Memlekettik satyp alý týraly jańa Zańda qandaı ózgeris bar?

Dalanews 18 mam. 2024 10:30 3536

Qarjy mınıstrligi Memleket basshysynyń «Ádiletti Qazaqstan: bárimiz jáne árqaısymyz úshin. Qazir jáne árdaıym» saılaýaldy baǵdarlamasy aıasynda «Memlekettik satyp alý týraly» jańa Zań jobasyn ázirledi. Qujat múddeli memlekettik organdarmen jáne «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy ókilderimen kelisildi.

Zań satyp alynatyn taýarlardyń, jumystardyń, kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn arttyrýǵa, satyp alý prosesi merzimderin ońaılatýǵa jáne qysqartýǵa, rásimderdi odan ári avtomattandyrýǵa, memlekettik satyp alýǵa qatysatyndardyń jaýapkershiligin kúsheıtýge, sondaı-aq satyp alý boıynsha biryńǵaı platforma qurýǵa baǵyttalǵan.

Sonymen qatar, shaǵymdaný tetigin, qoǵamdyq monıtorıń ınstıtýtyn, «ornyqty memlekettik satyp alý» elementterin, sondaı-aq ERS-kelisimsharttar – «tolyq aıaqtalǵan» qurylys, ofteık-kelisimsharttar engizý kózdeledi.

1.   Jeńildetý jáne merzimin qysqartý

Búgingi tańda konkýrsty ótkizý merzimi shamamen eki aıdy quraıdy. Bul barlyq rásimdik kezeńdi saqtaý qajetine baılanysty – habarlandyrý merzimi, aldyn-ala talqylaý, aldyn-ala ruqsat berý, shaǵymdaný merzimi jáne t. b. Bul Qaǵıdalarda satyp alýdyń barlyq tásili boıynsha eń qysqa merzim belgileýge múmkindik beredi (mysaly, konkýrs boıynsha 1 aıǵa deıin).

2. Shaǵym qaraýdyń jańa mehanızmi

Satyp alýdy jedel ótkizý, tapsyrys berýshilerge kóbirek ókilet berý, sondaı-aq satyp alý rásimderi keshiktirilmes úshin endi shaǵymdardy uıymdastyrýshynyń ózi tikeleı uıymdastyratyn bolady. Qorytyndyǵa shaǵymdaný quqyǵy jeńimpazdy konkýrstyq komısıa aıqyndaǵan satyp alýlar boıynsha ǵana kózdelgen. Bul rette, konkýrstyq komısıanyń ákimshilik jaýapkershiligi saqtalady (QR ÁQBtK 207-baby).

Jeńimpaz ýeb-portal arqyly avtomat túrde anyqtalsa, qorytyndysyna shaǵym jasalmaıdy. Baqylaýshy organ tarap satyp alý qorytyndylarynyń kúshin joıyp ne qaıta qaraı almaıdy. 

Satyp alý qorytyndylaryna sot tártibimen shaǵymdanǵan jaǵdaıda satyp alý rásimderi toqtatylmaıdy.

3. Ónim berýshilerdiń jaýapkershiligin kúsheıtý

Úlestes kompanıalardyń satyp alýlaryna qatysý úshin shekteý sharalary kúsheıtildi.Mindettemelerdi tıisinshe oryndaý maqsatynda beriletin jumystar kólemi 50-den 30% - ǵa deıin qysqartyldy.

Tapsyrys berýshiniń jumystardy oryndaý orny boıynsha tirkelgen ónim berýshiniń materıaldyq jáne eńbek resýrstarynyń bolýyn talap etý quqyǵy kózdelgen.

4. Qoǵamdyq baqylaý

Qoǵamdyq baqylaý sýbektileri ýeb-portal arqyly jáne ondaǵy qamtylǵan aqparat negizinde «Qoǵamdyq baqylaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes memlekettik satyp alýǵa qoǵamdyq monıtorıń júrgize alady.

Osyǵan baılanysty jumystardy oryndaý kestelerin, sharttardyń oryndalýy boıynsha esepterdi jalpy qoljetimdilikte ornalastyrý, sondaı-aq sharttardyń oryndalýyn monıtorıńteýge qoǵamdyq keńesterdi tartý usynylady.

5. EPC – kelisimsharttar - «tolyq aıaqtalǵan» qurylys

Jobany iske asyrýdyń barlyq kezeńderinde, jobalaýdan bastap qurylysqa deıin jáne obektini paıdalanýǵa berýge deıin bir ónim berýshiniń qurylysty júzege asyrýy. Bul jobany iske asyrý ýaqytyn qysqartýǵa múmkindik beredi.

6. Ofteık kelisimsharttary

Otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý maqsatynda ofteık-kelisimsharttardy qoldana otyryp, taýarlardy kepildendirilgen satyp alý jónindegi júıesi engizilip jatyr.

7. Bir kózden satyp alý

Konkýrsqa qatysýǵa bir ótinim usynylǵan jaǵdaıda mundaı satyp alý ótkizildi dep tanylady jáne qaıta konkýrs ótkizý qajet bolmaıdy. Tapsyrys berýshilerdiń mańyzy bolmashy satyp alýlardy satyp alýy maqsatynda bir kózden 100 AEK-ke deıin taýarlardy, jumystar men qyzmetterdi 500 AEK-ke deıin satyp alý quqyǵy kózdelgen. Al aýyldyq ákimdikter úshin taýarlardy, jumystardy, kórsetiletin qyzmetterdi satyp alý shegi 3 myńnan 4 myń AEK-ke deıin ulǵaıtyldy.

Bir kózden satyp alýdy qysqartý maqsatynda zıatkerlik menshik obektilerine jatatyn taýarlardy, kórsetiletin qyzmetterdi satyp alýǵa monopolıaǵa qarsy organnyń qorytyndysy bolǵan kezde ǵana jol beriledi.

Zańda zańnamany jaqsartýǵa baǵyttalǵan quqyq qoldaný praktıkasynyń nátıjeleri boıynsha basqa da túzetýler qarastyrylǵan.


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar