«…Jaıly baspana, jumys jáne laıyqty eńbekaqy adamǵa
otbasynyń beriktigi men berekeli tirshilik úshin qajet…»
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á.Nazarbaev
Búginde Qazaqstannyń turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy elimizdiń ár oblysynda tabysty túrde júzege asyp keledi. Keıbir sarapshy mamandar ulttyq qaýipsizdikke qater tóndiretin másele retinde turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵynyń tozýyn da ataǵan bolatyn. Qazirgi tańda Táýelsiz Qazaqstan turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasyn barynsha damytyp, qarapaıym halyqtyń jaıly ómir súrýine barynsha jaǵdaı jasap kele jatqanyn baıqaýǵa bolady. Elimizdiń óndiristik aımaǵy sanalatyn Shyǵys Qazaqstan oblysynda turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn arttyrý baǵytynda qolǵa alynǵan jumystar kóńil qýantady. Sońǵy ýaqyttary oblys ortalyǵy Óskemendi aıtpaǵan kúnde aımaqtaǵy iri qalalar men aýdan ortalyqtarynda jańa turǵyn úıler boı kóterip, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵynyń ózegi sanalatyn káriz júıesi, sý jáne jylý qubyrlary jańartylǵanyn atap aıtýǵa bolady.
Búginde Shyǵys Qazaqstan oblysy ákimdigi aımaqtaǵy turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy damytýda mańyzdy jumystar atqaryp keledi. Elimizde salynǵan turǵyn úılerdiń kópshiligi sonaý keńes zamanynda salynǵany jasyryn emes. Sondyqtan mundaı turǵyn jaılar kúrdeli jóndeý jumystaryn qajetsinetini aıtpasa da túsinikti. Osy rette respýblıka kóliminde turǵyn-úı komýnaldyq sharýashylyqty jańǵyrtý baǵdarlamasy qolǵa alynyp, mańyzdy jumystar júrip jatyr. Sońǵy ýaqyttarda bul baǵytta Shyǵys Qazaqstan oblysynda aýyz toltyryp aıtatyndaı jumystar iske asqanyn atap aıtýǵa bolady. Sózimiz dáleldi bolýy úshin naqty statısıkalyq derek kózderine kezek bersek. Joǵaryda atap ótken 2011-2014 jyldar aralyǵynda turǵyn-úı komýnaldyq sharýashylyqty jańǵyrtý baǵdarlamasy aıasynda óńirde 2,3 mlrd. teńgege 267 turǵyn úı jóndelgen. Al 2015 jyly aımaqtardy damytý baǵdarlamasy aıasynda 291,4 mln. teńgege 21 kóppáterli turǵyn úıge kúrdeli jóndeý jumystary júrgizilip, qarapaıym turǵyndardyń kóńilinen shyqqanyn aıta ketýimiz kerek. Onyń ishinde 190,7 mln. teńgeni quraıtyn 8 úı transfertter qarjysyna jáne 100,7 mln. teńgeniń 13 úıi qaıtarmaly qarjy boıynsha salyndy.
Qazirgi tańda kúrdeli jóndeý men kondomınıým nysandaryn tıisti deńgeıde ustaýǵa páter ıeleriniń múmkinshiligi jetkilikti emes. Osyny eskergen Shyǵys Qazaqstan oblysy Energetıka jáne turǵyn úı komýnaldyq sharýashylyq basqarmasy bul baǵyttaǵy jumystardy memlekettiń qoldaýyna súıenip, sheship kele jatqanyn atap aıtýǵa bolady. Turǵyn jaı ıeleriniń kópshiligi tarapynan turǵyn úıdi basqarýdaǵy áreketsizdigi, onyń sanıtarlyq jáne tehnıkalyq jaı-kúıine qoǵamdyq baqylaýdyń joqtyǵy qalyptasqan jaǵdaıdy kúrdelendire túskeni jasyryn emes. Tutynýshy qylyǵy menshik ıesiniń múliktiń saqtalýy men qaýipsizdigine qatysty jaýapkershiliktiń tómendeýine alyp keledi. Sondyqtan qazirgi tańda páter ıeleriniń belsendiligin arttyrýdyń mańyzy zor bolyp tur. Olar jalpy jınalysta jóndeýdiń shyǵyn smetalaryn, árbir páterdiń shyǵyn kólemin, aı saıynǵy jınaqtalǵan qarajat kólemin, merdigerlik mekemeni tańdaýdy mindetti túrde bekitedi. Burynǵy kezde mundaı sheshimderdi tek qana páter ıeleri kooperatıviniń tóraǵasy ózi qabyldaıtyn. Múliktiń saqtalýy men qaýipsizdigine qatysty menshik ıesiniń jaýapkershiligin arttyrý maqsatynda zańnamalyq turǵyda páter ıeleri kooperatıviniń jınaq esep shoty mindetti túrde bolý kerektigi jáne azamattardyń keleshektegi jóndeýge arnalǵan aı saıynǵy aýdarymdar bolýy qarastyrylǵan.
Oblys turǵyndarynyń aıtýynsha, Shyǵys Qazaqstan oblysynda júrgizilgen termomodernızasıalaý jumysy oblys ortalyǵy men aımaqtaǵy iri qalalardaǵy iri jylý qubyrlaryndaǵy apatty jaǵdaılardyń aldyn alyp, jylý tıimdi paıdalanýǵa keńinen jol ashqan. Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy jańǵyrtý jumystary «Jumyspen qamtý – 2020», «Shaǵyn qalalardy damýty» memlekettik baǵdarlamalarynyń tabysty júzege asýyna túrtki bolǵanyn Shyǵys Qazaqstan oblysy Energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasy basshysy Aıtqazy Sherýbaev tilge tıek etken bolatyn. Osylaısha bir-birimen tyǵyz baılanysqan baǵdarlamalar halyqtyń jumyspen qamtý, jurttyń jaıly turmysyn qamtamasyz etýge aıtarlyqtaı septesken.
Bıyl Shyǵys Qazaqstan oblysy jylytý maýsymyna tyńǵylyqty daıyndalǵany belgili. Óńirdegi kómirdiń qoryn kóbeıtý maqsatynda Úkimetten qosymsha 1 mıllıard 300 mln teńge qarajat bólingenin atap aıtýǵa bolady. Sonymen qatar memlekettik «Nurly Jol» baǵdarlamasynyń qoldaýymen jylý júıesiniń qubyrlaryn aýystyrýǵa baǵyttalǵan 12 joba iske asqanyn da aıta ketýimiz kerek.
Jalpy oblysta iri jylý ortalyqtarynda kómir qory jetkilikti bolǵanmen, kishigirim qazandyqtarda azdaý. Sondyqtan bul maqsatqa Úkimet tarapynan bólingen 1 mıllıard 200 myń teńge qarajat bólinip, onyń 129 mıllıon teńgesi Kýrchatov qalasyna berilse, qalǵany Semeı shaharyna baǵyttalǵan. Óz kezeginde Aıtqazy Sherýbaev:
Bıyl 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan «Aqbulaq» baǵdarlamasy boıynsha 2,7 mlrd. teńgeni quraıtyn 12 joba iske qosyldy. Onyń ishinde sýmen qamtý (1 844,3 mln. teńgeni quraıtyn 9 joba) jáne sý tartý (916,7 mln. teńgeni quraıtyn 3 joba) nysandary bar. Aǵymdaǵy jyly 8 nysan iske qosylyp, 4 nysan 2016 jyly óz jalǵasyn tabady.
Infraqurylymdyq damý baǵdarlamasy aıasynda 4 mlrd. teńge somaǵa jylýmen jabdyqtaý nysandaryn jańǵyrtýdyń 12 jobasy iske asyrylýda.
15 shaqyrym jylý júıelerin qaıta qurý jáne 4 jylý kózderine jóndeý jumystaryn júrgizý qarastyrylǵan. Sonyń arqasynda Óskemen qalasy boıynsha ınjenerlik júıelerdiń tozýyn 1,4 paıyzǵa, Semeı qalasynda 2,3 paıyzǵa tómendegen. Al jylý júıesindegi júıelerdegi normatıvti joǵalýdyń kólemi 17,2 paıyzǵa jetkenin atap aıtýǵa bolady.
Óskemen jáne Semeı qalalarynda sýmen jabdyqtaý jáne sý tartý júıelerin jańǵyrtý jobalary aıasynda Eýropalyq qaıta qurý jáne damytý bankimen kelisimge qol qoıyldy. Bólingen 3,2 mlrd. teńge soma qarajatqa Óskemen qalasynda №30, №31 kárizdik sorǵy stansıalaryn qaıta qurý jáne Jańa Óskemendik sý bóget salý josparlanǵan.
Al Semeı qalasynda 2,4 mlrd. teńgege 10 sorǵy stansıasyn, 17 shaqyrym sýmen jabdyqtaý jáne 4,5 shaqyrym sý tartý júıelerine (sonyń ishinde Ertis ózeni arqyly ótetin káristik dúker) kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizý, 580 jalpyúılik jáne derbes esep qurylǵylaryn ornatý, tehnologıalyq úrdisterdi basqarýdyń avtomattandyrylǵan aqparattyq júıesin engizý josparlandy.
2016 jyly 8,2 mlrd. teńge somaǵa Semeı qalasynyń jylý júıelerin jańǵyrtýdy bastaý josparlandy, onyń ishinde 4,7 mlrd. teńge qaryz qarajaty. Sonymen qatar Semeı qalasynda jylýmen jabdyqtaý júıelerin jańǵyrtýdyń memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrý jalǵasýda. Aǵymdaǵy jyly RK-1 ulǵaıtý jáne qaıta qurý iske asyrylýda. E-35 markaly 3 qazandyq jáne «Simens» fırmasynyń 12 MVT týrbınasy ornatyldy.
Budan basqa, halyqaralyq qarjy ınstıtýtynyń qarajat esebinen Óskemen jáne Semeı qalalary kóshelerindegi jaryqtandyrýdy energıa únemdeýshi jaryq núktelerine aýystyrý arqyly jańǵyrtý josparda.
Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy joǵary vóltty jelilermen Almaty jáne Pavlodar oblystaryn baılanystyra otyryp, energıa qýatynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etedi. SHQO turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Aıtqazy Sherýbaev jýrnalısermen júzdesýinde:
– Energetıkalyq ınfraqurylymdy damytý tóńireginde Elbasynyń Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda «Ekibastuz – Semeı – Óskemen» jáne «Semeı – Aqtoǵaı – Taldyqorǵan – Almaty» baǵyttarynda joǵary vóltty jeliler salý qajettigin aıtty. Menińshe, bul iri joba óńirler úshin baǵdarly ári tıimdi. Pavlodarda iri elektr qýat kózi sanalatyn GES-1 jáne GES-2 Shyǵys Qazaqstannyń Semeı, Zyrán qalalaryndaǵy GES-termen elektr jelileri arqyly baılanystyrylady. Al bul óńirlerdiń energıa qýatynyń ózara kepildigin qamtamasyz etedi, – degeni edi.
Basshynyń aıtýynsha, búgingi kúni zertteý, izdestirý jumystary tolyq aıaqtalǵan. Qurylysqa Qazaqstandaǵy iri KEGOC kompanıasy jumyldyrylady. «Elektr jelileriniń jumysy boıynsha SHQO bólingen 6 mlrd. teńge ıgerildi. Aımaq boıynsha Turǵysyn GES qurylysyn tezirek aıaqtap, elektr jelilerine qosýdy maqsat etip otyrmyz», – dep túıdi A. Sherýbaev.
Qysy qytymyr Shyǵys Qazaqstan oblysynda jylý júıesin zaman talabyna saı damytýdyń mańyzy zor. Bul baǵytta oblys ákimi Danıal Ahmetov bastaǵan atqaminerler syrt elden ınvestısıa tartyp, iri energokeshender turǵyzý isine de basa kóńil bólip otyrǵanyn atap aıtýǵa bolady. Osy rette ákimdik Germanıanyń «Global Invest Ltd» kompanıasy «North Trade Energy» energıa qurylys kompanıasymen jáne chehıalyq «E3P Group» kompanıalarymen birlese otyryp, Óskemen qalasynda JEO-2 qurylysy jobasyn ınvestısıa salýǵa ýaǵdalasty. Jańa jylý ortalyǵynda eýropalyq zamanaýı qýat qurylǵylary ornatylyp, ortalyq barlyq ekologıalyq standartqa saı bolady. Bul jaıly SHQO ákimi Danıal Ahmetovtiń Germanıa jáne Chehıa kompanıalarynyń basshylarymen kezdesýi barysynda keńinen áńgimelegen bolatyn. Atalǵan jylý stansasy Óskemen qalasyn jáne mańyndaǵy aýdandardy tolyqqandy jylýmen qamtýǵa qaýqarly. Onyń ústine, qalada JEO qurylysy 2020-2030 aralyǵyndaǵy jylýmen qamtý josparynda kórsetilgen.
«E3P Group» kompanıasynyń dırektory Ondrjeı Shterbakanyń aıtýynsha, kompanıa osy ýaqytqa deıin Reseıde, Pákistanda, Germanıada jáne Chehıada osyndaı jobalardy júzege asyrǵan. Atalmysh kompanıa JEO-nyń tehnıkalyq ekonomıkalyq qujattaryn óz qarajatyna ázirleıdi. «E3P Group» Óskemende ekologıalyq standartqa saı keletin murjasyz JEO-2 qurylysyn 3,5 jylda salyp bitiremiz dep sendirip otyr.
Álibek Qańtarbaı, Shyǵys Qazaqstan oblysy