Boqaev Mańǵystaýdaǵy jutqa jalǵyz Aýylmin emes, tutas úkimet jaýapty dep sanaidy. Mámin bastaǵan ministrler jurttyń janaiqaiyna tym kesh qulaq túrgen. Tórt túlikti baýdai túsip, malǵa qaraǵan qaýymdy botadai bozdatqan biylǵy jaz jańbyrǵa sarań bolaryn kúni buryn boljaýǵa bolar edi. Is nasyrǵa shapqan shaqta alashapqyn bolý Mámin úkimetiniń úirenshikti ádeti.
Sói degen Sanjar Boqaev qýańshylyq hronologiiasyn oi eleginen ótkizgen eken.
- 20 mamyr. 2021 jyl. Álemjelide jappai qyrylǵan jylqylardyń sýreti jariialanyp, jem-shópten taryqqan malshy qaýym dabyl qaǵa bastady.
- 2 maýsym. 2021 jyl. Qýańshylyq, jem-shóp tapshylyǵy jaily barlyq BAQ jarysa jazdy, tipti “Habarǵa” deiin arnaiy siýjet ázirledi.
- 17 maýsym. 2021 jyl. Saparhan Omarov ashtyqtan buratylyp, aram qatqan maldyń máselesin aýdandyq ákimdikterge aýdara saldy. Jeńil qutyldym dep oilaǵan mańǵaz ministrdiń jaýapsyz áreketi jutqa ulasty.
- 1-8 shilde. 2021 jyl. Úkimetten qaiyr bolmasyna kózi jetken Qurmet bastaǵan belsendiler óz kúshterimen jylý jinaýǵa kiristi.
- 15 shilde. 2021 jyl. Belsendilerdiń isine ákimdiktegi sholaq belsendiler kiligip, oǵan QTJ-daǵy biýrokrat basshylar qosamjarlanyp bastaǵan istiń berekesin ketirdi. Temir jol kompaniiasy vagondardy buldap, mehnatpen jinalǵan mal azyǵyn tegin tasymaitynyn aitty. Ákimdiktegi biren-saran belsendi el yqylasyna bólengen eriktilerdi kóre almai, olardyń eńbegin óz atyna telýge tyrysty.
21 shilde. 2021 jyl. Jurt úkimetten kúder úzip, eriktiler jóneltken shópti talasa-tarmasa bólip alǵan shaqta, “elim-ailap” Mámin de jetti. Úkimet basshysy aimaq basshysyna qýańshylyqtan qaljyraǵan sharýalarǵa qol ushyn sozýdy buiyrdy.
“Tiisinshe, – deidi Sanjar Boqaev. Mámin 60 kúnge keshigip qaldy. 60 kún buryn qam jasaýdyń ornyna, qýańshylyq masshtaby kúlli elge tarap, alasapyran ornaǵan shaqta áreń qozǵaldy. Qazirgi úkimettiń edel-jedel sheshim qabyldaityn, shiraq qimyldaityn qabileti joq. Mámin bastaǵan ministrler haos jasaýdyń has sheberi. Isti nasyrǵa shaptyrý bulardyń súiikti isi.
Úkimet kúni buryn qozǵalyp, qýańshylyqpen ilese kelgen juttyń aldyn-alýǵa qam jasasa, myńdaǵan bas mal qyrylyp qalmas edi”.
Kásipker mynadai úkimetpen budan da qiyn zaman ornasa, mal turmaq, adamdardyń ózi tentirep ketedi dep boljaidy. Ol kezde de qolynan qairan kelmeitin úkimet, búgingidei qol qýsyryp otyrady.
“Mal qyrǵyny eshteńe emes, úkimettiń kásipsizdigi men biliksizdigi kesirinen erteńgi kúni eldegi myńdaǵan azamat sorlap qalýy múmkin. Al Mámin bastaǵan ministrlerge kóp oqýǵa keńes beremin. Sizderge el basqarý, jedel sheshim qabyldaý sekildi taqyryptardy tereń meńgerý kerek.
Aýmaly-tókpeli zaman ornaǵanda jedel sheshim qabyldaý eldi úlken apattan aman alyp qalady”, – deidi Boqaev.
…
Kásipker úkimettiń jumysyn súzgiden ótkizip, oǵan “eki” degen baǵa qoiypty. Dosym Sátpaev, Gúlmira Ileýova, Rasul Rysmambetov sekildi sarapshylarmen bas qosyp, “Qazaqtan úkimetiniń kúndeligi” degen jobany qolǵa alǵan kásipker Mámin bastaǵan shendilerdiń fýnktsionaldyq mindetin 5 balldyq júiemen baǵalaǵan.
“Bul tásil úkimettiń qyzmetine jan-jaqty baǵa alýǵa, sonymen birge Premer-Ministrge jáne úkimettiń árbir múshesine qoǵamnyn atynan “mundai jumys túkke turmaidy!» - degen basty joldaýdy jetkizýge múmkindik berdi.
Meniń oiymsha, únemi “2” alyp turatyndar eldi jáne ekonomikamyzdy basqarmaýy kerek. Olardyn jumysynan túk shyqpaityny belgili. Biz bul “dvoechniktermen” jumysty toqtatapaýymyz kerek. Bul úkimettiń "ata-analary" Nursultan Nazarbaev pen Qasym-Jomart Toqaev bolǵandyqtan, kúndelikti osy kisilerge jiberemin”, – deidi ol.
…
Kásipkerdiń Mámin úkimetine shúiligip júrgenine biraq ýaqyt boldy. Aitalyq, osynyń aldynda Boqaev úkimettegi ministrlikter sany shekten tys ekenin aitqan.
“Ministrlikterdiń sanyn ósirip, úkimetimizden qaitadan «begemot» jasap jatyrmyz.
Mysaly, planetanyń eń iri ekonomikasy bolyp tabylatyn AQSh-ta 15 ministrlik bolsa, Resei Federatsiiasynda - 17 ministrlik, Shveitsariiada 7 ministrlik bar eken. Biraq Qazaqstanda olardan da kóp - 18 ministrlik. Múmkin bizdiń ekonomikamyzdyn kólemi AQSh pen Reseige qaraǵanda úlkendeý jáne qurylymdyq jaǵynan kúrdeli shyǵar.
Munshama memapparatty asyraýǵa mindettimiz be?! Bulardan ne qaiyr, ne úmit? Qolynan túk kelmeitin ministrlikter, komitetter men vedomstvolardyń esigine qulyp salý kerek.
Toqaev aitqan tsifrlandyrý qaida qaldy? Tolyǵymen tsifrlanǵan bolsaq, munshama ministrliktiń qandai qajeti bar? Tsifrlandyrý sheneýnikterdiń sanyn, biýrokratiianyń kózin joiý degendi bildiredi”, – degen edi Boqaev.
...
Aita ketelik premer Máminniń Mańǵystaý ákimi Trumovqa bergen tapsyrmasy aiasynda, oblysta sharýalardy qoldaý úshin mal azyǵyn turaqtandyrý qory qurylatyn boldy. Úkimet oǵan arnaiy qarjy bóledi. Qazir qýańshylyqtan qatty zardap shekken Mańǵystaý, Beineý, Qaraqiia aýdandary jem-shóppen birinshi kezekte qamtylyp jatyr.
Oblys basshylyǵynyń málimdeýinshe, bul aýdandarǵa shóp kórshiles Aqtóbe, Batys Qazaqstan jáne Qostanai oblystarynan jetkizilip jatyr. Osyǵan deiin 1200 tonnadan astam arpa ákelinip fermerlerge naryqtan tómen baǵamen satylǵan. Degenmen óńirdegi mal basyn túgendeý áli bitpei jatyr.
Ázirge oblystaǵy maldyń analyq basynyń azyǵyna ketetin shyǵyndy ishinara óteýge úkimetten 1 milliard 900 million teńge bólingen.
Oǵan qosa úkimet qosymsha qarjy qarastyratyn boldy. Ol óńirde mal azyǵynyń turaqtandyrý qoryn qurýǵa jumsalady. sharýalar turaqtandyrý qorynan 115 myń tonna shóp pen 56 myń tonna jemdi arzan baǵamen satyp alýǵa tiis.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
