Tarqata aitsaq, daýdyń basy osydan birneshe jyl buryn bastalǵan. Osy ýaqyt ishinde Nurken Ainabekov OQO ákimdiginiń basshylarymen kúresip keledi eken. 2010 jyly ol basqarǵan «Saiatjan» JShS oblys ákimshiliginiń sharýashylyq basqarmasynyń tapsyrýymen otbasylyq-dárigerlik ambýlatorii soǵa bastaǵan. Sol kezdegi sheneýnikterdiń buiryǵymen ol qurylysty eki qaitara júrgizýge májbúr bolypty.
Osylaisha óz qarajatyn qurylysqa salǵan azamat, qaryzǵa belsheden batady. Talan-taraj bolǵan memleket qarjysy qolyna túspegeni bylai tursyn, ol qurylys materialdaryn ákim qaralardyń jeke úilerine tasyp sharshaǵan. Bul týraly ol sot barysynda aitqan edi. (Biz jazǵanbyz ) Kásipker sol kezdegi oblys ákimshiliginiń sharýashylyq basqarmasyn basqarǵan Jambyl Baiǵonovty sotqa berip, jeńip shyqty. Sot úkimimimen, sheneýnik 5 jylǵa qamalyp, Ainabekovke 31 million teńge qaitarýy tiis. Sot úkiminen keiin Nurken Ainabekov bul jeńisiniń ońailyqpen kelmegenin, onyń arty qýdalaýǵa ulasýy múmkin ekenin aitqan bolatyn.
Memlekettik tenderdegi bylyqtardyń betin ashýǵa bekingen kásipker, shynymen ózi sezgendei ashyq qýdalaýǵa túsken, deidi jubaiy Ainur Ainabekova. OQO IID tergeýshisi Altynai Jolymbetovanyń qaraýyndaǵy iste, memlekettik tapsyryspen jasalǵan qurylystardaǵy qylmystaryn dáleldeitin qujattar iz-tússiz joǵalyp ketken eken. Nátijesinde Jolymbetovanyń ózi tergelip, keiin is toqtap qaldy, deidi Ainur Ainabekova.
Oblys prokýratýrasynyń aldynda óz-ózin órtep jibergen Núrken Ainabekovke qatysty sol kúni resmi aqparat tarady. Onda Ainabekovtyń ústinen QR QK 4 baby boiynsha (alaiaqtyq, qujattardy qoldan jasaý, jala jabý, sóz tasý) is qozǵalǵan. Is sotqa joldanǵan, delingen.
— Onymen kúresip álek bolǵansha, qamai salýdy ońai kórgen shendiler aqyry sottap tynbaq edi. 12 jeltoqsan kúni birinshi sot otyrysy boldy. Sot 22-ne qaldyryldy. Sol kúni ol ózin ólimge qidy. Óitkeni bilikpen kúrestiń ádil bolmaitynyna kózi jetti. Quzyrly organdar onyń isin bir-birine ysyryp tastady. Óz qoldarynda turǵan soń, isti birese jaýyp tastap, birese Núrkendi qamap tastady. Ol toǵyz kún qamaýda otyrdy. Memleket qarjysynyń qoldy bolyp jatqanyn dáleldemek bolǵan kúieýimniń túrmege qamalýy bárine tiimdi edi. Oqiǵa bolǵan kúni ol tipten kúderin úzgen. Bir kún buryn ótkizgen baspasóz-jiynynda sanaýly tilshi bolǵan. Olardyń ózi jazǵan joq. 22-ne ol respýblikalyq telearnanyń tilshisine barǵan, oǵan qysym kórsetilip, materialdy shyǵara almaitynyn aitypty. Keiin maǵan habarlasyp, elde ádildiktiń joqtyǵyn aityp, jylarman boldy. Qorǵaýshyǵa bar dep em, maǵan ne advokat ne sot kómek bere almaidy, men sharshadym, – dedi, dep esine alady Ainur Ainabekova.
Aitýynsha, tyǵyryqqa tirelgen azamattyń áreketine osy azap túrtki bolǵan. Araǵa az ýaqyt salyp, beitanys adam habarlasyp, kúieýiniń prokýratýra aldynda ózin órtep jibergenin habarlaǵan.
— Men eshkimge jala japqym kelmeidi. Biraq meniń oiymsha, kúieýimniń ózine qol jumsaýyna tikelei ne janama jaýapty dep oblys ákiminiń apparatynyń burynǵy jetekshisi, qazirgi májilis depýtaty Baidildá Jylqyshiev, oblys ákimi apparaty jetekshisiniń orynbasary Sáken Kenjebaev jáne onyń kómekshisi Myrzahmet Kermibekov. Memlekettik tapsyrysty ýysynda ustaǵan azamattar. Sondai-aq OQO IID tergeýshileri Altynai Jolymbekova, Baqytjan Sydyqov, Almat Abidinov pen olardyń basshylaryn atar edim, deidi Ainur Ainabekova.
Qazir Ainabekovtyń otbasyn ishki ister organdarynyń qyzmetkerleri kúzetýde.
— Núrkendi tyǵyryqqa tiregender endi qaraýyldap júr bizdi. Ár qadamymyzdy baqylap júr. Men Núrkenge kúzet qoiýdy ótinip, aryz jazýym kerek eken. Bul ne mazaǵy? Ómiri qyl ústinde turǵan kúieýimdi kimnen qorǵaý qajet boldy? Biliktegilerden be? Oqiǵadan keiin bári dúrligip ketti. Politsiia tamyz, qyrkúiek ailarynyń hattaryn joldapty. Ony Núrken osy ýaqytqa deiin tabanynan tozyp, ala almai júrgen. Prokýratýra kóńil bólip qalypty. Senbi kúni kezekti sot. Oǵan kúieýimniń barary ekitalai. Men endi ózim qolǵa alamyn. Men tirimin. Kúieýim úshin, úsh balam úshin. Olarǵa «alaiaqtyń balasy» degen qara kúie jaǵylmas úshin, – dedi Ainur Ainabekova.
Ólimmen kúresip jatqan kásipker 46 jastaǵy Núrken Ainabekovtyń denesiniń 60 paiyzyn kúiik shalǵan. Dárigerler onyń aman qalýy ekitalai degendi aitady. Degenmen, búgin ol jansaqtaý bóliminen palataǵa aýystyryldy.
Avtory Mira Músilim
Derekkóz: kaz.365info.kz
