Jıyn barysynda QR Sıfrlyq damý, ınovasıalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi vıse-mınıstri Áset Turysov Jol kartasynda 2021 jylǵa kózdelgen negizgi 4 kórsetkish boıynsha barlyq is-sharanyń júzege asqanyn alǵa tartty. Tipti, keıbir ındıkatorlar asyra oryndalǵan.
«Qazirgi tańda memlekettik qyzmetterdiń 92%-y elektrondy túrde kórsetildi. Azamattardyń elektrondyq qyzmetterdi óz betinshe alý kórsetkishi 2018 jylǵy 31 mıllıonnan 2021 jyly 63 mıllıonǵa deıin ósti. HQKO, egov, egov mobile jáne bankterdiń qosymshalary arqyly da memlekettik qyzmetter kórsetý arnalaryn ulǵaıtý jumysy júrgizilýde. Azamattardyń barlyq memlekettik qyzmetterdi bir terezeden alý múmkindigin qamtamasyz etý osy jyly 92%-ǵa, HQKO-yn azamattarǵa onlaın-keńes berýge qaıta baǵdarlaý 20%-ǵa oryndaý kózdelse, bul jospar sáıkesinshe 96 jáne 22%-ǵa artyǵymen oryndaldy», - dedi vıse-mınıstr.
Onyń aıtýynsha, azamattarǵa memlekettik organdarǵa óz ótinishterin elektrondy túrde joldaýǵa múmkindik beretin «e-Otinish» aqparattyq júıesi qazirgi tańda barlyq memlekettik organdarda engizilip, tájirıbeden ótkizilýde. Sonymen qatar, áleýmettik salada tólemderdiń 14 túri proaktıvti formatta iske asyryldy. Máselen, týýdy tirkeý boıynsha qyzmet 3 jyldan beri proaktıvti túrde kórsetiledi. Iaǵnı, azamattar úıden shyqpaı-aq SMS habarlama arqyly týý týraly kýálikti rásimdeı alady. Jyl sońyna deıin jerleýge arnalǵan birjolǵy tólemdi de proaktıvti taǵaıyndaýdy iske asyrý kózdelip otyr.
Saladaǵy jańalyqtardyń biri – «egov mobile» mobıldik qosymshasyndaǵy «Sıfrlyq qujattar» qyzmeti. Bul qyzmet azamattarǵa qaǵaz júzindegi balamasynyń ornyna sandyq qujattardy usynýǵa múmkindik beredi. Búginde sıfrlyq qujattardy paıdalanýshylar sany – 5 985 431.
Keńes múshesi Maıra Aısına jyl saıyn 20 mıllıonǵa deıin qyzmet kórsetetin atalǵan sala halyqtyń talqysy men synyna eń kóp ushyraıtynyn alǵa tartty. Ol máselesin sheshý úshin turǵyndardyń áli de talaı mekemeniń tabaldyryǵyn tozdyryp, uzynsonar kezekte turatynyn, munyń sońy túrli janjalǵa ulasyp jatatynyn jasyrmady.
«Bul problemany sheshý Sıfrlyq damý mınıstrliginiń quzyryna kiretin qyzmet kórsetý salasyn ǵana turaqty damytýmen shektelmegeni jón. Eń bastysy, qyzmetterdi elektrondy túrde usynýǵa qatysty barlyq memlekettik organdardyń qarym-qatynasyn ózgertý qajet. Óıtkeni olardyń aqparattyq júıeleriniń tıimdiligi kóńil kónshitpeıdi. Búginde memlekettik sektorda 400 aqparattyq júıe jumys isteıdi. Árqaısynyń derek bazasy úlken. Biraq sapasy óte tómen. Derekterdi qolmen engizýge baılanysty kóptegen qate jiberilgen jáne júıelerdiń kópshiligi sol derekterdi qaıtalaıdy. Sondyqtan bul jerde birtutas qurylymdyq tásil qajet. Árıne, búginde ol bar, biraq memlekettik organdar tarapynan múddelilik joq», - dedi M.Aısına.
Keńeste qyzmet kórsetýdiń belgilengen merzimin saqtamaý, merzimin ótkizip alý, odan bas tartý sıaqty kóptegen kemshilikter de memlekettik organdardyń kinásinen oryn alatyny aıtyldy. Máselen, ótken jyly bes memlekettik organ: İshki ister, Eńbek, Bilim, Indýstrıa mınıstrlikteri men jergilikti atqarýshy organdardyń qyzmet kórsetý merzimin ótkizip alý kórsetkishi 99,2%-dy quraǵan. Al qyzmet kórsetýdiń belgilengen merzimin saqtamaý kóbine-kóp tehnıkalyq aqaýǵa baılanysty oryn alsa, ótken jyly 9 memlekettik organnyń aqparattyq júıesinde 243 saǵatqa irkilis bolǵan. Qyzmet kórsetýden bas tartý kórsetkishi de 90%-dan asady.
Osy oraıda, partıalyqtar aqparattyq júıeler arqyly memlekettik qyzmetti barlyq memlekettik organ kórsetkenimen, olardyń eshqaıysy derekterdiń ózektiligi, irkilister, qateler úshin jaýapkershilik almaıtynyna nazar aýdardy. Iaǵnı, aqparattyq júıelerde sapasyz qyzmet kórsetkeni úshin memlekettik organdardyń jaýapkershiligi naqty bekitilmegen. Al sol kezde, aqparattyq júıelerdiń jumysyna, ony jetildirýge qazynadan mıllıardtaǵan qarajat bólinedi.
«Sondyqtan ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń jaýapkershiligin zańnamalyq turǵyda arttyrý qajet. Sıfrlyq damý mınıstrligine barlyq qyzmet kórsetýshilerdiń aqparattyq júıeleriniń jumys qabiletin baqylaý fýnksıasyn bergen jón», - dedi M.Aısına.
Keńes tóraǵasy, Májilis depýtaty Aıdos Sarym «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» MK qyzmetkerleri jalaqysynyń tómendigi, olardyń túrli áleýmettik baǵdarlamalardyń ıgiligin kóre almaı otyrǵanyn alǵa tartyp, vıse-mınıstrden osy baǵytta vedomstvanyń qolǵa alǵan isteri týraly surady. Sıfrlyq damý vıse-mınıstri Áset Turysov mınıstrlik qyzmetkerlerdi yntalandyrý úshin jumysyn jaqsy atqarǵandardy qarjylaı kótermeleý sharalaryn josparlap otyrǵanyn jetkizdi.
«Matrısa.kz» medıa-tobynyń jetekshisi Serik Mámbetov elektrondy qyzmetter týraly jurtshylyqty keńinen habardar etý týraly usynysyn aıtty. Sebebi, kóptegen memlekettik qyzmetterdi elektrondy túrde alýǵa bolatynyn ekiniń biri bile bermeıdi.
Jıyn sońynda sala qyzmetkerlerin áleýmettik qamsyzdandyrý, kadr tapshylyǵy máselesin sheshý, memlekettik organdardyń jaýapkershiligin arttyrý jáne joǵary standarttarǵa saı qyzmet kórsetý baǵyttarynda Sıfrlyq damý mınıstrligine óz usynystaryń joldaý usynyldy.
