Ańqaý jurtymyz bir kezde memleket kóleminde júrgizilgen orystandyrý saıasatynyń túpki maqsatyn túsinbeı, «qazaqsha bile jatady ǵoı» dep, balalaryn orys mektebine irkilmeı bere bastaǵany belgili. Sol býynnyń ishinen oryssha alǵan bilimin qazaq múddesimen ushtastyryp, qazaq tili men dástúrinen qol úzbeı, azamat sıpatynda tanylǵandar da joq emes.

Biraq, orys mektebinde oqyǵannyń kóbi olaı bolmady. Mektepte de, joǵary oqý ornynda da qazaq tilinen, tarıhynan, mádenıetinen, salt-sanasynan záredeı de maǵlumat almaı tárbıelengendikten, olar túri qazaq, rýhy bógde bolyp qalyptasty. Qazaqtyń kóptegen uly men qyzynyń úıde de, túzde de oryssha sóılep, ana tilinen mahrum qalǵanyn kele-kele úırenshikti nársedeı qabyldaıtyn boldyq.

Balalarymyzdyń dúbára bolǵanyna namystanbadyq, qaıta bir túrli maqtanysh sezgendeı bolyp júrdik. Aýrý asqynyp ketse, emdelý qıyn bolatynyn esten shyǵardyq.

Dúııede basqa tildi meńgermegen el joq, biraq, olardyń bir de bireýi óz tili men mádenıetinen bezbeıdi. Balalary ana tilin bilmegenge qorlanbaıtyn ult bireý bolsa, biz sol boldyq. Mine, endi, oılanbaǵannyń túbi oıran degenniń kebine ushyrap otyrmyz.

Sońǵy jyldarda ońaı jolmen baıyp alǵan bir top jas qazaq iskerleri Konstıtýsıada, pasportta kazaq degen sóz jazylmasyn, orys tili memlekettik til bolsyn, jer satylatyn bolsyn dep shyǵa kelgende úı ishinen úı tikkenderdiń bet perdesi sypyrylyp, sýyq ajary birden tanylǵandaı boldy.

Shyndyǵynda mundaılardyń jatbaýyr bolyp ósýi tabıǵı. Olar aýyldy jerde aýyr tirshilik keship jatqan qazaq jurtshylyǵynyń hal-kúıinen múlde beıhabar. Kóbi tabany topyraq baspaı, aıaǵyna tiken kirmeı, jasynda besik jyryn estimeı óskender, qazaqtyń halyqtyq áni men kúıinen lázzat almaǵandar, ertegi, jyr, ańyz tyńdap kórmegender, qazaq ádebıeti teńdesi joq baı kórkemdik, tanymdyq, taǵlymdyq qazyna ekenin sezinbegender.

Halyqtyń tarıhı damý ereksheligine mán bermeýshiliktiń, oǵan astamshylykpen qaraýdyń, aty joq, zaty kosmopolıttik dertine boı aldyrýdyń sebepteri osy sıaqtylar.

Máńgúrt minezdi jandarǵa qazaq tilinen orys tili jaqyn, ata-baba dástúrinen aqsha jaqyn, búgingi kedeılengen qazaq qandasynan góri qarjy kóbeıtý jolyndaǵy saptasy jaqyn.

«Jer satylsyn» dep aıqaı kótergender qazaqtyń qandaı jerde turyp jatqanynan habary bar ma eken? Qazaqtyń eń sýly, shuraıly jerlerin Reseı basqynshylary sońǵy birer ǵasyrda tartyp alyp, kelimsekterge bólip bergenin, jergilikti halyq, negizinen alǵanda, tirshilikke qolaısyz alqaptarǵa qýylǵanyn, ol jerlerdiń ózi túrli áskerı synaqtar alańyna aınalyp, ábden ýlanǵan, tozǵan azap mekeni ekenin kekirigi azǵan jas alpaýyttar bile me eken? Bilse, eline jany ashysa, qazaq jerin sataıyq deýden buryn qazaqty ómir súrýge laıyq jerge ornalastyraıyq der edi ǵoı.

Deni durys iskerler bolsa, turmys tarshylyǵyna ushyrap, qalt-qult etip kún keship otyrǵan, tıisti aılyǵyn da ala almaı, qoldaǵy malyn satyp bitirýge, tentirep ketýge jaqyn qalǵan jurtty aqyrǵy tireginen aıyrýdy kózder me edi?

Halyqty óziniń tól esiminen, tilinen, jerinen jurdaı etkisi keletinderdiń degeni bolmas. Kúlli qazaqtyń da, adal nıetti barsha qazaqstandyqtyń da pikiri osyǵan keletinine senimdimiz. Taǵy bir kóz jetken nárse sol – budan bylaı jappaı dúbára bolyp ketpeýdiń qamyn oılaıtyn kezeńge kelgendeımiz. Oısyz eliktegishtikten, jaman ádetterdi qabyldaǵyshtyqtan, óz negizimizdi, dástúrimizdi aıaqasty etýden bir el ozsa, biz ozǵan bolar edik. Biraq, ata-baba saltyn, din senimin buzǵandyqtan, bordaı toza jazdaǵanymyzdy endi túsine alsaq ta, kesh emes.

 

Rahmanqul BERDİBAI,

«El bolamyz desek…» kitabynan, 1995