Sanaly ǵumyryn qasıetti ónerge arnap, halyqtyń alǵysyna bólenip júrgen belgili estrada ánshisi, «Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet qaıratkeri» Gúlnara Keńesbekqyzy Qazaqstan estradasynyń órkendep, gúldenýine ózindik úlesin qosyp kele jatqan kásibı ánshi ári tájirıbeli pedagog.
Boıyna bitken talantynyń arqasynda talanyna qaraı etken eńbegi de esh ketken joq. Mektep sahnasynan bastaý alǵan óner óresiniń bıigine qaraı qanaty talmaı ter tógip keledi. Óner óz bıigine jeteleı júrip, ony talaı shyń-quzdardan qulatsa da, án álemine qaıta sharyqtaýdan qanaty bir talǵan emes. Birde ánshiniń baǵyn án ashsa, endi birde ánniń baǵyn ánshi ashatynynyń naǵyz keıipkeri osy Gúlnara Keńesbekqyzy desek te bolady.
– Baıqońyr qalasynyń 50 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan saltanatty merekege kelgen eki el Prezıdentteri V. Pýtın men N. Nazarbaev aldynda «Meniń Qazaqstanym» ánin oryndap shyǵý (ol kezde jaı ǵana án bolatyn) meniń baqytyma buıyrdy, – deıdi óner ıesi. Osy ánnen keıin Elbasy Nursultan Ábishuly maǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet kaıratkeri» ataǵyn berý týraly usynys jasapty, al «Meniń Qazaqstanym» áni Elbasynyń redaksıalaýymen ánuranǵa aınaldy. Osy oryndaýdan keıin araǵa jarty jyl salyp, keýdeme «Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet qaıratkeri» belgisin taǵyp, ataq aldym. Bul meniń ónerge arnaǵan 20 jyl ómirimniń nátıjesi dep bilemin.
Jeti jasymnan bastap mektep sahnasynda án aıtyp, bı bıleı bastadym. Bala kezimde osy ónerimdi tap basa bilgen ómirimdegi eń qadirli jan, anam Oıynkúl Dúısebekqyzy oryndaıtyn ár ánime jeke-jeke kóılekter tigip beretin. Halyq ánderin jaqsy kórdim. Kóńilim qalaǵan kezde romans, klasıka janryndaǵy ánderdi de súıip oryndaımyn. Alǵash bitirgen oqý ornym Qyzylorda Mýzykalyq Ýchılıshesiniń vokal klasy boldy, buǵan qosa anamnyń klavıatýralyq soprana daýysy janyma jyly áser etetin. Ánshilik óner anamnan daryǵan bolýy kerek. Onyń ústine názik jandy áıel úshin qyzyǵy men qıyndyǵy birge júretin óner jolyna baǵyt-baǵdar berýshi de anam boldy.
Kolejdi bitirip, qolyma dıplom alǵannan keıin Qyzylorda oblysynyń Tereńózek aýdanynda belgili sazger Ramazan Taımanovpen kanattasyp, mádenı salada birge qyzmet atqardyq. Toqsanynshy jyldary Baıqońyr qalasyndaǵy ofıserler Úıiniń ónshisi bolyp, eki el arasyndaǵy mádenı baılanysty nyǵaıtý jolynda eńbek ettim, qazaq ánderi mektebin qalyptastyryp, shákirt tirbıeledim.
Sondaı-aq, belgili estrada juldyzdary Roza Rymbasva, Baqytjan Kajymuqanov, Merýert Túsipbaevalarmen sahna tórine birge shyqqan kezderim boldy. Ózim kishkentaıynan án aıtýǵa degen súıispenshiligin oıatyp, tárbıelegen shákirtim qarmaqshylyq Ardaq Ysqaqovanyń da esimin erekshe ataǵym keledi. Ónerdiń órine talpynǵan babalaýsa ánshiniń bolashaǵy jarqyn dep oılaımyn. Óner jolyndaǵy qyzmetimdi atqara júrip 2005 jyly Almatydaǵy qyzdar pedagogıkalyq ınstıtýtynyń mýzyka fakúltetin bitirdim.
Búginde Gúlnara Keńesbekqyzy tórt balanyń anasy, onshaqty nemere uldar men monshaqty qyzdardyń ájesi atanyp otyrǵan bilikti maman. Quralaı, Juldyzaı esimdi egiz kyzdary Qazanǵap atyndaǵy mýzykalyq kolejiniń bı bóliminde dáris alyp, respýblıkalyq «Saltanat» memlekettik án-bı ansambliniń beldi músheleri atanǵan. Uldary el jaqta bir-bir shańyraq ıeleri bolsa, anasynyń óner jolyn jalǵastyryp kele jatqan kóziniń qarashyǵyndaı qos qarlyǵashy bolashaktarynan úlken úmit kúttiretin kásibı mamandar.
Osylaısha balapandarynyń ónerin úkilep kelgen ónerli ana búginde óner ordasy Almaty qalasyna qonys aýdarǵan. Gúlnara Keńesbekqyzynyń endigi armany qazaqtyń erteden kele jatqan dástúrli ónerin jańǵyrtý. Tájirıbeli ustaz balalardy mektep qabyrǵasynan bastap ónerge yntasyn oıatyp, án aıtýda mýzykalyq qabiletin qalyptastyrýmen qatar, ortaq tabysqa qýana bilý, estetıkalyq talǵam sezimderin damytýǵa tárbıeleý isin qolǵa alý.
Daryndy jastardyń shyǵarmashylyǵyn shyńdap, qazaqtyń erteden kele jatqan dástúrli ónerin jańǵyrtý. Oqýshylardyń ónerge yntasyn oıatyp, án aıtýda mýzykalyq qabiletin qalyptastyrýmen qatar, ortaq tabysqa qýana bilý, estetıkalyq talǵam sezimderin damytýǵa tárbıeleýde mektep muǵalimderine baǵyt berý kerek degen usynysyn bildirýge qaladaǵy «Ustazdar Úıine» kelgen tájirıbeli ustazben bolǵan áńgimemizdiń jaı-japsary osylaı boldy.
Al, maman tarapynan bolǵan usynystyń sheshimin shyǵarýdy «Órleý» biliktilikti arttyrý Ulttyq ortalyǵy aksıonerlik qoǵamynyń fılıaly Almaty qalasy boıynsha pedagogıkalyq qyzmetkerlerdiń biliktiligin arttyrý ınstıtýtynyń Oqý bólimi jáne Monıtorıńtik qyzmet bólimi qyzmetkerleriniń quzyryna qaldyrdyq.
Sh. Bıten
