Abai.kz saıtyna bergen suhbatynda qoǵam qaıratkeri Myrzataı Joldasbekov osy týrasyndaǵy oı-pikirimen bólisipti. Ol ne deıdi?
– Memleket basshysy 2050 Strategıasyn jarıalaǵan kezde:
«2025 jyly Qazaqstan halqy túgel memlekettik tilde sóıleıdi. Ekinshiden, biz latyn álipbıine kóshemiz, úshinshiden, Qazaqstan Qazaq Eli dep atalady»,- dedi.
2025-inshi jylǵa deıin 8 jyl qaldy. Degenmen Prezıdent «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda qazaq tilin latyn álipbıine kóshirý týraly Úkimetke tapsyrma berdi. Latyn biz bilmeıtin álipbı emes. Buryn qoldandyq. Mysaly, men mektepke barardan eki jyl buryn kırıl álipbıi engizildi. Biraq burynǵy eńbekterdi tóte jazýda, latynda ózimizshe oqyp júrdik.
Áli esimde, táýelsizdik alǵannan keıin kóp keshikpeı Til ınstıtýtynyń dırektory Ábdýálı Qaıdarov aǵamyz bastaǵan birneshe til mamandary keldi. «Táýelsizdik aldyq. Quldyqtan qutylamyz desek, kırılısaǵa baılanbaı, latynǵa kóshýimiz kerek»,- desti olar.
Jasyratyn nesi bar, ábden shekemizge tıgennen osydan qutylsaq páleden qutylamyz degendeı sol ıdeıany jaqtadym. Álippe jasaýǵa tapsyrma berdim. Arada qansha ýaqyt ótkenin bilmedim, bir kúni Ábdýálı aǵa álipbıdi alyp keldi. Birden Elbasyna kirgizdik.
Nurekeń ony qolyna alyp qarap otyryp: «Bári durys! Biraq buǵan asyqpańdar. Ýaqyty keledi»,- dep aıtty.
Ol 1992 jyl bolatyn. Endi mine, arada shırek ǵasyr ótkende jarıalap otyr. Aldyńǵy jyly BUU-nyń bıik minbesinen qazaq tilinde sóz sóıledi. Sonyń bári daıyndyq eken.
Qoldaımyn...
Biz latynǵa kóshýimiz kerek. Bul biraq qazaqtyń keshegi kóktemde jaılaýǵa kóship, kúzde kıiz úıin jınap, qaıta qystaýǵa kóshetindeı nárse emes. Túptep kelgende, bul – ulttyń keleshegi. Ultymyzdyń taǵdyry osynyń ishinde tur.
Qazaqta «Asyqqan shaıtannyń isi» degen maqal bar. Buǵan asyqpaýymyz kerek. Álgi dıgraf degen bar. 8 áriptiń máselesine ýaqyt qajet. Halyqtyń kúmándanyp otyrǵany da osy nárse dep oılaımyn. Kóz úırengenshe qıyn bolýy múmkin. Jurt qazir qabyldasa, jazyp ketedi. Alaıda túptep kelgende, bul álipbı dúnıe júzindegi eń baı til – qazaq tiliniń keleshegine qandaı yqpal jasaıdy. Osyny oılaýymyz kerek.
Ana tilimizge nuqsan keltirmeýimiz kerek.
Til ádebıet emes. Til matematıka sıaqty naqty ǵylym.
Óziniń damý zańdylyqtary (aıtylýy, jazylýy) bar. Osy zańdylyqtardy buzyp, tilimizge qıanat jasaýǵa qaqymyz joq.
Bizdiń qoǵamda bir jaman ádet qalyptasty.
Elbasynyń aýzynan bir sóz shyqsa, jurttyń bári soǵan ún qosyp, danyshpan bola qalady.
Depýtattar da túgeldeı jamyrasyp sóıleıdi. Kim bolsa sol maqala jazady. Áı, ol jurttyń báriniń óresi jetetin másele emes qoı! Bul – bıik ulttyq másele! Ulttyń taǵdyryn sheshetin máselege kelgende asyqpaǵan abzal. Shıbóriniń artyndaı jan-jaqtan shýlaýdyń keregi joq. Saıyp kelgende, bul lıngvıser sheshetin másele. Munyń taǵdyryn solarǵa senip tapsyryp, aryna salǵan jón. Óıtkeni qazir eldiń bári betin qalqyp jatyr, ánsheıin. Tereńdep bara almaıdy.
Kóbiniń oıy – Prezıdentke jaǵyný.
Kózge túsip qalǵysy keledi. Biraq shyntýaıtyna kelgende baıybyna barmaıdy.
Túneýkúni Parlamentte tanystyrylǵan álipbıdiń bir danasy men de bar. Ótkende mysaldar keltirdim. Shyńnyń basy degen sózdi jazdym. «Sh»-da eki dybys, «Ń»-da eki dybys bar, basym aýyryp ketti. Kezinde biz kórgen álipbıde «Á» árpi bar bolatyn. Odan nege qashamyz?
Osy máseleni «Nur Otanda» da talqyǵa saldyq. Álimhan Júnisbaev degen myqty fonetık mamanymyz bar. Sondaı mamandarǵa senýimiz kerek. Álgi jıynda Álimhan myna jerde otyr dedi.
Álipbı nusqasymen mysal keltirip: «Áı, Álimhan seni kózim úırengenshe Áıelimhan dep, Álibekti Áıelibek dep oqımyn. Seniń áıeliń han, onyń áıeli bek»,- dep qaljyńdap edim, jurt dý kúldi. Bul mazmundama, shyǵarma emes. Bul – tildiń zańy. Túsine bilsek, bul álipbı kez-kelgenimizdiń janymyz, rýhymyz, qudiretimiz, senerimiz. Osy álipbıdi durystap jazsaq, qazaq tili saqtalyp qalady. Osyny túsiný kerek halyq. Óz basym bosqa laǵyp sóılegenderdi jaqtyrmaımyn.
