Memleket basshysynyń Joldaýyn oryndaý maqsatynda jáne negizgi naryqtardy monopoliiasyzdandyrý aiasynda Qazaqstan Respýblikasy Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi memlekettiń ekonomikaǵa qatysýyn qysqartý jáne básekelestik ortany nyǵaitý jónindegi baǵdarlamalardy belsendi iske asyrýda. Jaǵdaidy jaqsartý úshin aitarlyqtai qadamdar jasalýda: búgingi tańda taýarlar óndirisinde 46% jáne qyzmet kórsetý salasynda 54% quraityn memlekettiń qatysýy azaiyp keledi. Bul básekelestik pen jeke sektordyń serpindi damýy úshin neǵurlym qolaily jaǵdailar jasaýǵa múmkindik beredi, bolashaqta memlekettiń ekonomikadaǵy úlesi edáýir tómen EYDU elderiniń kórsetkishterimen teńesýge alyp keledi. Salystyrmaly túrde, EYDU elderinde bul kórsetkish ortasha eseppen 13% quraidy. Qazaqstanda memleket ekonomikanyń 30 negizgi sektorynyń 20-syna qatysady.
Qabyldanǵan sharalarǵa qaramastan, kvazimemlekettik kásiporyndar basqarýdyń tiimsizdigin kórsetýdi jalǵastyrýda. 2020 jyly kvazimemlekettik sektor sýbektileriniń boryshtyq mindettemeleriniń kólemi 17,2 trln teńgege jetti, bul eleýli qarjylyq táýekelderdi týdyrady. Respýblikalyq menshiktegi sýbektilerdiń taza shyǵyndary 164 mlrd teńgeni, al kommýnaldyq menshikte — 36 mlrd teńgeni qurady.
Dúniejúzilik Banktiń empirikalyq zertteýleri memleket qatysatyn kásiporyndardyń jeke kompaniialarǵa qaraǵanda tiimdiligi tómen ekenin kórsetedi. Bul ásirese memleket kópshilik nemese jalǵyz aktsioner bolǵan jaǵdaida baiqalady. Memlekettiń ekonomikada bolýy sonymen qatar salalardyń serpindiliginiń baiaýlaýymen jáne básekelestiktiń damýyna teris áser etetin jańa kásiporyndardyń naryqqa kirý múmkindiginiń shektelýimen bailanysty.
Osyǵan bailanysty, jeke biznesti qarqyndy damytý úshin memlekettiń ekonomikaǵa qatysýyn barynsha qysqartý jáne básekelestik ortany, erkin naryqtardy damytýǵa yqpal etetin reformalardy júrgizýge nazar aýdarý qajet.
Agenttik júrgizgen kvazimemlekettik kásiporyndardyń monitoringiniń nátijeleri boiynsha júzege asyrylatyn qyzmet túrlerine kelisimderdiń bolýy turǵysynan kvazimemlekettik sektor sýbektileriniń «sary better» qaǵidatyn saqtamaǵany anyqtaldy.
Osylaisha, búgingi kúni kvazimemlekettik sektor sýbektileri ádeii shektei alatyn, al jekelegen jaǵdailarda eshqandai jaýapkershilik tartylmai, jeke biznestiń qyzmetin shekteitin jaǵdai qalyptasty. Bul ekonomikanyń barlyq sektorlarynda kásipkerlik belsendiliktiń damýyna teris áser etedi.
Agenttik «aqyldy retteý» qaǵidatyna negizdelgen kvazimemlekettik sektor úshin ruqsat etilgen qyzmet túrleriniń jańa formatyn ázirledi. Osy bastamalar aiasyndv tórt biryńǵai operator qysqartyldy, operatorlyq fýnktsiialardan taǵy 4 naryq sýbektisin qysqartý josparlanýda. Sondai-aq, 43 kásiporyndy básekelestik ortaǵa berý usynyldy, bul aktivterdi basqarý tiimdiligin arttyrýǵa múmkindik beredi.
Mańyzdy qadam kólik jáne bailanys naryqtaryndaǵy shoǵyrlanýdy azaitý boldy. Sheteldik aviakompaniialar úshin «aýa erkindiginiń» 5-shi dárejesi boiynsha shekteýler joiyldy, bul Qazaqstan naryǵyna Neos jáne VietJetAir siiaqty aviakompaniialarǵa kirýge múmkindik berdi. Atalmysh ózgerister aviabiletter qunynyń tómendeýine jáne jolaýshylarǵa qyzmet kórsetý sapasynyń joǵarylaýyna ákelýi tiis.
Uialy bailanys naryǵynda Power International Holding katarlyq holdingi qazaqstandyq naryqqa endi. «MT-S» JShS (Tele2/Altel) satyp alý jáne «Kcell» AQ-ny odan ári satý ótti. Munyń bári salaýatty básekelestik úshin jaǵdai jasaýǵa yqpal etedi.
Birjalyq saýdada kómirdi satý kólemi deldaldarsyz tikelei bólshek jetkizýshilerge 10% - dan 50% - ǵa deiin ulǵaityldy, bul halyqty "daǵdaryssyz" kómirmen qamtamasyz etýdi qamtamasyz etti.
Agenttiktiń bastamasy boiynsha zańsyz satyp alynǵan aktivterdi memleketke qaitarý máseleleri jónindegi komissiia jáne ekonomikany monopoliiasyzdandyrý jónindegi komissiia sheńberinde «Petrosun» JShS, «TEK-Qazaqstan"saýda úii» JShS, «Suiytylǵan munai gazyn saqtaý parki» JShS, «Almaty Qala Jaryq» MKK jáne «Eurotranzit Nur Zholy» JShS memleketke qaitaryldy.
Sondai-aq, 2023 jyly túzetýlerdiń "6 monopoliiaǵa qarsy paketi" ázirlendi. Negizgi novellalar: monopoliialyq naryqtardaǵy baǵany baqylaýdy kúsheitý, jekelegen naryqtardy rettemeý, tergeý tiimdiligin arttyrý, operatorlardy qysqartý, ujymdyq talaptardy engizý jáne t. b.
Sonymen qatar, Agenttik ártúrli sektorlardaǵy básekelestikti damytý úshin kedergilerdi joiý boiynsha jumysty jalǵastyrýda. 2023 jyly munai jáne gaz, densaýlyq saqtaý, TKSh jáne basqa salalardaǵy shekteýlerdi qosa alǵanda, 17 kedergi joiyldy.
2023 jyly monopoliiaǵa qarsy organ 238 habarlama shyǵardy, onyń 85% – y oryndaldy (2022 jyly-84,6%). Habarlamalar sanynyń azaiýy olardyń shyǵarylýyn baqylaýdy kúsheitýmen jáne zańdylyq qaǵidattaryn qatań saqtaýmen bailanysty. 2023 jyly 56 eskertý jiberildi, bul 2022 jylmen salystyrǵanda 70% - ǵa ósti jáne 94 tergeý aiaqtaldy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 29% - ǵa az. Básekelestikti shekteýge bailanysty buzýshylyqtarǵa, sonyń ishinde ústem jaǵdaidy teris paidalaný men memlekettik organdardyń básekelestikke qarsy áreketterine nazar aýdarylady.
Mańyzdy tergeýlerdiń qatarynda: tarifterdi zańsyz kótergeni úshin Iandeks taksidi jaýapkershilikke tartý, bul júrgizýshilerge 10 mlrd teńge tóleýge jáne 1,4 mln adam úshin taksi qunynyń tómendeýine sep boldy; «Eir Astana» AQ-nyń zańsyz otyn alymynyń kúshin joiý, bul aviabiletter qunyn 15% - ǵa tómendetti; básekelestikke qarsy áreketteri úshin «Petrosun» JShS jáne «TEK-Qazaqstan» saýda úii" JShS kompaniialaryna 2,5 mlrd teńgege aiyppuldar salynýy; Google-diń Android negizindegi qurylǵylardy paidalanýshylarǵa izdeý júiesin óz betinshe tańdaý múmkindigin berý talabyn oryndaýy mańyzdy oqiǵa boldy, atalmysh ózgeris qazaqstandyq monopoliiaǵa qarsy organ tarihyndaǵy osyndai alǵashqy pretsedent boldy.
Agenttik memlekettiń ekonomikaǵa qatysýyn qysqartý jáne básekelestik ortany nyǵaitý jónindegi baǵdarlamalardy iske asyrýdy jalǵastyrýda. Eń mańyzdy mindet erkin naryqtardy damytýǵa jáne jeke sektordyń turaqty ósýi úshin jaǵdai jasaýǵa baǵyttalǵan odan ári reformalar júrgizý.
