“KSRO? Qyzyl ımperıa báribir qurdymǵa ketetin edi. Quzǵa qulaýdyń az aldynda turǵan júıeni qutqarý múmkin emes. Onyń ǵumyryn uzarta túsýge talaptaný, júıeniń kúıreý prosesin jedeldete túsedi.
Bıliktiń irip-shirýi – osy júıeniń tóbe basynda otyrǵan elıta óz sózine ózi senýden qalyp, “jarqyn bolashaq” týraly jyldar boıy qaqsaýmen kelgen jalań urannan kúder úzgende bastalady”, – deıdi Sátpaev.
Onyń paıymdaýynsha, 70-80 jyldary sovettik partnomenklatýrada ıdeologıalyq tutastyq bolǵan. Alaıda sol kezdiń ózinde qoǵamda ózgeshe oılaıtyn aýdıtorıanyń qarasy kóbeıe bastaǵan. Keıin bul sındrom elıtaǵa da juǵyp, kúlli KSRO-ǵa aýa jaıylǵan. Imperıanyń ydyraý prosesi osylaı bastalǵan.
“Sol tustaǵy elıta halyqtyń kóz aldynda quldyraı bastady. Aıaq jaqtaǵy aýdıtorıa jalań urannan jalyǵyp, eshqandaı ıgiligi joq ıdeologıadan jırenetindi shyǵardy. Bul joǵary jaqtaǵy, máńgi jasaıtyndaı kóringen Komýnıstik partıanyń shańyraǵyn shaıqaltty.
Stalınniń tusyndaǵy bılik komandalyq-ákimshilik júıege baǵynǵan edi, partıanyń aq degeni alǵys, qara degen qarǵys-tyn. Bılik bir adamnyń qolynda shoǵyrlandy. Alaıda odan keıingi Hrýshev pen Brejnevtiń dáýirinde jáne KSRO-nyń aqyrǵy kúnderine deıin Qyzyl ımperıa jemqorlanǵan búrokratıanyń qolynda boldy.
Sol tustaǵy ekonomıserdiń sózimen aıtqanda “búrokratıalyq naryq” qalyptasty. Anyǵy, qomaǵaılar qolymen qurylǵan naryq degen durys bolar”, – deıdi saıasattanýshy.
Onyń aıtýynsha Gorbachevtyń tusynda bul naryq tamyryn tereńge jaıyp úlgergen.
Komýnıstik partıa qataryndaǵy “túk kórmegen” shendi-shekpendi tek tonaýmen aınalysqan. Para alý, para berý qalypty dúnıege aınalǵan.
KSRO shekpeninen shyqqan elderdiń atqaminerleri jemqorlyqqa daıyn kúıinde kelgen, táýelsizdiktiń eleń-alańyndaǵy jekeshelendirý naýqany olardyń memleket múlkin talan-tarajǵa salýda “tájirıbesi” mol ekenin dáleldep bergen.
90-shy jyldardyń basynda egemendik alǵan elderdiń eńse tikteı almaı, únemi daǵdarysta júrýin osy faktormen baılanystyrý qajet.
Sóı degen Sátpaev KSRO-nyń bolashaǵyna qatysty ótkizilgen referendýmda kópshiliktiń Sovet úkimetiniń saqtalýyn qoldap daýys berýi shyn máninde shynaıy bolmaǵanyn aıtady.
“Halyq belgisizdikten qoryqty. Sovet úkimetin unatqandyqtan qoldaǵan joq. Búgingi kúnine kóńili tolmaıtyn kópshilik bolashaǵyna da úreımen qaraıdy.
Avtokratıaly, dıktatýraly júıelerdiń eń úlken derti - halyqtyń únsizdigin, qazirgi tilmen aıtqanda toleranttylyǵyn saıası júıeni qoldaǵannyń belgisi retinde qabyldaıdy. Únsizdik mundaı júıe úshin – eń úlken qaýip!
Qoǵamda ádiletsizdikke kúıingen, ashýǵa býlyqqan aýdıtorıanyń sany artqan saıyn bıliktiń oryntaǵy shaıqala bastaıdy. Bılikpen betpe-bet kelýge qaımyqpaıtyn qaýymnyń úlesi arta túsedi.
Osy aýdıtorıa dúr kóterilý úshin júıege qarsylyq óziniń kemeline kelip, shekti deńgeıine jetýi kerek”, – deıdi Sátpaev.
Saıasattanýshy bul arada saıası talaptaryn alǵa tartyp, alańǵa shyǵatyn azamattardy sóz etip otyrmaǵanyn eskertipti. Onyń aıtýynsha mundaı shoǵyr barlyq elde bar. Alaıda bılikke qaýip tóndiretin bular emes. Qarsylyǵyn únsizdik arqyly bildiretin aýdıtorıa júıeniń túbine jetýi múmkin.
“Keńes odaǵynyń qıraýyna ekonomıkalyq problemalardan bólek, “as úıdegi demokratıa” túrtki boldy. Imperıaǵa qarsy sóılegen dıssıdenterttiń týyndylary Lenınniń bes tomdyq eńbeginen bes ese qymbatqa qymbatqa baǵalandy.
Avtokrat júıelerdiń jetekshileri ózine oda arnaǵandarǵa kóńil bóledi de, osy júıeni kim qorǵaıdy degen saýalǵa bas qatyrmaıdy. Bıliktiń jasaǵan isine halyqtyń kóńili tolmasa, senbese bári beker.
Aıtalyq, KSRO qıraǵan tusta Kompartıanyń 17 mln-ǵa tarta múshesi boldy. Sonyń birde-bireýi Sovet úkimetine ara túspedi. Tek KGB men İshki ister mınıstrliginiń ishinara qurylymdary ǵana Komýnıstik partıanyń “murasyn” saqtap qalýǵa tyrysty.
Sebebi nede? Sebebi Komýnıstik partıa qataryna ótken mıllıondaǵan belsendiniń bári shetinen mansapqor edi, olar partıa qataryna qosylýdy baspaldaqpen joǵary órleıtin múmkindik retinde qarastyrdy, onyń ıdeologıalyq baǵytyna bas qatyrǵan joq.
Baıqasańyz, Qazaqstanda da osyǵan uqsas trend qalyptasqan. Bılikke memleketshilder emes, ataq qumar, laqap qumarlar baryp jatyr.
Osy sebepti de biz otyz jyl boıy daǵdarysta, kúızeliste ómir súrip kelemiz. Krızıs menejer? Joq, ondaıdy kezdestirgen joqpyn.
Qandaı da bir qıyndyq týsa, aqyrǵy sheshimdi kútip, el basshylyǵynyń aýzyna qarap otyrǵanymyz. Óıtkeni biz sóz etken mansapqumarlardyń boıynda máseleni sheshýge degen talpynys, ynta-yqylas atymen joq.
Olar árdaıym joǵarydan buıryq kútedi. Buıryq kelmeıinshe saýsaq ushyn da qozǵaltpaıdy. Ózdiginen sheshim qabyldaýǵa, problemanyń túbirine úńilýge oı-óresi, qarym-qabileti jetpeıdi, sebebi.
Mundaılardy memleketshildik atty qasterli qundylyq qyzyqtyrmaıdy, memleketshil bolý olardyń túsiniginde kreslonyń qunymen ólshenedi. Olardyń esil-derti mansapqa umtylý, bir qyzmetten bir qyzmetke qarǵý, maqsaty da, muraty da osy. Bılik mundaılarǵa qalaı arqasúıeıtini belgisiz…”, – dep túıindegen eken sózin Dosym Sátpaev.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
