Máńgúrt minez
Ańqaý jurtymyz bir kezde memleket kóleminde júrgizilgen orystandyrý saiasatynyń túpki maqsatyn túsinbei, «qazaqsha bile jatady ǵoi» dep, balalaryn orys mektebine irkilmei bere bastaǵany belgili. Sol býynnyń ishinen oryssha alǵan bilimin qazaq múddesimen ushtastyryp, qazaq tili men dástúrinen qol úzbei, azamat sipatynda tanylǵandar da joq emes.
Biraq, orys mektebinde oqyǵannyń kóbi olai bolmady. Mektepte de, joǵary oqý ornynda da qazaq tilinen, tarihynan, mádenietinen, salt-sanasynan záredei de maǵlumat almai tárbielengendikten, olar túri qazaq, rýhy bógde bolyp qalyptasty. Qazaqtyń kóptegen uly men qyzynyń úide de, túzde de oryssha sóilep, ana tilinen mahrum qalǵanyn kele-kele úirenshikti nársedei qabyldaityn boldyq.
Balalarymyzdyń dúbára bolǵanyna namystanbadyq, qaita bir túrli maqtanysh sezgendei bolyp júrdik. Aýrý asqynyp ketse, emdelý qiyn bolatynyn esten shyǵardyq.
Dúiiede basqa tildi meńgermegen el joq, biraq, olardyń bir de bireýi óz tili men mádenietinen bezbeidi. Balalary ana tilin bilmegenge qorlanbaityn ult bireý bolsa, biz sol boldyq. Mine, endi, oilanbaǵannyń túbi oiran degenniń kebine ushyrap otyrmyz.
Sońǵy jyldarda ońai jolmen baiyp alǵan bir top jas qazaq iskerleri Konstitýtsiiada, pasportta kazaq degen sóz jazylmasyn, orys tili memlekettik til bolsyn, jer satylatyn bolsyn dep shyǵa kelgende úi ishinen úi tikkenderdiń bet perdesi sypyrylyp, sýyq ajary birden tanylǵandai boldy.
Shyndyǵynda mundailardyń jatbaýyr bolyp ósýi tabiǵi. Olar aýyldy jerde aýyr tirshilik keship jatqan qazaq jurtshylyǵynyń hal-kúiinen múlde beihabar. Kóbi tabany topyraq baspai, aiaǵyna tiken kirmei, jasynda besik jyryn estimei óskender, qazaqtyń halyqtyq áni men kúiinen lázzat almaǵandar, ertegi, jyr, ańyz tyńdap kórmegender, qazaq ádebieti teńdesi joq bai kórkemdik, tanymdyq, taǵlymdyq qazyna ekenin sezinbegender.
Halyqtyń tarihi damý ereksheligine mán bermeýshiliktiń, oǵan astamshylykpen qaraýdyń, aty joq, zaty kosmopolittik dertine boi aldyrýdyń sebepteri osy siiaqtylar.
Máńgúrt minezdi jandarǵa qazaq tilinen orys tili jaqyn, ata-baba dástúrinen aqsha jaqyn, búgingi kedeilengen qazaq qandasynan góri qarjy kóbeitý jolyndaǵy saptasy jaqyn.
«Jer satylsyn» dep aiqai kótergender qazaqtyń qandai jerde turyp jatqanynan habary bar ma eken? Qazaqtyń eń sýly, shuraily jerlerin Resei basqynshylary sońǵy birer ǵasyrda tartyp alyp, kelimsekterge bólip bergenin, jergilikti halyq, negizinen alǵanda, tirshilikke qolaisyz alqaptarǵa qýylǵanyn, ol jerlerdiń ózi túrli áskeri synaqtar alańyna ainalyp, ábden ýlanǵan, tozǵan azap mekeni ekenin kekirigi azǵan jas alpaýyttar bile me eken? Bilse, eline jany ashysa, qazaq jerin sataiyq deýden buryn qazaqty ómir súrýge laiyq jerge ornalastyraiyq der edi ǵoi.
Deni durys iskerler bolsa, turmys tarshylyǵyna ushyrap, qalt-qult etip kún keship otyrǵan, tiisti ailyǵyn da ala almai, qoldaǵy malyn satyp bitirýge, tentirep ketýge jaqyn qalǵan jurtty aqyrǵy tireginen aiyrýdy kózder me edi?
Halyqty óziniń tól esiminen, tilinen, jerinen jurdai etkisi keletinderdiń degeni bolmas. Kúlli qazaqtyń da, adal nietti barsha qazaqstandyqtyń da pikiri osyǵan keletinine senimdimiz. Taǵy bir kóz jetken nárse sol – budan bylai jappai dúbára bolyp ketpeýdiń qamyn oilaityn kezeńge kelgendeimiz. Oisyz eliktegishtikten, jaman ádetterdi qabyldaǵyshtyqtan, óz negizimizdi, dástúrimizdi aiaqasty etýden bir el ozsa, biz ozǵan bolar edik. Biraq, ata-baba saltyn, din senimin buzǵandyqtan, bordai toza jazdaǵanymyzdy endi túsine alsaq ta, kesh emes.
Rahmanqul BERDIBAI,
«El bolamyz desek…» kitabynan, 1995
