Abai.kz saityna bergen suhbatynda qoǵam qairatkeri Myrzatai Joldasbekov osy týrasyndaǵy oi-pikirimen bólisipti. Ol ne deidi?
– Memleket basshysy 2050 Strategiiasyn jariialaǵan kezde:
«2025 jyly Qazaqstan halqy túgel memlekettik tilde sóileidi. Ekinshiden, biz latyn álipbiine kóshemiz, úshinshiden, Qazaqstan Qazaq Eli dep atalady»,- dedi.
2025-inshi jylǵa deiin 8 jyl qaldy. Degenmen Prezident «Bolashaqqa baǵdar: rýhani jańǵyrý» atty maqalasynda qazaq tilin latyn álipbiine kóshirý týraly Úkimetke tapsyrma berdi. Latyn biz bilmeitin álipbi emes. Buryn qoldandyq. Mysaly, men mektepke barardan eki jyl buryn kirill álipbii engizildi. Biraq burynǵy eńbekterdi tóte jazýda, latynda ózimizshe oqyp júrdik.
Áli esimde, táýelsizdik alǵannan keiin kóp keshikpei Til institýtynyń direktory Ábdýáli Qaidarov aǵamyz bastaǵan birneshe til mamandary keldi. «Táýelsizdik aldyq. Quldyqtan qutylamyz desek, kirillitsaǵa bailanbai, latynǵa kóshýimiz kerek»,- desti olar.
Jasyratyn nesi bar, ábden shekemizge tigennen osydan qutylsaq páleden qutylamyz degendei sol ideiany jaqtadym. Álippe jasaýǵa tapsyrma berdim. Arada qansha ýaqyt ótkenin bilmedim, bir kúni Ábdýáli aǵa álipbidi alyp keldi. Birden Elbasyna kirgizdik.
Nurekeń ony qolyna alyp qarap otyryp: «Bári durys! Biraq buǵan asyqpańdar. Ýaqyty keledi»,- dep aitty.
Ol 1992 jyl bolatyn. Endi mine, arada shirek ǵasyr ótkende jariialap otyr. Aldyńǵy jyly BUU-nyń biik minbesinen qazaq tilinde sóz sóiledi. Sonyń bári daiyndyq eken.
Qoldaimyn...
Biz latynǵa kóshýimiz kerek. Bul biraq qazaqtyń keshegi kóktemde jailaýǵa kóship, kúzde kiiz úiin jinap, qaita qystaýǵa kóshetindei nárse emes. Túptep kelgende, bul – ulttyń keleshegi. Ultymyzdyń taǵdyry osynyń ishinde tur.
Qazaqta «Asyqqan shaitannyń isi» degen maqal bar. Buǵan asyqpaýymyz kerek. Álgi digraf degen bar. 8 áriptiń máselesine ýaqyt qajet. Halyqtyń kúmándanyp otyrǵany da osy nárse dep oilaimyn. Kóz úirengenshe qiyn bolýy múmkin. Jurt qazir qabyldasa, jazyp ketedi. Alaida túptep kelgende, bul álipbi dúnie júzindegi eń bai til – qazaq tiliniń keleshegine qandai yqpal jasaidy. Osyny oilaýymyz kerek.
Ana tilimizge nuqsan keltirmeýimiz kerek.
Til ádebiet emes. Til matematika siiaqty naqty ǵylym.
Óziniń damý zańdylyqtary (aitylýy, jazylýy) bar. Osy zańdylyqtardy buzyp, tilimizge qiianat jasaýǵa qaqymyz joq.
Bizdiń qoǵamda bir jaman ádet qalyptasty.
Elbasynyń aýzynan bir sóz shyqsa, jurttyń bári soǵan ún qosyp, danyshpan bola qalady.
Depýtattar da túgeldei jamyrasyp sóileidi. Kim bolsa sol maqala jazady. Ái, ol jurttyń báriniń óresi jetetin másele emes qoi! Bul – biik ulttyq másele! Ulttyń taǵdyryn sheshetin máselege kelgende asyqpaǵan abzal. Shibóriniń artyndai jan-jaqtan shýlaýdyń keregi joq. Saiyp kelgende, bul lingvister sheshetin másele. Munyń taǵdyryn solarǵa senip tapsyryp, aryna salǵan jón. Óitkeni qazir eldiń bári betin qalqyp jatyr, ánsheiin. Tereńdep bara almaidy.
Kóbiniń oiy – Prezidentke jaǵyný.
Kózge túsip qalǵysy keledi. Biraq shyntýaityna kelgende baiybyna barmaidy.
Túneýkúni Parlamentte tanystyrylǵan álipbidiń bir danasy men de bar. Ótkende mysaldar keltirdim. Shyńnyń basy degen sózdi jazdym. «Sh»-da eki dybys, «Ń»-da eki dybys bar, basym aýyryp ketti. Kezinde biz kórgen álipbide «Á» árpi bar bolatyn. Odan nege qashamyz?
Osy máseleni «Nur Otanda» da talqyǵa saldyq. Álimhan Júnisbaev degen myqty fonetik mamanymyz bar. Sondai mamandarǵa senýimiz kerek. Álgi jiynda Álimhan myna jerde otyr dedi.
Álipbi nusqasymen mysal keltirip: «Ái, Álimhan seni kózim úirengenshe Áielimhan dep, Álibekti Áielibek dep oqimyn. Seniń áieliń han, onyń áieli bek»,- dep qaljyńdap edim, jurt dý kúldi. Bul mazmundama, shyǵarma emes. Bul – tildiń zańy. Túsine bilsek, bul álipbi kez-kelgenimizdiń janymyz, rýhymyz, qudiretimiz, senerimiz. Osy álipbidi durystap jazsaq, qazaq tili saqtalyp qalady. Osyny túsiný kerek halyq. Óz basym bosqa laǵyp sóilegenderdi jaqtyrmaimyn.
