Taraptar ózara ıdeıa, aqparat jáne tehnologıalarmen almasý úshin qolaıly jaǵdaılar jasaý, kelisilgen basym baǵyttar men baǵdarlamalar sheńberinde birlesken zertteýler men ázirlemelerdi uıymdastyrý boıynsha ekijaqty yntymaqtastyqtyń negizgi mindetterin atap ótti. Bul memorandým bilim berý, ǵylymı-zertteý qyzmetinde jáne qyzmetkerlerdiń biliktiligin arttyrýda birlesken qyzmetti júzege asyrýǵa, sondaı-aq jańa ázirlemeler men jobalardy iske asyrýǵa múmkindik beredi.
JOO basshysy ýnıversıtettiń Jerdi qashyqtyqtan zondtaý ortalyǵynyń keń múmkindikterin paıdalana otyryp, mamandar naqty derekter alyp, barlyq salalarda qaýipti tabıǵı jáne tehnogendik qubylystardyń aldyn alatyn jáne tótenshe jaǵdaılar kezinde táýekelderdi barynsha azaıta alatynyn atap ótti. Memorandým aıasynda qashyqtyqtan zondtaý arqyly mamandar «Aýyldy, sel men kóshkin qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń 2020-2022 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary» jol kartasy jobasymen jumys isteıtin bolady. Kezdesý barysynda GAJ-tehnologıalardy qoldana otyryp, qaýipti ýchaskeler men morenalyq-muzdyq kólderge avtomattandyrylǵan monıtorıń júıesin uıymdastyrýǵa basa nazar aýdaryldy.
«Qazseldenqorǵaý» MM tóraǵasy K.N. Kókrekbaev «Qazseldenqorǵaý» qyzmeti (sel, tasqyn, qar kóshkini) halyqty, sharýashylyq obektilerin jáne QR aýmaǵyn qaýipti tabıǵı qubylystardyń áserinen senimdi qorǵaýdy qamtamasyz etýmen aınalysatyndyǵyn aıtty. Taýly aımaqtar el aýmaǵynyń shamamen 15% alyp jatyr. Kóptegen eldi mekender, onyń ishinde Almaty, Shymkent, Taraz, Esik, Talǵar, Qaskeleń, Sarqan, Jarkent, Tekeli, Merki jáne basqa da (150-den astam) aımaqtarǵa qaýip-qater bar. Qaýipti tabıǵı qubylystardyń áser etýi yqtımal aımaqtarda 4 mıllıonnan astam adam mekendeıdi. Sondyqtan da Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-da qol qoıylǵan memorandým qoǵamǵa ǵana emes, elge de paıdasy zor bolmaq.
