Boqaev Mańǵystaýdaǵy jutqa jalǵyz Aýylmın emes, tutas úkimet jaýapty dep sanaıdy. Mámın bastaǵan mınıstrler jurttyń janaıqaıyna tym kesh qulaq túrgen. Tórt túlikti baýdaı túsip, malǵa qaraǵan qaýymdy botadaı bozdatqan bıylǵy jaz jańbyrǵa sarań bolaryn kúni buryn boljaýǵa bolar edi. İs nasyrǵa shapqan shaqta alashapqyn bolý Mámın úkimetiniń úırenshikti ádeti.
Sóı degen Sanjar Boqaev qýańshylyq hronologıasyn oı eleginen ótkizgen eken.
- 20 mamyr. 2021 jyl. Álemjelide jappaı qyrylǵan jylqylardyń sýreti jarıalanyp, jem-shópten taryqqan malshy qaýym dabyl qaǵa bastady.
- 2 maýsym. 2021 jyl. Qýańshylyq, jem-shóp tapshylyǵy jaıly barlyq BAQ jarysa jazdy, tipti “Habarǵa” deıin arnaıy sújet ázirledi.
- 17 maýsym. 2021 jyl. Saparhan Omarov ashtyqtan buratylyp, aram qatqan maldyń máselesin aýdandyq ákimdikterge aýdara saldy. Jeńil qutyldym dep oılaǵan mańǵaz mınıstrdiń jaýapsyz áreketi jutqa ulasty.
- 1-8 shilde. 2021 jyl. Úkimetten qaıyr bolmasyna kózi jetken Qurmet bastaǵan belsendiler óz kúshterimen jylý jınaýǵa kiristi.
- 15 shilde. 2021 jyl. Belsendilerdiń isine ákimdiktegi sholaq belsendiler kıligip, oǵan QTJ-daǵy búrokrat basshylar qosamjarlanyp bastaǵan istiń berekesin ketirdi. Temir jol kompanıasy vagondardy buldap, mehnatpen jınalǵan mal azyǵyn tegin tasymaıtynyn aıtty. Ákimdiktegi biren-saran belsendi el yqylasyna bólengen eriktilerdi kóre almaı, olardyń eńbegin óz atyna telýge tyrysty.
21 shilde. 2021 jyl. Jurt úkimetten kúder úzip, eriktiler jóneltken shópti talasa-tarmasa bólip alǵan shaqta, “elim-aılap” Mámın de jetti. Úkimet basshysy aımaq basshysyna qýańshylyqtan qaljyraǵan sharýalarǵa qol ushyn sozýdy buıyrdy.
“Tıisinshe, – deıdi Sanjar Boqaev. Mámın 60 kúnge keshigip qaldy. 60 kún buryn qam jasaýdyń ornyna, qýańshylyq masshtaby kúlli elge tarap, alasapyran ornaǵan shaqta áreń qozǵaldy. Qazirgi úkimettiń edel-jedel sheshim qabyldaıtyn, shıraq qımyldaıtyn qabileti joq. Mámın bastaǵan mınıstrler haos jasaýdyń has sheberi. İsti nasyrǵa shaptyrý bulardyń súıikti isi.
Úkimet kúni buryn qozǵalyp, qýańshylyqpen ilese kelgen juttyń aldyn-alýǵa qam jasasa, myńdaǵan bas mal qyrylyp qalmas edi”.
Kásipker mynadaı úkimetpen budan da qıyn zaman ornasa, mal turmaq, adamdardyń ózi tentirep ketedi dep boljaıdy. Ol kezde de qolynan qaıran kelmeıtin úkimet, búgingideı qol qýsyryp otyrady.
“Mal qyrǵyny eshteńe emes, úkimettiń kásipsizdigi men biliksizdigi kesirinen erteńgi kúni eldegi myńdaǵan azamat sorlap qalýy múmkin. Al Mámın bastaǵan mınıstrlerge kóp oqýǵa keńes beremin. Sizderge el basqarý, jedel sheshim qabyldaý sekildi taqyryptardy tereń meńgerý kerek.
Aýmaly-tókpeli zaman ornaǵanda jedel sheshim qabyldaý eldi úlken apattan aman alyp qalady”, – deıdi Boqaev.
…
Kásipker úkimettiń jumysyn súzgiden ótkizip, oǵan “eki” degen baǵa qoıypty. Dosym Sátpaev, Gúlmıra Ileýova, Rasul Rysmambetov sekildi sarapshylarmen bas qosyp, “Qazaqtan úkimetiniń kúndeligi” degen jobany qolǵa alǵan kásipker Mámın bastaǵan shendilerdiń fýnksıonaldyq mindetin 5 baldyq júıemen baǵalaǵan.
“Bul tásil úkimettiń qyzmetine jan-jaqty baǵa alýǵa, sonymen birge Premer-Mınıstrge jáne úkimettiń árbir múshesine qoǵamnyn atynan “mundaı jumys túkke turmaıdy!» - degen basty joldaýdy jetkizýge múmkindik berdi.
Meniń oıymsha, únemi “2” alyp turatyndar eldi jáne ekonomıkamyzdy basqarmaýy kerek. Olardyn jumysynan túk shyqpaıtyny belgili. Biz bul “dvoechnıktermen” jumysty toqtatapaýymyz kerek. Bul úkimettiń "ata-analary" Nursultan Nazarbaev pen Qasym-Jomart Toqaev bolǵandyqtan, kúndelikti osy kisilerge jiberemin”, – deıdi ol.
…
Kásipkerdiń Mámın úkimetine shúıligip júrgenine biraq ýaqyt boldy. Aıtalyq, osynyń aldynda Boqaev úkimettegi mınıstrlikter sany shekten tys ekenin aıtqan.
“Mınıstrlikterdiń sanyn ósirip, úkimetimizden qaıtadan «begemot» jasap jatyrmyz.
Mysaly, planetanyń eń iri ekonomıkasy bolyp tabylatyn AQSH-ta 15 mınıstrlik bolsa, Reseı Federasıasynda - 17 mınıstrlik, Shveısarıada 7 mınıstrlik bar eken. Biraq Qazaqstanda olardan da kóp - 18 mınıstrlik. Múmkin bizdiń ekonomıkamyzdyn kólemi AQSH pen Reseıge qaraǵanda úlkendeý jáne qurylymdyq jaǵynan kúrdeli shyǵar.
Munshama memapparatty asyraýǵa mindettimiz be?! Bulardan ne qaıyr, ne úmit? Qolynan túk kelmeıtin mınıstrlikter, komıtetter men vedomstvolardyń esigine qulyp salý kerek.
Toqaev aıtqan sıfrlandyrý qaıda qaldy? Tolyǵymen sıfrlanǵan bolsaq, munshama mınıstrliktiń qandaı qajeti bar? Sıfrlandyrý sheneýnikterdiń sanyn, búrokratıanyń kózin joıý degendi bildiredi”, – degen edi Boqaev.
...
Aıta ketelik premer Mámınniń Mańǵystaý ákimi Trumovqa bergen tapsyrmasy aıasynda, oblysta sharýalardy qoldaý úshin mal azyǵyn turaqtandyrý qory qurylatyn boldy. Úkimet oǵan arnaıy qarjy bóledi. Qazir qýańshylyqtan qatty zardap shekken Mańǵystaý, Beıneý, Qaraqıa aýdandary jem-shóppen birinshi kezekte qamtylyp jatyr.
Oblys basshylyǵynyń málimdeýinshe, bul aýdandarǵa shóp kórshiles Aqtóbe, Batys Qazaqstan jáne Qostanaı oblystarynan jetkizilip jatyr. Osyǵan deıin 1200 tonnadan astam arpa ákelinip fermerlerge naryqtan tómen baǵamen satylǵan. Degenmen óńirdegi mal basyn túgendeý áli bitpeı jatyr.
Ázirge oblystaǵy maldyń analyq basynyń azyǵyna ketetin shyǵyndy ishinara óteýge úkimetten 1 mıllıard 900 mıllıon teńge bólingen.
Oǵan qosa úkimet qosymsha qarjy qarastyratyn boldy. Ol óńirde mal azyǵynyń turaqtandyrý qoryn qurýǵa jumsalady. sharýalar turaqtandyrý qorynan 115 myń tonna shóp pen 56 myń tonna jemdi arzan baǵamen satyp alýǵa tıis.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
