Maǵaýınniń qazasy neni uqtyrdy?

Kórkem Aldabergenova 13 qań. 2025 10:43 26412

Aıtysker aqyn, tálimger Muhamedjan Tazabek jazýshy Muhtar Maǵaýınniń qazasy týraly oıyn ortaǵa saldy, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
 
Ol Maǵaýınniń qazasy neni uqtyrǵanyn jazdy. 
"Úsh kúnnen beri úsh nárse oıyma orala berdi. Júrekte saqtamaı, jurtpen bóliskendi jón kórdim… 1 - Uly adamdardy Alla uly ǵyp jaratady. Jaqsy ma, jaman ba, ǵalym ba, zalym ba, zıaly ma, zıandy ma - uly adam báribir tarıhta uly bop qala beredi. İrilerdiń iri bop, myqtylardyń myqty bop qalýynyń eń birinshi sebebi - maqsatyna adal bop, prınsıpinen qaıtpaýynda. Bizdiń jaqsy bolsaq ta, jaman bolsaq ta usaq bolýymyzdyń, kóp nárse tyndyra almaýymyzdyń eń úlken sebebi - maqsatymyz aıqyn emes, prınsıpterimizden de sát saıyn taıqyp ketýimizde… Maǵaýın atamyz keshe de, búgin de maqsatyn belgilep alǵan soń prınsıpinen bir taıǵan joq. Biz de sondaı bolsaq, biraz jerge barar edik", deıdi Muhamedjan Tazabek. 
 
Tazabektiń sózinshe, ekinshiden, Muhtar Maǵaýın óz shyndyǵymen ómir súrdi.
"Jastaý kezinde qazaqty súıgen shyǵar. Keıin bizden bas tarty. Birazymyzdan jıirkendi. Qazaqtyń jazýshysy emes, álemniń oıshyly ekenin túsindi. Qazaqtyń ulysy emes, adamzattyń irisi ekenine sendi. Aqyrynda bizge úsh talaq aıtyp, qaıyrylmaı ketti… Jarysa maqtap, jabyla teńeý izdep, qan-sorpamyz shyǵyp jatyr. Ol Maǵaýınǵa kók tıynǵa da kerek emes. Ol maqtamasa, maqtanbasa júre almaıtyn qazaq qoǵamy úshin, aınalamyz úshin aıtylyp jatqan ádettegi áńgimemiz ǵana… Sebebi, ol bizden basyn alyp qashty, kóbimizdi mensinbedi, birazymyzdan qusqysy keldi. Shyndyǵy sol. Biz moıyndaǵymyz kelmeıdi. Arsalańdaımyz. Anasyna jabysqan tastandy baladaı jáýteńdep, etegine jabysamyz. Ol kózine de ilgen joq. Shyǵarmalaryn oqımyz, tamsanamyz. Biz úshin jazǵandaı meıirlenemiz. Biz úshin jazǵan joq. Ózi úshin jazdy. Ol tarıhtaǵy shyn qazaqty, tekti túrikti, bekzat bolmysty ańsady. Búgingilerden túńildi. Bizden qashty. Bizdi aıady.
 
Ol asa talantty, aıyryqsha aqyldy, erekshe eńbekqor adam. Óziniń baǵasyn bildi. Bizdiń “boıy bulǵań, sózi jylmań” ortamyzdan bezip joǵaldy. Jýyq arada túzelmesimizdi sezip, súıegin de sıpatpady, janazasyna da turǵyzbady. Biz bolsaq, áli sol - qyryqqa bólinip, quryqqa talasyp, ósekpen tań atyryp, kesekpen kók jelkeden uryp, aıaqtan shalyp, súringenge kúlip, urlyqpen nan jep, zorlyqpen er bop, tulǵany tútip, saý adam qaldyrmaı, bitirgen túk joq, kúndiz-tún kúpinip, kún ótkizip jatyrmyz… Aramyzdan shyqqan az-kem iriler arqasyn berip ketip jatyr. Biz túzelmek túgili ne bop jatqanyn da túsinbeı áýremiz. Biz kisilikke qaıtpasaq, yntymaqqa uıymasaq, tilimizdi baqpasaq, kóp nárseden aıyrylý ústindemiz. Myqtylar bizben birge bolmaq túgili, bir zıratta jatqysy kelmeı jatyrqaýda. Oılanatyn, tolǵanatyn jaǵdaı bul, beý, toıshyl, saýyqshyl, sózýar qazaq…!", deıdi aıtysker aqyn. 
3 - Maǵaýın ólimi, eldiń oǵan degen mahabbaty neni uqtyrdy?
 
"Kóp adamnyń osyndaı taǵdyrǵa rıza ekenin, sońǵy sheshimderine qurmetpen qaraıtynyn bildirdi.
Iaǵnı, Maǵaýın tulǵasy - qazirgi kóp qazaqtyń ańsaǵan modeli. Osyndaı bolsam ǵoı degen armanynyń kórinisi. Demek, kóp qazaq óz isiniń maıtalmany bolǵandy qalaıdy, ulttyq taqyryptarda júrgendi durys sanaıdy, shetelde turǵandy ańsaıdy, jat jerde jan tapsyryp, sonda jerlenýge de ket ári emes… Rasynda solaı bolsa, “Er týǵan jerine” degen de maqaldyń mazmuny aýysa bastady degen sóz. Burynǵy iri qazaqtardyń ólimi, jerlengen jeriniń ózi - maǵyna arqalap, úlken mısıa atqaryp turatyn.
“Tóle bı Tashkenge jerlenýin qalapty, urpaǵyna áldeneni uqtyrý úshin…”. Eset batyr: “Basymdy qubylaǵa qaratqanmen, aıaǵym kórshi elge qarasyn. Eń bolmasa tabanymmen shekarany tirep jataıyn” depti, degendeı áńgimeler kóp aıtylatyn. Al, Maǵaýın atamyz AQSH qa jerlenýimen ne uqtyrǵysy keldi eken?! Týǵan jer, Atameken degen uǵymdar keńeıip, basqa mazmun ala bastady ma? Álde, qý dúnıeniń qubylasy batys bop, “aman qalam deseń alańdaıtyn baǵytyń osy jaq bolsyn” degen atamyzdyń ısharasy ma eken?! Bálkim, tuǵyrynan alystap, týǵanynan jyraqtap, bas qamyn artyq qoıǵan toıymsyz nápsiniń jazasy ma?! Ne bolǵanda da dúnıeniń dıdary ózgerdi. Qundylyqtar da qyryq qubyldy. Batys bilgenin jasap, shyǵys shyndyǵyn joǵaltyp, adamzat toǵyz joldyń torabynda tur… Túıeni jel shaıqasa, eshkini kókten izde! Álem ábirjip jatqanda biz ne bolamyz?!
 
Biz Maǵaýındy maqtaýmen áýre bop jatyrmyz, al, ol bizdiń maqtaý túgili joqtaýymyzdy kerek qylmaı, muhıttyń arǵy jaǵynda máńgilikke mańdaı tiredi. Kimdiki durys? Jalbaqtap jabysyp jatqan bizdiki me, qashyp júrip, qabirin aýlaq qazǵan atamizdiki me? Meniń she, Qazaq balasy osy ólimnen ǵıbrat alý kerek! Boıymyzda neni ózgertý kerek, qandaı qylyqtan qutylý kerek?
Týǵan ulyń nege tura qashty? Biz nege áli áser qýyp, sóz qýyp, daý qýyp júrmiz? Nege sengenimiz sertten taıa beredi? Nege kútkenimiz kún astynan shyqpaı qoıady? Nege aldana beremiz? Qaıtsek, armanǵa jetemiz?!" deıdi Muhamedjan Tazabek. 
Eske salaıyq, Muhtar Maǵaýın Qazaqstan ýaqyty boıynsha 10 qańtarda ómirden ótti.

Qaraly habardy jazýshynyń uly Edige Maǵaýın jelidegi paraqshasynda jetkizdi.

Aıta keteıik,  Muhtar Muqanuly Maǵaýın 1940 jyly 2 aqpanda Semeı oblysynyń Shubartaý aýdanynda týǵan. 1962 jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologıa fakúltetin, 1965 jyly aspırantýrasyn bitirgen. Eńbek joly 1965 jyldan bastalady. «Qazaq ádebıeti» gazetinde bólim meńgerýshisi, 1967 – 71 jj. «Jazýshy» baspasynda bas redaktordyń orynbasary, Qazaq KSR Ǵylym akademıasynyń M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda aǵa ǵylymı qyzmetker bolyp, sonymen qatar Máskeýde M.Gorkıı atyndaǵy Ádebıet ınstıtýtynda qazaq fólklory men qazaq ádebıeti tarıhy boıynsha arnaıy leksıalyq kýrstar júrgizdi. 1983 – 84 jj. erkin shyǵarmashylyq jumysta, 1984 – 86 jj. «Jazýshy» baspasynyń bas redaktory, 1987 jyly erkin shyǵarmashylyq jumys- ta, 1988 – 2006 jj. «Juldyz» jýrnalynyń bas redaktory boldy.

Baspasóz betinde alǵash ret 1959 jyly kórindi. 60-jyldary negizinen ádebıet zertteýshisi retinde tanyldy. Budan sońǵy kezeńde kórkem prozaǵa kóbirek den qoıdy. Shyǵarmalary orys tiline aýdarylǵan, shetel tilderinde basylǵan. Fılologıa ǵylymynyń kandıdaty (1967). Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Basqarmasynyń hatshysy. «Alasapyran» tarıhı roman-dılogıasy úshin Qazaq KSR-iniń Abaı atyndaǵy memlekettik syılyǵy berildi. Qazaqstannyń Halyq jazýshysy (1984). Túrkıanyń halyqaralyq «Túrik dúnıesine qyzmet» syılyǵynyń ıegeri (1997). «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty (2002). Qazaqstannyń Qurmetti jazýshysy (2019).


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar