2018 jylǵy 10 qańtar
Tórtinshi ónerkásiptik revolúsıa jaǵdaıyndaǵy damýdyń jańa múmkindikteri
Qurmetti qazaqstandyqtar!
Búginde álem Tórtinshi ónerkásiptik revolúsıa dáýirine, tehnologıalyq, ekonomıkalyq jáne áleýmettik salalardaǵy tereń jáne qarqyndy ózgerister kezeńine qadam basyp keledi.
Jańa tehnologıalyq qalyp bizdiń qalaı jumys isteıtinimizdi, azamattyq quqyqtarymyzdy qalaı iske asyratynymyzdy, balalarymyzdy qalaı tárbıeleıtinimizdi túbegeıli ózgertýde.
Biz jahandyq ózgerister men syn-qaterlerge daıyn bolý qajettigin eskerip, «Qazaqstan-2050» damý strategıasyn qabyldadyq.
Aldymyzǵa ozyq damyǵan otyz eldiń qataryna kirý maqsatyn qoıdyq.
100 naqty qadam – Ult jospary júzege asyrylýda. Onyń 60 qadamy qazirdiń ózinde oryndalyp qoıdy. Qalǵandary, negizinen, uzaq merzimge arnalǵan jáne josparly túrde iske asyrylýda.
Ótken jyly Qazaqstannyń Úshinshi jańǵyrýy bastaý aldy.
Indýstrıalandyrý baǵdarlamasy tabysty iske asýda.
«Sıfrlyq Qazaqstan» keshendi baǵdarlamasy qabyldandy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń 2025 jylǵa deıingi damýynyń keshendi strategıalyq jospary jasaldy.
Bizdiń uzaq merzimdi maqsattarymyz ózgerissiz qala beredi.
Qajetti baǵdarlamalardyń barlyǵy bar.
Bul Joldaý jańa álemge, ıaǵnı Tórtinshi ónerkásiptik revolúsıa álemine beıimdelý men jetistikke jetý jolyn tabý úshin ne isteý qajettigin aıqyndaıdy.
Qurmetti otandastar!
Biz álem elderiniń senimi men qurmetine bólenip, brendke aınalǵan táýelsiz Qazaqstandy qurdyq.
2017 jyly bizdiń el BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes múshesi boldy.
2018 jyldyń qańtar aıynda oǵan tóraǵalyq etýdemiz.
Biz dúnıejúzilik EKSPO mamandandyrylǵan kórmesin ótkizý úshin álemdik qoǵamdastyq tańdap alǵan TMD jáne Shyǵys Eýropa elderi arasyndaǵy birinshi memleket boldyq.
Qazaqstanda tabysty jumys istep kele jatqan naryqtyq ekonomıka modeli qalyptasty.
2017 jyly elimiz álemdik daǵdarystyń qolaısyz saldaryn eńserip, senimdi ósý jolyna qaıta tústi.
Jyl qorytyndysy boıynsha ishki jalpy ónimniń ósýi 4 prosent bolyp, al ónerkásiptik ónimniń ósýi 7 prosentten asty.
Bul oraıda, ónerkásiptiń jalpy kóleminde óńdeýshi sektordyń úlesi 40 prosentten asyp tústi.
Qazaqstannyń qolaıly damýy orta taptyń qalyptasýyna múmkindik berdi.
Kedeıshilik 13 ese qysqaryp, jumyssyzdyq deńgeıi 4,9 prosentke deıin tómendedi.
Elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq tabystarynyń negizi – bizdiń basty qundylyqtarymyz retinde qala beretin azamattyq beıbitshilik, ultaralyq jáne konfesıaaralyq kelisim.
Degenmen, Qazaqstannyń jetistikteri senimdi tirek sanalady, biraq ol erteńgi tabystarymyzdyń kepili emes ekenin jaqsy sezinýimiz kerek.
«Kól-kósir munaıdyń» dáýiri aıaqtalyp keledi. Elimizge damýdyń jańa sapasy qajet.
Jahandyq trendter kórsetip otyrǵandaı, ol, birinshi kezekte, Tórtinshi ónerkásiptik revolúsıa elementterin keńinen engizýge negizdelýi tıis.
Munyń ózindik syn-qaterleri de, múmkindikteri de bar.
Jańa álem kóshbasshylarynyń qataryna qosylý úshin Qazaqstanda qajetti nárseniń bári bar ekenine senimdimin.
Bul úshin mynadaı mindetterdi sheshýge jumylýymyz kerek.
BİRİNSHİ. Indýstrıalandyrý jańa tehnologıalardy engizýdiń kóshbasshysyna aınalýy tıis.
Onyń nátıjeleri munaı baǵasy kúrt tómendegen 2014-2015 jyldardaǵy daǵdarysta negizgi turaqtandyrýshy faktorlardyń biri boldy.
Sol sebepti joǵary eńbek ónimdiligi bar qaıta óńdeý sektoryna degen baǵdarymyz ózgergen joq.
Sonymen qatar ındýstrıalandyrý 4.0 jańa tehnologıalyq qalyptyń barlyq múmkindikterin paıdalana otyryp, meılinshe ınovasıalyq sıpatqa ıe bolýǵa tıis.
Kásiporyndarymyzdy jańǵyrtýǵa jáne sıfrlandyrýǵa baǵyttalǵan, ónimniń eksportqa shyǵýyn kózdeıtin jańa quraldardy ázirlep, synnan ótkizý qajet.
Bular, birinshi kezekte, tehnologıalardyń transfertin yntalandyrýǵa tıis.
Elimizdiń birneshe ónerkásiptik kásipornyn sıfrlandyrý jónindegi pılottyq jobany iske asyryp, bul tájirıbeni keńinen taratý kerek.
Sıfrlyq jáne basqa da ınovasıalyq sheshimderdi ázirleýshilerdiń óz ekojúıesin damytýy asa mańyzdy máselege aınalyp keledi.
Ol bizdiń Nazarbaev Ýnıversıteti, «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy, IT-startaptardyń halyqaralyq tehnoparki sıaqty ınovasıalyq ortalyqtardyń tóńireginde qalyptasýǵa tıis.
«Alataý» ınovasıalyq tehnologıalar parkiniń qyzmetin uıymdastyrýdy túbegeıli qaıta qaraý qajet.
Naqty sektordyń jańa tehnologıalarǵa degen suranysty yntalandyrýy jáne venchýrlyq qarjylandyrýdyń jeke naryǵynyń qyzmeti ınovasıalyq ekojúıe jetistikteriniń negizgi faktorlary bolyp sanalady.
Bul úshin tıisti zańnama qajet.
Budan bólek, IT jáne ınjınırıńtik qyzmet kórsetýdi damytý erekshe mańyzǵa ıe bolyp otyr.
Ekonomıkany sıfrlandyrý tabys ákelgenimen, jumys kúshiniń kóptep bosap qalý qaýpin de týdyrady.
Bosaıtyn jumys kúshin eńbekpen qamtý úshin kelisilgen saıasatty aldyn ala tıanaqtaý kerek.
Bilim berý júıesin, komýnıkasıa men standarttaý salalaryn jańa ındýstrıalandyrý talaptaryna beıimdeý qajet bolady.
2018 jyly «sıfrlyq dáýir» ónerkásibin qalyptastyrýǵa arnalǵan ındýstrıalandyrýdyń úshinshi besjyldyǵyn ázirleýge kirisý kerek.
EKİNSHİ. Resýrstyq áleýetti odan ári damytý.
HHİ ǵasyrda álemniń tabıǵı resýrstarǵa degen muqtajdyǵy jalǵasýda. Olar bolashaqta jahandyq ekonomıkany jáne elimizdiń ekonomıkasyn damytý barysynda erekshe mańyzǵa ıe bolady.
Biraq shıkizat ındýstrıalaryn uıymdastyrý isin, tabıǵı resýrstardy basqarýǵa qatysty ustanymdardy synı turǵydan qaıta pysyqtaý kerek.
Keshendi aqparattyq-tehnologıalyq platformalardy belsendi túrde engizý qajet.
Kásiporyndardyń energıa tıimdiligi men energıa únemdeýge, sondaı-aq energıa óndirýshilerdiń óz jumystarynyń ekologıalyq tazalyǵy men tıimdiligine qoıylatyn talaptardy arttyrý kerek.
Astanada ótken EKSPO-2017 kórmesi balamaly, «taza» energıa salasyndaǵy damýdyń qanshalyqty qarqyndy ekenin kórsetti.
Búginde álem boıynsha óndiriletin elektr energıasynyń tórtten biri jańartylatyn energıa kózderine tıesili.
Boljam boıynsha, 2050 jylǵa qaraı bul kórsetkish 80 prosentke jetedi.
Biz 2030 jylǵa qaraı Qazaqstandaǵy balamaly energıa úlesin 30 prosentke jetkizý mindetin qoıdyq.
Qazir bizde jalpy qýattylyǵy 336 MVt bolatyn jańartylatyn energıa kózderiniń 55 nysany jumys isteıdi. Solarda 2017 jyly 1,1 mıllıard kılovatt-saǵat «jasyl» energıa óndirildi.
«Jasyl» tehnologıalarǵa ınvestısıa salý úshin bıznesti yntalandyrý mańyzdy.
Óńirlerdiń ákimderi shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerin keńinen tartyp, turmystyq qatty qaldyqtardy zaman talabyna saı ýtılızasıalaý jáne qaıta óńdeý úshin sharalar qabyldaý kerek.
Osy jáne basqa da sharalar zańnamaǵa, sonyń ishinde Ekologıalyq kodekske ózgerister engizýdi talap etedi.
ÚSHİNSHİ. «Aqyldy tehnologıalar» – agroónerkásip keshenin qarqyndy damytý múmkindigi.
Agrarlyq saıasat eńbek ónimdiligin túbegeıli arttyrýǵa jáne óńdelgen ónimniń eksportyn ulǵaıtýǵa baǵyttalýy kerek.
Biz egin egip, dándi daqyldardy ósirýdi úırendik.
Ony maqtan tutamyz. Alaıda, qazir ol jetkiliksiz.
Shıkizatty qaıta óńdeýdi qamtamasyz etip, álemdik naryqtarǵa joǵary sapaly daıyn ónimmen shyǵýymyz qajet.
Bul máseleni sheshýge barlyq agrarlyq keshenniń túbegeıli bet burýy mańyzdy.
Agrarlyq ǵylymdy damytý máselesi basty nazarda bolýǵa tıis.
Ol eń aldymen jańa tehnologıalardy transfertteýmen jáne olardy otandyq jaǵdaıǵa beıimdeýmen aınalysýy qajet.
Osyǵan oraı agrarlyq ýnıversıtetterdiń rólin qaıta qaraý kerek.
Olar dıplom berip qana qoımaı, aýyl sharýashylyǵy kesheninde naqty jumys isteıtin nemese ǵylymmen aınalysatyn mamandardy daıyndaýǵa tıis.
Bul joǵary oqý oryndarynan oqý baǵdarlamalaryn jańartyp, agroónerkásip keshenindegi ozyq bilim men úzdik tájirıbeni taratatyn ortalyqtarǵa aınalý talap etiledi.
Mysaly, egin egý men astyq jınaýdyń ońtaıly ýaqytyn boljamdaýdyń, «aqyldy sýarýdyń», mıneraldy tyńaıtqysh sebýdiń, zıankestermen jáne aramshóppen kúresýdiń ıntellektýaldy júıeleri arqyly ónimdilikti birneshe ese arttyrýǵa bolady.
Júrgizýshisi joq tehnıka adamı faktordy azaıtyp, eginshiliktiń ózindik qunyn aıtarlyqtaı tómendetýge múmkindik beredi.
Jańa tehnologıalar men bıznes-modelderdi engizý, agroónerkásip kesheniniń ǵylymǵa negizdelýin arttyrý sharýashylyqtardy kooperasıalaý qajettigin kúsheıtedi.
Aýyl sharýashylyǵy sýbektileriniń kooperatıv túrinde jumys isteýine jan-jaqty qoldaý kórsetý kerek.
Memleket bıznespen birlesip, otandyq ónimdi halyqaralyq naryqqa shyǵarýdyń strategıalyq jolyn taýyp, ilgeriletýge tıis.
Aýyl sharýashylyǵyn qarqyndy damytý ónimniń sapasy men ekologıalyq tazalyǵyn saqtaı otyryp júrgizilýi qajet.
Bul búkil álemge tanylatyn «Qazaqstanda jasalǵan» tabıǵı azyq-túlik brendin qalyptastyryp, ilgeriletýge múmkindik beredi.
Sonymen qatar jerdi barynsha tıimdi ıgeretinderdi yntalandyryp, al durys paıdalana almaıtyndarǵa shara qoldaný kerek.
Tıimsiz sýbsıdıalardy aýyl sharýashylyǵy kesheni sýbektilerine arnalǵan bank nesıelerin arzandatýǵa qaıta baǵyttaý qajet.
5 jyl ishinde agroónerkásip keshenindegi eńbek ónimdiligin jáne óńdelgen aýyl sharýashylyǵy óniminiń eksportyn, tıisinshe, kem degende 2,5 esege arttyrýdy tapsyramyn.
TÓRTİNSHİ. Kólik-logıstıka ınfraqurylymynyń tıimdiligin arttyrý.
Búginde Qazaqstan arqyly birneshe transkontınentaldy korıdor ótedi.
Bul týraly kóp aıtyldy.
Jalpy, Qazaqstan arqyly ótken júk tranzıti 2017 jyly 17 prosentke ósip, 17 mıllıon tonnaǵa jýyqtady.
Tranzıtten túsetin jyl saıynǵy tabysty 2020 jyly 5 mıllıard dollarǵa jetkizý mindeti tur.
Bul ınfraqurylymǵa jumsalǵan memleket qarajatyn tez arada qaıtarýǵa múmkindik beredi.
Júk qozǵalysyn onlaın rejiminde baqylap, olardyń kedergisiz tasymaldanýy úshin jáne kedendik operasıalardy jeńildetý maqsatymen blokcheın sıaqty sıfrlyq tehnologıalardyń aýqymdy túrde engizilýin qamtamasyz etý qajet.
Zamanaýı sheshimder logıstıkanyń barlyq býynynyń ózara baılanysyn uıymdastyrýǵa múmkindik beredi.
«Úlken derekterdi» (Big data) paıdalaný sapaly taldaýdy qamtamasyz etýge, ósimniń rezervin anyqtaýǵa jáne artyq shyǵyndy azaıtýǵa jaǵdaı týǵyzady.
Osy maqsattar úshin Intellektýaldy kólik júıesin engizý qajet.
Bul júıe kólik aǵynyn tıimdi basqarýǵa jáne ınfraqurylymdy odan ári damytý qajettigin anyqtaýǵa jol ashady.
İshki óńirlik qatynastardy jaqsartý úshin avtojoldardyń jergilikti jelisin jóndeý men qaıta salýǵa arnalǵan qarjy kólemin kóbeıtý kerek.
Osyǵan jyl saıyn bólinetin búdjet qarajatynyń jalpy kólemin ortasha merzimdegi kezeńde 150 mıllıard teńgege jetkizý qajet.
Bul jumysqa óńirlerdegi barlyq ákimdikterdiń belsendi qatysýyn qamtamasyz etý kerek.
BESİNSHİ. Qurylysqa jáne komýnaldyq sektorǵa zamanaýı tehnologıalardy engizý.
Júzege asyrylyp jatqan baǵdarlamalar arqasynda Qazaqstanda paıdalanýǵa berilgen turǵyn úılerdiń kólemi jylyna 10 mıllıon sharshy metrden asty.
Turǵyn úıdi kópshilikke qoljetimdi etken turǵyn úı jınaqtaý júıesi tıimdi jumys isteýde.
Baspanamen qamtý kórsetkishi sońǵy 10 jylda bir turǵynǵa shaqqanda 30 prosentke ósip, búginde 21,6 sharshy metrdi qurady.
Bul kórsetkishti 2030 jyly 30 sharshy metrge deıin jetkizý kerek.
Osy mindetti oryndaý barysynda qurylys salýdyń jańa ádisterin, zamanaýı materıaldardy, sondaı-aq ǵımarattardyń jobasy men qala qurylysynyń josparyn jasaǵanda múlde basqa tásilderdi qoldaný kerek.
Ǵımarattardyń sapasyna, ekologıalyq tazalyǵyna jáne energıalyq tıimdiligine joǵary talap qoıý qajet.
Salynatyn jáne salynǵan úıler men ınfraqurylymdyq nysandardy ıntellektýaldy basqarý júıelerimen jabdyqtaý kerek.
Bul turǵyndarǵa qolaıly jaǵdaı jasap, elektr energıasyn, jylý men sýdy tutynýdy qysqartyp, tabıǵı monopolıserdi tıimdi jumysqa yntalandyrady.
Zańnamaǵa, sonyń ishinde tabıǵı monopolıalar salasyn retteıtin zańdarǵa tıisti ózgerister engizý qajet.
Ákimder turǵyn úı-kommýnaldyq ınfraqurylymyn jetildirý máselesin memleket-jekemenshik seriktestigi negizinde belsendi sheshýi kerek.
Aýyldyq eldi mekenderdi sapaly aýyzsýmen qamtamasyz etý úshin Úkimet bul iske barlyq qarajat kózderinen jyl saıyn kem degende 100 mıllıard teńge qarastyrýy qajet.
ALTYNSHY. Qarjy sektoryn «qaıta jańǵyrtý».
Banktik portfelderdi «nashar» nesıeden aryltý isin aıaqtaý qajet.
Ol úshin bank ıeleri shyǵyndaryn moıyndaı otyryp, ekonomıkalyq jaýapkershilik alýǵa tıis.
Aksıonerlerdiń affılırlengen kompanıalar men jeke adamdardyń paıdasy úshin bankterden qarjy shyǵarýy aýyr qylmys bolyp sanalýǵa tıis.
Ulttyq Bank mundaı isterge nemquraıly qaramaý kerek.
Áıtpese, mundaı memlekettik organnyń ne keregi bar?
Ulttyq Bank tarapynan qarjy ınstıtýttarynyń qyzmetin qadaǵalaý qatań, ýaqtyly ári nátıjeli bolýǵa tıis.
Memleket qarapaıym azamattardyń múddelerin qorǵaýǵa odan ári kepildik beredi.
Jeke tulǵalardyń bankrottyǵy týraly zań qabyldaýdy tezdetý qajet.
Sonymen qatar 2016 jyldyń 1 qańtaryna deıin halyqqa berilgen valútalyq ıpotekalyq zaımdar jónindegi máseleni Ulttyq Bankke tolyǵymen sheshýdi tapsyramyn.
Sol kúnnen bastap atalǵan valútalyq zaımdardy jeke tulǵalarǵa berýge zań júzinde tyıym salynǵan bolatyn.
Ulttyq Bank pen Úkimet ekonomıka salalaryndaǵy naqty tıimdilikti esepke alatyn stavkalarmen bızneske uzaq merzimdi nesıelendirýdi qamtamasyz etý máselesin birlesip sheshýge tıis.
Investısıalyq ahýaldyń odan ári jaqsarýy jáne qor naryǵynyń damýy mańyzdy bolyp sanalady.
Bul – jumysyn bastaǵan «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń negizgi mindetteriniń biri.
Ol halyqaralyq ozyq tájirıbeni paıdalanyp, aǵylshyn quqyǵy men zamanaýı qarjy tehnologıalaryn qoldanatyn óńirlik habqa aınalýǵa tıis.
«Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qory» ulttyq kompanıalarynyń aksıalaryn IPO-ǵa tabysty túrde shyǵarý qor naryǵyn damytýǵa septigin tıgizedi.
JETİNSHİ. Adamı kapıtal – jańǵyrý negizi.
Bilim berýdiń jańa sapasy.
Barlyq jastaǵy azamattardy qamtıtyn bilim berý isinde ózimizdiń ozyq júıemizdi qurýdy jedeldetý qajet.
Bilim berý baǵdarlamalarynyń negizgi basymdyǵy ózgeristerge únemi beıim bolý jáne jańa bilimdi meńgerý qabiletin damytý bolýǵa tıis.
2019 jyldyń 1 qyrkúıegine qaraı mektepke deıingi bilim berý isinde balalardyń erte damýy úshin óz betinshe oqý mashyǵy men áleýmettik daǵdysyn damytatyn baǵdarlamalardyń biryńǵaı standarttaryn engizý qajet.
Orta bilim berý salasynda jańartylǵan mazmunǵa kóshý bastaldy, ol 2021 jyly aıaqtalatyn bolady.
Bul – múlde jańa baǵdarlamalar, oqýlyqtar, standarttar jáne kadrlar.
Pedagogtardy oqytý jáne olardyń biliktiligin arttyrý joldaryn qaıta qaraý kerek bolady.
Elimizdiń ýnıversıtetterindegi pedagogıkalyq kafedralar men fakúltetterdi damytý qajet.
Bilim berýdiń barlyq deńgeıinde matematıka jáne jaratylystaný ǵylymdaryn oqytý sapasyn kúsheıtý kerek.
Bul – jastardy jańa tehnologıalyq qalypqa daıyndaýdyń mańyzdy sharty.
Bilim berý mekemeleriniń arasyndaǵy básekelestikti arttyryp, jeke kapıtaldy tartý úshin qala mektepterinde jan basyna qatysty qarjylandyrý engiziletin bolady.
Bizdegi oqýshylardyń júktemesi TMD elderiniń ishinde eń joǵary bolyp otyrǵanyn jáne Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderine qaraǵanda orta eseppen úshten bir eseden kóp ekenin eskerip, ony tómendetý kerek.
Barlyq óńirlerdegi Oqýshylar saraılarynyń bazasynda kompúterlerdi, laboratorıalardy jáne 3D-prınterlerdi qosa alǵanda, barlyq qajetti ınfraqurylymdary bar balalar tehnoparkteri men bıznes-ınkýbatorlarynyń jelisin qurý kerek.
Bul jas urpaqty ǵylymı-zertteý salasyna jáne óndiristik-tehnologıalyq ortaǵa utymdy túrde kiristirýge kómektesedi.
Qazaqstandyqtardyń bolashaǵy – qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderin erkin meńgerýinde.
Orys tildi mektepter úshin qazaq tilin oqytýdyń jańa ádistemesi ázirlenip, engizilýde.
Eger biz qazaq tili ǵumyrly bolsyn desek, ony jónsiz termınologıamen qıyndatpaı, qazirgi zamanǵa laıyqtaýymyz qajet.
Alaıda, sońǵy jyldary álemde qalyptasqan 7 myń termın qazaq tiline aýdarylǵan.
Mundaı «jańalyqtar» keıde kúlkińdi keltiredi.
Mysaly, «ǵalamtor» (Internet), «qoltyraýyn» (krokodıl), «kúısandyq» (fortepıano) jáne taǵy sol sıaqtylar tolyp jatyr.
Osyndaı aýdarmalardy negizdeý tásilderin qaıta qarastyryp, termınologıa turǵysynan qazaq tilin halyqaralyq deńgeıge jaqyndatý kerek.
Latyn álipbıine kóshý bul máseleni retteýge múmkindik beredi.
2025 jylǵa deıin bilim berýdiń barlyq deńgeıinde latyn álipbıine kóshýdiń naqty kestesin jasaý qajet.
Orys tilin bilý mańyzdy bolyp qala beredi.
2016 jyldan beri jańartylǵan baǵdarlama boıynsha orys tili qazaq mektepterinde 1-synyptan bastap oqytylyp keledi.
2019 jyldan 10-11-synyptardaǵy jaratylystaný ǵylymynyń jekelegen pánderin oqytýdy aǵylshyn tiline kóshirý bastalatyn bolady.
Nátıjesinde, bizdiń barlyq túlekterimiz elimizde jáne jahandyq álemde ómir súrip, jumys isteýi úshin qajetti deńgeıde úsh tildi meńgeretin bolady.
Sonda ǵana naǵyz azamattyq qoǵam qurylady.
Kez kelgen etnıkalyq toptyń ókili kez kelgen jumysty tańdaı alady, tipti Prezıdent bolyp saılanýǵa da múmkindigi bolady.
Qazaqstandyqtar birtutas ultqa aınalady.
Oqytýdyń mazmundylyǵy zamanaýı tehnıkalyq turǵydan qoldaý kórsetý arqyly úılesimdi túrde tolyqtyrylýǵa tıis.
Sıfrlyq bilim berý resýrstaryn damytý, keń jolaqty Internetke qosý jáne mektepterimizdi vıdeoqurylǵylarmen jabdyqtaý jumystaryn jalǵastyrý qajet.
Jumys berýshilerdi tartý arqyly jáne halyqaralyq talaptar men sıfrlyq daǵdylardy eskere otyryp, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý baǵdarlamalaryn jańartý kerek.
«Barshaǵa tegin kásiptik-tehnıkalyq bilim berý» jobasyn júzege asyrýdy jalǵastyrý qajet.
Memleket jastarǵa alǵashqy mamandyqty beredi.
Úkimet bul mindetti oryndaýǵa tıis.
Orta mektep pen kolejder jáne joǵary oqý oryndary úzdik oqytýshylarynyń vıdeosabaqtary men vıdeoleksıalaryn Internette ornalastyrý kerek.
Bul barlyq qazaqstandyqtarǵa, onyń ishinde shalǵaıdaǵy eldi meken turǵyndaryna ozyq bilim men quzyrettilikke qol jetkizýge jol ashady.
Joǵary bilim berý isinde jasandy ıntellektpen jáne «úlken derektermen» jumys isteý úshin aqparattyq tehnologıalar boıynsha bilim alǵan túlekter sanyn kóbeıtý kerek.
Osyǵan oraı metalýrgıa, munaı-gaz hımıasy, agroónerkásip kesheni, bıo jáne IT-tehnologıalar salalaryn zertteý isinde basymdyq beretin joǵary oqý orny ǵylymyn damytý kerek.
Qoldanbaly ǵylymı-zertteýlerdi aǵylshyn tiline birtindep kóshirýdi júzege asyrý talap etiledi.
Joǵary oqý oryndary shetelderdiń jetekshi ýnıversıtetterimen, ǵylymı ortalyqtarymen, iri kásiporyndarymen jáne transulttyq korporasıalarymen birlesken jobalardy belsendi túrde júzege asyrýy qajet.
Jeke sektordyń birlesken qarjylandyrýǵa atsalysýy barlyq qoldanbaly ǵylymı-zertteý ázirlemeleri úshin mindetti talap bolýǵa tıis.
Jas ǵalymdarymyzǵa ǵylymı granttar aıasynda kvota bólip, olardy qoldaýdyń júıeli saıasatyn júrgizýimiz kerek.
Bilim berý salasyna óziniń ınvestısıalyq jobalary men eksporttyq áleýeti bar ekonomıkanyń jeke salasy retinde qaraıtyn kez keldi.
Joǵary oqý oryndaryna bilim berý baǵdarlamalaryn jasaýǵa kóbirek quqyq berip, olardyń akademıalyq erkindigin zańnamalyq turǵydan bekitý kerek.
Oqytýshylardyń qaıta daıarlyqtan ótýine kúsh salyp, joǵary oqý oryndaryna sheteldik menejerlerdi tartyp, álemdik ýnıversıtetterdiń kampýstaryn ashý qajet.
Ulttyń áleýetin arttyrý úshin mádenıetimiz ben ıdeologıamyzdy odan ári damytýymyz kerek.
«Rýhanı jańǵyrýdyń» mán-mańyzy da naq osynda.
Óziniń tarıhyn, tilin, mádenıetin biletin, sondaı-aq zamanyna laıyq, shet tilderin meńgergen, ozyq ári jahandyq kózqarasy bar qazaqstandyq bizdiń qoǵamymyzdyń ıdealyna aınalýǵa tıis.
Úzdik densaýlyq saqtaý isi jáne deni saý ult.
Halyqtyń ómir súrý uzaqtyǵynyń ósýine jáne medısınalyq tehnologıalardyń damýyna baılanysty medısınalyq qyzmet kórsetýge degen suranys kólemi arta túsetin bolady.
Qazirgi densaýlyq saqtaý isi qymbatqa túsetin stasıonarlyq emge emes, negizinen aýrýdyń aldyn alýǵa baǵyttalýǵa tıis.
Salamatty ómir saltyn nasıhattaı otyryp, qoǵamdyq densaýlyqty basqarý isin kúsheıtý kerek.
Jastardyń reprodýktıvti densaýlyǵyn qorǵaýǵa jáne nyǵaıtýǵa erekshe nazar aýdarý kerek.
Tıimdiligi az jáne memleket úshin shyǵyny kóp dıspanserlik em qoldanýdan negizgi sozylmaly aýrýlarǵa alystan dıagnostıka jasap, sondaı-aq osy salany ambýlatorlyq emdeý arqyly basqarýǵa kóshý qajet.
Bul tájirıbe álemde burynnan bar.
Ony batyl ári belsendi túrde engizý kerek.
Onkologıalyq aýrýlarmen kúresý úshin keshendi jospar qabyldap, ǵylymı onkologıalyq ortalyq qurý qajet.
Halyqaralyq ozyq tájirıbe negizinde aýrýdy erte dıagnostıkalaýdyń jáne qaterli isikti emdeýdiń joǵary tıimdiligi qamtamasyz etilýge tıis.
Biz kardıologıa, bosandyrý jáne ókpe aýrýymen kúresý kezinde atqarǵan isterimiz sıaqty jumystardy da júrgizýimiz kerek.
Densaýlyq saqtaý salasy halyqtyń, memlekettiń jáne jumys berýshiniń ortaq jaýapkershiligine negizdelgen Mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesine kezeń-kezeńimen kóshetin bolady.
Ony engizýdiń qajettiligi eshqandaı kúmán týǵyzbaıdy.
Alaıda, Densaýlyq saqtaý mınıstrligi men Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi iske asyrmaǵan daıyndyq jumystaryn tyńǵylyqty júrgizý talap etiledi.
Memlekettiń mindetterin naqty belgileı otyryp, Tegin medısınalyq kómektiń kepildik berilgen kóleminiń jańa modelin ázirleý qajet.
Halyq memleket tarapynan kepildik berilmegen qyzmetterdi Mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesiniń qatysýshysy retinde nemese erikti medısınalyq saqtandyrý, sondaı-aq birlese tóleý arqyly ala alady.
Aqparattyq júıelerdi biriktirý, mobıldik sıfrlyq qosymshalardy qoldaný, elektrondyq densaýlyq pasportyn engizý, «qaǵaz qoldanbaıtyn aýrýhanaǵa» kóshý arqyly medısınalyq kómektiń qoljetimdiligi men tıimdiligin arttyrý qajet.
Medısınada aýrýlardy dıagnostıkalaý men emdeýdiń tıimdiligin aıtarlyqtaı arttyratyn genetıkalyq taldaý men jasandy ıntellekt tehnologıalaryn engizýge kirisýimiz kerek.
Medısınalyq kadrlarmen qamtamasyz etý jáne olardy sapaly daıarlaý mańyzdy másele bolyp sanalady.
Búginde bizde Nazarbaev Ýnıversıtetiniń biregeı Medısına mektebi bar. Onda biriktirilgen ýnıversıtet klınıkasy jumys isteıdi.
Bul tájirıbe barlyq medısınalyq joǵary oqý oryndaryna taratylýǵa tıis.
Osy jáne basqa da sharalardy iske asyrý úshin «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» kodekstiń jańa redaksıasyn ázirleý qajet.
Sapaly jumyspen qamtý jáne áleýmettik qamsyzdandyrýdyń ádiletti júıesi.
Eńbek naryǵynyń tıimdiligin qamtamasyz etip, árbir adamnyń óz áleýetin iske asyra alýy úshin jaǵdaı jasaýdyń mańyzy zor.
Barlyq negizgi mamandyq boıynsha zamanaýı standarttar ázirleý qajet.
Bul standarttarda jumys berýshiler men bıznesmender eńbekkerlerdiń bilimi, qabileti men quzyretiniń qandaı bolýy qajettigin naqty belgileıdi.
Kásibı standarttardyń talaptaryn eskerip, bilim berýdiń jańa baǵdarlamalaryn ázirleý qajet nemese qazirgi baǵdarlamalardy jańartý kerek.
Ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar men jumyssyzdar ekonomıkalyq ósimniń rezervi sanalady.
Men ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar máselesin qarastyrý jóninde birneshe ret talap qoıǵanmyn.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi bul iske jaýapsyzdyq tanytyp, atústi qarap otyrdy.
Adamdardy nátıjeli jumysqa tartý úshin kóbirek múmkindik berip, olardyń jeke kásibin bastaýyna nemese jańa mamandyq alyp, jumysqa ornalasýyna jaǵdaı jasaý kerek.
«Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń bıznesti úıretý jónindegi jumystary qoldaýǵa turarlyq.
Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytý baǵdarlamasy aıasynda onyń quraldaryn nyǵaıta otyryp, halyqtyń osy sanattaryn keńinen tartý qajet.
Ózin-ózi jumyspen qamtyǵandardy tirkeý úderisin meılinshe jeńildetip, olarǵa memleket aldyndaǵy mindetterin adal atqarý tıimdi bolatyndaı jaǵdaı týǵyzý qajet.
Qazaqstandyqtardyń jańa jumys ornyn salystyrmaly túrde tezirek ıelenýge, sonyń ishinde elimizdiń basqa da eldi mekenderinen jumys tabýǵa múmkindigi bolýǵa tıis.
Biryńǵaı elektrondyq eńbek bırjasyn keń aýqymda engizý qajet. Onda bos jumys oryndary men jumys izdeýshiler týraly barlyq aqparat jınaqtalýǵa tıis.
Azamattar úılerinen shyqpaı-aq kásibı baǵdarly test tapsyryp, oqý kýrstary men memlekettik qoldaý sharalary týraly bilip, ózin qyzyqtyratyn jumys taba alatyn bolady.
Eńbek kitapshalaryn da elektrondyq formatqa kóshirgen jón.
Elektrondyq eńbek bırjasy týraly zańdy 2018 jylǵy 1 sáýirge deıin qabyldaý qajet.
Áleýmettik saıasat azamattardy tolyqqandy ekonomıkalyq ómirge tartý arqyly júzege asyrylatyn bolady.
Qazir zeınetaqy júıesi tolyqtaı eńbek ótiline baılanystyrylǵan.
Kim kóp jumys istese, sol kóp zeınetaqy alatyn bolady.
Osyǵan oraı, barsha qazaqstandyqtar ózderiniń atqaratyn jumystaryn zańdastyrýǵa zor mán berýi kerek.
Áleýmettik saqtandyrý júıesinde de eńbek ótili men ótemaqy mólsheri arasyndaǵy ózara baılanys kúsheıtiletin bolady.
Biz 2018 jyldan bastap halyqtyń áleýmettik turǵydan az qamtylǵan tobyna ataýly áleýmettik kómek kórsetýdiń jańa tártibine kóshtik.
Onyń shegi eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 40 prosentinen 50 prosentine deıin kóterildi.
Eńbekke qabiletti áleýmettik turǵydan az qamtylǵan azamattar úshin beriletin qarjylaı kómek olar jumyspen qamtý sharalaryna qatysqan jaǵdaıda ǵana qoljetimdi bolady.
Eńbekke qabiletsiz azamattarǵa memlekettik qoldaý kórsetý sharalary kúsheıtiledi.
Qymbatty qazaqstandyqtar!
Memleket óziniń áleýmettik mindettemeleriniń barlyǵyn tolyqtaı oryndaıdy.
2016-2017 jyldary zeınetaqy men járdemaqy úsh ret kóbeıgenin eske salǵym keledi.
Bazalyq zeınetaqy, jalpy alǵanda, 29 prosentke, yntymaqty zeınetaqy 32 prosentke, bala týýǵa baılanysty járdemaqy 37 prosentke, al múgedekter men asyraýshysynan aıyrylǵandarǵa tólenetin járdemaqynyń árqaısysy 43 prosentke ósti.
Densaýlyq saqtaý salasyndaǵy qyzmetkerlerdiń jalaqysy 28 prosentke deıin, bilim berý salasy qyzmetkerleriniń jalaqysy 29 prosentke deıin, áleýmettik qorǵaý salasy qyzmetkerleriniń jalaqysy 40 prosentke deıin, «B» korpýsyndaǵy memlekettik qyzmetshilerdiń jalaqysy 30 prosentke, stıpendıalar 25 prosentke ósti.
Daǵdarys zamany. Áıtse de, álemniń sanaýly ǵana elderi áleýmettik salaǵa jumsaıtyn shyǵyndaryn osylaı arttyra aldy.
Respýblıkalyq búdjettiń áleýmettik salaǵa bólingen shyǵyny 2018 jyly 12 prosentke ósip, 4,1 trıllıon teńgeden asty.
Áleýmettik tólemderdi, sonyń ishinde zeınetaqyny ósirý 3 mıllıonnan astam qazaqstandyqtyń tabystaryn kóbeıtedi.
2018 jyldyń 1 qańtarynan bastap yntymaqty zeınetaqy 8 prosentke artty.
Múgedekterge, asyraýshysynan aıyrylǵan jáne múgedek balalar tárbıelep otyrǵan otbasylaryna arnalǵan járdemaqylar 16 prosentke deıin ósti.
2018 jyldyń 1 shildesinen bastap bazalyq zeınetaqy eńbek ótiline baılanysty ortasha alǵanda 1,8 ese kóbeıetin bolady.
Budan bólek, 2018 jyldyń 1 shildesinen bastap kámeletke tolǵan, bala kezinen birinshi toptaǵy múgedekterdi baǵyp otyrǵan ata-analar úshin qosymsha memlekettik járdemaqyny engizýdi tapsyramyn.
Bir eń tómengi kúnkóris deńgeıinen kem emes mundaı járdemaqyny shamamen 14 myń otbasy aı saıyn alady.
2018 jyly osy maqsatqa 3 mıllıard teńgege deıin qarjy qajet bolady.
Muǵalim mártebesin arttyrý maqsatymen bilim berýdiń jańartylǵan mazmunyna kóshken ustazdardyń laýazymdyq jalaqysyn 2018 jyldyń 1 qańtarynan bastap 30 prosentke kóbeıtýdi tapsyramyn.
Jańartylǵan mazmun degenimiz – halyqaralyq standarttarǵa saı keletin jáne Nazarbaev zıatkerlik mektepterinde beıimdelýden ótken zamanaýı oqý baǵdarlamalary.
Bular bizdiń balalarymyzǵa qajetti fýnksıonaldyq saýattylyq pen synı turǵydan oılaý qabiletin darytady.
Sonymen qatar 2018 jyly kategorıalar arasyndaǵy alshaqtyqty arttyryp, muǵalimder úshin biliktilik deńgeıin eskeretin kategorıalardyń jańa kestesin engizýdi tapsyramyn.
Kategorıalardy búkil álemde qoldanylyp júrgen ulttyq biliktilik test arqyly berý kerek.
Bul pedagogtardy ózderin udaıy jetildirýge yntalandyratyn bolady.
Nátıjesinde, muǵalimderdiń jalaqysy biliktiliginiń rastalýyna baılanysty tutastaı alǵanda 30 prosentten 50 prosentke deıin ósedi.
Bul úshin bıyl qosymsha 67 mıllıard teńge bólý qajet.
SEGİZİNSHİ. Tıimdi memlekettik basqarý.
Memlekettik ákimshilendirý kezinde kásipkerler men turǵyndardyń shyǵyndaryn qysqartýǵa baılanysty jumystardy jalǵastyrý qajet.
Osyǵan oraı bıznesti retteýge qatysýdy ári qaraı azaıtýǵa baǵyttalǵan zań qabyldaýdy jyldamdatý kerek.
«Bir tereze» qaǵıdaty boıynsha bızneske memlekettik qoldaý kórsetý úderisterin sıfrlandyrýdy qamtamasyz etý qajet.
Memlekettik organdardyń aqparattyq júıeleriniń ıntegrasıasy «bir ótinish» qaǵıdaty boıynsha jekelegen memlekettik qyzmet kórsetýden keshendi qyzmet kórsetýge kóshýge múmkindik beredi.
Sonymen qatar tabıǵı monopolıa sýbektileri kórsetetin qyzmetteriniń sapasyn arttyrý jónindegi jumysty jalǵastyrý kerek.
Olar úshin jáne energıa óndirýshiler úshin ınvestısıalyq baǵdarlamalaryn eskerip, negizdelgen tarıfterdi belgileý mańyzdy.
Bıznes-klımatty jaqsartý úshin batyl is-qımyl talap etiledi, ásirese óńirlik deńgeıde.
Úkimet bıznesti kóleńkeden shyǵaryp, ony qoldaýǵa baǵyttalǵan júıeli sharalardyń jańa paketin daıyndaýǵa tıis.
Memlekettik organdarǵa baǵynyshty uıymdardyń sanyn qysqartý esebinen jekeshelendirý josparyn keńeıte otyryp, ony iske asyrýdy jedeldetý qajet.
Ákimshilik shyǵyndardy azaıtý úshin vedomstvoǵa baǵynyshty naqty qajetti uıymdardy múmkindiginshe biriktirý kerek.
Bosaǵan qarajatty memlekettik qyzmetshilerdiń faktorlyq-baldyq shkalaǵa negizdelgen jańa eńbekaqy júıesin engizýge baǵyttaý qajet.
Bul ortalyqtaǵy jáne óńirlerdegi memlekettik qyzmetshiler jalaqysynyń dısproporsıasyn qysqartady, sondaı-aq jumystyń sıpaty men tıimdiligi eskeriletin bolady.
Úkimetke Memlekettik qyzmet isteri agenttigimen birlesip, 2018 jyly ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdarda osy júıeni engizýdiń pılottyq jobalaryn iske asyrýdy tapsyramyn.
Óńirlerdegi memlekettik qyzmettiń tıimdilik áleýetin olardyń ekonomıkalyq derbestigi men jaýapkershiligin arttyrý arqyly meılinshe tolyq ashý kerek.
Jalpy alǵanda, óńirlik saıasat óńirlerdiń shyǵyndaryn teńestirýden jeke tabystarynyń ósimin yntalandyrýǵa baǵyttalýǵa tıis.
Atap aıtqanda, búginde álemdegi árbir onynshy jumys ornyn ashyp otyrǵan syrttan kelýshiler týrızmi men ishki týrızm kez kelgen óńir úshin perspektıvalyq tabys kózderiniń biri bolyp sanalady.
Úkimet vıza máselelerin jeńildetýdi, ınfraqurylymdy damytýdy jáne týrızm salasyndaǵy kedergilerdi alyp tastaýdy qamtıtyn keshendi sharalar qabyldaýy kerek.
Fıskaldy ortalyqsyzdandyrý aıasynda shaǵyn jáne orta bıznesten túsetin korporatıvti tabys salyǵyn óńirlik búdjetterge berý máselesin sheshý kerek.
2018 jyldyń 1 qańtarynan bastap 2 myńnan astam adam turatyn aýdandyq mańyzy bar qalalar, aýyldar men aýyldyq okrýgterde jergilikti ózin-ózi basqarýdyń derbes búdjeti men komýnaldyq menshigin engizý zań júzinde belgilengen.
2020 jyldan bastap bul normalar barlyq eldi mekenderde kúshine enedi.
Salyqtyq jáne salyqtan tys basqa da túsimderdiń 7 túri, sondaı-aq shyǵyndardyń 19 baǵyty aýyl búdjetine berildi.
Bul jergilikti mańyzy bar máselelerdi sheshý úshin halyqty tartýǵa múmkindik beredi.
Sonymen qatar memlekettik organdar naqty ýaqyt jáne jedel jaýap berý rejiminde azamattardyń eskertpeleri men usynystaryn esepke alý úshin zamanaýı sıfrlyq tehnologıalardy qoldanýǵa tıis.
Memleket pen kompanıalar jańa tehnologıalardy engize otyryp, óz aqparattyq júıeleri men qurylǵylarynyń berik qorǵalýyn qamtamasyz etýi kerek.
Búginde kıberqaýipsizdik uǵymy tek aqparatty ǵana emes, sonymen qatar óndiristik jáne ınfraqurylymdyq nysandardy basqarý tetigin qorǵaý degendi de bildiredi.
Osy jáne ózge de sharalar Qazaqstannyń Ulttyq qaýipsizdik strategıasynda kórinis tabýǵa tıis.
TOǴYZYNSHY. Jemqorlyqpen kúres jáne zańnyń ústemdigi.
Jemqorlyqtyń aldyn alýǵa baǵyttalǵan kúres jalǵasa beredi.
Kóp jumys istelip jatyr.
Sońǵy 3 jylda ǵana joǵary laýazymdy sheneýnikter men memlekettik kompanıalardyń basshylaryn qosa alǵanda, jemqorlyq úshin 2,5 myńnan astam adam sottaldy.
Osy ýaqyt ishinde olardyń 17 mıllıard teńge kóleminde keltirgen zalaly óteldi.
Memlekettik organdardaǵy prosesterdi, sonyń ishinde olardyń halyqpen jáne bıznespen qarym-qatynasyn sıfrlandyrý mańyzdy bolyp sanalady.
Atap aıtqanda, azamattar óz ótinishteriniń qalaı qarastyrylyp jatqanyn kórip, der kezinde sapaly jaýap alýǵa tıis.
Sot jáne quqyq qorǵaý júıelerin ınstıtýsıonaldy turǵydan ózgertý júzege asyrylýda.
Zańnamaǵa qylmystyq prosestegi azamattardyń quqyqtaryn qorǵaý isin kúsheıtýdi, onyń ásire qatańdyǵyn báseńdetýdi kózdeıtin normalar engizildi.
Advokattardyń quqyqtary men sotqa deıingi satydaǵy sot baqylaýynyń aıasy keńeıdi.
Quqyq qorǵaý organdarynyń ókilettigi men jaýapkershilik shegi aıqyndaldy.
Azamattardyń konstıtýsıalyq quqyqtaryna kepildikti nyǵaıtý, quqyq ústemdigin qamtamasyz etý, quqyq qorǵaý qyzmetin izgilendirý jumystaryn jalǵastyrý qajet.
Qoǵamdyq tártipti saqtaý jáne qaýipsizdikti qamtamasyz etý salasynda kóshelerde jáne adam kóp jınalatyn qoǵamdyq oryndarda beınebaqylaý júrgizetin, azamattardy anyqtaıtyn jáne jol qozǵalysyn qadaǵalaıtyn ıntellektýaldy júıelerdi belsendi túrde engizý kerek.
ONYNSHY. «Aqyldy qalalar» «aqyldy ult» úshin.
2018 jyl – elordamyz Astananyń 20 jyldyǵyn atap ótetin mereıtoıly jyl.
Bas qalamyzdyń qalyptasýy jáne Eýrazıanyń mańyzdy damý ortalyqtarynyń qataryna qosylýy – barshamyzdyń ortaq maqtanyshymyz.
Zamanaýı tehnologıalar jyldam ósip kele jatqan megapolıstiń problemalaryn tıimdi sheshýge jol ashady.
«Smart Sıtı» tujyrymdamasy men qalaǵa qonys aýdaratyn adamdardyń quzyretterin damytý negizinde qalalyq ortany basqarýdy keshendi túrde engizý qajet.
Álemde ınvestorlar úshin qalalar básekege túsedi degen túsinik qalyptasty.
Olar eldi emes, jaıly ómir súrip, jumys isteıtin qalany tańdaıdy.
Sondyqtan, Astananyń tájirıbesi negizinde «Smart Sıtı» «etalondy» standartyn qalyptastyryp, Qazaqstan qalalary arasynda ozyq praktıkany taratýdy jáne tájirıbe almasý isin bastaý kerek.
«Aqyldy qalalar» óńirlik damýdyń, ınovasıany taratýdyń jáne elimizdiń barlyq aýmaǵynda turmys sapasyn arttyrýdyń lokomotıvterine aınalady.
Mine, aldymyzda turǵan 10 mindet osy. Bular – túsinikti ári aıqyn.
Qymbatty qazaqstandyqtar!
Biz saıası turaqtylyq pen qoǵamdyq kelisimniń arqasynda ekonomıkamyzdy, saıasatymyzdy jáne sanamyzdy jańǵyrtýǵa kiristik.
Tehnologıalyq jáne ınfraqurylymdyq turǵydan damýdyń jańa kezeńine tyń serpin berildi.
Konstıtýsıalyq reforma bılik tarmaqtary arasyndaǵy balansty naqtylaı tústi.
Biz ulttyq sanany jańartý úderisin bastadyq.
Bul bazalyq úsh baǵyt Qazaqstan jańǵyrýynyń júıeli úsh tuǵyry bolyp sanalady.
Biz jańa zamanǵa saı bolý úshin Tórtinshi ónerkásiptik revolúsıa jaǵdaıyndaǵy tarıhı órleý bastaýynda turǵan birtutas ult bolýymyz kerek.
Derekkózi: Aqorda
