Komıtettiń málimetinshe, «Dıplommen aýylǵa» jobasy iske qosylǵan 12 jyldyń ishinde 85 myńnan astam maman 14,1 mlrd teńge kóleminde kóterme járdemaqy alǵan. Al 40 myńnan astam mamanǵa turǵyn úı satyp alý úshin 123,5 mlrd teńge kóleminde búdjettik nesıe berilgen.
– Jergilikti jerlerde densaýlyq saqtaý, agroónerkásiptik keshen salasyndaǵy mamandar men ákim apparaty qyzmetkerleriniń jetispeýshiligi baıqalady. Ekologtar, aspazshylar, dánekerleýshiler, mehanızatorlar bir sózben aıtqanda, kásiptik-tehnıkalyq bilimi bar mamandar qajet. Alaıda, olar jobanyń tizimine kirmeıdi. 2020 jyly aýyl, kent, aýyldyq okrýg ákimi apparatynyń memlekettik qyzmetshileri tizimge kirdi. Alaıda olar aýdan ákimdiginiń mamandary týraly umytyp ketken kórinedi, – dedi komıtet múshesi, «AMANAT» partıasynan saılanǵan Májilis depýtaty Mádı Ahmetov.
Odan soń halyq qalaýlysy «Dıplommen aýylǵa» jobasyna qatyspaıtyn monoqalalarǵa toqtaldy. Ol oblys ortalyqtarynan jáne basqa da iri qalalardan 500 shaqyrymnan astam qashyqtyqta ornalasqan Derjavınsk jáne Mamlútka qalalaryndaǵy jaǵdaıdy mysalǵa keltirdi.
– Bul qalalarda «Dıplommen aýylǵa» jobasyna qatysýǵa múmkindik joq. Jas mamandarǵa kóterme járdemaqy tólenbeıdi jáne turǵyn úıge búdjettik nesıeler berilmeıdi. Sondaı-aq, jalaqy jaqyn mańdaǵy aýylmen salystyrǵanda 25%-ǵa az. Osylaısha azamattardyń teń múmkindikteri qaǵıdaty joǵalady, – dedi Mádı Ahmetov.
Sonymen qatar, Partıalyq baqylaý komıtetiniń jumys toby 2020-2022 jyldary «Aýyl – el besigi» jobasynyń iske asyrylýyna monıtorıń júrgizý maqsatynda Soltústik Qazaqstan jáne Aqmola oblystarynda tekserý júrgizdi.
Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy 63 aýylda 102 jobany júzege asyrýǵa 15,2 mlrd teńge bólingen. Eki jylda 34 bilim berý, 10 densaýlyq, 9 mádenıet nysany jáne 35 aýylda 226 shaqyrymnan astam ishki jol jóndelgen. Bul rette birqatar túıtkildi másele bar. Máselen, Afonkıno aýylynda mektepke júrgizilgen kúrdeli jóndeý jumystary kezinde kóp qatelik oryn alǵan.
Aqmola oblysynda 41 jobany júzege asyrýǵa 7,2 mlrd teńge bólingen. Alaıda, kesteden qalyp qoıýyna baılanysty Sandyqtaý aýylyndaǵy mektep pen aýdandyq aýrýhana ǵımaratyn kúrdeli jóndeýden ótkizýge jáne Aqmol aýylynda dene shynyqtyrý saýyqtyrý keshenin salýǵa bólingen qarajat ıgerilmeı qalǵan.
Ulttyq ekonomıka vıse-mınıstri Baýyrjan Omarbekovtyń aıtýynsha, bıyl 576 aýylda jobalardy iske asyrýǵa respýblıkalyq búdjetten 127,9 mlrd.teńge bólingen.
– Qazirgi ýaqytta tujyrymdamalyq sheshimdi qajet etetin birqatar másele bar. Búginde tıisti vedomstvoaralyq úılestirý jumystary joq. Aýyldy damytý jónindegi is-sharalar birneshe ulttyq joba sheńberinde iske asyrylady jáne jaýapty memlekettik organdardyń quzyretin tıisti úılestirýsiz, júıelendirmeı eldi mekenderdiń ómiri men ekonomıkalyq belsendiliginiń ár túrli aspektilerine baǵyttalǵan. Budan basqa, búdjettik qarjylandyrý úshin jobalardy irikteý tetigi rettelmegen. Jobalardy irikteýdi negizinen jergilikti atqarýshy organdar derbes, keıde qarjylandyrý baǵyttary boıynsha tıisti basymdyqsyz júzege asyrady. Sonymen qatar, qoldanystaǵy aımaqtyq standarttar júıesiniń formatyn sapaly etip jańartý qajet, – dedi ol.
Partıalyq baqylaý komıtetiniń tóraǵasy, Májilistegi «AMANAT» fraksıasynyń múshesi Artýr Platonovtyń aıtýynsha, «Aýyl – el besigi» jáne «Dıplommen aýylǵa» jobalary boıynsha aqparattyq qamtamasyz etý jumystary mardymsyz. Ol bul olqylyqtardy túzetetin ýaqyt jetkenin aıtty.
– Árbir eldi mekenniń jáne árbir naqty qatysýshynyń jeke erekshelikterin eskerý qajet. Jas mamandar úshin qajetti sapaly áleýmettik ınfraqurylym joq. Kóptegen qurylys jumysy sapasyz, standarttarǵa saı oryndalmaǵan. Tek qana aqsha qurtý sıaqty. Bul júıeli formalızmniń jáne memlekettik baǵdarlamalardyń bedelin túsirýdiń kórinisi, – dep túıindedi Artýr Platonov.
