdardyń elektrondy qyzmet kórsetý máseleleri qaraldy
Jiyn barysynda QR Tsifrlyq damý, innovatsiialar jáne aeroǵarysh ónerkásibi vitse-ministri Áset Turysov Jol kartasynda 2021 jylǵa kózdelgen negizgi 4 kórsetkish boiynsha barlyq is-sharanyń júzege asqanyn alǵa tartty. Tipti, keibir indikatorlar asyra oryndalǵan.
«Qazirgi tańda memlekettik qyzmetterdiń 92%-y elektrondy túrde kórsetildi. Azamattardyń elektrondyq qyzmetterdi óz betinshe alý kórsetkishi 2018 jylǵy 31 millionnan 2021 jyly 63 millionǵa deiin ósti. HQKO, egov, egov mobile jáne bankterdiń qosymshalary arqyly da memlekettik qyzmetter kórsetý arnalaryn ulǵaitý jumysy júrgizilýde. Azamattardyń barlyq memlekettik qyzmetterdi bir terezeden alý múmkindigin qamtamasyz etý osy jyly 92%-ǵa, HQKO-yn azamattarǵa onlain-keńes berýge qaita baǵdarlaý 20%-ǵa oryndaý kózdelse, bul jospar sáikesinshe 96 jáne 22%-ǵa artyǵymen oryndaldy», - dedi vitse-ministr.
Onyń aitýynsha, azamattarǵa memlekettik organdarǵa óz ótinishterin elektrondy túrde joldaýǵa múmkindik beretin «e-Otinish» aqparattyq júiesi qazirgi tańda barlyq memlekettik organdarda engizilip, tájiribeden ótkizilýde. Sonymen qatar, áleýmettik salada tólemderdiń 14 túri proaktivti formatta iske asyryldy. Máselen, týýdy tirkeý boiynsha qyzmet 3 jyldan beri proaktivti túrde kórsetiledi. Iaǵni, azamattar úiden shyqpai-aq SMS habarlama arqyly týý týraly kýálikti rásimdei alady. Jyl sońyna deiin jerleýge arnalǵan birjolǵy tólemdi de proaktivti taǵaiyndaýdy iske asyrý kózdelip otyr.
Saladaǵy jańalyqtardyń biri – «egov mobile» mobildik qosymshasyndaǵy «Tsifrlyq qujattar» qyzmeti. Bul qyzmet azamattarǵa qaǵaz júzindegi balamasynyń ornyna sandyq qujattardy usynýǵa múmkindik beredi. Búginde tsifrlyq qujattardy paidalanýshylar sany – 5 985 431.
Keńes múshesi Maira Aisina jyl saiyn 20 millionǵa deiin qyzmet kórsetetin atalǵan sala halyqtyń talqysy men synyna eń kóp ushyraitynyn alǵa tartty. Ol máselesin sheshý úshin turǵyndardyń áli de talai mekemeniń tabaldyryǵyn tozdyryp, uzynsonar kezekte turatynyn, munyń sońy túrli janjalǵa ulasyp jatatynyn jasyrmady.
«Bul problemany sheshý Tsifrlyq damý ministrliginiń quzyryna kiretin qyzmet kórsetý salasyn ǵana turaqty damytýmen shektelmegeni jón. Eń bastysy, qyzmetterdi elektrondy túrde usynýǵa qatysty barlyq memlekettik organdardyń qarym-qatynasyn ózgertý qajet. Óitkeni olardyń aqparattyq júieleriniń tiimdiligi kóńil kónshitpeidi. Búginde memlekettik sektorda 400 aqparattyq júie jumys isteidi. Árqaisynyń derek bazasy úlken. Biraq sapasy óte tómen. Derekterdi qolmen engizýge bailanysty kóptegen qate jiberilgen jáne júielerdiń kópshiligi sol derekterdi qaitalaidy. Sondyqtan bul jerde birtutas qurylymdyq tásil qajet. Árine, búginde ol bar, biraq memlekettik organdar tarapynan múddelilik joq», - dedi M.Aisina.
Keńeste qyzmet kórsetýdiń belgilengen merzimin saqtamaý, merzimin ótkizip alý, odan bas tartý siiaqty kóptegen kemshilikter de memlekettik organdardyń kinásinen oryn alatyny aityldy. Máselen, ótken jyly bes memlekettik organ: Ishki ister, Eńbek, Bilim, Indýstriia ministrlikteri men jergilikti atqarýshy organdardyń qyzmet kórsetý merzimin ótkizip alý kórsetkishi 99,2%-dy quraǵan. Al qyzmet kórsetýdiń belgilengen merzimin saqtamaý kóbine-kóp tehnikalyq aqaýǵa bailanysty oryn alsa, ótken jyly 9 memlekettik organnyń aqparattyq júiesinde 243 saǵatqa irkilis bolǵan. Qyzmet kórsetýden bas tartý kórsetkishi de 90%-dan asady.
Osy oraida, partiialyqtar aqparattyq júieler arqyly memlekettik qyzmetti barlyq memlekettik organ kórsetkenimen, olardyń eshqaiysy derekterdiń ózektiligi, irkilister, qateler úshin jaýapkershilik almaitynyna nazar aýdardy. Iaǵni, aqparattyq júielerde sapasyz qyzmet kórsetkeni úshin memlekettik organdardyń jaýapkershiligi naqty bekitilmegen. Al sol kezde, aqparattyq júielerdiń jumysyna, ony jetildirýge qazynadan milliardtaǵan qarajat bólinedi.
«Sondyqtan ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń jaýapkershiligin zańnamalyq turǵyda arttyrý qajet. Tsifrlyq damý ministrligine barlyq qyzmet kórsetýshilerdiń aqparattyq júieleriniń jumys qabiletin baqylaý fýnktsiiasyn bergen jón», - dedi M.Aisina.
Keńes tóraǵasy, Májilis depýtaty Aidos Sarym «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» MK qyzmetkerleri jalaqysynyń tómendigi, olardyń túrli áleýmettik baǵdarlamalardyń igiligin kóre almai otyrǵanyn alǵa tartyp, vitse-ministrden osy baǵytta vedomstvanyń qolǵa alǵan isteri týraly surady. Tsifrlyq damý vitse-ministri Áset Turysov ministrlik qyzmetkerlerdi yntalandyrý úshin jumysyn jaqsy atqarǵandardy qarjylai kótermeleý sharalaryn josparlap otyrǵanyn jetkizdi.
«Matritsa.kz» media-tobynyń jetekshisi Serik Mámbetov elektrondy qyzmetter týraly jurtshylyqty keńinen habardar etý týraly usynysyn aitty. Sebebi, kóptegen memlekettik qyzmetterdi elektrondy túrde alýǵa bolatynyn ekiniń biri bile bermeidi.
Jiyn sońynda sala qyzmetkerlerin áleýmettik qamsyzdandyrý, kadr tapshylyǵy máselesin sheshý, memlekettik organdardyń jaýapkershiligin arttyrý jáne joǵary standarttarǵa sai qyzmet kórsetý baǵyttarynda Tsifrlyq damý ministrligine óz usynystaryń joldaý usynyldy.
