Sanktsiia Reseidi túptiń-túbinde dińkeletip tynady. Máskeý syr bildirmei otyrǵanmen, dál qazir dármensiz, myna túrimen uzaqqa barmaidy.
Sanktsiia salynǵaly beri sorlap kelemiz. Reseidiń odaqtasy bolǵanymyzdyń óteýi osy. Osydan úsh jyl buryn qandai edik, qazir qandai kúidemiz? Kún sanap keri ketýdemiz, anyǵynda. Qaida qaramasań da quldyraý, turalaý.
Biraq, bul bergi jaǵy ǵana. Qiyndyqtyń kókesi áli alda. Halyqtyń bilikten birjolata kúder úzetin kezi keledi.
«Osynyń bári sanktsiianyń kesiri. Resei ekonomikasynyń keteýi ketip tur, bul bizge de seziledi» degen ýájderine ilanbaityn bolady ýaqyt óte kele.
Sanktsiia, Resei...munyń bári qur syltaý. Kináni syrttan izdeý arqyly jaýapkershilikten jaltarǵysy keletin syńaily ma, qalai ózi?
Bárine ózi kináli, bárine ózi jaýapty. Ekonomikanyń erejelerin bilmeidi. Osy salanyń oiranyn shyǵarǵan ózi ekenin moiyndaǵysy joq. Dál qazir quldyraý ǵana bar, ósý-damý týraly sóz joq. Ekonomikanyń ejelden bar erejelerin bilmegendikten daǵdarystan qutylýdyń tetikterin tappai dal bolyp júr.
Ekonomikalyq damýdyń kórinisi – halyqtyń turmysy. Ekonomikalyq saiasatty el múddesin oilap júrgizetin memlekettiń barlyǵy bai.
Al biz qandaimyz? Aitpai-aq qoiyn. Aitpasam da bilesizder.
Úkimet ekonomikadaǵy alasapyrannyń aldyn-alý úshin kúresken joq, al saldarymen kúreskennen ne qaiyr? Belgilisi, bizde taǵy bir devalvatsiia boldy. Resmi deńgeide rastaǵysy kelmedi. Teńgeniń quldyraýy jalǵasa beredi.
Bir ret quldyraýdyń shegine jettik. Dollar 386 teńgege deiin sharyqtady. Jyl aiaǵyna deiin dollardy 360 teńgeniń tóńireginde ustap turýǵa tyrysady. Keler jyly ne bolary belgisiz. AQSh valiýtasy 380-390 teńgege deiin qymbattaýy múmkin.
Munyń bárin neden?
Bilik pen bailyq degen túsinikter bite qainasyp ketken, bizdiń elde. Bólip-jara almaisyń. Joǵarydan qabyldanǵan sheshimderdiń derligi biligi men bailyǵy barlardyń múddesin eskerip qabyldanady.
«Halqym» deitin Úkimet joq bizde.
Qazaqstanda makroekonomikalyq máselelerdi sheshý – bailardyń máselesin sheshý.
Túneýkúngi teńgeniń quldyraýy da tegin emes. Biz aityp otyrǵan jalǵandy jalpaǵynan basqandardyń yqpalymen jasalýy bek múmkin.
Devalvatsiia kezekti ret halyqtyń qaltasyn qaqty. Tapqan tabysynyń berekesi qalmai barady. Jiǵan-tergeni bolsa, ol da áldeqashan túgesilgen.
Úkimettiń Ulttyq qorǵa «aýyz salǵany» bar múmkindigin sarqa taýysqany edi.
Ulttyq qor – biliktiń aqyrǵy amal-tuǵyn. Sonymen shekteletin shyǵar dep sengen edim. Joq. Zeinetaqy qorynyń tý-talaqaiyn shyǵardy. Ol da azdyq etti. Meditsinalyq saqtandyrý qoryndaǵy aqshaǵa kóz alartty.
2000-shy jyldardyń orta sheninde kúshenip aitqan ýádelerdiń kópshiligi oryndalǵan joq. Ulttyq qordy ne úshin quryp edik? Keleshek urpaqtyń sybaǵasy edi ǵoi ol? Sol ýádede nege turmadyq?
Nemere-shóberelerimiz qajetine jaratsyn dep sarymaidai saqtaǵan qordyń aqshasyn shetinen kertip jatyr. Ózimizdi ǵana emes, óser urpaqty da qaryzǵa belsheden batyrdyq. Mine, biz osyndaimyz.
Úkimet únemdeýdi úirenbese máńgilik daǵdarystyń bodaýynda júremiz. Daraqylyq túbimizge jetedi bizdiń. Muny bilikten basqanyń bári túsinip otyr. Biylǵy jyly biýdjettiń shyǵyny – 11, 2 trln. teńgeni quraǵan. Tabysy – 10,6 trln. teńgeni qurapty. Munyń 5 trln. teńgesi salyqtan túsken. Ózgesi transfertter, jekeshelendirý, zaimnan túsken tabys. Kiriske qaraǵanda, shyǵys kóp. Shyǵyn kóp. Soǵan qaramai shashylyp jatyr ústi-ústine.
Búginge deiin qansha zaýyt iske qosyldy? Solardyń igiligin kórdik pe? Ulttyq ekonomikaǵa tyrnaq ushyndai bolsyn úles qosty ma solar?
«Samuryq-Qazyna» men «Báiterek» siiaqty alpaýyt qurylymdardy áldeqashan taratyp jiberetin kez keldi. Óz kúnin ózi kórsin. Ózdiginen jumys istep, tabys tapsyn.
2000-shy jyldardyń basynda keler kúnnen úmitimiz bolǵan. Tasmaǵambetovtyń tusynda ekonomikada ósýdiń, damýdyń belgileri bar-tyn. Ishki jalpy ónim sol jyldary 13 paiyzǵa ósken.
1999 jylǵy ekonomika kórsetkishine kóz júgirtseńiz, sol jylǵy ál-aýqatymyzdy arttyrýǵa jeke kásipkerlerdiń kóp úles qosqanyn (85 paiyz) kóresiz. Qazir she? Memleket ekonomikany tolyqtai menshiktep alǵan. Osy saladaǵy memlekettik sektordyń úlesi 70 paiyz. Bilik birnárseni qaperden shyǵardy. Memleketten myqty kásipker shyqpaidy.
Sheteldik investorlardy elge shaqyraiyq dep shyryldap júrgenimizge biraz boldy. Ol investitsiia búgin bar, erteń joq.
Bizge el ishinen shyqqan investor kerek. Ol kim? Ol – orta tap. Ekonomikaǵa qajetti investitsiianyń 80 paiyzyn osy orta tap quiyp otyrýy kerek, tek 20 paiyzyn ǵana sheteldikterdiń úlesine qaldyrý qajet.
Bizde qalai? Bizde aqsha joq. Halyqta aqsha joq. Orta tap dep ataýǵa bolatyn toptyń úlesi tym tómen.
Bul búgingi júie úshin qaýipti, ainalyp kelgende. Kedei memlekettiń saiasi-ekonomikalyq tuǵyry turaqsyz bolady. Bilik ekonomikadaǵy, áleýmettik saladaǵy kezek kúttirmes máselelerdi keiinge shegerip úirenip aldy. Qazirgi qiynshylyqtyń bári sonyń saldary.
Yqshamdap ázirlegen, Dýman BYQAI
Foto: forbes.kz
