Tarqata aıtsaq, daýdyń basy osydan birneshe jyl buryn bastalǵan. Osy ýaqyt ishinde Nurken Aınabekov OQO ákimdiginiń basshylarymen kúresip keledi eken. 2010 jyly ol basqarǵan «Saıatjan» JSHS oblys ákimshiliginiń sharýashylyq basqarmasynyń tapsyrýymen otbasylyq-dárigerlik ambýlatorıı soǵa bastaǵan. Sol kezdegi sheneýnikterdiń buıryǵymen ol qurylysty eki qaıtara júrgizýge májbúr bolypty.
Osylaısha óz qarajatyn qurylysqa salǵan azamat, qaryzǵa belsheden batady. Talan-taraj bolǵan memleket qarjysy qolyna túspegeni bylaı tursyn, ol qurylys materıaldaryn ákim qaralardyń jeke úılerine tasyp sharshaǵan. Bul týraly ol sot barysynda aıtqan edi. (Biz jazǵanbyz ) Kásipker sol kezdegi oblys ákimshiliginiń sharýashylyq basqarmasyn basqarǵan Jambyl Baıǵonovty sotqa berip, jeńip shyqty. Sot úkimimimen, sheneýnik 5 jylǵa qamalyp, Aınabekovke 31 mıllıon teńge qaıtarýy tıis. Sot úkiminen keıin Nurken Aınabekov bul jeńisiniń ońaılyqpen kelmegenin, onyń arty qýdalaýǵa ulasýy múmkin ekenin aıtqan bolatyn.
Memlekettik tenderdegi bylyqtardyń betin ashýǵa bekingen kásipker, shynymen ózi sezgendeı ashyq qýdalaýǵa túsken, deıdi jubaıy Aınur Aınabekova. OQO İİD tergeýshisi Altynaı Jolymbetovanyń qaraýyndaǵy iste, memlekettik tapsyryspen jasalǵan qurylystardaǵy qylmystaryn dáleldeıtin qujattar iz-tússiz joǵalyp ketken eken. Nátıjesinde Jolymbetovanyń ózi tergelip, keıin is toqtap qaldy, deıdi Aınur Aınabekova.
Oblys prokýratýrasynyń aldynda óz-ózin órtep jibergen Núrken Aınabekovke qatysty sol kúni resmı aqparat tarady. Onda Aınabekovtyń ústinen QR QK 4 baby boıynsha (alaıaqtyq, qujattardy qoldan jasaý, jala jabý, sóz tasý) is qozǵalǵan. İs sotqa joldanǵan, delingen.
— Onymen kúresip álek bolǵansha, qamaı salýdy ońaı kórgen shendiler aqyry sottap tynbaq edi. 12 jeltoqsan kúni birinshi sot otyrysy boldy. Sot 22-ne qaldyryldy. Sol kúni ol ózin ólimge qıdy. Óıtkeni bılikpen kúrestiń ádil bolmaıtynyna kózi jetti. Quzyrly organdar onyń isin bir-birine ysyryp tastady. Óz qoldarynda turǵan soń, isti birese jaýyp tastap, birese Núrkendi qamap tastady. Ol toǵyz kún qamaýda otyrdy. Memleket qarjysynyń qoldy bolyp jatqanyn dáleldemek bolǵan kúıeýimniń túrmege qamalýy bárine tıimdi edi. Oqıǵa bolǵan kúni ol tipten kúderin úzgen. Bir kún buryn ótkizgen baspasóz-jıynynda sanaýly tilshi bolǵan. Olardyń ózi jazǵan joq. 22-ne ol respýblıkalyq telearnanyń tilshisine barǵan, oǵan qysym kórsetilip, materıaldy shyǵara almaıtynyn aıtypty. Keıin maǵan habarlasyp, elde ádildiktiń joqtyǵyn aıtyp, jylarman boldy. Qorǵaýshyǵa bar dep em, maǵan ne advokat ne sot kómek bere almaıdy, men sharshadym, – dedi, dep esine alady Aınur Aınabekova.
Aıtýynsha, tyǵyryqqa tirelgen azamattyń áreketine osy azap túrtki bolǵan. Araǵa az ýaqyt salyp, beıtanys adam habarlasyp, kúıeýiniń prokýratýra aldynda ózin órtep jibergenin habarlaǵan.
— Men eshkimge jala japqym kelmeıdi. Biraq meniń oıymsha, kúıeýimniń ózine qol jumsaýyna tikeleı ne janama jaýapty dep oblys ákiminiń apparatynyń burynǵy jetekshisi, qazirgi májilis depýtaty Baıdildá Jylqyshıev, oblys ákimi apparaty jetekshisiniń orynbasary Sáken Kenjebaev jáne onyń kómekshisi Myrzahmet Kermibekov. Memlekettik tapsyrysty ýysynda ustaǵan azamattar. Sondaı-aq OQO İİD tergeýshileri Altynaı Jolymbekova, Baqytjan Sydyqov, Almat Abıdınov pen olardyń basshylaryn atar edim, deıdi Aınur Aınabekova.
Qazir Aınabekovtyń otbasyn ishki ister organdarynyń qyzmetkerleri kúzetýde.
— Núrkendi tyǵyryqqa tiregender endi qaraýyldap júr bizdi. Ár qadamymyzdy baqylap júr. Men Núrkenge kúzet qoıýdy ótinip, aryz jazýym kerek eken. Bul ne mazaǵy? Ómiri qyl ústinde turǵan kúıeýimdi kimnen qorǵaý qajet boldy? Bıliktegilerden be? Oqıǵadan keıin bári dúrligip ketti. Polısıa tamyz, qyrkúıek aılarynyń hattaryn joldapty. Ony Núrken osy ýaqytqa deıin tabanynan tozyp, ala almaı júrgen. Prokýratýra kóńil bólip qalypty. Senbi kúni kezekti sot. Oǵan kúıeýimniń barary ekitalaı. Men endi ózim qolǵa alamyn. Men tirimin. Kúıeýim úshin, úsh balam úshin. Olarǵa «alaıaqtyń balasy» degen qara kúıe jaǵylmas úshin, – dedi Aınur Aınabekova.
Ólimmen kúresip jatqan kásipker 46 jastaǵy Núrken Aınabekovtyń denesiniń 60 paıyzyn kúıik shalǵan. Dárigerler onyń aman qalýy ekitalaı degendi aıtady. Degenmen, búgin ol jansaqtaý bóliminen palataǵa aýystyryldy.
Avtory Mıra Músilim
Derekkóz: kaz.365info.kz
