Sıfrlyq tehnologıanyń damýy, jasandy ıntellektiń ómirimizge dendep enýi, qıberqaýipsizdik mańyzynyń artýy halyqtyń turmysyna oń áser etkenimen kóptegen máselelerdi de týyndatqany ras. Ásirese salada alaıaqtyqtyń órshýi baıqaldy, turǵyndardyń áli de bolsa da ómirimizge engen termınderdiń qyzmetin túsinbeýi baıqalyp otyr. Sondyqtan «Kasperskıı zerthanasynda» Mashınalyq oqytý tehnologıalaryn zertteý jáne ázirleý tobynyń jetekshisi Vladıslav Týshkanov myrzamen arnaıy suhbattasyp, jańa ózgeristerdiń máni men mańyzyn, ómirimizge qanshalyqty paıdaly ekenine taldaý jasaǵan edik.

– Kıberqaýipsizdik degenimiz ne? Qarapaıym tilmen túsindirýińizdi ótinemin.

– Kıberqaýipsizdik – bul ártúrli kıberqaýipterdiń aldyn alýǵa baǵyttalǵan sharalar jıyntyǵy. Mobıldi qurylǵyny, kompúterdi, jelini nemese serverdi qaýipsizdendirý óte mańyzdy, sondyqtan zıankester olarǵa qol jetkize almaıdy jáne ony óz maqsattary úshin paıdalana almaıdy – mysaly, bopsalaý úshin jeke derekterińizdi jınaý, banktik shottarǵa kirý kodtaryn urlaý nemese qurylǵynyń resýrstaryn paıdalaný sekildi qaýipter bar.

– Qazaqstandyq qoǵam "kıberqaýipsizdik" termınin durys túsinedi dep oılaısyz ba?

– Kıberqaýipsizdik sarapshylary kelesige nazar aýdarady: qorǵanys jan-jaqty bolýy kerek, ıaǵnı tehnıkalyq jáne tehnıkalyq emes sharalardy qamtýy kerek. Birinshisine, mysaly, kúmándi resýrsqa kóshýge jol bermeıtin nemese kiris qońyraýy qajet bolmasa, eskertetin arnaıy qorǵanys sheshimderi kiredi. Sońǵysy-sandyq saýattylyqty únemi arttyrý, mysaly, arnaıy kýrstar arqyly.

2022 jylǵy jeltoqsan – 2023 jylǵy qańtarda "Kasperskıı zerthanasy" júrgizgen saýalnamalardyń biri Qazaqstanda kóptegen paıdalanýshylar qorǵanys quraldaryn elemeıtinin kórsetti. Máselen, ótken jyly árbir suhbattasqan qazaqstandyq kem degende bir ret qaskúnemder odan nemese onyń jaqyndarynan aqsha, bank kartasynyń derekteri nemese ınternet-bankıngke kirýden derekterdi tartyp alýǵa tyrysqan jaǵdaıǵa tap boldy. Bul rette paıdalanýshylardyń salystyrmaly túrde az sanyn qorǵaý úshin mamandandyrylǵan baǵdarlamalardy paıdalanady:respondentterdiń tek 15%-y telefon alaıaqtyǵynan qorǵaý sheshimderin, 33%-y ınternettegi zıankesterden qorǵaý sheshimderin paıdalanady.

– Qazaqstanda kıberqylmystyń ósýine ne sebep?

– Shabýyldaýshylardyń tehnıkasy, ádisteri men ańyzdary barǵan saıyn kúrdelene túsedi, sondyqtan keıde tipti tájirıbeli qoldanýshy da qarmaqqa túsip qalýy múmkin. Sonymen qatar, Mashınalyq oqytý tehnologıalary jetildirilýde, ony alaıaqtar ózderiniń aldaý shemalarynda qoldanady. Mysaly, olardyń kómegimen olar senimdi fıshıngtik hattar jasaı alady.

– Kıberqylmystyń artynda kim tur? Ádette qandaı adamdar hakerlerge barady?

– "Aq" hakerlerdi "qara" hakerlerden ajyratý mańyzdy. Birinshisi óz qabiletterin júzege asyrýdyń zańdy jolyn tańdaıdy – olardyń qaýipsizdigin tekserý úshin júıelerdegi osaldyqtardy tabýǵa tyrysady. Ekinshisi osaldyqtardy izdeýmen jáne buzýmen aınalysady, mysaly, bopsalaý nemese tólem alý úshin.

– Búgingi tańda ınternette ózińizdi qalaı qorǵaýǵa bolady? Kıberqaýipterden qaýipsizdik sharalary týraly aıtyp berińizshi.

– Jelide sergek bolý mańyzdy: tym jomart habarlamalarǵa syn kózben qarańyz; kúmándi habarlamalardan siltemeler men tirkemelerdi ashpańyz; kúdikti resýrstarǵa qupıa derekterdi engizbeńiz. Buǵan múmkindik beretin qyzmetterde eki faktorly aýtentıfıkasıany qoldanyńyz. Qurylǵyda ornatylǵan OJ men baǵdarlamalardy únemi jańartyp otyrýdy umytpańyz. Sonymen qatar, fıshıngtik nemese skam-resýrsqa kóshý áreketi týraly eskertetin senimdi qorǵanys sheshimin ornatqan jón.

– 2023 jyly kıberqaýipterdiń qandaı túrleri jıi kezdesti? Bıylǵy jyly ne kútilýde?

– Qarapaıym paıdalanýshylar úshin kıberqaýipterge keletin bolsaq, ótken jyly biz áli de telefon alaıaqtarynyń shabýyldaryn, skam jáne fıshıngtik shabýyldardy kórdik. Zıankester aldaýdyń ádisteri men taktıkasyn jetildirýdi jalǵastyrýda, óz ańyzdaryn ózekti jańalyqtar kún tártibine beıimdep, neǵurlym senimdi áreket etýge tyrysady. Sondyqtan biz jaqyn arada telefon alaıaqtyq, fıshıng jáne skam kóleminiń tómendeýiniń alǵysharttaryn kórmeımiz. 

– Adamdar jeke derekterdiń tarap ketpeýi úshin ne isteý kerek? Birneshe keńester berseńiz.

– Paıdalanýshylar kıbergıgıena erejelerin saqtaı otyryp, jeke derekterin qorǵaı alady. Kúmándi resýrstarda jeke derekterdi qaldyrmańyz; tirkeý kezinde qosymsha óristerdi toltyryńyz; taýarlarǵa tapsyrys berý kezinde túsinikteme óristerine jeke derekterdi engizińiz (mysaly, ınterkomnan kod). Sondaı-aq, olardyń buzylýyn boldyrmaý úshin barlyq eseptik jazbalar úshin eki faktorly aýtentıfıkasıa men ártúrli qupıa sózderdi qoldanǵan jón.

– Elimizde jasandy ıntelekt termıni de jıi qoldanylatyn boldy. Búgingi tańda JI búkil álemde ǵana emes, Qazaqstanda da damýda. Jalpy, JI damýy oń úrdis pe?

– Jasandy ıntellekt pen mashınalyq oqytýdyń damýy, kez — kelgen jańa tehnologıa sıaqty, oń ózgeristerdi de, belgili bir táýekelderdi de alyp júretin progres. Aqylǵa qonymdy paıdalaný kezinde Mashınalyq oqytý tehnologıalary óte úlken paıda ákelýi múmkin. Olar monotondy, kúndelikti eńbekpen aınalysatyn adamdardan júktemeni alyp tastaı alady, klıentter úshin jekelendirilgen tájirıbe jasaı alady. Mysaly, qyzyqty ónimderdi nemese 24/7 qoldaýdy usyný) nemese basqa ádister men algorıtmder jasaı almaıtyn máselelerdi sheshe alady, mysaly, keskinderdi, tildi, dybysty jáne beıneni óńdeýge qatysty.

Birinshiden, árıne, paıda monotondy zıatkerlik jumysty avtomattandyrýmen baılanysty. Mysaly, "Kasperskıı zerthanasy" kún saıyn 400 myńnan astam zıandy nysandardy anyqtaıdy. Álbette, mundaı sandy sarapshylardyń eńbegimen qolmen óńdeý múmkin emes jáne avtomattandyrý, sonyń ishinde Mashınalyq oqytý arqyly óte paıdaly.

– JI nege qaýipti bolýy múmkin?

– Ókinishke oraı, búgingi kúni Mashınalyq oqytý tehnologıalarynyń táýekelderi de bar. Atap aıtqanda, bul zıandy maqsattarda qoldanýǵa bolatyn generatıvti jasandy ıntellektke de qatysty. Mysaly, tereń feıkter dep atalatyn tehnologıalardy alaıaqtyqta qoldanýǵa bolady. Zıankester jábirlenýshilerdi alaıaqtyq shemalarǵa tartý úshin tanymal adamdarmen beıneler jasaıdy, nátıjesinde adamdar aqshany nemese qupıa derekterdi joǵaltady. Sonymen qatar, alaıaqtar daýystyq feıkterdi áriptesteriniń (atap aıtqanda bastyqtardyń) nemese tanystarynyń atynan yqtımal qurbandardy shabýyldaýshylardyń shotyna aqsha aýdarýǵa sendirý úshin qoldanady.

Mátindik neırondar da qaýip tóndirýi múmkin. Atap aıtqanda, shabýyldaýshylar olardy alaıaqtyq hattar jasaý úshin paıdalana alady. Bizdiń qarańǵy jelidegi belsendilik týraly zertteýlerimiz kórsetkendeı, shabýyldaýshylar tildik modelderge negizdelgen chatbottar olarǵa zıandy kod jazý sıaqty zańsyz áreketterge baılanysty belgili bir operasıalardy nemese áreketterdi oryndaýdy qalaı jeńildetetinin belsendi túrde talqylaıdy.

– Búgingi tańda JI tehnologıasynyń damýy qandaı deńgeıde?

– Qarqyndy tehnologıalyq progres pen qoǵamdaǵy ózgerister aıasynda «jasandy ıntellekt» termıni jahandyq pikirtalastardyń aldyńǵy qatarynda berik oryn aldy. Bul tehnologıa damyǵan saıyn adamdar qupıalylyq máselelerine kóbirek tap bolady, bul JI kıberqaýipsizdik salasynan alshaq qaraýdy múmkin emes etedi. «Kasperskıı zerthanasynyń» sarapshylary jasandy ıntellekttiń qarqyndy damýynyń saldaryn boljaýǵa tyrysty. Alaıaqtar sýretter men beıneler jasaý úshin neırondy jelilerdi jıirek paıdalanady. 2024 jyly zıankester senimdi mazmun jasaý úshin neırondy jelilerdi jıi qoldana alady. Nátıjesinde alaıaqtyq áreketteri kúrdelene túsýi múmkin, bul shabýyldar men olardan jábirlenýshiler kóbeıýine alyp keledi. Ótken jyly mátindik derekterdi, dybysty, sýretter men beınelerdi óńdeıtin algorıtmderdiń sapasy kúrt ósti. Endi úlken tildik modelder mátindik derekterdiń úlken kólemin óńdeı alady. Mysaly, kólemi jaǵynan romanmen salystyrýǵa bolady. Jáne olar boıynsha sapaly jaýaptar bere alady. Keskin generatorlary fotografıalyq sapaly keskinder jasaı alady, eń jaqsy Algorıtmder aldyńǵy nusqalardyń standartty máselelerin sheshti, mysaly, adamnyń qolyn beıneleý problemalary. Eń qyzyqty damý syzyǵy - mýltımodaldy modelder — mátinmen de, sýrettermen de birden jumys isteı alatyndar, mysaly, rentgen sáýlesin alý jáne ol boıynsha medısınalyq suraqtarǵa jaýap berý.

Ókinishke oraı, mysaly, tildik modelderdiń galúsınasıaǵa beıimdiligine, ıaǵnı is júzinde durys emes jaýaptarǵa qatysty máseleler áli de bar. Bizdiń zertteýlerimizdiń birinde biz fıshıngtik (alaıaqtyq) siltemelerdi anyqtaý máselesine osyndaı modelderdi qoldaný múmkindigin zerttedik. Kóbinese model argýment retinde oıdan shyǵarylǵan aqparatty keltire otyryp, jaýap berdi.

- Robottyń eńbek qyzmetinde adamdy almastyrýy qanshalyqty múmkin? Bul qanshalyqty shynaıy?

– Ázirge, algorıtmder jasaı almaıtyn kóptegen tapsyrmalar bar. Sonymen qatar, jumysty adam oryndaǵany jón kóptegen tapsyrmalar bar. Bul, eń aldymen, qateniń baǵasy joǵary bolatyn salalarǵa baılanysty. Bul jaǵdaıda adam sońǵy sheshimdi qabyldaýy kerek, óıtkeni eger ol qate jiberse jáne nátıjesinde adamǵa zıan keltirilse, algorıtm qalaı jaýap beretini belgisiz.

- JI neni ýáde etedi nemese qandaı qaýip tóndiredi – jumys oryndaryn joǵaltý nemese adam úshin jumysty jeńildetý?

– Árbir kúrdeli tehnologıalyq transformasıa eńbek naryǵynyń qurylymynyń ózgerýine ákeledi. Mashınalyq oqytý tehnologıalary ıntellektýaldy eńbek sheńberindegi qaıtalanatyn jáne qyzyqsyz mindetterden arylýǵa, olardyń tıimdiligin arttyrýǵa jáne kúrdeli, shyǵarmashylyq jáne standartty emes tapsyrmalardy sheshýge ýaqyt bólýge múmkindik beredi. Mysaly, SOC taldaýshysy, ıaǵnı kompanıanyń jelidegi belsendiligin baqylaıtyn jáne onyń ishinen yqtımal qaýipti izdeıtin qaýipsizdik mamany kúnine kóptegen oqıǵalardy qaraýǵa májbúr. Kóbinese kompanıalar osy mamandardyń jetispeýshiligine tap bolady. Mashınalyq oqytýdyń arqasynda eń az kúdikti oqıǵalardy avtomatty túrde óńdeýge bolady, bul adamǵa kúrdeli jáne qyzyqty tapsyrmalarǵa nazar aýdarýǵa múmkindik beredi. Kóp jaǵdaıda biz jasandy ıntellekt týraly ónimdilikti arttyrýdyń kómekshisi retinde aıtatyn bolsaq, keıbir salalarda bul jumys qurylymynyń qatty ózgerýine ákelýi múmkin.

2024 jyly generatıvti JI qaýip landshaftyna aıtarlyqtaı ózgerister engizbeıdi. Joǵaryda atalǵan úrdisterge qaramastan, «Kasperskıı zerthanasynyń» sarapshylary JI jaqyn arada qaýip landshaftyn aıtarlyqtaı ózgertetinine áli de kúmánmen qaraıdy. Zıankester generatıvti JI-ti qoldanǵanymen, baǵdarlamalyq jasaqtama men jelilerdiń qaýipsizdigin tekserý úshin sol nemese odan da jetildirilgen quraldardy qoldanatyn kıberqaýipsizdik mamandary da solaı jasaıdy, sondyqtan qaýip-qater landshafty túbegeıli ózgerýi ekitalaı.

- JI damýymen qandaı mamandyqtar joıylyp ketý qaýpi bar? Al qaısysy qalady? Mysaldar keltirip ótseńiz.

– Eń aldymen, bul mátinder men keskinderdi jasaýǵa jáne óńdeýge baılanysty qaıtalanatyn ıntellektýaldy jumys týraly mamandyqtar. Mysaly, veb-saıttarǵa mátinderdi qaıta jazýmen aınalysatyn kopıraıterler. Jańalyqtar mátinderin jazýdy avtomattandyrýǵa bolady, ásirese sandyq aqparat negizinde (mysaly, bırjalyq esepter), sonymen qatar kóptegen basylymdar tiri sýretshilerden ılústrasıalarǵa az tapsyrys bere bastaıdy, bul neırondyq jelige artyqshylyq beredi. Tehnıkalyq qoldaý sıaqty salany avtomattandyrý óte belsendi, munda qyzmetkerler óte uqsas suraqtarǵa shablondyq jaýaptarmen jaýap berýge májbúr. Sonymen qatar, adamdarmen ózara árekettesýge baılanysty kez-kelgen kúrdeli tapsyrmalardy avtomattandyrý qıynyraq: Robot-tárbıeshi tiri muǵalimdi tolyqtyra alady, biraq áreń aýystyra alady. Sheshimderdiń adamdarǵa áser etetin saldary bolǵan jaǵdaıda, avtomattandyrý qajet emes: bul, mysaly, sot júıesi, medısına, basqarý salasy. Sonymen, túbegeıli jańasyn qurýdy qajet etetin kez — kelgen mindetter, munda zattarǵa túpnusqa kózqaras qajet - algorıtmder, olar oqytylǵan derekterdi ǵana óńdeı alady, olar kúrdeli jáne shyǵarmashylyq qyzmetpen aınalysatyn adamdardy almastyra almaıdy.