Sanksıa Reseıdi túptiń-túbinde dińkeletip tynady. Máskeý syr bildirmeı otyrǵanmen, dál qazir dármensiz, myna túrimen uzaqqa barmaıdy.
Sanksıa salynǵaly beri sorlap kelemiz. Reseıdiń odaqtasy bolǵanymyzdyń óteýi osy. Osydan úsh jyl buryn qandaı edik, qazir qandaı kúıdemiz? Kún sanap keri ketýdemiz, anyǵynda. Qaıda qaramasań da quldyraý, turalaý.
Biraq, bul bergi jaǵy ǵana. Qıyndyqtyń kókesi áli alda. Halyqtyń bılikten birjolata kúder úzetin kezi keledi.
«Osynyń bári sanksıanyń kesiri. Reseı ekonomıkasynyń keteýi ketip tur, bul bizge de seziledi» degen ýájderine ılanbaıtyn bolady ýaqyt óte kele.
Sanksıa, Reseı...munyń bári qur syltaý. Kináni syrttan izdeý arqyly jaýapkershilikten jaltarǵysy keletin syńaıly ma, qalaı ózi?
Bárine ózi kináli, bárine ózi jaýapty. Ekonomıkanyń erejelerin bilmeıdi. Osy salanyń oıranyn shyǵarǵan ózi ekenin moıyndaǵysy joq. Dál qazir quldyraý ǵana bar, ósý-damý týraly sóz joq. Ekonomıkanyń ejelden bar erejelerin bilmegendikten daǵdarystan qutylýdyń tetikterin tappaı dal bolyp júr.
Ekonomıkalyq damýdyń kórinisi – halyqtyń turmysy. Ekonomıkalyq saıasatty el múddesin oılap júrgizetin memlekettiń barlyǵy baı.
Al biz qandaımyz? Aıtpaı-aq qoıyn. Aıtpasam da bilesizder.
Úkimet ekonomıkadaǵy alasapyrannyń aldyn-alý úshin kúresken joq, al saldarymen kúreskennen ne qaıyr? Belgilisi, bizde taǵy bir devalvasıa boldy. Resmı deńgeıde rastaǵysy kelmedi. Teńgeniń quldyraýy jalǵasa beredi.
Bir ret quldyraýdyń shegine jettik. Dollar 386 teńgege deıin sharyqtady. Jyl aıaǵyna deıin dollardy 360 teńgeniń tóńireginde ustap turýǵa tyrysady. Keler jyly ne bolary belgisiz. AQSH valútasy 380-390 teńgege deıin qymbattaýy múmkin.
Munyń bárin neden?
Bılik pen baılyq degen túsinikter bite qaınasyp ketken, bizdiń elde. Bólip-jara almaısyń. Joǵarydan qabyldanǵan sheshimderdiń derligi bıligi men baılyǵy barlardyń múddesin eskerip qabyldanady.
«Halqym» deıtin Úkimet joq bizde.
Qazaqstanda makroekonomıkalyq máselelerdi sheshý – baılardyń máselesin sheshý.
Túneýkúngi teńgeniń quldyraýy da tegin emes. Biz aıtyp otyrǵan jalǵandy jalpaǵynan basqandardyń yqpalymen jasalýy bek múmkin.
Devalvasıa kezekti ret halyqtyń qaltasyn qaqty. Tapqan tabysynyń berekesi qalmaı barady. Jıǵan-tergeni bolsa, ol da áldeqashan túgesilgen.
Úkimettiń Ulttyq qorǵa «aýyz salǵany» bar múmkindigin sarqa taýysqany edi.
Ulttyq qor – bıliktiń aqyrǵy amal-tuǵyn. Sonymen shekteletin shyǵar dep sengen edim. Joq. Zeınetaqy qorynyń tý-talaqaıyn shyǵardy. Ol da azdyq etti. Medısınalyq saqtandyrý qoryndaǵy aqshaǵa kóz alartty.
2000-shy jyldardyń orta sheninde kúshenip aıtqan ýádelerdiń kópshiligi oryndalǵan joq. Ulttyq qordy ne úshin quryp edik? Keleshek urpaqtyń sybaǵasy edi ǵoı ol? Sol ýádede nege turmadyq?
Nemere-shóberelerimiz qajetine jaratsyn dep sarymaıdaı saqtaǵan qordyń aqshasyn shetinen kertip jatyr. Ózimizdi ǵana emes, óser urpaqty da qaryzǵa belsheden batyrdyq. Mine, biz osyndaımyz.
Úkimet únemdeýdi úırenbese máńgilik daǵdarystyń bodaýynda júremiz. Daraqylyq túbimizge jetedi bizdiń. Muny bılikten basqanyń bári túsinip otyr. Bıylǵy jyly búdjettiń shyǵyny – 11, 2 trln. teńgeni quraǵan. Tabysy – 10,6 trln. teńgeni qurapty. Munyń 5 trln. teńgesi salyqtan túsken. Ózgesi transfertter, jekeshelendirý, zaımnan túsken tabys. Kiriske qaraǵanda, shyǵys kóp. Shyǵyn kóp. Soǵan qaramaı shashylyp jatyr ústi-ústine.
Búginge deıin qansha zaýyt iske qosyldy? Solardyń ıgiligin kórdik pe? Ulttyq ekonomıkaǵa tyrnaq ushyndaı bolsyn úles qosty ma solar?
«Samuryq-Qazyna» men «Báıterek» sıaqty alpaýyt qurylymdardy áldeqashan taratyp jiberetin kez keldi. Óz kúnin ózi kórsin. Ózdiginen jumys istep, tabys tapsyn.
2000-shy jyldardyń basynda keler kúnnen úmitimiz bolǵan. Tasmaǵambetovtyń tusynda ekonomıkada ósýdiń, damýdyń belgileri bar-tyn. İshki jalpy ónim sol jyldary 13 paıyzǵa ósken.
1999 jylǵy ekonomıka kórsetkishine kóz júgirtseńiz, sol jylǵy ál-aýqatymyzdy arttyrýǵa jeke kásipkerlerdiń kóp úles qosqanyn (85 paıyz) kóresiz. Qazir she? Memleket ekonomıkany tolyqtaı menshiktep alǵan. Osy saladaǵy memlekettik sektordyń úlesi 70 paıyz. Bılik birnárseni qaperden shyǵardy. Memleketten myqty kásipker shyqpaıdy.
Sheteldik ınvestorlardy elge shaqyraıyq dep shyryldap júrgenimizge biraz boldy. Ol ınvestısıa búgin bar, erteń joq.
Bizge el ishinen shyqqan ınvestor kerek. Ol kim? Ol – orta tap. Ekonomıkaǵa qajetti ınvestısıanyń 80 paıyzyn osy orta tap quıyp otyrýy kerek, tek 20 paıyzyn ǵana sheteldikterdiń úlesine qaldyrý qajet.
Bizde qalaı? Bizde aqsha joq. Halyqta aqsha joq. Orta tap dep ataýǵa bolatyn toptyń úlesi tym tómen.
Bul búgingi júıe úshin qaýipti, aınalyp kelgende. Kedeı memlekettiń saıası-ekonomıkalyq tuǵyry turaqsyz bolady. Bılik ekonomıkadaǵy, áleýmettik saladaǵy kezek kúttirmes máselelerdi keıinge shegerip úırenip aldy. Qazirgi qıynshylyqtyń bári sonyń saldary.
Yqshamdap ázirlegen, Dýman BYQAI
Foto: forbes.kz
