Kún jylynǵan mezgilde dalaǵa nemese taýǵa demalysqa baratyn otbasylar men jastar sany artatyndyǵy belgili. Osy mezgilde qys boiy ashyqqan keneler kún jylyna qorek izdep, ziiany tek janýarlarǵa ǵana emes, adamǵa da zor qaýip tóndiredi. Negizinen kenelerdiń qaýip tóndirý kezeńderi jyl mezgiliniń kóktem ailarynan bastap jazdyń sońǵy ailaryna deiin ulasady.
Keneniń negizgi qoregi – qan. Terige ornyǵyp alǵan keneni arnaiy áreket jasamai birden túsire qoiý ońai emes. Onyń ózi teriden ajyrap shyǵyp ketý úshin qaryn tolyqqandy toiýy kerek.
Kene - kenelik entsefalittiń tabiǵi rezervýary bolyp tabylady. Kenelik entsefalit - ortalyq júike júiesiniń jedel virýsty aýrýy, endemiialyq tabiǵi oshaqtarda transmissivti (keneniń shaǵýy) nemese alimentarly jolmen (infektsiialanǵan sút) arqyly juǵady.
Kenelik entsefalitti taratýshy iksodtyq keneler, al kenelik entsefalittiń qozdyrǵyshy virýs bolyp tabylady, onyń kólemi 20-30 nm. Aýrýdy juqtyrý keneniń qan sorý kezinde bolady. Transmissivti túrinde virýstyń kirý joldary teriniń betki qabattaryndaǵy qan tamyrlarynda virýstyń tez kóbeiýine bailanysty onyń deposy paida bolady. Gematogendi jol arqyly virýs bas miyna jetedi de sol jerde oshaq túzedi.
Aýrýdyń belgileri jedel túrde dene qaltyraýy jáne dene qyzýdyń 37-39 ºS deiin kóterilýimen qatar bastyń qatty aýrýy, jalpy álsizdik, bulshyq et pen býyndardaǵy aýrý, jaryqtan qorqý (jaryq bas aýrýyna jáne jalpy jaǵdaiynyń tómendeýine alyp keledi) sezimimen baiqalady.
Bul kezde bezgektik kórinister 4-5 táýlik ustalyp, keiin ýaqytsha joǵalady. Eki aptadan soń qaita órbidi. Olar moiyn bulshyq etteriniń qataiýmen, qulaqtyń estý qabileti tómendep, esinen tanýlary baiqalady. Jii iyq aýmaǵy men kózishilik qantalaýy baiqalady.
Aýrýlarda enjarlyq, uiqyshyldyq, qajýlar jáne tábettiń tómendeýi baiqalady. Keibir adamdarda aýrý jedel qozý nemese tyrysý, esinen taný belgilerimen kórinedi. Kene entsefaliti adamnan adamǵa juqpaidy, kene entsefalitimen aýyrǵan adam qorshaǵan ortaǵa qaýipti emes. Aýrýdyń asqynýy kezinde adamnyń qol-aiaǵy saldanyp, múgedektikke ákeledi.
Keneler adamdar men janýarlarǵa qan sorý maqsatynda ǵana shabýyldaidy, sondyqtan olardy der kezinde tabý jáne teriden durys tumsyǵymen qosa alyp tastaý adam densaýlyǵy men ómiri úshin mańyzdy bolyp tabylady.
Sondyqtan kene entsefalitinen saqtaý úshin kenelerden qorǵaný joldaryn este saqtaýymyz qajet. Eń aldymen adam taýǵa nemese dalaǵa shyqqanda mynadai saqtyq sharalaryn ustanýy qajet:
- kigen kiimi ashyq tústi, uzyn jeńdi, jaǵasy men etegi denege tiip turýy qajet. Shalbary mindetti túrde etik ishine salynǵan, basyna mindetti túrde bas kiim nemese oramal taǵyp, uzyn shashtaryn bas kiim ishine jasyrǵany jón;
- keneler men shirkeilerge qarsy aerozoldar men jaqpa mailar paidalaný; keneler ashyq aǵashtar men qalyń shópter arasynda jasyrynatyndyqtan, ózińizdi ol jerlerden aýlaq ustaýǵa tyrysyńyz;
- ormandyq jerlerde, jol torabyndaǵy aǵashtar men shópterdi julmańyz, sebebi kenelerdi óz ústińizge silkip alasyz; serýennen qaityp kelgen soń, deneńizdi muqiiat qarap shyǵyńyz (shash arasyn, qoltyq jáne shap aimaǵyn), shashyńyzdy taraqpen tarańyz;
- deneni qaraý kezinde kiimderińizdi qarap shyǵýdy umytpańyz. Kene adam terisine otyrǵan soń jarty saǵattai shaǵatyn oryn izdeidi, sondyqtan muqiiat bolsańyz kene shaǵýdyń aldyn alýǵa bolady;
- shóp jinaý kezinde kenelerdiń shóp arasynda qystaitynyn este saqtańyz; eshki jáne siyr sútin mindetti túrde qainatý kerek, sebebi sút qozdyrǵyshpen zalaldanýy múmkin.
Al dalada nemese taýda kene shaqsa mynandai áreketterdi jasańyz: qan soryp jatqan keneni tumsyq astynan jińishke jippen bailap asyqpai, julqymai, kene murtshalaryn tolyq shyǵarǵansha aqyryn tartý kerek. Eger keneniń basy tolyq shyqpai teride qara daq túrinde qalyp qoisa ózdiginen shyǵýyn baqylaý (eger dalalyq jaǵdai bolsa) nemese emhana hirýrg dárigerine qaralý kerek (eldi mekenge jaqyn tursańyz). Keneni julǵan soń qoldy muqiiat jýyp, iod nemese spirtpen óńdeý kerek. Bulai isteitin sebebimiz keibir jaǵdailarda keneler qan sorý kezinde terige patogendi virýstar juqtyrylǵan zárin qaldyrýy múmkin. Tabylǵan keneni jaǵyp nemese qainaǵan sýǵa salyp qurtqanyńyz jón.
Teriden alynǵan kenelerdi qozdyrǵyshtyń bar joǵyn anyqtaý úshin zerthanalarǵa jetkizý qajet.
Este saqtaityn qaǵidalar: eshqashan teridegi keneni syqpańyz, óitkeni kene ishinde virýstar men patogendi organizmder bar. Tipti qoldyń ashyq jaralary nemese sál tyrtyqtar arqyly juqtyrýǵa bolady; keneni julmańyz, óitkeni julý kezinde kene basy teride qalyp ketedi de, ýly sóli adam aǵzasyna tarala beredi; keneni tispen julýǵa bolmaidy, qozdyrǵyshty juqtyrý qaýpi joǵary.
Keneni alyp tastaǵannan keiin 3 apta boiyna óz densaýlyǵyńyzǵa uqyppen qaraýyńyz kerek, eger aýrý belgileri biline qalǵan jaǵdaida mysalǵa dene qyzýynyń kóterilýi, bas aýrýy jáne álsizdik baiqalǵan jaǵdaida dárigerge qaralýyńyz qajet.
Ál–Farabi atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýniversitetiniń biofizika jáne biomeditsina kafedrasynyń dotsenty, biologiia ǵylymdarynyń kandidaty Kóshkimbaev Qarshyǵa óziniń kóp jyldyq qansorǵysh jándikterdi zerttegen tájirbiesine súiene bylai deidi «Qazaqstanda kenelerdiń 230 dan astam túri bar, olar elimizdiń barlyq jerlerine, barlyq ekojúielerine taralǵan. Qazirgi kóktem mezgilinde mal men adamǵa qaýpti kenelerdiń biri dene turqy 1 mm den úlkenirek názik bas dep atalatyn teri keneleri. Ol janýarlardyń terisine jabysyp, qanyn sorady. Bul óz kezeginde mal sharýashylyǵyna ziiandy «Qansigek» aýrýynyń taralýyna alyp keledi. Onyń basty belgisi kene shaqqannan keiin dene temparatýrasynyń joǵarlaýy, as qorytý jáne qantamyr júiesiniń buzylýy sebeinen qan siedi, mal álsireidi. Úiinde úi haiýanattaryn baǵatyndar men kóktemde tabiǵatqa shyǵyp demalýshylar úshin de bul keneler asa qaýipti».
ál–Farabi atyndaǵy QazUÝ,
biofizika jáne biomeditsina
kafedrasynyń dotsenti
m.ǵ.k., Týsýpbekova G.A.,
aǵa oqytýshy Ph.D, Ydyrys Á.,
aǵa oqytýshy Ýrsheeva B.I.
