Kún jylynǵan mezgilde dalaǵa nemese taýǵa demalysqa baratyn otbasylar men jastar sany artatyndyǵy belgili. Osy mezgilde qys boıy ashyqqan keneler kún jylyna qorek izdep, zıany tek janýarlarǵa ǵana emes, adamǵa da zor qaýip tóndiredi. Negizinen kenelerdiń qaýip tóndirý kezeńderi jyl mezgiliniń kóktem aılarynan bastap jazdyń sońǵy aılaryna deıin ulasady.

Keneniń negizgi qoregi – qan. Terige ornyǵyp alǵan keneni arnaıy áreket jasamaı birden túsire qoıý ońaı emes. Onyń ózi teriden ajyrap shyǵyp ketý úshin qaryn tolyqqandy toıýy kerek.

Kene - kenelik ensefalıttiń tabıǵı rezervýary bolyp tabylady. Kenelik ensefalıt - ortalyq júıke júıesiniń jedel vırýsty aýrýy, endemıalyq tabıǵı oshaqtarda transmıssıvti (keneniń shaǵýy) nemese alımentarly jolmen (ınfeksıalanǵan sút) arqyly juǵady.

Kenelik ensefalıtti taratýshy ıksodtyq keneler, al kenelik ensefalıttiń qozdyrǵyshy vırýs bolyp tabylady, onyń kólemi 20-30 nm. Aýrýdy juqtyrý keneniń qan sorý kezinde bolady.  Transmıssıvti túrinde vırýstyń kirý joldary teriniń betki qabattaryndaǵy qan tamyrlarynda vırýstyń tez kóbeıýine baılanysty onyń deposy paıda bolady. Gematogendi jol arqyly vırýs bas mıyna jetedi de sol jerde oshaq túzedi.

Aýrýdyń belgileri jedel túrde dene qaltyraýy jáne dene qyzýdyń 37-39 ºS deıin  kóterilýimen qatar bastyń qatty aýrýy, jalpy álsizdik, bulshyq et pen býyndardaǵy aýrý, jaryqtan qorqý (jaryq bas aýrýyna jáne jalpy jaǵdaıynyń tómendeýine alyp keledi) sezimimen baıqalady.

Bul kezde bezgektik kórinister 4-5 táýlik ustalyp, keıin ýaqytsha joǵalady. Eki aptadan soń qaıta órbıdi. Olar moıyn bulshyq etteriniń qataıýmen, qulaqtyń estý qabileti tómendep, esinen tanýlary baıqalady. Jıi ıyq aýmaǵy men kózishilik qantalaýy baıqalady.

Aýrýlarda enjarlyq, uıqyshyldyq, qajýlar jáne tábettiń tómendeýi baıqalady. Keıbir adamdarda aýrý jedel qozý nemese tyrysý, esinen taný belgilerimen kórinedi. Kene ensefalıti adamnan adamǵa juqpaıdy, kene ensefalıtimen aýyrǵan adam qorshaǵan ortaǵa qaýipti emes. Aýrýdyń asqynýy kezinde adamnyń qol-aıaǵy saldanyp, múgedektikke ákeledi.

Keneler adamdar men janýarlarǵa qan sorý maqsatynda ǵana shabýyldaıdy, sondyqtan olardy der kezinde tabý jáne teriden durys tumsyǵymen qosa alyp tastaý adam densaýlyǵy men ómiri úshin mańyzdy bolyp tabylady.

Sondyqtan kene ensefalıtinen saqtaý úshin kenelerden qorǵaný joldaryn este saqtaýymyz qajet. Eń aldymen adam taýǵa nemese dalaǵa shyqqanda mynadaı saqtyq sharalaryn ustanýy qajet:

• kıgen kıimi ashyq tústi, uzyn jeńdi, jaǵasy men etegi denege tıip turýy qajet. Shalbary mindetti túrde etik ishine salynǵan, basyna mindetti túrde bas kıim nemese oramal taǵyp, uzyn shashtaryn bas kıim ishine jasyrǵany jón;


• keneler men shirkeılerge qarsy aerozoldar men jaqpa maılar paıdalaný; keneler ashyq aǵashtar men qalyń shópter arasynda jasyrynatyndyqtan, ózińizdi ol jerlerden aýlaq ustaýǵa tyrysyńyz;


• ormandyq jerlerde, jol torabyndaǵy aǵashtar men shópterdi julmańyz, sebebi kenelerdi óz ústińizge silkip alasyz; serýennen qaıtyp kelgen soń, deneńizdi muqıat qarap shyǵyńyz (shash arasyn, qoltyq jáne shap aımaǵyn), shashyńyzdy taraqpen tarańyz;


• deneni qaraý kezinde kıimderińizdi qarap shyǵýdy umytpańyz. Kene adam terisine otyrǵan soń jarty saǵattaı shaǵatyn oryn izdeıdi, sondyqtan muqıat bolsańyz kene shaǵýdyń aldyn alýǵa bolady;


• shóp jınaý kezinde kenelerdiń shóp arasynda qystaıtynyn este saqtańyz; eshki jáne sıyr sútin mindetti túrde qaınatý kerek, sebebi sút qozdyrǵyshpen zalaldanýy múmkin.

Al dalada nemese taýda kene shaqsa mynandaı áreketterdi jasańyz: qan soryp jatqan keneni tumsyq astynan jińishke jippen baılap asyqpaı, julqymaı, kene murtshalaryn tolyq shyǵarǵansha aqyryn tartý kerek. Eger keneniń basy tolyq shyqpaı teride qara daq túrinde qalyp qoısa ózdiginen shyǵýyn baqylaý (eger dalalyq jaǵdaı bolsa) nemese emhana hırýrg dárigerine qaralý kerek (eldi mekenge jaqyn tursańyz). Keneni julǵan soń qoldy muqıat jýyp, ıod nemese spırtpen óńdeý kerek. Bulaı isteıtin sebebimiz keıbir jaǵdaılarda keneler qan sorý kezinde terige patogendi vırýstar juqtyrylǵan zárin qaldyrýy múmkin. Tabylǵan  keneni jaǵyp nemese qaınaǵan sýǵa salyp qurtqanyńyz jón.

Teriden alynǵan kenelerdi qozdyrǵyshtyń bar joǵyn anyqtaý úshin zerthanalarǵa jetkizý qajet.

Este saqtaıtyn qaǵıdalar: eshqashan teridegi keneni syqpańyz, óıtkeni kene ishinde vırýstar men patogendi organızmder bar. Tipti qoldyń ashyq jaralary nemese sál tyrtyqtar arqyly juqtyrýǵa bolady; keneni julmańyz, óıtkeni julý kezinde kene basy teride qalyp ketedi de, ýly sóli adam aǵzasyna tarala beredi; keneni tispen julýǵa bolmaıdy, qozdyrǵyshty juqtyrý qaýpi joǵary.

Keneni alyp tastaǵannan keıin 3 apta boıyna óz densaýlyǵyńyzǵa uqyppen qaraýyńyz kerek, eger aýrý belgileri biline qalǵan jaǵdaıda mysalǵa dene qyzýynyń kóterilýi, bas aýrýy jáne álsizdik baıqalǵan jaǵdaıda dárigerge qaralýyńyz qajet.

Ál–Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń bıofızıka jáne bıomedısına kafedrasynyń dosenty, bıologıa ǵylymdarynyń kandıdaty Kóshkimbaev Qarshyǵa óziniń kóp jyldyq qansorǵysh jándikterdi zerttegen tájirbıesine súıene bylaı deıdi «Qazaqstanda kenelerdiń 230 dan astam túri bar, olar elimizdiń barlyq jerlerine, barlyq ekojúıelerine taralǵan. Qazirgi kóktem mezgilinde mal men adamǵa qaýpti kenelerdiń biri dene turqy 1 mm den úlkenirek názik bas dep atalatyn teri keneleri. Ol janýarlardyń terisine jabysyp, qanyn sorady. Bul óz kezeginde mal sharýashylyǵyna zıandy «Qansıgek» aýrýynyń taralýyna alyp keledi. Onyń basty belgisi kene shaqqannan keıin dene temparatýrasynyń joǵarlaýy, as qorytý jáne qantamyr júıesiniń buzylýy sebeinen qan sıedi, mal álsireıdi. Úıinde úı haıýanattaryn baǵatyndar men kóktemde tabıǵatqa shyǵyp demalýshylar úshin de bul keneler asa qaýipti».

ál–Farabı atyndaǵy QazUÝ,

bıofızıka jáne bıomedısına

kafedrasynyń dosenti

m.ǵ.k., Týsýpbekova G.A.,

aǵa oqytýshy  Ph.D, Ydyrys Á.,

aǵa oqytýshy  Ýrsheeva B.I.