Tsifrlyq tehnologiianyń damýy, jasandy intellektiń ómirimizge dendep enýi, qiberqaýipsizdik mańyzynyń artýy halyqtyń turmysyna oń áser etkenimen kóptegen máselelerdi de týyndatqany ras. Ásirese salada alaiaqtyqtyń órshýi baiqaldy, turǵyndardyń áli de bolsa da ómirimizge engen terminderdiń qyzmetin túsinbeýi baiqalyp otyr. Sondyqtan «Kasperskii zerthanasynda» Mashinalyq oqytý tehnologiialaryn zertteý jáne ázirleý tobynyń jetekshisi Vladislav Týshkanov myrzamen arnaiy suhbattasyp, jańa ózgeristerdiń máni men mańyzyn, ómirimizge qanshalyqty paidaly ekenine taldaý jasaǵan edik.
– Kiberqaýipsizdik degenimiz ne? Qarapaiym tilmen túsindirýińizdi ótinemin.
– Kiberqaýipsizdik – bul ártúrli kiberqaýipterdiń aldyn alýǵa baǵyttalǵan sharalar jiyntyǵy. Mobildi qurylǵyny, kompiýterdi, jelini nemese serverdi qaýipsizdendirý óte mańyzdy, sondyqtan ziiankester olarǵa qol jetkize almaidy jáne ony óz maqsattary úshin paidalana almaidy – mysaly, bopsalaý úshin jeke derekterińizdi jinaý, banktik shottarǵa kirý kodtaryn urlaý nemese qurylǵynyń resýrstaryn paidalaný sekildi qaýipter bar.
– Qazaqstandyq qoǵam "kiberqaýipsizdik" terminin durys túsinedi dep oilaisyz ba?
– Kiberqaýipsizdik sarapshylary kelesige nazar aýdarady: qorǵanys jan-jaqty bolýy kerek, iaǵni tehnikalyq jáne tehnikalyq emes sharalardy qamtýy kerek. Birinshisine, mysaly, kúmándi resýrsqa kóshýge jol bermeitin nemese kiris qońyraýy qajet bolmasa, eskertetin arnaiy qorǵanys sheshimderi kiredi. Sońǵysy-sandyq saýattylyqty únemi arttyrý, mysaly, arnaiy kýrstar arqyly.
2022 jylǵy jeltoqsan – 2023 jylǵy qańtarda "Kasperskii zerthanasy" júrgizgen saýalnamalardyń biri Qazaqstanda kóptegen paidalanýshylar qorǵanys quraldaryn elemeitinin kórsetti. Máselen, ótken jyly árbir suhbattasqan qazaqstandyq kem degende bir ret qaskúnemder odan nemese onyń jaqyndarynan aqsha, bank kartasynyń derekteri nemese internet-bankingke kirýden derekterdi tartyp alýǵa tyrysqan jaǵdaiǵa tap boldy. Bul rette paidalanýshylardyń salystyrmaly túrde az sanyn qorǵaý úshin mamandandyrylǵan baǵdarlamalardy paidalanady:respondentterdiń tek 15%-y telefon alaiaqtyǵynan qorǵaý sheshimderin, 33%-y internettegi ziiankesterden qorǵaý sheshimderin paidalanady.
– Qazaqstanda kiberqylmystyń ósýine ne sebep?
– Shabýyldaýshylardyń tehnikasy, ádisteri men ańyzdary barǵan saiyn kúrdelene túsedi, sondyqtan keide tipti tájiribeli qoldanýshy da qarmaqqa túsip qalýy múmkin. Sonymen qatar, Mashinalyq oqytý tehnologiialary jetildirilýde, ony alaiaqtar ózderiniń aldaý shemalarynda qoldanady. Mysaly, olardyń kómegimen olar senimdi fishingtik hattar jasai alady.
– Kiberqylmystyń artynda kim tur? Ádette qandai adamdar hakerlerge barady?
– "Aq" hakerlerdi "qara" hakerlerden ajyratý mańyzdy. Birinshisi óz qabiletterin júzege asyrýdyń zańdy jolyn tańdaidy – olardyń qaýipsizdigin tekserý úshin júielerdegi osaldyqtardy tabýǵa tyrysady. Ekinshisi osaldyqtardy izdeýmen jáne buzýmen ainalysady, mysaly, bopsalaý nemese tólem alý úshin.
– Búgingi tańda internette ózińizdi qalai qorǵaýǵa bolady? Kiberqaýipterden qaýipsizdik sharalary týraly aityp berińizshi.
– Jelide sergek bolý mańyzdy: tym jomart habarlamalarǵa syn kózben qarańyz; kúmándi habarlamalardan siltemeler men tirkemelerdi ashpańyz; kúdikti resýrstarǵa qupiia derekterdi engizbeńiz. Buǵan múmkindik beretin qyzmetterde eki faktorly aýtentifikatsiiany qoldanyńyz. Qurylǵyda ornatylǵan OJ men baǵdarlamalardy únemi jańartyp otyrýdy umytpańyz. Sonymen qatar, fishingtik nemese skam-resýrsqa kóshý áreketi týraly eskertetin senimdi qorǵanys sheshimin ornatqan jón.
– 2023 jyly kiberqaýipterdiń qandai túrleri jii kezdesti? Biylǵy jyly ne kútilýde?
– Qarapaiym paidalanýshylar úshin kiberqaýipterge keletin bolsaq, ótken jyly biz áli de telefon alaiaqtarynyń shabýyldaryn, skam jáne fishingtik shabýyldardy kórdik. Ziiankester aldaýdyń ádisteri men taktikasyn jetildirýdi jalǵastyrýda, óz ańyzdaryn ózekti jańalyqtar kún tártibine beiimdep, neǵurlym senimdi áreket etýge tyrysady. Sondyqtan biz jaqyn arada telefon alaiaqtyq, fishing jáne skam kóleminiń tómendeýiniń alǵysharttaryn kórmeimiz.
– Adamdar jeke derekterdiń tarap ketpeýi úshin ne isteý kerek? Birneshe keńester berseńiz.
– Paidalanýshylar kibergigiena erejelerin saqtai otyryp, jeke derekterin qorǵai alady. Kúmándi resýrstarda jeke derekterdi qaldyrmańyz; tirkeý kezinde qosymsha óristerdi toltyryńyz; taýarlarǵa tapsyrys berý kezinde túsinikteme óristerine jeke derekterdi engizińiz (mysaly, interkomnan kod). Sondai-aq, olardyń buzylýyn boldyrmaý úshin barlyq eseptik jazbalar úshin eki faktorly aýtentifikatsiia men ártúrli qupiia sózderdi qoldanǵan jón.
– Elimizde jasandy intelekt termini de jii qoldanylatyn boldy. Búgingi tańda JI búkil álemde ǵana emes, Qazaqstanda da damýda. Jalpy, JI damýy oń úrdis pe?
– Jasandy intellekt pen mashinalyq oqytýdyń damýy, kez — kelgen jańa tehnologiia siiaqty, oń ózgeristerdi de, belgili bir táýekelderdi de alyp júretin progress. Aqylǵa qonymdy paidalaný kezinde Mashinalyq oqytý tehnologiialary óte úlken paida ákelýi múmkin. Olar monotondy, kúndelikti eńbekpen ainalysatyn adamdardan júktemeni alyp tastai alady, klientter úshin jekelendirilgen tájiribe jasai alady. Mysaly, qyzyqty ónimderdi nemese 24/7 qoldaýdy usyný) nemese basqa ádister men algoritmder jasai almaityn máselelerdi sheshe alady, mysaly, keskinderdi, tildi, dybysty jáne beineni óńdeýge qatysty.
Birinshiden, árine, paida monotondy ziiatkerlik jumysty avtomattandyrýmen bailanysty. Mysaly, "Kasperskii zerthanasy" kún saiyn 400 myńnan astam ziiandy nysandardy anyqtaidy. Álbette, mundai sandy sarapshylardyń eńbegimen qolmen óńdeý múmkin emes jáne avtomattandyrý, sonyń ishinde Mashinalyq oqytý arqyly óte paidaly.
– JI nege qaýipti bolýy múmkin?
– Ókinishke orai, búgingi kúni Mashinalyq oqytý tehnologiialarynyń táýekelderi de bar. Atap aitqanda, bul ziiandy maqsattarda qoldanýǵa bolatyn generativti jasandy intellektke de qatysty. Mysaly, tereń feikter dep atalatyn tehnologiialardy alaiaqtyqta qoldanýǵa bolady. Ziiankester jábirlenýshilerdi alaiaqtyq shemalarǵa tartý úshin tanymal adamdarmen beineler jasaidy, nátijesinde adamdar aqshany nemese qupiia derekterdi joǵaltady. Sonymen qatar, alaiaqtar daýystyq feikterdi áriptesteriniń (atap aitqanda bastyqtardyń) nemese tanystarynyń atynan yqtimal qurbandardy shabýyldaýshylardyń shotyna aqsha aýdarýǵa sendirý úshin qoldanady.
Mátindik neirondar da qaýip tóndirýi múmkin. Atap aitqanda, shabýyldaýshylar olardy alaiaqtyq hattar jasaý úshin paidalana alady. Bizdiń qarańǵy jelidegi belsendilik týraly zertteýlerimiz kórsetkendei, shabýyldaýshylar tildik modelderge negizdelgen chatbottar olarǵa ziiandy kod jazý siiaqty zańsyz áreketterge bailanysty belgili bir operatsiialardy nemese áreketterdi oryndaýdy qalai jeńildetetinin belsendi túrde talqylaidy.
– Búgingi tańda JI tehnologiiasynyń damýy qandai deńgeide?
– Qarqyndy tehnologiialyq progress pen qoǵamdaǵy ózgerister aiasynda «jasandy intellekt» termini jahandyq pikirtalastardyń aldyńǵy qatarynda berik oryn aldy. Bul tehnologiia damyǵan saiyn adamdar qupiialylyq máselelerine kóbirek tap bolady, bul JI kiberqaýipsizdik salasynan alshaq qaraýdy múmkin emes etedi. «Kasperskii zerthanasynyń» sarapshylary jasandy intellekttiń qarqyndy damýynyń saldaryn boljaýǵa tyrysty. Alaiaqtar sýretter men beineler jasaý úshin neirondy jelilerdi jiirek paidalanady. 2024 jyly ziiankester senimdi mazmun jasaý úshin neirondy jelilerdi jii qoldana alady. Nátijesinde alaiaqtyq áreketteri kúrdelene túsýi múmkin, bul shabýyldar men olardan jábirlenýshiler kóbeiýine alyp keledi. Ótken jyly mátindik derekterdi, dybysty, sýretter men beinelerdi óńdeitin algoritmderdiń sapasy kúrt ósti. Endi úlken tildik modelder mátindik derekterdiń úlken kólemin óńdei alady. Mysaly, kólemi jaǵynan romanmen salystyrýǵa bolady. Jáne olar boiynsha sapaly jaýaptar bere alady. Keskin generatorlary fotografiialyq sapaly keskinder jasai alady, eń jaqsy Algoritmder aldyńǵy nusqalardyń standartty máselelerin sheshti, mysaly, adamnyń qolyn beineleý problemalary. Eń qyzyqty damý syzyǵy - mýltimodaldy modelder — mátinmen de, sýrettermen de birden jumys istei alatyndar, mysaly, rentgen sáýlesin alý jáne ol boiynsha meditsinalyq suraqtarǵa jaýap berý.
Ókinishke orai, mysaly, tildik modelderdiń galliýtsinatsiiaǵa beiimdiligine, iaǵni is júzinde durys emes jaýaptarǵa qatysty máseleler áli de bar. Bizdiń zertteýlerimizdiń birinde biz fishingtik (alaiaqtyq) siltemelerdi anyqtaý máselesine osyndai modelderdi qoldaný múmkindigin zerttedik. Kóbinese model argýment retinde oidan shyǵarylǵan aqparatty keltire otyryp, jaýap berdi.
- Robottyń eńbek qyzmetinde adamdy almastyrýy qanshalyqty múmkin? Bul qanshalyqty shynaiy?
– Ázirge, algoritmder jasai almaityn kóptegen tapsyrmalar bar. Sonymen qatar, jumysty adam oryndaǵany jón kóptegen tapsyrmalar bar. Bul, eń aldymen, qateniń baǵasy joǵary bolatyn salalarǵa bailanysty. Bul jaǵdaida adam sońǵy sheshimdi qabyldaýy kerek, óitkeni eger ol qate jiberse jáne nátijesinde adamǵa ziian keltirilse, algoritm qalai jaýap beretini belgisiz.
- JI neni ýáde etedi nemese qandai qaýip tóndiredi – jumys oryndaryn joǵaltý nemese adam úshin jumysty jeńildetý?
– Árbir kúrdeli tehnologiialyq transformatsiia eńbek naryǵynyń qurylymynyń ózgerýine ákeledi. Mashinalyq oqytý tehnologiialary intellektýaldy eńbek sheńberindegi qaitalanatyn jáne qyzyqsyz mindetterden arylýǵa, olardyń tiimdiligin arttyrýǵa jáne kúrdeli, shyǵarmashylyq jáne standartty emes tapsyrmalardy sheshýge ýaqyt bólýge múmkindik beredi. Mysaly, SOC taldaýshysy, iaǵni kompaniianyń jelidegi belsendiligin baqylaityn jáne onyń ishinen yqtimal qaýipti izdeitin qaýipsizdik mamany kúnine kóptegen oqiǵalardy qaraýǵa májbúr. Kóbinese kompaniialar osy mamandardyń jetispeýshiligine tap bolady. Mashinalyq oqytýdyń arqasynda eń az kúdikti oqiǵalardy avtomatty túrde óńdeýge bolady, bul adamǵa kúrdeli jáne qyzyqty tapsyrmalarǵa nazar aýdarýǵa múmkindik beredi. Kóp jaǵdaida biz jasandy intellekt týraly ónimdilikti arttyrýdyń kómekshisi retinde aitatyn bolsaq, keibir salalarda bul jumys qurylymynyń qatty ózgerýine ákelýi múmkin.
2024 jyly generativti JI qaýip landshaftyna aitarlyqtai ózgerister engizbeidi. Joǵaryda atalǵan úrdisterge qaramastan, «Kasperskii zerthanasynyń» sarapshylary JI jaqyn arada qaýip landshaftyn aitarlyqtai ózgertetinine áli de kúmánmen qaraidy. Ziiankester generativti JI-ti qoldanǵanymen, baǵdarlamalyq jasaqtama men jelilerdiń qaýipsizdigin tekserý úshin sol nemese odan da jetildirilgen quraldardy qoldanatyn kiberqaýipsizdik mamandary da solai jasaidy, sondyqtan qaýip-qater landshafty túbegeili ózgerýi ekitalai.
- JI damýymen qandai mamandyqtar joiylyp ketý qaýpi bar? Al qaisysy qalady? Mysaldar keltirip ótseńiz.
– Eń aldymen, bul mátinder men keskinderdi jasaýǵa jáne óńdeýge bailanysty qaitalanatyn intellektýaldy jumys týraly mamandyqtar. Mysaly, veb-saittarǵa mátinderdi qaita jazýmen ainalysatyn kopiraiterler. Jańalyqtar mátinderin jazýdy avtomattandyrýǵa bolady, ásirese sandyq aqparat negizinde (mysaly, birjalyq esepter), sonymen qatar kóptegen basylymdar tiri sýretshilerden illiýstratsiialarǵa az tapsyrys bere bastaidy, bul neirondyq jelige artyqshylyq beredi. Tehnikalyq qoldaý siiaqty salany avtomattandyrý óte belsendi, munda qyzmetkerler óte uqsas suraqtarǵa shablondyq jaýaptarmen jaýap berýge májbúr. Sonymen qatar, adamdarmen ózara árekettesýge bailanysty kez-kelgen kúrdeli tapsyrmalardy avtomattandyrý qiynyraq: Robot-tárbieshi tiri muǵalimdi tolyqtyra alady, biraq áreń aýystyra alady. Sheshimderdiń adamdarǵa áser etetin saldary bolǵan jaǵdaida, avtomattandyrý qajet emes: bul, mysaly, sot júiesi, meditsina, basqarý salasy. Sonymen, túbegeili jańasyn qurýdy qajet etetin kez — kelgen mindetter, munda zattarǵa túpnusqa kózqaras qajet - algoritmder, olar oqytylǵan derekterdi ǵana óńdei alady, olar kúrdeli jáne shyǵarmashylyq qyzmetpen ainalysatyn adamdardy almastyra almaidy.
