Kúni keshe Aýylsharýashylyǵy vıse-mınıstri Saparhan Omarov «halyqqa nandy bólshektep satý kerek» dedi. Bólshektep degenimizdiń ózi naqty balama emes, Omarov halyqqa nandy bir-birlep týrap, japyraqtap satý kerektigin aıtty, is júzinde. Osy arqyly nannyń qadirine jetedi ekenbiz.
Bılik mundaı saýatsyz ári soraqy málimdemelerdi birinshi ret jarıalap otyrǵan joq. Biz búginge deıin joǵaryda aıtylǵan – bir jaǵynan kúlkiń, bir jaǵynan jylaǵyń keletin birqatar mánsiz málimdemeler men orynsyz usynystardy jınaqtap berdik.
Birǵanym ÁITİMOVA, senator:
«SHETELDE JASTAR NESIEGE ÓMİR SÚREDİ»
– Iá, bile bilseńizder, shetelde jastar osylaı isteıdi. Olar ózderiniń múmkindiginshe ómir súredi. Olar nesıe alyp, ómir súredi. Kolejde bilimdi de nesıemen alady. Sodan keıin qalaı bolǵanda da jumys tabýǵa tyrysady. Olar stýdenttik jyldarynda sabaqqa deıin ne keıin daıashy nemese qyzmet kórsetýdiń basqa da salalarynda jumys isteıdi. Osylaısha nesıelerin aqyryndap óteıdi. Al odan keıin baspana qajet bolǵanda jaldamaly úı alady.
Biz ne deımiz: Siz bir jyldary Jastar mınıstri bolǵanyńyz bar eken, Birǵanym Sarıqyzy. Bizde nesıege ómir súrmek túgil, aılyqqa ómir súrýdiń ózi ońaı emes, bilesiz be?
Rýslan AZIMOV, Azyq-túlik korporasıasynyń eks-tóraǵasy:
«NAN SYRADAN ARTYQ EMES»
– Shynymdy aıtsam, nannyń qymbattaýynan eshqandaı tragedıa kórip turǵanym joq. Iá, jaǵdaıy tómen otbasylarǵa kómek kórsetilip, ótemaqy tólenýi tıis. Bar bolǵany osy. Al bizder men sizder nan baǵasynyń 35 nemese 55 teńgege qymbattaýyn baıqamaı da qalamyz. 300-500 teńge degen ne? Ári ketse bir shısha syranyń baǵasy...
Biz ne deımiz: Dál osy málimdemesinen keıin Azımov ornynan ketti deıdi. Ketetindeı bar...
Baýyrjan BAIBEK, Almaty qalasynyń ákimi:
«YDYS JÝǴAN SÝMEN, EDEN JÝADY»
«Eger baǵany kótersek, sen sýdy únemdeı bastaısyń, únemdegen bolsań bálkim az tóleýiń de múmkin. Biraq, biz qaıtemiz. Sýdy tógip-shashamyz, jaryqty qosyp qoıamyz, qaǵazdy ketiremiz. Alaıda bul bizdiń aǵashtar jáne bizdiń sýymyz. Búgin biz balalarymyzdyń, bolashaq urpaǵymyzdyń esebinen únemdemeımiz. Mine, bul dúnıeni de bizge túsindirý kerek».
...
«Men Germanıada oqyǵam. Ol jaqtaǵy jaǵdaı mynadaı – komýnaldyq qyzmet mamandary bir úıge keledi. Kelýi tegin emes, olar ol úıde bireý ólip qalǵan ba dep oılaıdy, sebebi, komýnaldyq tóleminiń quny óte az. Al ol úıde apa turady jáne barlyǵyn únemdeıdi. Aldymen ydys-aıaq jýady, artynan sol sýmen eden jýady. Sýǵa túskende aldymen balalaryn jýyndyrady, artynan sol sýǵa ózderi túsedi. Mine, olar solaı únemdeıdi».
...
«Germanıada túnde jylý batareıasyn óshirip, janyna sý qoıyp qoıady. Sý salqyndaı bastaǵan ýaqytta qaıtadan qosady. Úı ystyq kezde tańerteń sharshap turasyń. Al sýyq kezde adam jaqsy demalady, úı sýyq bolsa adam denesiniń temperatýrasy da tómendeıdi. Temperatýra tómendese, tıisinshe denemiz demalady.
...
Biz ne deımiz: Baýyrjan Qydyrǵalıuly, sýdy qoldansaq, jaryq pen jylýdy qossaq, bolmasa ózińiz aıtqandaı, qaǵazdy ketirsek, bul – bizdiń ómir súrip jatqanymyzdyń belgisi. Másele, memleketi qandaı bolsa, halqy da sondaı. Úkimet únemdeýdi nege ózinen bastamaıdy?
Vladımır NEHOROSHEV, eks-depýtat:
«ONYŃ NUR-SÁÝLESİ BİZDİŃ JOLYMYZǴA JARYQ TÚSİREDİ»
– Búgingi adamdar mynany aıtady: bul adamnyń boıynda kún bar, onyń Nur-sáýlesi bizdiń jolymyzǵa jaryq túsirsin. Qurmetti «nurotandyq» partıalastarym jáne sezge jınalǵan qonaqtar! Bizdiń moınymyzǵa damyǵan Qazaqstannyń qabyrǵasyn qalaý mindeti júktelgen. Biz mádenıetti, baqytty jáne qýanyshty adamdy býynyn ósirip shyǵamyz. Partıamyzdy Kóshbasshysy júktegen baǵdarlamany oıdaǵydaı oryndaımyz. Al bizdiń Kóshbasshy – Nursultan Ábishuly, úlken daryn ıesi.
Biz ne deımiz: Nehoroshevtiń Nazarbaevty Kúnge teńegen entýzıazmyn eshkim túsingen joq, tipti prezıdent te...
Darıǵa NAZARBAEVA, Premer-mınıstrdiń orynbasary:
«I DETEI ETIH – ÝRODOV POKAZAT, INVALIDOV, PÝSTSMOTRÁT»
«Menińshe, jasynan erte jaýapsyz jynystyq qatynasqa túsýdiń qandaı saldary bolatynyn kórsetý úshin balalardy ara-tura jetimder úıine, múgedek balalarǵa arnalǵan ınternattarǵa ekskýrsıaǵa aparyp turý kerek. Olarǵa álgi usqynsyz balalardy, múgedekterdi kórsetý kerek, kórsin! (Orysshasy: «I deteı etıh – ýrodov pokazat, ınvalıdov, pýstsmotrát» – red.). Mundaı ádis 10 saǵat leksıa oqýdan da kúshti áser etedi».
Biz ne deımiz: Muny Darıǵa hanym parlament depýtaty bolǵan tusta aıtqan. Biz ne deımiz? Biz emes, el aıtsyn. Áleýmettik qoldanýshynyń biri sol kezdegi Darıǵanyń sózine bylaı dep jaýap beripti: «Darıǵa, eger siz sondaı «aqyldy ári sulý» bolsańyz, depýtattar men spıkerlerińizdi qazaq dalasynyń beıbit aspanynan geptıl tógilip jatqan Baıqońyrǵa ekskýrsıaǵa aparyńyz. Jazyqsyz balalardyń mýtasıaǵa ushyraý sebebin sol jaqtan izdeńiz. Joǵaryda otyryp alyp, polıgon jabylsa da onyń irgesindegi aýdandarda synaq ótkizýge ruqsat bergen adam – kemtar. Álgi synaq polıgondarynan túsken kapıtaldyń ıgiligin kim kórip jatyr? Al beıshara halyq bireýlerdiń kúnásinen zardap shegip otyr».
Aslan SÁRİNJİPOV, Bilim jáne ǵylym mınıstri:
«...ÁLİ PAIDA BOLMAǴAN MAMANDYQTARDY OQYTÝ QAJET»
Qazirgi tańda oqýshylardy, jastardy is júzinde joq (áli paıda bolmaǵan) mamandyqtarǵa oqytý qajet. Sebebi, tehnologıalar ár bes jyl saıyn jańaryp turady. Sondyqtan da aldaǵy ýaqytta biz estimegen mamandyqtardyń paıda bolatynyn eskerip, balalarymyzdy soǵan qaraı beıimdeý kerek».
Biz ne deımiz: Bizdegi bar mamandyqtardyń ózine jumys tabý qıyn, Sárinjipov myrza. Aıtpaqshy, «joq mamandyq», ol qandaı mamandyqtar? Bizdi qoıyp, sony ózińiz bilesiz be?
Vladımır SHKOLNIK, energetıka mınıstri:
«BENZIN BAǴASY EKİ ESE ARZANDADY»
«Únemdeý kerek, búkil álem únemdeıdi. Álemnen úlgi alý kerek. Men de osyǵan úndeımin. Eger múmkindik bolsa, jumysqa dáý jıppen barǵansha (?), ózińizben bir podezde otyratyn, turatyn adamdardyń kóligine otyryp birge jetýge bolady».
...
«Qazaqstanda benzınniń quny eki esege arzandady. Eseptep, bólip kórińiz: ótken jylda baǵa 128 jáne baǵam 150 boldy. 128 teńgege 150, eger dollarmen eseptesek, benzın lıtrine 80 sent turǵan. Búgin baǵa – 125, ony 270-ke bólsek, lıtrine 40 sent bolyp shyǵady. Dollarmen bul áldeqaıda tómen. Alaıda biz teńgemen esepteımiz. Sondyqtan bul Reseıde eki-úsh aıda rúbl baǵamy qansha bolatynyna jáne teńgeniń aldaǵy baǵamyna baılanysty bolyp otyr. Maǵan osyǵan qatysty boljam jasap berseńder, men de benzınmen ne bolaryn boljap beremin. Dollarmen sanaǵandaǵy benzın quny kórshilerimizben salystyrǵanda bizde eń arzan bolyp otyr. Qyrǵyzstan, Belarýs jáne Reseımen salystyrsaq, bizde arzanyraq»
Biz ne deımiz: Kúle de, jylaı da almaısyń mundaı jaǵdaıda. Ol – aqyldy, biz – aqymaqpyz. Shkolnık solaı oılaıtyn sıaqty.
Aıqyn QOŃYROV, komýnıs-depýtat:
«BİZDE NAN ARZAN»
«Menińshe, Qazaqstanda áleýmettik jaǵdaıy syn kótermeıtin turǵyndarǵa ǵana nan arzan satylýy tıis. Qalǵan azamattar bul ónimdi 300 teńgeden satyp alýy tıis. Sebebi, nan arzan satylsa, halyq bul ónimge atústi qarap, nan qaldyǵyn qoqysqa tastaýdy doǵarmaıdy. Biz tek osylaısha nannyń qadirin arttyra alamyz».
Biz ne deımiz: Byltyr «meniń sózimdi burmalap jiberdi» degen Aıqyn Qońyrov bıyl taǵy da «nan baǵasy burynǵysha qalmaýy tıis» dep jazypty. Qyzyq, halyq qalaýlysy retinde muny halyqtyń pikirimen sanasyp aıtyp otyr ma, álde...
TAQYRYPTAN TYS
OLAR ÓZGE ÁLEMDE ÓMİR SÚREDİ
Ahmetjan ESİMOV, «EKSPO» tóraǵasy, Almatynyń eks-ákimi:
«Almatylyqtardyń sportqa jany qumar. Olar ár senbi saıyn tikushaqpen taýǵa ushyp baryp, qaıtarynda shańǵymen syrǵanaıdy. Sosyn gólf oınaýǵa barady!»
Qaırat KELİMBETOV, Ulttyq banktiń eks-tóraǵasy:
Qazirgi kúni Qazaqstan Orta Azıanyń Sıngapýry sanalatyn memleket. Bir kezgi keńestik respýblıkalardyń arasyndaǵy eń ozyǵy bizdiń el.
Daıyndaǵan, Dýman BYQAI
