“KSRO? Qyzyl imperiia báribir qurdymǵa ketetin edi. Quzǵa qulaýdyń az aldynda turǵan júieni qutqarý múmkin emes. Onyń ǵumyryn uzarta túsýge talaptaný, júieniń kúireý protsesin jedeldete túsedi.
Biliktiń irip-shirýi – osy júieniń tóbe basynda otyrǵan elita óz sózine ózi senýden qalyp, “jarqyn bolashaq” týraly jyldar boiy qaqsaýmen kelgen jalań urannan kúder úzgende bastalady”, – deidi Sátpaev.
Onyń paiymdaýynsha, 70-80 jyldary sovettik partnomenklatýrada ideologiialyq tutastyq bolǵan. Alaida sol kezdiń ózinde qoǵamda ózgeshe oilaityn aýditoriianyń qarasy kóbeie bastaǵan. Keiin bul sindrom elitaǵa da juǵyp, kúlli KSRO-ǵa aýa jaiylǵan. Imperiianyń ydyraý protsesi osylai bastalǵan.
“Sol tustaǵy elita halyqtyń kóz aldynda quldyrai bastady. Aiaq jaqtaǵy aýditoriia jalań urannan jalyǵyp, eshqandai igiligi joq ideologiiadan jirenetindi shyǵardy. Bul joǵary jaqtaǵy, máńgi jasaityndai kóringen Kommýnistik partiianyń shańyraǵyn shaiqaltty.
Stalinniń tusyndaǵy bilik komandalyq-ákimshilik júiege baǵynǵan edi, partiianyń aq degeni alǵys, qara degen qarǵys-tyn. Bilik bir adamnyń qolynda shoǵyrlandy. Alaida odan keiingi Hrýshev pen Brejnevtiń dáýirinde jáne KSRO-nyń aqyrǵy kúnderine deiin Qyzyl imperiia jemqorlanǵan biýrokratiianyń qolynda boldy.
Sol tustaǵy ekonomisterdiń sózimen aitqanda “biýrokratiialyq naryq” qalyptasty. Anyǵy, qomaǵailar qolymen qurylǵan naryq degen durys bolar”, – deidi saiasattanýshy.
Onyń aitýynsha Gorbachevtyń tusynda bul naryq tamyryn tereńge jaiyp úlgergen.
Kommýnistik partiia qataryndaǵy “túk kórmegen” shendi-shekpendi tek tonaýmen ainalysqan. Para alý, para berý qalypty dúniege ainalǵan.
KSRO shekpeninen shyqqan elderdiń atqaminerleri jemqorlyqqa daiyn kúiinde kelgen, táýelsizdiktiń eleń-alańyndaǵy jekeshelendirý naýqany olardyń memleket múlkin talan-tarajǵa salýda “tájiribesi” mol ekenin dáleldep bergen.
90-shy jyldardyń basynda egemendik alǵan elderdiń eńse tiktei almai, únemi daǵdarysta júrýin osy faktormen bailanystyrý qajet.
Sói degen Sátpaev KSRO-nyń bolashaǵyna qatysty ótkizilgen referendýmda kópshiliktiń Sovet úkimetiniń saqtalýyn qoldap daýys berýi shyn máninde shynaiy bolmaǵanyn aitady.
“Halyq belgisizdikten qoryqty. Sovet úkimetin unatqandyqtan qoldaǵan joq. Búgingi kúnine kóńili tolmaityn kópshilik bolashaǵyna da úreimen qaraidy.
Avtokratiialy, diktatýraly júielerdiń eń úlken derti - halyqtyń únsizdigin, qazirgi tilmen aitqanda toleranttylyǵyn saiasi júieni qoldaǵannyń belgisi retinde qabyldaidy. Únsizdik mundai júie úshin – eń úlken qaýip!
Qoǵamda ádiletsizdikke kúiingen, ashýǵa býlyqqan aýditoriianyń sany artqan saiyn biliktiń oryntaǵy shaiqala bastaidy. Bilikpen betpe-bet kelýge qaimyqpaityn qaýymnyń úlesi arta túsedi.
Osy aýditoriia dúr kóterilý úshin júiege qarsylyq óziniń kemeline kelip, shekti deńgeiine jetýi kerek”, – deidi Sátpaev.
Saiasattanýshy bul arada saiasi talaptaryn alǵa tartyp, alańǵa shyǵatyn azamattardy sóz etip otyrmaǵanyn eskertipti. Onyń aitýynsha mundai shoǵyr barlyq elde bar. Alaida bilikke qaýip tóndiretin bular emes. Qarsylyǵyn únsizdik arqyly bildiretin aýditoriia júieniń túbine jetýi múmkin.
“Keńes odaǵynyń qiraýyna ekonomikalyq problemalardan bólek, “as úidegi demokratiia” túrtki boldy. Imperiiaǵa qarsy sóilegen dissidenterttiń týyndylary Leninniń bes tomdyq eńbeginen bes ese qymbatqa qymbatqa baǵalandy.
Avtokrat júielerdiń jetekshileri ózine oda arnaǵandarǵa kóńil bóledi de, osy júieni kim qorǵaidy degen saýalǵa bas qatyrmaidy. Biliktiń jasaǵan isine halyqtyń kóńili tolmasa, senbese bári beker.
Aitalyq, KSRO qiraǵan tusta Kompartiianyń 17 mln-ǵa tarta múshesi boldy. Sonyń birde-bireýi Sovet úkimetine ara túspedi. Tek KGB men Ishki ister ministrliginiń ishinara qurylymdary ǵana Kommýnistik partiianyń “murasyn” saqtap qalýǵa tyrysty.
Sebebi nede? Sebebi Kommýnistik partiia qataryna ótken milliondaǵan belsendiniń bári shetinen mansapqor edi, olar partiia qataryna qosylýdy baspaldaqpen joǵary órleitin múmkindik retinde qarastyrdy, onyń ideologiialyq baǵytyna bas qatyrǵan joq.
Baiqasańyz, Qazaqstanda da osyǵan uqsas trend qalyptasqan. Bilikke memleketshilder emes, ataq qumar, laqap qumarlar baryp jatyr.
Osy sebepti de biz otyz jyl boiy daǵdarysta, kúizeliste ómir súrip kelemiz. Krizis menedjer? Joq, ondaidy kezdestirgen joqpyn.
Qandai da bir qiyndyq týsa, aqyrǵy sheshimdi kútip, el basshylyǵynyń aýzyna qarap otyrǵanymyz. Óitkeni biz sóz etken mansapqumarlardyń boiynda máseleni sheshýge degen talpynys, ynta-yqylas atymen joq.
Olar árdaiym joǵarydan buiryq kútedi. Buiryq kelmeiinshe saýsaq ushyn da qozǵaltpaidy. Ózdiginen sheshim qabyldaýǵa, problemanyń túbirine úńilýge oi-óresi, qarym-qabileti jetpeidi, sebebi.
Mundailardy memleketshildik atty qasterli qundylyq qyzyqtyrmaidy, memleketshil bolý olardyń túsiniginde kreslonyń qunymen ólshenedi. Olardyń esil-derti mansapqa umtylý, bir qyzmetten bir qyzmetke qarǵý, maqsaty da, muraty da osy. Bilik mundailarǵa qalai arqasúieitini belgisiz…”, – dep túiindegen eken sózin Dosym Sátpaev.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
