Taıaýda BAQ quraldarynda Qazaqstan Premeri Kárim Másimovtiń  reseılik áriptesi Dmıtrıı Medvedevpen kezdesýi barysynda ataqty tarıhı tulǵalarymyz  Kenesary han men Keıki batyrdyń bas súıekterin elimizge qaıtarý jóninde  másele qoıǵany jazyldy. Óz kezeginde Reseı úkimetiniń basshysy usynysty durys qabyldap, tıisti oryndarǵa tapsyrma beretinin aıtypty. 

Artynsha-aq  Sankt-Peterbýrgtegi İ Petr atyndaǵy antropologıa jáne etnografıa mýzeıi  dırektorynyń orynbasary Efım Rezvannyń  Kýnstkamerada Keıki batyrdyń bas súıegi bar ekenin, egerde joǵary basshylyq tarapynan Jarlyq shyǵarylyp, nusqaý beriletin bolsa, qaıtarylatynyn málimdegeni aıtyldy. Biraq, ol: «bizde Kenesary hannyń bas súıegi saqtalmaǵan», – depti.

Jalpy, otarlaýshy elderdiń  dástúrinde otar bolyp, artynan táýelsizdik alǵan elderge  mádenı-rýhanı qundylyqtary men jádigerlikterin  qaıtarý úrdisi bar. Kezinde Ulybrıtanıa da, Fransıa da, Nıderlandıa da sóıtken.  Bul –  órkenıettilik pen mádenıettilik belgisi.

Tarıhı derekterde  Kenesarynyń  1847 jyly qyrǵyz jerindegi  Kekilik-Seńgir ańǵarynda ustalyp, Jamby aýylynda óltirilgeni, denesi sonda qaldyrylyp, bas súıeginiń Ombydaǵy Batys-Sibir aımaǵynyń general-gýbernatory, knáz  Petr Gorchakovqa aparyp berilgeni aıtylady.

Al, Keıki  batyr 1919 jyly Amangeldi Imanov qaıtys bolǵanan keıin keńes ókimetinen qýǵyn kórip, biraz jyl Ulytaý men Qyzylqumda  boı tasalaǵan. 1923 jyly komısar Aleksandr Tokarevtiń bergen ýádesine senip, oǵan jolyǵýǵa keledi.

Alaıda, Tokarevtiń aram nıet-pıǵylyn sezip qoıyp, ony sol jerde atyp tastaıdy. Osydan keıin qyzyl áskerler Keıkiniń sońyna túsip, tún ishinde abaısyzda qolǵa túsiredi. Qorlap óltirip, eki qolyn kesip, bas súıegin Orynborǵa jiberedi. 1926 jyly Qazaqstannyń astanasy Qyzyldordaǵa kóshirilýine baılanysty  batyrdyń bas súıegi  Sankt-Peterborǵa jóneltiledi.

Kópshilik habardar, Kenesary men Keıkiniń bas súıekterin elge qaıtarý jaıy talaıdan qozǵalyp keledi. Osyǵan baılanysty   Qazaqstan Respýblıkasynyń  Sankt­Peberýgtegi  Bas konsýldyǵy suraý salyp jazǵan hatqa 2004 jyldyń 4 qarasha­synda Kýnstkameranyń  (ıaǵnı, Reseı Ǵylym akademıasyna qarasty Antro­pologıa jáne etnografıa mýzeıi)  dırektory Iýrıı Chıstov pen antropologıa bóliminiń meńgerýshisi Valerıı Hartanovıch: «Bizdiń mýzeıde Kenesary Qasymovtyń bas súıegi jáne oǵan qatysty eshbir qujat-qaǵazdar  saqtalmaǵan» dep jaýap bergen.  Budan basqa da suraý salý men izdeý áreketteri bolǵan.  Kezinde gazetterde  jazýshy ǵalym Tursyn Jurtbaı men jýrnalıs-jazýshy Dýman Ramazannyń  Kenesary hannyń bas súıegin izdep Reseıdiń birqatar jerlerin sharla­ǵandary týraly jazylyp,  ekeýiniń joljazbalary jarıalandy.

Buǵan qosa, Kýnstkameranyń joǵaryda aty atalǵan dırektorynyń orynbasary Efım Rezvan  «Azattyq» radıosynyń tilshisimen bolǵan suhbatynda: «Mundaı jádigerlikterdi  Ermıtajdan izdeý bos áýreshilik. Ádette ondaı zattar tek Kýnstkamerada ǵana saqtalady. Meniń biletinimdeı, Kenesary hannyń bas súıegi bizde joq. Endeshe, ony basqa jaqtan izdeý kerek» degen pikir bildirgen.

Osy oraıda men kórnekti aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty  Ulyqbek Esdáýlet  aıtyp júrgen myna bir derekti kópshiliktiń qaperine salyp, izdeýshilerdiń nazaryna usynǵym keledi.

Ulyqbek bul derekti sonaý 90-jyldardyń aıaǵynda Atyraýǵa barǵanda belgili dramatýrg Berik Qorqytovtan estipti.  Berik aqsaqalǵa ony   erterekte orystyń  tanymal  aqyn-jazýshysy  Sergeı Markov aıtqan kórinedi.

Sergeı Nıkolaevıch Markov 1920 - 25 jyldary Qazaqstandaǵy Aqmola, Petropavl qalalarynda turyp, jergilikti gazet­terde jumys istegen. Qazaq dalasy jaıynda «Goráchıı veter» degen óleń jazǵan aqyn. Ol ári Sibir, Qazaqstan, Ortalyq Azıanyń talaı jerlerin aralap,  kóptegen  tanymdyq dúnıeler týdyrǵan saıahatshy, tarıhshy jáne  etnograf.

Sol aıtqan Sergeı Markov birde soǵystan keıingi kezeńde tarıhı-etnografıalyq materıaldar jınaý maqsatymen Or qalasyndaǵy ólketaný mýzeıine barady. (Or emes Omby qalasy bolýy múmkin. –  Á.A.) Sonda mýzeı dırektorynyń aldynan adamnyń bas súıeginen jasalǵan kúlsalǵyshty  kóredi. Markov tańyrqap qarap qalǵanda mýzeı dırektory: «Bilesiz be, bul  qazaqtyń sońǵy hany Kenesarynyń bas súıegi» dep maqtanady. Jazýshy kúlsalǵyshty aınaldyra qarap, qaıta ornyna qoıady. Sóıtip, barǵan sharýasyn tyndyryp, keri qaıtyp ketedi.

Joly túsip, ekinshi ret barǵanda mýzeı dırektorynyń aldynan baıaǵy kúlsalǵysh bas súıekti kórmeıdi. Dırektordan:  «Eksponat kúlsalǵyshty qaıda jiberdińiz?» dep suraǵanda ol: «Bálesinen aýlaq, qurtyp, kózin joıyp jiberdim!» deıdi.

Sóıtse  sol tusta  «Pravda» gazetinde  Kenesary handy qaralaǵan maqala shyǵyp, úlken shý bolyp jatqan eken. (Munda áńgime  1950 jylǵy 25 jeltoqsanda «Pravda» gazetinde  jaryq kórgen T.Shoıynbaev, H. Aıdarova  jáne Ia. Iakýnın jazǵan «Za marksısko-lenınskoe osveshenıe ıstorıı Kazahstana» dep atalatyn maqala týraly bolyp otyr. Ol maqalada  tarıhshy Ermuhan Bekmahanovtyń  «Qazaqstan HİH ǵasyrdyń 20-30 jyldarynda» atty zertteý eńbegi synalyp, Kenesary bastaǵan kóteriliske ult-azattyq  qozǵalys emes, kerisinshe: «ústem taptyń múddesin kózdegen feodaldyq-monarhıalyq kóterilis» degen baǵa berilgen edi. –  Á.A).

Jazýshy-dramatýrg B. Qorqytov osy áńgimeni aıta kelip: «Jigitter Kenesarynyń bas súıegin izdep, bosqa  aramter bolyp júr. Ol álgindeı jetesizdiń kesirinen joıylyp, qurtylǵan ǵoı» depti. Bul derek qanshalyqty ras?  Naqty dálelder  bolmaǵan soń oǵan «pálendeı» dep  pikir aıtý qıyn.

Osy aıtylǵandarǵa qosar taǵy bir jáıt, 2014 jylǵy qazanda Astanadaǵy L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa  Ulttyq ýnıversıteti «Alash» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Sultanhan Aqqululy  «Megapolıs» aptalyǵyna kólemdi maqala jazyp, onda birqatar tyń derekter men málimetterdi keltirdi. Onyń  ombylyq ólketanýshy Andreı Palashenkov pen jazýshy Sergeı Markovtyń  jazbalaryna súıenip aıtýyna qaraǵanda, Kenesary hannyń bas súıegi 40-jyldarǵa deıin Ombynyń ólketaný mýzeıi qorynda saqtalyp, keıinnen Kýnstkameraǵa  jiberilgen.

Odan  Etnostar men adamnyń paıda bolýy ǵylymı-zertetý ınsıtıtýtyna ótip, ári qaraı  Reseıdiń Gohranasyna tapsyrylǵan. Muny 2003 jyly bir basylymǵa bergen suhbatynda KSRO -nyń Mýzeı qoryn uzaq jyl basqarǵan  akademık Iýrıı Horoshılov aıtypty. Bir aıta keterligi, bas súıektiń mańdaıshasyna mór basylǵan edi desedi. Soǵan qaraǵanda,  osylaı resmı túrde memlekettiń baqylaýynda bolǵandyqtan, onyń áldekimniń ótinishimen kúlsalǵyshqa aınalýy ekitalaı.

Rasynda da, Gohranaǵa tapsyrylǵan bolar degenge seneıin deseń, Gohrana týraly erejeniń 1,7-tarmaǵynda bul mekemede: «tek altyn, kúmis, platına, paladı, ırıdıı, rodıı, rýtenıı jáne osmıı sıaqty asa qymbat metaldar saqtalady»  dep  kórsetilgen. Sondyqtan «ondaı qymbat metalǵa jatpaıtyn Kenesarynyń bas súıegi qalaısha Gohranaǵa tapsyrylǵan?» degen suraq týady.

Bul rette 1986 jylǵy Almatydaǵy áıgili Jeltoqsan kóterilisinen keıin KGB-nyń usynysymen Kenesarynyń bas súıegi  «túptiń túbine» jiberilgen degen de boljam aıtylady.

Joǵaryda aıtylǵan Berik Qorqytov aqsaqal Omby mýzeıi degendi  Or qalasynyń mýzeıi dep qate estigen bolýy  da yqtımal.

«Aıtpasa sózdiń atasy óledi». Rýslan Sherbaev deıtin arheolog  Caravan.kz medıa-portalyna bergen suhbatynda:  «Kenesarynyń bas súıegi tóńiregindegi áńgimeniń bári ańyz ben qaýeset. Negizinen, jońǵarlarmen shaıqasqan qazaq, qyrǵyz jáne qaraqalpaq halyqtarynyń salt-dástúrinde hannyń basyn alý ádeti bolmaǵan. Sol úshin Kenesarynyń súıegin qyrǵyz jerinen izdeý kerek» degendi aıtypty.

Orystardyń ózderiniń: «úmit sońynan úziledi» degen támsili bar ǵoı.  Sol aıtpaqshy, tilektes jurt   qazaqtyń bostandyǵy men birligin kóksegen sońǵy han Kenesarynyń bas súıegi Reseıdiń áldebir túkpirinen tabylyp qalar degen úmitte. Endeshe, Qazaqstan Úkimeti basshysynyń suraý salyp, oǵan Reseı Premer-mınıstriniń ýáde berýi  istiń jańa sıpatta qolǵa aly­nyp, nátıjeli bolýyna  yqpal etedi degen oıdamyz.

 

Áshirbek AMANGELDİ

 

Derekkózi: «Almaty aqshamy» gazeti