Memleket basshysynyń Joldaýyn oryndaý maqsatynda jáne negizgi naryqtardy monopolıasyzdandyrý aıasynda Qazaqstan Respýblıkasy Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi memlekettiń ekonomıkaǵa qatysýyn qysqartý jáne básekelestik ortany nyǵaıtý jónindegi baǵdarlamalardy belsendi iske asyrýda. Jaǵdaıdy jaqsartý úshin aıtarlyqtaı qadamdar jasalýda: búgingi tańda taýarlar óndirisinde 46% jáne qyzmet kórsetý salasynda 54% quraıtyn memlekettiń qatysýy azaıyp keledi. Bul básekelestik pen jeke sektordyń serpindi damýy úshin neǵurlym qolaıly jaǵdaılar jasaýǵa múmkindik beredi, bolashaqta memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesi edáýir tómen EYDU elderiniń kórsetkishterimen teńesýge alyp keledi. Salystyrmaly túrde, EYDU elderinde bul kórsetkish ortasha eseppen 13% quraıdy. Qazaqstanda memleket ekonomıkanyń 30 negizgi sektorynyń 20-syna qatysady.
Qabyldanǵan sharalarǵa qaramastan, kvazımemlekettik kásiporyndar basqarýdyń tıimsizdigin kórsetýdi jalǵastyrýda. 2020 jyly kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń boryshtyq mindettemeleriniń kólemi 17,2 trln teńgege jetti, bul eleýli qarjylyq táýekelderdi týdyrady. Respýblıkalyq menshiktegi sýbektilerdiń taza shyǵyndary 164 mlrd teńgeni, al komýnaldyq menshikte — 36 mlrd teńgeni qurady.
Dúnıejúzilik Banktiń empırıkalyq zertteýleri memleket qatysatyn kásiporyndardyń jeke kompanıalarǵa qaraǵanda tıimdiligi tómen ekenin kórsetedi. Bul ásirese memleket kópshilik nemese jalǵyz aksıoner bolǵan jaǵdaıda baıqalady. Memlekettiń ekonomıkada bolýy sonymen qatar salalardyń serpindiliginiń baıaýlaýymen jáne básekelestiktiń damýyna teris áser etetin jańa kásiporyndardyń naryqqa kirý múmkindiginiń shektelýimen baılanysty.
Osyǵan baılanysty, jeke bıznesti qarqyndy damytý úshin memlekettiń ekonomıkaǵa qatysýyn barynsha qysqartý jáne básekelestik ortany, erkin naryqtardy damytýǵa yqpal etetin reformalardy júrgizýge nazar aýdarý qajet.
Agenttik júrgizgen kvazımemlekettik kásiporyndardyń monıtorıńiniń nátıjeleri boıynsha júzege asyrylatyn qyzmet túrlerine kelisimderdiń bolýy turǵysynan kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń «sary better» qaǵıdatyn saqtamaǵany anyqtaldy.
Osylaısha, búgingi kúni kvazımemlekettik sektor sýbektileri ádeıi shekteı alatyn, al jekelegen jaǵdaılarda eshqandaı jaýapkershilik tartylmaı, jeke bıznestiń qyzmetin shekteıtin jaǵdaı qalyptasty. Bul ekonomıkanyń barlyq sektorlarynda kásipkerlik belsendiliktiń damýyna teris áser etedi.
Agenttik «aqyldy retteý» qaǵıdatyna negizdelgen kvazımemlekettik sektor úshin ruqsat etilgen qyzmet túrleriniń jańa formatyn ázirledi. Osy bastamalar aıasyndv tórt biryńǵaı operator qysqartyldy, operatorlyq fýnksıalardan taǵy 4 naryq sýbektisin qysqartý josparlanýda. Sondaı-aq, 43 kásiporyndy básekelestik ortaǵa berý usynyldy, bul aktıvterdi basqarý tıimdiligin arttyrýǵa múmkindik beredi.
Mańyzdy qadam kólik jáne baılanys naryqtaryndaǵy shoǵyrlanýdy azaıtý boldy. Sheteldik avıakompanıalar úshin «aýa erkindiginiń» 5-shi dárejesi boıynsha shekteýler joıyldy, bul Qazaqstan naryǵyna Neos jáne VietJetAir sıaqty avıakompanıalarǵa kirýge múmkindik berdi. Atalmysh ózgerister avıabıletter qunynyń tómendeýine jáne jolaýshylarǵa qyzmet kórsetý sapasynyń joǵarylaýyna ákelýi tıis.
Uıaly baılanys naryǵynda Power International Holding katarlyq holdıńi qazaqstandyq naryqqa endi. «MT-S» JSHS (Tele2/Altel) satyp alý jáne «Kcell» AQ-ny odan ári satý ótti. Munyń bári salaýatty básekelestik úshin jaǵdaı jasaýǵa yqpal etedi.
Bırjalyq saýdada kómirdi satý kólemi deldaldarsyz tikeleı bólshek jetkizýshilerge 10% - dan 50% - ǵa deıin ulǵaıtyldy, bul halyqty "daǵdaryssyz" kómirmen qamtamasyz etýdi qamtamasyz etti.
Agenttiktiń bastamasy boıynsha zańsyz satyp alynǵan aktıvterdi memleketke qaıtarý máseleleri jónindegi komısıa jáne ekonomıkany monopolıasyzdandyrý jónindegi komısıa sheńberinde «Petrosun» JSHS, «TEK-Qazaqstan"saýda úıi» JSHS, «Suıytylǵan munaı gazyn saqtaý parki» JSHS, «Almaty Qala Jaryq» MKK jáne «Eurotranzit Nur Zholy» JSHS memleketke qaıtaryldy.
Sondaı-aq, 2023 jyly túzetýlerdiń "6 monopolıaǵa qarsy paketi" ázirlendi. Negizgi novelalar: monopolıalyq naryqtardaǵy baǵany baqylaýdy kúsheıtý, jekelegen naryqtardy rettemeý, tergeý tıimdiligin arttyrý, operatorlardy qysqartý, ujymdyq talaptardy engizý jáne t. b.
Sonymen qatar, Agenttik ártúrli sektorlardaǵy básekelestikti damytý úshin kedergilerdi joıý boıynsha jumysty jalǵastyrýda. 2023 jyly munaı jáne gaz, densaýlyq saqtaý, TKSH jáne basqa salalardaǵy shekteýlerdi qosa alǵanda, 17 kedergi joıyldy.
2023 jyly monopolıaǵa qarsy organ 238 habarlama shyǵardy, onyń 85% – y oryndaldy (2022 jyly-84,6%). Habarlamalar sanynyń azaıýy olardyń shyǵarylýyn baqylaýdy kúsheıtýmen jáne zańdylyq qaǵıdattaryn qatań saqtaýmen baılanysty. 2023 jyly 56 eskertý jiberildi, bul 2022 jylmen salystyrǵanda 70% - ǵa ósti jáne 94 tergeý aıaqtaldy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 29% - ǵa az. Básekelestikti shekteýge baılanysty buzýshylyqtarǵa, sonyń ishinde ústem jaǵdaıdy teris paıdalaný men memlekettik organdardyń básekelestikke qarsy áreketterine nazar aýdarylady.
Mańyzdy tergeýlerdiń qatarynda: tarıfterdi zańsyz kótergeni úshin Iandeks taksıdi jaýapkershilikke tartý, bul júrgizýshilerge 10 mlrd teńge tóleýge jáne 1,4 mln adam úshin taksı qunynyń tómendeýine sep boldy; «Eır Astana» AQ-nyń zańsyz otyn alymynyń kúshin joıý, bul avıabıletter qunyn 15% - ǵa tómendetti; básekelestikke qarsy áreketteri úshin «Petrosun» JSHS jáne «TEK-Qazaqstan» saýda úıi" JSHS kompanıalaryna 2,5 mlrd teńgege aıyppuldar salynýy; Google-diń Android negizindegi qurylǵylardy paıdalanýshylarǵa izdeý júıesin óz betinshe tańdaý múmkindigin berý talabyn oryndaýy mańyzdy oqıǵa boldy, atalmysh ózgeris qazaqstandyq monopolıaǵa qarsy organ tarıhyndaǵy osyndaı alǵashqy presedent boldy.
Agenttik memlekettiń ekonomıkaǵa qatysýyn qysqartý jáne básekelestik ortany nyǵaıtý jónindegi baǵdarlamalardy iske asyrýdy jalǵastyrýda. Eń mańyzdy mindet erkin naryqtardy damytýǵa jáne jeke sektordyń turaqty ósýi úshin jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵan odan ári reformalar júrgizý.
