Óz sózinde Nursultan Nazarbaev forýmnyń mańyzdylyǵymen qosa, AEF alańynda osy kúnderi talqylanatyn negizgi máselelerdi atap ótti. Ásirese, AQSH pen Reseı arasyndaǵy sanksıalanǵan qarama-qarsylyq aıqyn bolyp tur dep sanaıdy.
Sonymen qatar, Elbasy sıfrlik transformasıa bizdiń tanys jáne úırenshikti ekonomıkamyzdyń bet-álpetin ózgertýde, al mobıldi jáne shyǵarmashylyqqa ıkemdi adamı kapıtal – ekonomıkalyq ósýdiń mańyzdy faktory bolyp tabylady dep málimdedi.
– 2030 jylǵa qaraı dúnıejúzi boıynsha shamamen 375 mıllıon adam óz mamandyǵyn ózgertýge jáne qaıta daıarlanýdan ótýge muqtaj bolady, – dedi Qazaqstannyń tuńǵysh Prezıdenti.
Elbasymyz sondaı-aq 2050 jylǵa qaraı on adamnyń jeteýi qala turǵyndary bolady dep boljam berdi. «Sondyqtan qazirgi tańnyń ózinen bastap ınvestısıa memleketterge emes, qalalarǵa kelýde», – dedi Nazarbaev.
Qazaqstan ekonomıkasynyń halyqaralyq ekonomıkadaǵy ósip kele jatqan róli týraly aıta kele, Nursultan Nazarbaev ótken jyly Global Challenges Summit ótkizilgenin eske saldy. Osy forýmnyń alańynda BUU Bas Assambleıasynyń qoldaýymen daǵdarysqa qarsy eki konferensıa ótkizilip, solardyń negizinen damyǵan usynystar Qazaqstanǵa jahandyq qaýip-qaterlerge ýaqytyly jaýap qaıtarýǵa jáne qıyndyqtardy sátti jeńýine kómektesti.
Elbasymyzben qatar plenarlyq otyrysta, Halyqaralyq valúta qorynyń basqarýshy dırektory Krıstın Lagard, Armenıa Prezıdenti Armen Sargsán, Grýzıa premer-mınıstri Mamýka Bahtadze, Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Memlekettik keńesiniń vıse-premeri Han Chjen, Sberbanktiń prezıdenti German Gref, Nokia korporasıasynyń dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Rısto Sılasmaa, 2018-inshi jylǵy ekonomıka salasyndaǵy Nobel syılyǵynyń laýreaty, 2016-2018 jyldardaǵy dúnıejúzilik banktiń bas ekonomısi Pol Romer bas qosty. Euronews tilshisi Stefan Grobe moderator rólin atqarǵan.
Halyqaralyq valúta qorynyń basqarýshy dırektory Krıstın Lagard óziniń burynǵy Qazaqstanǵa jasaǵan sapary týraly estelikterimen bólisti. “Sol sapar barysynda kóptegen adamdar belgili aqyn Abaıdyń sózderin mysalǵa keltirdi. Osy jyldar boıy esimde kalǵan sózderiniń biri: «Aqyryn júrip, anyq bas”. Osy aımaqtyń perspektıvalaryn jáne onyń aldynda turǵan máselelerdi talqylaý úshin bul sózdiń konsepsıasyn negiz retinde alǵym keledi », - dedi ol.
Lagardtyń aıtýynsha, aǵymdaǵy jáne 2020 jylǵa qaraı búkil Kavkaz jáne Ortalyq Azıa aımaǵyndaǵy ósim qarqyny 4,1 paıyz deńgeıine deıin ósip saqtalady. Buǵan qaramastan bul kórsetkish osy óńir úshin uzaq merzimdi áleýetti deńgeıden áldeqaıda tómen. Buǵan qosa, Eýropa men Azıanyń damyp kele jatqan naryqtyq elderiniń ómir súrý deńgeıine teń dárejege qol jetkizý úshin osyndaı qarqyn tym tómen.
– Aldymyzda turgan mindet anyq. Ósý qarqynyn joǵaryraq turaqty deńgeıge kóterý kerek. Osy maqsatqa asyqpaı, biraq senimdi túrde umtylýymyz qajet. Ol úshin bizge ishki saıasattyń naqty sharalary, ekonomıkalyq dıversıfıkasıa jáne halyqaralyq yntymaqtastyqty belsendirý qajet. Jáne, eń bastysy, áıelderdiń, jastardyń, áleýmettik jaǵdaıy tómen jáne aýyl azamattarynyń bolashaǵyn jaqsartý úshin ınklúzıvti jáne turaqty damýdy qamtamassyz etý kerek, – dedi Krıstın Lagard
Forýmǵa qatysýshylar búgingi kúni óte baı baǵdarlamaǵa ıe ekendigin aıtady. Búgingi tańda jahandyq ekonomıkadaǵy jańa norma - saýda-sattyq soǵystary jáne proteksıonızm, jahandyq yntymaqtastyq júıesindegi quldyraý qaýpi, damýshy elderdiń joǵary tabysty birqatar elderdiń qataryna kóshýi sıaqty taqyryptar talqylanady.
Budan basqa, forým barysynda Eýrazıalyq ekonomıkalyq odaqtyń bıznestiń perspektıvalaryn talqylaý sesıasy, "Egemendiktiń ıntegrasıasyna 25 jyl" atty paneldik sesıa jáne Big Data Conference josparlanyp otyr.
AEF-2019 boıynsha alǵashqy kúniniń basty taqyryptarynyń qatarynda adamı kapıtaldyń damýy, “jasyl” mádınıetiniń ósýine arnalǵan ınovasıalyq ekojúıelerdi qurý jáne Halyqaralyq Eńbek Uıymynyń (HEU) eńbek týraly keleshekke arnalǵan jahandyq komısıasynyń baıandamasyn talqylaýdy atap ótýge bolady.
Sonymen qatar, AEF Talks atty jastar úshin ashyq dárister men birqatar mańyzdy kezdesýler bolady. Onyń ishinde qarjy mınıstrleri men Kavkaz jáne Ortalyq Azıa, Mońǵolıa jáne Eýrazıalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ortalyq bankteriniń basshylarynyń dóńgelek ústelderi bolady. Qatysýshylar ınklúzıvtik damý boıynsha saıasat sharalaryn talqylaıdy.
Esterińizge sala ketsek, forým álemniń 74 elinen 5,5 myń delegat qarsy alyp jatyr. Búginge sheteldik jáne qazaqstandyq buqaralyq aqparat quraldary tarapynan akkredıttelgenderdiń adamdar sany álemniń 30 elinen 710 ókilden asyp tústi.
Forým buryn-sońdy bolmaǵan aýqymdy kórsetip jatyr. Eki kún ishinde 50-den astam seanstar men is-sharalar ótkiziledi. Bul AEF-tyń 12 jyldyq tarıhyndaǵy rekordtyq kórsetkishter bolyp tabylady. Budan basqa, osy jyly stýdentter men jastar alǵash ret AEF Talks sesıasyna tegin qatysýǵa jáne Nobel syılyǵynyń laýreattary men memlekettik saıasatkerlerdi qarsy alýǵa múmkindik ala alady. AEF 2019 boıynsha budan buryn Qazaqstanda áli iske asyrylmaǵan birneshe jańa formattar paıda boldy. Sondaı-aq, alǵash ret Halyqaralyq valúta qorynyń qatysýymen Qarjy mınıstrleri men elderdiń ortalyq bankteriniń gýbernatorlary úshin dóńgelek ústel jáne BUU-nyń ornyqty damý maqsattaryna arnalǵan birinshi qazaqstandyq forýmy ótkiziledi.
Dástúr boıynsha Astana ekonomıkalyq forýmy kún tártibindegi máselelerdi sheship, joǵary trıbýnalardan aıtylǵan qundy usynystardy damytýǵa jáne olardyń tıimdi iske asyrylýyna múmkindik beredi.
