Shynjań qazaq ádebıetinde Qajyǵumar Shabdanuly, Maǵaz Razdanuly, Qyzyrbek Oral, Jaqsylyq Sámıtuly, Zadaqan Myńbaıuly, Jánethan Tutqabekuly, Serik Qapshyqbaıulynyń jyrlary men shyǵarmalarynan azattyqtyń aq tańyn almaǵaıyp bir tustan óleń-sózdiń ózegine órip nusqap jiberetindeı, áldebir úmitpen qadala qarap, eleńdep otyrýshy edik. Onsyz da kúńgirtteý Qapshyqbaev óleńderiniń qaltarys-bultarysynda áldene jasyrynyp jatpady ma eken dep óleńderiniń ón boıyna úńile qarap, úmittenip otyrar edik.
Solardyń biri, ári biregeıi aqyn Serik Qapshyqbaıuly edi. Árıne, qolǵa alǵash qalam alǵan tusta Sekeń de jas, tebirengish janymen partıaǵa, jańa áleýmettik ómirge bozbalalyq qushaǵyn aıqara ashyp, adal kóńil, aq nıetimen jyr arnamaı qalǵan joq, arnady, árıne. Ol úshin aqynǵa kiná artaıyq dep otyrǵan joqpyz. Tek esil eńbektiń aspanǵa atqan oqtaı zaıa ketkeni ǵana ókinish boldy.
Olaı deýge sebep: ınstıtýtty endi ǵana bitirip, aǵartý salasynda eki-aq jyl jumys istegen Serikti, jańaǵy «janyndaı jaqsy kórgen» partıasy «ultshyl», «ońshyl» degen qylmys qamytyn moınyna kıgizip, eńbekpen ózgertý lagerine aıdaǵan da jibergen. Bundaı erkelik senderdeı buratana halyqqa jarasa qoımaıdy dese kerek. Óz ultyńnyń saıası qaıratkerleri bas bolyp, óz qolyńmen qurǵan («Alash» partıasy sıaqty) ózińniń ulttyq partıań bolmaǵannan keıin, ózge bireýdiń partıasy kisige opa bermeıdi eken ǵoı. Sen jaqsy kórgenmen, ol seni jaqsy kóre qoımaıdy eken. Jaqsy kórgen jańaǵy partıa kúnásiz jasty oıǵa-túske kirmegen jańaǵydaı jalaly qylmysqa kiriptar etip, qara túndeı qasiret arqalatyp tynǵany, ánekı. Sekeń bul qasiretten jasy elýge taıap, tarlandaǵan shaǵynda zorǵa qutyldy. Jastyq kóktemdi tutastaı komýnıstik partıaǵa berip, janyn amandap áreń alyp qaldy. Partıa júregine maısha tıgen bolý kerek, Sekeń sodan qaıtyp partıa taqyrybyna kóp jolamaıtyn boldy.
Sekeń bastaǵan birli-jarym aqyndar aıqaı-attannan ońasha, adamnyń jan dúnıesine áser etetin óleńder jazdy, sondaı tamasha lırıkany bastaǵan aqyn osy Qapshyqbaı uly bolatyn:
Osy bir shaǵyn atyrap
Kóńildi netken kúı edi.
Jer betin jasyl japyraq
Japqanyn janym súıedi, – degen shyraıly shýmaqtar sol 50-jyldardyń basynda Sekeńniń qalamynan týǵan. Tabıǵattyń sulý sýretin aqyn kókiregindegi kórkemdikke bólep, júregińe jyly shýaq shashtyryp, kóz aldyńa qaıtadan alyp keledi. «Japqanyn janym súıedi, jer betin jasyl japyraq» deıdi. Qandaı meıirli sóz, qaıyrly sezim! Shaǵyn ǵana atyraptyń kóńilge uıalatqan «kórikti kúıi» aqyn janynan qanshama aıaýly armandy týdyryp, alaý sezimdi aspanǵa áýeletip alyp ketken. Osy óleńdi oqyǵan oqyrmannyń ózi jer betin jasyl japyraq japsa degen asyl úmitpen, aqynnyń armanshyl janymen qol ustasyp, kórikti kókjıekterge qaraı qalyqtap ushyp ketpeı me!? Insannyń kókiregine estetıkalyq tynys berip, janyńdy jyly muńǵa batyratyn, meıirimge toly osyndaı myńbolǵyr sáýleli shýmaqtar kókiregińe qaıyrly sezimder uıalatyp, janyńdy terbetip, sezimińdi seldetip áketpeı me!
Serik aqyn óleńdi osylaısha syr men sezimge bólep, asa tosyn ózgeshe kórkem sóz kestesimen órnektep shyǵarýǵa búkil ómirin sarp etip kele jatqan aqyn. Odan tapqan oljasy az emes. «Bul Seriktiń óleńi ǵoı deıtin» jyrlaryna ózine ǵana tán ózgeshe órnek tapty.
Serik aqyn óleń jazýdyń jańasha túrin jasaýǵa, túri bolǵanda óleńniń búkil mazmuny men formasyna ózgeris jasaýǵa talpynǵan aqyn. Ózi de osy jolǵa búkil ómirin sarp etti. Tapqan oljasy da bar shyǵar, taıyp ketken tustary da bar shyǵar, ony taldaý bul maqalanyń mindeti emes.
Qaptaǵan qalyń aıqaı-attannan, el-kóshti, jaý jettilegen óleńderdiń arasynan anda-sanda osyndaı shyraıly shýmaqtardy kezdestirip qalǵanda óleń degenimiz mine osyndaı adamnyń jan sezimin terbetetin sulý sózben órnektelgen, názik te, beıýaz, kórkem sóz kestesiniń «qıynnan qıystyrylǵan» ózgeshe órilimderi bolsa qandaı ǵajap bolar edi dep armandaısyń
Aqyn nebári 24 jasynda saıası qýǵyn-súrginge ushyrap ketti. Jany názik, júregi jumsaq jas aqynǵa bul ońaı bola qoıǵan joq. Sekeńdi zań boıynsha bálenshe degen babpen sottap, abaqtysyna kirgizip jiberse bir sári edi ǵoı, bir óleńinde ózi aıtqanyndaı onda «arman da bolmas» edi. Biraq, zálim saıasat jas aqyndy qorlaýdyń adamnyń oıyna kelmeıtin basqasha tásilin tapqan. Ony aýyldaǵy tobyrdyń qolyna aparyp tapsyryp bergen ǵoı. «Mynaý ultshyl ońbaǵan, buzyq adam, buny búginnen bastap senderdiń qoldaryńa tapsyryp beremiz, buǵan bilgenderińdi istep, qatań tepkiniń astyna alyp, ákesin tanytyp, qudaı táýbesin esine túsirýlerińe bolady» degen sanasy qortyq, óńkeı áýmeser, áńgúdik belsendilerdiń qolyna tapsyryp berip turyp, noqaı, topas tobyrlar kókten tilegeni jerden tabylǵanyna qýanyp: «qolǵa berseń boldy, ar jaǵyn ózimiz jaqsy bilemiz ǵoı, súıikti partıa» dep shý ete qalǵan. Sekeń mine, osylardyń tepkisinde 24 jyl ómirin ótkizgen. Solardyń qolynda mert bolyp ketpeı, qalaı aman qalǵanyna qaıran qalasyń. Sol Sekeń ol tozaqtan da aman-esen qutylyp, minekı, búgin seksenniń seńgirine aman-esen shyǵyp otyr. Ómirdiń kúngeıi men teriskeıin qatar kórip, kóńiline kóp syr túıgen jumbaqtaý jan búginde halqynyń qadirli abyz aqsaqaly. Qazaq poezıasyna ózgeshe órnek ákelgen, syry da, sypaty da bólek talantty tarlanboz.
«Meniń saqtaǵanym» degen óleńinde aqyn:
Kómirdeı shashym qara edi,
Aıyryldym erte,
Taıdy óńim.
Ómir, kórkiń bar edi,
Qorlyǵyń da bar seniń!
...Oıla, deseń tunjyrap,
Oına deseń, oınaǵam.
Taýdyń ústin buldyrap,
Kók sur bulttaı torlaǵam.
Osy meniń tapqanym,
(Kúnder ótti, jyl ótti.)
Ómirdi men saqtadym,
Saqtadym men júrekti.
Kózimniń úńgir túbinen,
Bir merýert kóriner,
Amandassań menimen,
Soǵan qaraı berińder, – deıdi.
Kóziniń tereń túbine saqtaǵan merýerti-óleńi bolsa kerek. Jastyq shaǵyn jyrtyp, óleńine tamyzyq etip jaǵyp júrip, Sekeń aqyndyǵyn aman saqtap qaldy. Sol qýǵynda júrgen kúnderiniń ózinde Sekeń múmkin bolǵanynsha óleń jazýyn toqtatpaǵan eken. Qýanyshqa jarly ógeılikpen ótken búkil jastyq ómirin, jabyrqaǵan janyn, jasyǵan júregin jyrmen áldılep, muńly jyrlaryn janyna jamylysh etip otyrǵan.
Aqyndy jańaǵy qyzyl kóz belsendiler bir mezgil óz betterinshe, zańsyz, sotsyz túrmege de qamap tastaǵan eken. Abaqtyda ótkizgen kúnderin, ondaǵy úmit, qaıǵy, jan dúnıe arpalystaryn aqyn «Abaqty dastany» atty poema jazyp baıandap bergen bolatyn. «1968 jyl» degen óleńin oqyp kórelik:
Aqyryn soqpa,
Qatty soq,
Qorǵandy boran kımele!
Jeıdem jyrtyq,
Tonym joq,
Men otyrmyn túrmede....
Kóz jasym-aý, ókpeń ne?
Kórsetpesem ýaıym.
Baqytty kúnde tóksem de,
Baqytsyz kúnde tıaıyn.
Sham jaqpaımyn jaryq qyp,
Kóńilime túspes, ne qylam?
Armanymdy azyq qyp,
Úmitimdi jamylam.
Serik aqyn júreginiń syryn, seziminiń selin, kóńiliniń kókjıegin, ózeginde bas kótergen ózgeshe túısinýleri men súısinýlerin óleń-sózdiń álem-jálem, alabajaq tústerimen emes, barandaý boıaýymen boıap, kómeskileý etip kestelep jetkizýge den qoıǵan aqyn. Óleń – aqyn jan seziminiń til kestesimen kórinis tabatyn kóshirmesi ekenin de ámanda qaperinde ustap otyrǵan. Ol dúnıeni aqyndyq kózimen kórip, aqyndyq sezimmen tanyp-túsinip, ony qıalynyń qanatymen alys kókjıekterge alyp ketip, qoǵamdyq ómirdiń las qoqsyǵynan aýasha, sol kirshiksiz taza keńistikte ony qaıtadan árlep, ajarlap, júreginiń súzgisinen ótkizip, sonan keıin ǵana qara jerge aspannan qaıta alyp túsetin aqyn.
Aqynnyń «Erenqabyrǵa» degen dastany bar. Sekeńniń óleńderi haqyndaǵy sózimizge osy dastany da dálel bolady ǵoı dep oılaımyz. Qıalǵa, oıǵa, sezimge, ısharat-nyshandarǵa, sımvoldarǵa qurylǵan ǵajaıyp jyr. Oqyp kóreıik:
Shaqyrasyń júrekti,
Qaı jaqta edi sorabyń.
Iiskep kókjıekti,
Ezý tartyp qoıamyn.
Abyrjyǵan oı qaǵyp,
Shertem deıdi ne syryn?
Júr asha almaı sol ǵaryp,
Júregimniń esigin.
Búıtpe kóńil ala bop,
Deı ber biraq alańmyn,
Taǵdyrynda shama joq,
Dám aıdaǵan adamnyń.
Jyr, mine, óstip josylyp júre beredi. Seni de uly taýdyń qoınaýyna bastap alyp barady. Tumasynan sý ishkizip, tunyǵyna bas qoıǵyzady. Ata-babanyń Qara qystaýlaryna, qut qonǵan qoınaýlaryna, uıyqty jurt, óristi ólkelerine aparady. Torǵyn tumanyń ústimen qalyqtatady. Kóne tarıhtyń qoınaýlaryna da baryp qaıtasyń. Osy alyp taýdyń ózin arǵy babalar jaýgershilikten kóz ashpaǵan jaý ishi jálem zamanda mal-janyma qorǵan bolsyn dep, zar tilegin aıtyp júrip táńirden tilep, ǵaıyptan týǵyzyp alǵan eken. Qasıetti analardyń bireýi etegine salyp er jetkizip, alyp taýǵa aınaldyryp jibergen «qazaqtyń shekpeninen» shyqqan tóltýma atalas taýy eken. Tabıǵat aıasynda ómir súrgen, qazaq sıaqty kóshpeli násilden jaralǵan kóne halyqtyń alyp taýlardyń ózin táńirden tilep týǵyzyp alsa nesi aıyp, nesi qısynsyz! Sol taý jaralǵanda sol taýdyń qoınaýynda qazaqtan basqa qandaı halyq ómir súrip, ot jaǵyp, otan etti deısiz?!
Aqyn jany jabyrqap, ómirden ógeılik kórip, jadynan qasıetti qundylyqtar tonala bastaǵan kezde baba taýǵa tekten-tek kele jatqan joq. «Jańylǵandy ańǵartyp, túsir meniń oıyma» deýi tegin deısiz be!? Baıaǵy babalar táńirden tilep, týǵyzyp alǵan pana taýmen ógeı ómirden ózegine óksik túsken, jastyq kókteminen jurdaı bolyp tonalǵan aqyn jany kelip kezdesedi. Sol kezde aqynnyń kóńiline neler kelip, neler ketpeıdi! Jabyrqaǵan jan sezimin, armanshyl asyl maqsat-murattaryn baba taýǵa syr qylyp shertip, janyna túsken jarasyn da, jadynan joǵaltqan jańylysyn da soǵan syr qylyp aıtpaǵanda ony basqa kimge aıtady!? Kimmen bólisedi?! Babanyń kózin kórgen uly taý bárine kýá emes pe edi:
...jas kúnimdi yrys qyp,
Qandyrmadyń aıyzyn.
Endi qaıda jylystyq,
Ómir, sen de qaryzym.
Jetpisinshi jyl ótti,
Sermep maǵan soıyldy,
Qaljyratty júrekti,
Tóbem sonda oıyldy.
Óz taǵdyryn osylaı baıan etken aqyn, endigi kezekte ata zamannan qalǵan, babalar táńirden tilep alǵan qasıetti taýdy jat-jaladan, bále-qazadan, jattyń suǵanaq-suǵynan aman bolsa eken dep baǵzydaǵy atalar sıaqty aqyn da táńirden tilek tileıdi:
...syndyr, synsyn múıizim,
Múıizsiz de kim edim?
Sal azapqa kúndizim,
Sal azapqa túnegim.
Eı, kók daýyl, jalyndym,
Ketir meniń keıpimdi,
Buzba sıqyn taýymnyń!
Eı, jebir qurt jalyndym,
Aq ta, emes kók te emes,
Tasyn tespe taýymnyń,
Meni mujy, meni tes!..
Aqynnyń júırik jany uly taýdyń ulary bolyp ushyp júrip, ulaǵatty ún kóteredi, taý aqyn janynyń saıa tabar turaǵy, armanynyń ushyp-qonar tuǵyry sypatty. Bul óleńnen qaradúrsin oqıǵa izdep qańǵyrýdyń qajeti joq. Árkim óziniń ishki sezimdik suranysyn, janynyń qalaýyn óleńniń ónboıynan taýyp ala berýine bolady. Shýaqty jyr seni beımálim shalyq sezimge bólep, ár qıyrdy bir nusqap, qıalyńa qanat bitirip, alystarǵa jetelep alyp kete beredi. Poezıa degen áne sol. Álde kimnen estigen qarabaıyr oqıǵany qaradúrsin tilmen tizbelep aıtyp berý emes qoı ol.
Serik aqyn óleń jazýdyń jańasha túrin jasaýǵa, túri bolǵanda óleńniń búkil mazmuny men formasyna ózgeris jasaýǵa talpynǵan aqyn. Ózi de osy jolǵa búkil ómirin sarp etti. Tapqan oljasy da bar shyǵar, taıyp ketken tustary da bar shyǵar, ony taldaý bul maqalanyń mindeti emes.
Serik aqynnyń jyrlaryn, ásirese sońǵy kezdegi óleńderin jazbaı tanısyń: «Bóken» degen óleńin oqyp kóreıik:
Aıaqtar –
Júrip,
Shyǵarmaq
Ne búlik?
Múıizine –
İliksem sıyrdyń.
Túıreler
Shap,
Búıirim.
Shyǵyp
Dóńge
Jel
Men de!..
Shóp-shalań
Belden kep!
Tóbeler
Kókpeń-kók.
«Jelbir-jeken
Jelip ótken –
Jaılaýda,
Biz bir bóken!»
10.09.2005.
Serik óleńderin kúńgirt, uǵymǵa aýyr deýshiler tabylady. Ol sóz bul jaqta da, ol jaqta da aıtylmaı júrgen sóz emes. Ony Sekeńniń ózi de biledi. Bizge kúńgirt bolǵanmen, ózine aıdan anyq bolý kerek. Ol jaǵyn biz jaqsy bile bermeımiz ǵoı. Al, endi, kúńgirt, kómeski degen sóz aqyn óleńderin joqqa shyǵaryp kete alǵan joq. Aqynnyń jaqsy óleńderi ondaı sózderdiń ózin joqqa shyǵaryp kete beretin tustary da az bolmaıdy. Óleńdi óner retindegi órege kóterip, naǵyz sóz óneriniń bıigine shyǵaryp, kúrdeli óleń jaza almaıtyndardyń barlyǵy aqyn óleńderine qyryn qarap kelgeni de ras. Sondyqtan osy kúnge deıin Serik óleńderi týraly mańdaıdan sıpar jyly sózdi iri aqyn Omarǵazy Aıtanulynan basqa eshkim aıta qoımaǵan sıaqty. Al, óz basym oqyrman retinde aqynnyń erterekte jazǵan óleńderin (keıingi kezdegi óleńderin mynadaı edi dep aıta almaımyn) qazaq poezıasynyń iri jetistigi retinde baǵalaımyn. Ózegindegi óz sózin basqa eshkimge uqsamaıtyn ózgeshe boıaýmen jetkizgen, eshkimge eliktep-solyqtamaǵan basqa bir aqyndy taǵy da aıta almaımyn. Qalaıda bylaıǵy jurtqa aqyn óleńderinde ashyq-shashyq jatqan eshnárse joq ekeni – ol da shyndyq. Sóz aqynnyń sońǵy kezdegi óleńderi týraly bolyp jatyr ǵoı. Bul «syrqat» Sekeńe keıinirek jabysty. 1980 jyldardyń sońyna deıin Qapshyqbaev ta óleńderin «qazaqsha» qara óleń mánerimen jazyp kelgen bolatyn. Keıinirek qoı, aqynnyń «álemdik tilge» aýnap ketkeni. Ol tildi biletin jandar bizdiń ortamyzda tym tapshy bolyp shyqty da, kóbimiz aqynnan adasyp qaldyq. Adasqamyz joq-aý, «qashan kórseń – oshan kór, óz túsimen kórine alǵan ala jylqy da bir, ol da bir» (J. Qamaı, A.Toıshan) aqyndy tikeleı túsinýge kóbimizdiń qolymyz jetpeı, qor bolyp qaldyq.
Sekeń qashan kórseń boıyn taza ustap, tik júretin, báıgege qosatyn júırikteı ózin toq-jaraý qalpynda ustaıtyn, seri de, syrbaz aqyn. Sonshama kóp shyǵarmalar jazǵan tanymaldylyǵy da asa joǵary tarlanboz ǵoı. Biraq, sonyń ózinde aqyn bolyp lepirip, keýdesin kerip, jaǵasyn jaılaýǵa jiberip kórgen jan emes. Men óz basym Sekeńniń sonsha tom-tom óleńder jazsa da, solarynyń bolmasa bir-ekeýin ártúrli sahnalardan, bolmasa, radıo, televıdenıeden oqyǵanyn, tipten aǵaıynnyń toı-tomalaǵyna da arnap bir shýmaq jyr oqyǵanyn kórgen emespin. Aqyn ómir boıy bireýge «arnaý» óleń jazǵan emes. Ol óleńdi kez kelgen kádege jaratyp, qoljaýlyq etip, qadyryn ketirip, qasıetin tómendetken jan emes. Eki-úsh óleń jazyp alyp, kózine mıkrofon, qarsy aldynan sahna kórinse boldy, álgisin oqýǵa tapyraqtap tura júgiretin aqyndarǵa Sekeń aıaýshylyqpen qarap, mıyǵynan kúlip, otyrar edi. Bir óleńinde aqyn:
Ýytyn jaıyp isikshe,
Ózgeniń assa ataǵy.
Ataǵym meniń kúshikshe,
Úıshiginde jatady! – deıtini bar. Aqynnyń ómirlik ustanymy da, adamdyq bolmys-bitimi de osy sózge kelip saıady.
Ármıabek SAǴYNDYQULY,
Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi, synshy.
