Qaterli isikke qarsy em
Vıse-prezıdent Djo Baıden qaterli isikti jeńýdiń joldaryn izdestirýde. İsiktiń aldyn alatyn, tipti asqynǵan kezdiń ózinde betin qaıtaratyn dári-dármek jasaýǵa qomaqty qarjy bólinýi kerek. Obamanyń bul usynysyn qos partıa da qoldaýy múmkin.
Kedeılikke qarsy kúres
Obama tabysy tómen biraq, bala-shaǵasy joq jumysshylarǵa salyqtyq jeńildikter jasamaq. Bul ıdeıany budan buryn respýblıkashyl Pol Raıan qoldaǵan bolatyn. Budan bólek jazǵy maýsymǵa arnalǵan azyq-túlik kartochkalaryna 10 jyl merzimge 12 mlrd dollar bólinedi. Bul kartochkalar mektepter jabylyp qalatyn jazǵy maýsymda turmysy tómen otbasylardyń balalaryna tegin tamaq ishýge múmkindik beredi. Budan bizdiń Úkimet úlgi alatyndaı eken, deımiz biz...
Obama kedeı aýdandarǵa arnap bilim jáne baspana alýǵa jeńildik beretin 328 mln dollardy quraıtyn arnaıy grant bólmek. Sonymen qatar 15 mln dollar kedeı otbasylardy jaıly aýdandarǵa kóshirýge múmkindik beretin pılottyq baǵdarlamaǵa bólinedi.
Kompúterlik saýat ashý
Obama shtattarǵa arnap 4 mlrd jáne orta mektepterdegi kompúterlik bilim alý baǵdarlamasyn damytýǵa 100 mıllıon dollar surap otyr.
Qylmystyq jazalaý júıesin reformalaý
Aq úı respýblıkashylarmen birlesip qylmystyq jazalaý júıesin reformalaý boıynsha jumys isteýde. Atap aıtqanda, Obamanyń usynysy boıynsha 24 mln dollar psıhıkalyq aýytqýlary bar sottalýshylardyń túrmedegi jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttalýy qajet.
Júıkesi juqarǵandardy «júgendeýdiń» joly qandaı?
Obama Kongresten psıhıatrıa salasyndaǵy medısınalyq qyzmet kórsetýlerdiń aıasyn keńeıtýge 500 mln dollar suraýda. Onyń mundaı amalǵa barýy tegin emes. Sebebi, jyl ótken saıyn AQSH-ta adamǵa qarsy oq atqan, qarý qoldanǵan jaǵdaıdar jıilep barady.
Mundaı oqıǵalardy boldyrmaýǵa, olardyń aldyn alýǵa tıisti Alkogóldik jáne shylym ónimderi, sýyq qarý jáne jarylys zattaryna qarsy búrosy bar.
Mine, Obama osy búronyń shtattaǵy qyzmetkerler quramyn 200 adamǵa keńeıtýge qosymsha qarjy suraýda.
Zeınetaqy qory
Obama óz qyzmetkerlerin zeınetaqymen qamtamasyz etip otyrǵan shaǵyn bıznes ókilderine salyqtyq jeńildikter usyný qajet degen pikirde. Buǵan da qosymsha qarjy bólinýi tıis.
Jumyssyzdyq boıynsha saqtandyrý
Obama jumyssyzdyq boıynsha saqtandyrýdyń aıasyn keńeıtpek. Aıtalyq, budan bulaı aılyǵy az qyzmetke aýysýǵa májbúr bolǵan jumysshylarǵa saqtandyrý ótemaqysy tólenýi tıis. Budan syrt kásiptik bilimin jetildirgisi keletin qyzmetkerlerge saqtandyrý syıaqysy tólenýi qajet. Bul da qarjyny qajet etedi. Másele bul usynysty Kongres qabyldaı ma?
Memlekettik qyzmetkerdiń adaldyǵyn anyqtaıtyn Ulttyq búro
Obama sonymen qatar federaldy úkimettiń qol astynda jumys isteıtin qyzmetkerlerdiń adaldyǵyna jáne olardyń jeke málimetteriniń qaýipsiz jerde saqtalýyna jaýap beretin jańa quzyrly organdy qurýǵa 95 mln dollar suraýda.
Júrgizýshiniń qajeti joq nemese AQSH «aqyldy kólikterge» aýysa ma?
Aq úı adamsyz, bylaısha aıtqanda júrgizýshisi joq, ózdiginen júretin avtokólikterdi arnaıy bólingen avtoban-dálizderde synaqtan ótkizetin 10 jylǵa arnalǵan pılottyq baǵdarlamaǵa 4 mlrd dollar surap otyr.
Kómir óndiretin aýdandar
Federaldy kómir shahtalaryn jalǵa alý baǵdarlamasy aıasynda Aq úı: «baǵdarlama aıasyndaǵy shyǵystan bólek, kómir óndiretin aımaqtardyń ekonomıkasyn damytýǵa 1 mlrd dollar qajet», – deıdi.
Qorǵanys shyǵyndary
Obama qorǵanys salasynyń búdjetin 580 mlrd dollarǵa baǵalaǵan eken. Negizinde, bul dúnıe budan buryn Kongrespen kelisilgen sheshim bolýy ǵajap emes. Bir qyzyǵy, atalǵan qarjy Pentagon belgilegen mólsherden 15 mlrd dollarǵa kem. Sarapshylardyń aıtýynsha, osynyń kesirinen qorǵanysqa qatysty birqatar baǵdarlamalardy qysqartýǵa týra keledi.
Derekkóz: «Reıter» agenttigi
